2-22-129218/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

28.veebruar 2023, Tallinn

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-22-129218

Tsiviilasi

Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ hagi X (X)

vastu võla ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

1 065,96 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ

registrikood 14529431, asukoht Ahtri 6A, Tallinn;

Hageja seadusjärgne ja ka lepinguline esindaja:

Robert Sarv, Robert Sarv OÜ, e-post: xxx;

Kostja: X, ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post: xxx;

Kostja lepinguline esindaja: Kaupo Süvaoja (ik

xxxxxxxxxxx), Süvaoja & Partnerid Õigusbüroo OÜ, e-

post: xxx.

Asja läbivaatamine

03.02.2023 kohtuistungil, osalesid hageja esindaja Robert

Sarv ning kostja ja tema lepinguline esindaja Kaupo

Süvaoja.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista

kostjalt

Xlt

(X,

ik

xxxxxxxxxxx)

hageja

Advokaadibüroo

EMERALDLEGAL OÜ kasuks välja võlg 784 eurot ja hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivis sellelt, summas 28,36 eurot.

3. Mõista

kostjalt

Xlt

(X,

ik

xxxxxxxxxxx)

hageja

Advokaadibüroo

EMERALDLEGAL OÜ kasuks välja viivis määras 0,06% päevas põhivõlalt (s.o

784 eurolt) alates 03.08.2022 kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku mitte rohkem

kui 755,64 eurot.

4. Mõista

kostjalt

Xlt

(X,

ik

xxxxxxxxxxx)

hageja

Advokaadibüroo

EMERALDLEGAL OÜ kasuks välja sissenõudmiskulu hüvitamiseks 40 eurot.

5. Mõista

kostjalt

Xlt

(X,

ik

xxxxxxxxxxx)

hageja

Advokaadibüroo

EMERALDLEGAL OÜ kasuks välja viivis sissenõudmiskulu hüvitiselt (40 eurolt)

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni.

6. Hagi jääb rahuldamata sissenõudmiskulude hüvitamise nõude osas 35 euro

ulatuses.

7. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

7.1.

Jätta menetluskulud kostja kanda.

7.2.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik

1. Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ (hageja) esitas 03.08.2022 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt (X, kostja) 857,83 euro saamiseks. Pärnu Maakohtu

10.08.2022 makseettepanekule esitas kostja 12.10.2022 vastuväite. Kostja vastuväite tõttu

lõpetas Pärnu Maakohus 27.10.2022 määrusega maksekäsu kirmenetluse ja andis hageja nõude

üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. 26.10.2022 esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu, mille palus lugeda esitatuks

käesolevas menetluses maksekäsu kiirmenetluse jätkuna. Hageja täpsustas hagiavaldus

22.11.2022 ning Harju Maakohus võttis 23.11.2022 hagi menetlusse.

3. Kostja vastas hagile 12.12.2022. Hageja esitas sellele oma arvamuse 14.12.2022 ja

täiendavad tõendid. 01.02.2023 esitas kostja täiendavad seisukohad ja tõendid, mille kohus

võttis tsiviilasja materjalide juurde ja hageja sellele vastu ei vaielnud. Kostja seisukohad ja

tõendid ei sisaldanud uusi asjaolusid ja need hageja positsiooni ei mõjutanud.

4. Kohtuistung toimus 03.02.2023, kus osalesid hageja esindaja; kostja isiklikult ja ka tema

lepinguline esindaja.

5. Hageja esitas menetluskulude nimekirja 08.02.2023. Kostja sellist nimekirja ei esitanud, kuid

esitas 10.02.2023 vastuväited hageja menetluskulude suuruse kohta.

Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud

6. 22.11.2022 terviktekstina esitatud hagis nõuab hageja kostjalt:

-

Võlga 784 eurot;

-

Hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivist 28,36 eurot;

-

Viivist hagi esitamisele järgnevast päevast alates 0,06% päevas põhivõlalt 784 eurot

kuni võla tasumiseni;

-

Võla sissenõudmiskulu hüvitamiseks 75 eurot;

-

Viivist alates hagi esitamisele järgnevast päevast seadusjärgses määras tasumata

hüvitiselt kuni kulu hüvitamiseni.

7. Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud:

■ Kostja ja hageja sõlmisid 13.07.2021 kliendilepingu, mille alusel hageja nõustas kostjat

õigusalastes küsimustes ja esindas teda vastavalt kliendi suulisele ja kirjalikule tellimusele.

Kostja soovis esindust tsiviilasjas nr xxx. Hageja osutas kostjale õigusteenust alljärgnevalt:

25.04.2022 – telefoninõupidamine kliendiga;

25.04.2022 – istungiks ettevalmistumine;

25.05.2022 – telefoninõupidamine kliendiga;

24.05.2022 – istungiks ettevalmistumine;

25.05.2022 – esindamine kohtuistungil;

09.05.2022 – e-kirjavahetus kriminaalmenetluse teemadel.

■ Kostja omapoolset lepingulist kohustust ei täitnud, st jättis talle esitatud arved tasumata.

Hageja saatis kostjale korduvaid meeldetuletusi, kuid see tulemusi ei andnud.

■ 03.08.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise päevaks olid

tasumata:

arve nr 22050044 summas 400 eurot,

arve nr 22040153 summas 288 eurot ja

arve nr 22050045 summas 96 eurot.

■ Kostja esitas Pärnu Maakohtu poolt tehtud makseettepanekule 12.10.2022 vastuväite, mille

kohaselt ta ei nõustu nõudega põhjusel, et teda ei esindanud 25.05.2022 kohtuistungil Robert

Sarv. Istungil osales kostja isiklikult ning teda esindas seal ka vastavalt kokkuleppele advokaat

Katrin Paulus. Kostja ei esitanud kohtule ega hagejale ühtegi vastuväidet, et ta ei ole nõus

nimetatud esindajaga. Kostja esitas üldse esmakordselt pretensioone alles maksekäsu

kiirmenetluses vastuväite esitamisel.

■ Kostja tasu maksmise kohustus tuleb lepingust (4.1) ja Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619. Arve

tasumise tähtaeg on määratud lepingu punktiga 4.4 (7 päeva alates arve väljastamisest), sellest

on hageja lähtunud ka viivisenõude arvestamisel.

■ Kostja on kõik arved kätte saanud, kuid ei ole neid leping punktis 4.4 sätestatud korras ehk 3

tööpäeva jooksul vaidlustanud.

■ Hageja nõuab kostjalt kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel, kostja kohustus on

sissenõutavaks muutunud ja kohustuse rikkumine kostja poolt ei ole vabandatav.

8. Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda, nende kostjalt välja mõistmist ja ka

menetluskuludelt viivise välja mõistmist.

Kostja vastuväited

9. Kostja taotles oma 12.12.2022 kohtule esitatud hagivastuses hagi rahuldamata jätmist.

10. Kostja ei vaidle vastu hagis esitatud asjaoludele ega sellele, et poolte vahel oli kostjale

õigusteenuse osutamiseks sõlmitud leping. Kostja kinnitab, et kokkuleppe kohaselt pidi kostja

maksma teenuse eest tunnitasu põhimõttel 160 eurot/h, millele lisandub käibemaks.

Vastuses hagile leiab kostja, et see tunnihind on ülepaisutatud ja oleks pidanud olema 100 eurot

koos käibemaksuga.

Ka leiab kostja, et hageja ei ole poolte kokkulepet täitnud, sest kokkuleppe kohaselt pidi kohtus

kostjat esindama Robert Sarv, kuid tema ei esindanud.

11. 01.02.2023 esitatud täiendavates seisukohtades täpsustab kostja, et kohtus esindas teda

Katrin Paulus, aga tema soovis Robert Sarve ja sellega on Robert Sarv lepingut rikkunud.

12. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja mõista välja ka viivis menetluskuludelt.

Kohtuistung

13. 03.02.2023 Harju Maakohtus toimunud kohtuistungil ei vaielnud kostja vastu sellele, et

talle osutati hagis kirjeldatud teenused (ajapunkt 00:07:56); et ta allkirjastas õigusteenus

osutamise lepingu muutmise kokkuleppe, millega Robert Sarv asendati teise advokaadiga:

Katrin Paulus ja et kostja andis Katrin Paulusele volikirja enda esindamiseks (ajapunkt

00:06:45).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

14. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, kuulanud pooled ära kohtuistungil

ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Menetluskulud jätab kohus kostja kanda ja määrab nende rahalise suuruse kindlaks määrusega

pärast käesolevas tsiviilasjas tehtud lahendi jõustumist.

15. Kohus selgitab esmalt seda, et TsMS § 4 lg 2 ja § 230 lg 1 kohaselt määravad

hagimenetluses pooled ise vaidluse eseme ja esitavad enda poolt välja toodud asjaolude

kinnitamiseks tõendid. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte

esitatust (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1) TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu

kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi

omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

16. Poolte esile toodud asjaolude alusel on kostja esitanud hagile kaks sisulist vastuväidet:

-

tema sai aru, et teda esindab kohtuasjas nr xxx kohtuistungil Robert Sarv, aga esindas

Katrin Paulus ja seetõttu on hageja lepingut rikkunud;

-

et kokkulepitud tunnitasu 160 eurot, lisandub käibemaks, on ülemäära suur.

17. Hagis esile toodud asjaoludele ei ole kostja vastu vaielnud. Hageja ei eita, et tsiviilasjas nr

xxx esindas kohtus kostjat advokaat Katrin Paulus, kuid selliselt olidki pooled õigusteenuse

osutamise lepingu muudatuses kokku leppinud. Kostja ei eita, et on talle esitatud ja hagi

esemeks olevad arved kätte saanud, et ta pole arvete osas hagejale pretensioone esitanud ja et

ta pole üldse advokaadibüroole pretensioone esitanud, sest pretensioonid on tal Robert Sarvele,

kes teda kohtusse esindama ei tulnud.

18. Kohus leiab, et hagi lahendamiseks on olulised järgmised asjaolud, mille üle poolte vahel

vaidlus puudub ja mida kohus loeb TsMS § 231 lg 2 ja 4 ning tsiviilasja materjalide juurde

esitatud tõendite alusel tuvastatuks:

− Pooled sõlmisid 13.07.2021 kostjale õigusteenuse osutamiseks kliendilepingu (edaspidi

Leping, hagiavalduse lisa nr 1). Lepingu p 2.1 järgi pidi kliendi poolt antud ülesannet täitma

Robert Sarv.

− Seoses Robert Sarve Eesti Advokatuurist lahkumisega alates 09.02.2022, sõlmisid pooled

25.02.2022 Lepingu muudatuse, mille kohaselt asendatakse Robert Sarv advokaadiga Katrin

Paulus. Tunnitasu määr jäi samaks.

− 25.02.2022 andis kostja advokaat Katrin Paulusele laiaulatusliku kirjaliku volikirja enda

esindamiseks ja mistahes õigustoimingute tegemiseks. Volikirjaga andis kostja Katrin

Paulusele ka õiguse edasi volitada teisi Advokaadibüroo EMERALDLEGAL advokaate.

− Katrin Paulus osutas kostjale õigusteenust 25.04.2022; 09.05.2022; 24 ja 25.05.2022. Kostja ei

ole vaidlustanud õigusteenuse mahtu (töötundide arvu).

− Kostja pole vaidlustanud, et tal on maksmata arved nr 22050044 (400 eurot), nr 22040153 (288

eurot) ja nr 22050045 (96 eurot), kogusummas 784 eurot.

− Kostja pole vaidlustanud, et ta ei esitanud advokaadibüroole pretensioone Katrin Pauluse poolt

osutatud õigusteenuse osas.

− Kostja pole vaidlustanud Lepingus kokkulepitud tingimusi arvete maksmiseks ja

pretensioonide esitamiseks.

19. Kohus jätab tähelepanuta hageja väite, et leping lõppes täitmisega 12.05.2022, kuna see oli

viimane päev, mil hageja kostjale teenust osutas ning rohkem kostja hagejalt õigusabi ei tellinud

(22.11.2022 esitatud hagi tervikteksti p 29). See väide ei riimu asjas esitatud tõenditega ja

sellega, et kostja ei ole arveid tasunud seetõttu, et 25.05.2022 kohtuistungil esindas kostjat

Advokaadibüroo EMERALDLEGAL advokaat Katrin Paulus ja mitte Robert Sarv. Seega

osutas hageja advokaat Katrin Paulus kostjale teenust vähemalt kuni 25.05.2022.

20. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 55 lg 3 kohaselt kohaldatakse kliendilepingule käsundit

reguleerivaid sätteid, arvestades advokatuuriseaduses sätestatud erisusi. Kui advokaadibüroo

pidaja sõlmib kliendiga õigusteenuse osutamise lepingu, millega ei lepita kokku saavutatavas

tulemuses, on tegemist käsunduslepinguga VÕS (võlaõigusseadus) § 619 mõttes.

21. AdvS § 55 lg 1 kohaselt õigusteenuse osutamiseks sõlmib advokaadibüroo pidaja isikuga

kliendilepingu, milles lepitakse kokku õigusteenust osutava advokaadi nimi, tema volitus ja

ülesanded ning advokaaditasu vorm ja suurus või määr.

Sellise lepingu on pooled 13.07.2021 sõlminud.

Advokaadibüroo pidaja ei või volitada kliendile õigusteenust osutama advokaadibüroo töötajat,

kes ei ole advokaat, ega anda ühisvolitust õigusteenuse osutamiseks advokaadile ja isikule, kes

ei ole advokaat (AdvS § 55 lg 2).

Lepingu kohaselt pidi kostjale teenust osutama esialgu Robert Sarv ning alates 25.02.2022

advokaadibüroo advokaat Katrin Paulus Robert Sarve asemel (Robert Sarve liikmesus

advokatuuris oli lõppenud).

22. Vastavalt VÕS § 619 kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt

lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga

maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

23. Hageja nõude alus on VÕS § 108 lg 1, mis näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

24. Tasu osas on pooled Lepingus kokku leppinud järgmiselt: õigusteenus tunnitasu alusel 160

eurot tund, lisandub käibemaks. Samaks jäi tasu ka 25.02.2022 sõlmitud Lepingu lisas, kui

Robert Sarv Lepingu täitjana asendus Katrin Paulusega.

25. Pooled ei vaidle, et hageja väljastas kostjale tasumiseks arved, mis on kostja poolt tähtajaks

tasumata (kohustus on muutunud sissenõutavaks järgmiselt: arve nr 22050044 ja 22050045

alates 14.06.2022 ning arve nr 22040153 alates 17.05.2022).

26. Kostjal ei ole pretensioone Katrin Pauluse poolt osutatud teenusele ega teenuse kvaliteedile.

Seega on advokaadibüroo kostjaga sõlmitud Lepingut täitnud – vastavalt kostja tellimusele on

kostjat esindatud tsiviilasjas nr xxx nõustamisega ja kohtus esindamisega. Kostjal oli küll

arvamus, et kohtuistungile tuleb Robert Sarv, kuid poolte e-kirjavahetus (Katrin Pauluse

25.02.2022 e-kiri kostjale kl 8:13) kinnitab kostja teadmist sellest, et kohtusse tuleb teda

esindama Katrin Paulus. Kostja vastas sellele samal päeval (kl 12:38) ja ei märkinud kordagi,

et ta pole sellega nõus või soovib teist esindajat. Poolte e-kirjavahetus kinnitab sedagi, et Katrin

Paulus on Lepingu sõlmimise algusest nõustanud kostjat ja olnud tsiviilasjas nr xxx kostja

esindamise ja nõustamisega tegev (Katrin Pauluse ja kostja vaheline e-kirjavahetus 26.11.2021-

01.12.2021). On tõsi, et 08.02.2022 on Robert Sarv saatnud kostjale kirja, milles kinnitab

koostöö jätkumist, kuid selles pole kinnitatud, et kohtuistungile tuleb Robert Sarv. Kirjas

kinnitatakse, et büroo jätkab tegevust „…ja toome Sinu asjas soovitud tulemuse.“ Hiljem, s.o

25.02.2022 sõlmiti poolte vahel Lepingu muudatus ja asendati Robert Sarv advokaadiga Katrin

Paulus, mis kinnitab, et büroo täitis Lepingut ja jätkas kostjale teenuse osutamist.

Juhul, kui kostja poleks soovinud teenust Katrin Pauluse isiku läbi, siis oleks kostja pidanud

seda hagejale väljendama ja mitte sõlmima Lepingu muudatust. Kuni hagi esitamiseni ei

väljendunud ühestki kostja tegevusest või kirjalikust pöördumisest hageja poole see, et kostja

ei soovi Katrin Paulust enda esindajaks ja nõustub ainult Robert Sarve esindusega. Kohus ei

tuvasta, et hageja oleks Lepingut rikkunud - hageja osutas Lepingus kokkulepitud teenust

Lepingus ja selle muudatustes kokkulepitud tingimustel.

Lisaks on kostja esitanud vastuväite ainult sellele, et 25.05.2022 kohtuistungil ei esindanud teda

Robert Sarv, kuid hagi aluseks olevad arved sisaldavad ka muud õigusteenust – kohtuistungil

osalemine on ainult üks osa ühest arvest. Põhjendamata on seega muu teenuse eest tasumata

jätmine.

27. Eeltoodu alusel kogumis leiab kohus, et hageja ei ole Lepingut rikkunud ja puudub alus

hageja esitatud arvete tasumata jätmiseks.

28. Teise vastuväitena on kostja märkinud, et kuna kohtud sageli vähendavad otsuse tegemisel

vastaspoolelt välja mõistetavate menetluskulude suurust (ja lapsega suhtlemise korra kindlaks

määramise vaidlusest jäävad üldse menetluskulud reeglina poolte endi kanda), siis oleks hageja

pidanud osutama teenust madalama hinnaga – 100 eurot tunni eest koos käibemaksuga.

29. Kohus kostja sellise seisukohaga ei nõustu – advokaadibüroo ja klient on vabad kokku

leppima teenuse hinnas. Need kokkulepped ei ole seotud sellega, mida kohus kliendi kasuks

tehtud otsuse korral vastaspoolelt menetluskuludena välja mõistab. Kohtul on laiaulatuslik

diskretsiooniõigus menetluskulude suuruse kindlaks määramisel, kus kohus võtab arvesse

mitmeid aspekte saavutamaks seaduses sätestatud tulemuse: lepingulise esindaja tasu

mõistetakse teiselt poolelt välja vajalikus ja põhjendatud ulatuses, TsMS § 175 lg 1.

Kliendilepingut sõlmides võtab klient endale alati teatud riski, et tema poolt makstud õigusabi

kulusid ei pruugi ta kohtumenetluses tagasi saada. Esiteks võidakse otsus teha kliendi kahjuks,

ja sellisel juhul tuleb kliendil hüvitada ka vastaspoole lepingulise esindaja kulud (TsMS § 162

lg 1 ja § 175 g 1). Ning teiseks võib kohus teiselt poolelt välja mõistetavaid menetluskulusid

vähendada. See aga ei tähenda, et kliendilepingu pooled ei võiks kokku leppida mistahes

teenuse hinnas, kui see pooltele sobib. Advokaaditeenus võib olla väga mitmekülgne ja ei

pruugi endas üldse sisaldada esindust kohtumenetluses. Teenuse eest tuleb aga sõltumata sellest

maksta kokkulepitud hinda.

30. Poolte sõlmitud Leping ei sisalda eritingimusi teenuse eest tasumise osas (nt et tasuda tuleb

vaid sellises ulatuses nagu kohus kohtumenetluses vastaspoolelt välja mõistab). Seega tuleb

kostjal tasuda talle osutatud õigusteenuse eest VÕS § 619 järgi Lepingus kokkulepitud

suuruses.

31. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et hagi põhivõla tasumiseks kuulub rahuldamisele.

Viivis

32. Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist 28,36 eurot ja

edasiulatuvat viivist kliendilepingus sätestatud määras, s.o 0,06% tasumata summast päevas iga

viivitatud päeva eest.

33. Kostja ei ole viivisenõude osas vastuväiteid esitanud, mh ei vaidlusta kostja viivise

arvestust.

34. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär.

35. Pooled on Lepingu punktis 7.1 kokku leppinud, et arve tähtajaks tasumata jätmisel on

advokaadibürool õigus nõuda viivist 0,06% tasumata summast päevas iga viivitatud päeva

kohta.

36. Hageja on esile toonud, et arve nr 22050044 (400 eurot) ja 22050045 (96 eurot) muutusid

sissenõutavaks alates 14.06.2022 ning arve nr 22040153 (288 eurot) alates 17.05.2022. Nende

arvete tasumisega on kostja viivituses – arved on tänaseni tasumata.

37. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

38. Kohus leiab, et hageja taotlus viivise väljamõistmiseks on põhjendatud. Kostja on rahalise

kohustus täitmisega viivituses. Seega on hagejal õigus nõuda viivist alates võlgnevuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Tuginedes Riigikohtu senisele

praktikale piirab kohus viivise lõppsummat põhivõlgnevuse summaga.

39. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks (TsMS § 486 lg 2)

sissenõutavaks muutunud viivise kahe arve summast 496 (arve nr 22050044 summas 400 eurot

ja nr 22050045 summas 96 eurot) määraga 0,06% päevas perioodi eest 14.06.2022 – 02.08.2022

ja ühe arve osas (arve nr 22040153 summas 288 eurot) perioodi eest 17.05.2022 – 02.08.2022,

kokku kogusummas 28,36 eurot.

40. Kohus mõistab kostjalt välja ka edasiulatuva viivise alates 03.08.2022 Lepingus

kokkulepitud määras tasumata summalt 784 eurot.

Sissenõudmiskulu

41. Hageja nõuab lisaks ka sissenõudmiskulu VÕS § 1132 lg 3 alusel kokku 75 eurot.

42. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ainult osaliselt VÕS § 1132 lg 2 p 2 võimaldab

sissenõudmiskulu võla puhul 500-1000 eurot, nõuda kogusummas kuni 40 eurot. Hageja nõue

on 784 eurot, kõik meeldetuletuskirjad on ühetaolised ja saadetud e-kirja teel. Hageja pole

kirjeldanud, mis kulu tal meeldetuletuskirjade saatmisega tekkis. Hageja on tuginenud vaid

sellele, et ta saatis meeldetuletuskirjad ja seadus võimaldab sissenõudmiskulu nõuda.

Samas pole kostja öelnud, et ta pole meeldetuletuskirju saanud. Samuti pole kostja taotlenud

sissenõudmiskulu vähendamist.

43. Seega mõistab kohus välja sissenõudmiskulu 40 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel.

44. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele, välja arvatud sissenõudmiskulu

nõudes 35 euro ulatuses.

45. Kuna hageja nõuab ka viivise välja mõistmist sissenõudmiskuludelt, siis mõistab kohus

selle seadusjärgses määras välja alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus ei pea õigeks mõista

viivist välja alates hagi esitamisest, sest alles hagi esitamisega on hageja sissenõudmiskulu

nõude esitanud ja seega ei saa kostja olla hagi esitamise ajal selle tasumisega viivituses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

46. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1).

47. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi pea terves ulatuses, siis jäävad kõik menetluskulud kostja kanda.

48. TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist.

49. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende

suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik