2-23-1590/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-1590

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Määruse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-1590

Tsiviilasi

AS TARTU TERMINAL hagi OÜ Võsasalu ja H.

vastu võla väljamõistmiseks

Menetlustoiming

menetluse

lõpetamine;

riigilõivu

tagastamise

taotluse lahendamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: AS TARTU TERMINAL (rk 10171518;

aadress

xxxxxxxxxxxxxx/xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxx), lepinguline esindaja: Evelin Jõgar (e-post

menetlus@ejlegal.ee)

kostja 1: OÜ Võsasalu (rk 11803179; aadress

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxx;

e-post

xxxx@xxxxxxxxxxx),

seaduslik

esindaja: A. - E. S. (e-post xxxx@xxxxxxxxxxx)

kostja 2: H. K. (ik xxxxxxxxxx; aadress

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxx; e-post xxxx@xxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu AS TARTU TERMINAL loobumine hagist OÜ Võsasalu ja H. K. vastu võla

väljamõistmiseks. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-1590.

2. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta AS TARTU TERMINAL ja OÜ Võsasalu

menetluskulud OÜ Võsasalu kanda; jätta H. K. menetluskulud AS TARTU TERMINAL

kanda.

3. AS-il TARTU TERMINAL hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

4. Jätta H. K. menetluskulude hüvitamise avaldus rahuldamata.

5. Rahuldada AS TARTU TERMINAL riigilõivu tagastamise taotlus. Tagastada

AS-ile TARTU TERMINAL (konto nr EE312200221010788803) riigilõivust 770 eurot.

6. Määrus toimetada kätte pooltele.

7. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule

Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses on AS TARTU TERMINAL (hageja) 30.01.2023 hagi

OÜ Võsasalu (kostja 1) ja H. K. (kostja 2) vastu põhivõla 36 702,26 euro, viivise

14 960,88 euro, sissenõudmiskulu 40 euro ja lisanduva viivise 0,25% päevas tasumata

põhivõlalt väljamõistmiseks. Hageja nõue tuleneb 16.03.2022 kostjaga 1 sõlmitud

krediitkaardilepingust nr J22/282 (sisult müügileping) ning kostjaga 2 sõlmitud

käenduslepingust.

2.

14.02.2023 esitasid hageja ja kostja 1 avalduse hagist loobumiseks ja menetluse

lõpetamiseks. Hageja ja kostja 1 jõudsid kohtuvälisele kokkuleppele, mille alusel tasus

kostja 1 hagejale 45 320 eurot. Sellega on kaetud ka hageja menetluskulud (v.a pool

riigilõivust) ja hageja ei nõua kostjatelt ülejäänud võla tasumist. Kostja 1 on hagist

loobumise ja menetluse lõpetamisega nõus ning tal puuduvad menetluskulud. Hageja

palub tagastada endale poole riigilõivust, s.o 770 eurot. Kui kostja 2 taotleb oma

menetluskulude hüvitamist, palub kostja 1 mõista vastavalt hageja ja kostja 1

kokkuleppele need välja endalt, mitte hagejalt.

3.

16.02.2023 esitas kostja 2 kohtule menetluskulude nimekirja summas 350 eurot

(õigusteenus 2 t * 175 eurot/t + käibemaks; kostja 2 saab sisendkäibemaksu

tasaarvestada ega taotle käibemaksu hüvitamist). Kostjal 2 on kokkulepe esindamiseks

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx&xxxxxxxxxx OÜ-ga, kaasust on advokaadibürooga ka arutatud.

4. Kostja 1 leidis 20.02.2023 vastuses, et kostja 2 menetluskulud tuleks jätta tema enda

kanda ning rahaliselt kindlaks määramata. Kostja 2 oli teadlik, et kostjal 1 on hageja ees

võlg, asja edasise menetluse korral tulnuks kostjal 2 tasuda solidaarselt kostjaga 1 hageja

menetluskulud. Seega jääb kostja 2 menetluskulude nimekirja mõte arusaamatuks. Isegi

kui hagejal tuleks hüvitada kostja 2 menetluskulud, ei ole kostja 2 esitatud kulud tema

lepingulise esindaja kulud. Kostja 2 ei ole esitanud lepingulise esindaja vahendusel ühtegi

menetlusdokumenti. Samuti on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx&xxxxxxxxxx 15.02.2023 arve

esitatud xx-xxxxxxxx, mitte kostjale 2, kostja 2 ei ole esitanud dokumenti selle kohta, et tal

oleks kohustus hüvitada menetluskulu xx-xxxxxxxx.

5. Hageja ei ole kostja 1 menetluskulude nimekirja kohta seisukoha esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus

menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib

hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks

avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja

menetluse.

Hageja loobumine hagist tuleb vastu võtta ja menetlus tsiviilasjas lõpetada.

Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse

hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on

lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei

tulene teisiti (TsMS § 432).

7. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi

vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lõigetest 3–5 ei tulene

teisiti. TsMS § 168 lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi,

kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle

tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5

sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast

hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

Hageja loobus hagist seetõttu, et kostja 1 rahuldas nõude pärast hagi esitamist. Seega

tuleb jätta hageja ja kostja 1 menetluskulud TsMS § 186 lg-te 4 ja 5 alusel kostja 1 kanda.

Kostja 2 hageja nõuet ei rahuldanud ning küsimust, kas hagi kostja 2 vastu oli

põhjendatud, hagist loobumise tõttu ei lahendata. Seega tuleb kostja 2 menetluskulud

jätta TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda.

8. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka

menetluskulude rahalise suuruse.

8.1. Hageja avaldatust nähtuvalt on kostja 1 tema menetluskulud juba hüvitanud, seega

tuleb märkida, et hagejal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

8.2. Kostja 2 on avaldanud oma menetluskuluks õigusabikulu 350 eurot.

Õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi

mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise

esindaja kuludega (vt ka Riigikohtu 12.10.2011 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-80-11, p 23).

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu

esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Toimikust ei nähtu, et kostjal 2 oleks

menetluses olnud lepinguline esindaja. Seega tuleb kostja 2 menetluskulude hüvitamise

avaldus jätta rahuldamata.

Kohus nõustub iseenesest kostjaga 1, et kostja 2 esitatu ei tõenda kostja 2 kohustust

tasuda menetluskulude eest. Kuigi lepingulise esindaja kulude väljamõistmise tingimuseks

ei ole asjaolu, et menetlusosalised on menetluskulud tegelikult kandnud, peab kulude

hüvitamist nõudma õigustatud pool siiski kohtu nõudmisel tõendama TsMS § 176 lg 6

esimese lause järgi esinduse eest tasumise kohustuse olemasolu. Esindajakulude eest

tasumise kohustuse tekkimise tuvastamiseta ei ole võimalik menetluskulusid vastaspoolelt

välja mõista (vt Riigikohtu 09.11.2016 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-102-16, p 13). Kohus ei

pea praegusel juhul siiski vajalikuks nõuda kostjalt 2 tõendeid õigusabi eest maksmise

kohustuse kohta, sest esineb muu asjaolu, mis annab aluse jätta kostja 2 kulud

hüvitamata.

9. TsMS § 150 lg 2 p 2, lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb hagejale tagastada pool

tasutud riigilõivust, s.o 770 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik