2-21-9961/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-9961

Kohtuasi

Valga Autobaas OÜ hagi Kaunis elu OÜ vastu

13 887,78 euro nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21. märtsi 2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Valga Autobaas OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

13 887,78 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Valga Autobaas OÜ (registrikood 14771403),

lepinguline esindaja advokaat Katrin Paulus

Kostja

Kaunis

elu

OÜ

(registrikood

14917452),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 30. jaanuari 2023 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 21. märtsi 2022 otsus, millega jäeti Valga Autobaas OÜ

hagi Kaunis elu vastu rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse ja

kindlaksmääramise osas.

2. Teha uus otsus, millega rahuldada Valga Autobaas OÜ hagi Kaunis elu OÜ vastu

ning mõista Kaunis elu OÜ-lt välja Valga Autobaas OÜ kasuks 13 887,78 eurot.

3. Rahuldada Valga Autobaas OÜ apellatsioonkaebus.

4. Jätta maakohtus ja ringkonnakohus kantud menetluskulud Kaunis elu OÜ kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

2-21-9961

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Valga Autobaas OÜ (hageja) esitas 21. juunil 2021 Harju Maakohtule Kaunis elu OÜ

(kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 13 887,78 eurot.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt mõistis Tallinna Ringkonnakohus 19. veebruari 2020 otsusega

tsiviilasjas nr 2-18-2743 Nordic Brokers OÜ-lt OÜ Jatrimpan kasuks välja 13 887,78 eurot.

2. oktoobril 2020 muutis Nordic Brokers OÜ oma ärinimeks Usina Kodu OÜ (võlgnik).

OÜ Jatrimpan loovutas 3. juunil 2021 tsiviilasjas nr 2-18-2743 tehtud kohtuotsusest tuleneva

nõude hagejale. Kuna võlgnik ei ole OÜ-le Jatrimpan võlgnevust tasunud, on hagejal õigus

nõuda kohtuotsusest tuleneva nõude täitmist endale. Võlgnik on oma tegevuse üle viinud

kostjasse. Kostja vastutab tsiviilasjas nr 2-18-2743 võlgnikult välja mõistetud 13 887,78 euro

täitmise eest solidaarselt võlgnikuga.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

4. Hageja ei ole tõendanud, et OÜ Jatrimpan oleks hagi aluseks oleva nõude võlgniku vastu ja

kostja suhtes loovutanud hagejale. Hageja poolt väidetavalt omandatud nõuet ei eksisteeri ja

selle nõude aluseks olev kohtuotsus ei ole kostjale siduv. Kostja ei ole üle võtnud võlgniku

ettevõtet. Kui ei ole toimunud mistahes varade (sh õiguste ja kohustuste) üleandmist, on

välistatud ettevõtte üleminek. Isegi kui oleks tõendatud üksikute varaesemete üleminek, ei

tõenda see ettevõtte üleminekut.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Harju Maakohus jättis 21. märtsi 2022 otsusega hagi rahuldamata. Maakohus jättis tagatise

andmise taotlusega seonduvad menetluskulud kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja

kanda. Maakohus määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse.

6. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on OÜ Jatrimpan 4. juuni 2021 nõude loovutamise

teatisest, milles OÜ Jatrimpan teatas võlgnikule, et loovutas kõik tsiviilasjas nr 2-18-2743

jõustunud kohtuotsusest tulenevad nõuded võlgniku vastu hagejale, arusaadav, et nõuded on

loovutatud hagejale. OÜ Jatrimpan nõude loovutamise teade on kostjale kätte toimetatud

hagiavaldusega käesolevas kohtumenetluses. Nõude summas 13 887,78 eurot olemasolu ja

põhjendatus on tuvastatud Tallinna Ringkonnakohtu 19. veebruari 2020 jõustunud otsusega

tsiviilasjas nr 2-18-2743. Nõude sisuks on maakleriteenuste osutamise eest välja mõistetud tasu.

2-21-9961

7. Äriregistri andmetega on tõendatud, et võlgnik ja kostja tegutsevad vastavalt Eesti majanduse

tegevusalade klassifikaatorile samal tegevusalal, milleks on kinnisvarabüroode tegevus.

Võlgniku ja kostja tegevuse sarnasus on osaliselt tõendatud. Kostja tegutseb lisaks ilusalongi ja

üritus(peo-)keskuse pidamisega. Samuti on mõlema äriühingu liik osaühing. Maakohtu

hinnangul on üldteada asjaoludeks, et valdav enamus äriühinguid tegutseb Eestis osaühingu

vormis ja suure hulga äriühingute üheks tegevusalaks on kinnisvarabüroode tegevus. Võlgnik

on asutatud 31. novembril 2012 ning Usina Kodu OÜ Nordic Brokers väljatrükk teatmik.ee

andmetel järjepidavalt tegutsenud alates 2015. aastast. Kostja on äriregistrisse kantud

20. veebruaril 2020 ehk üks päev pärast tsiviilasjas nr 2-18-2743 ringkonnakohtu lahendi

tegemist. Kostjal on reaalne majandustegevus tekkinud 2020 IV kvartalis (oktoobrist 2020),

mis nähtub kostja teatmik.ee andmetest tasutud maksude, maksustava käibe ja töötajate arvu

kohta. Samadest andmetest nähtub, et alates 2020 IV kvartalist on võlgniku majandustegevust

kinnitavad numbrilised kriteeriumid langenud ning 2021 I kvartalis on võlgniku

majandustegevus sisuliselt lõppenud. Kohus peab kostja selgitusi veenvaks, et kostja asutajal,

ainuosanikul ja ainsal juhatuse liikmel KK-l, kes on ka võlgniku juhatuse liikmeks, oli oma

äritegevuse alustamiseks arusaadav motivatsioon ja põhjendus, kui tema palgatööna juhitava

Usina Kodu OÜ äritegevus oli häiritud ja hääbumas tulenevalt osaniku OÜ Jatrimpan poolt

alustatud kohtuasjast võlgniku suhtes. Kuna võlgnik ja kostja on mõlemad äriregistrisse kantud

äriühingud ja äriregistri andmetel ei ole kummalgi äriühingul maksuvõlga, siis ei ole üheselt

võimalik järeldada, et mõlema äriühingu tegevuse puhul on tegemist ühe ettevõtte

majandustegevusega ja et ettevõtte tegevus on üle läinud võlgnikult kostjale selle tõttu, et

võlgniku juhatuse liige alustas oma äriühinguga oma äritegevust osaliselt samal alal kostja

kaudu. Asjaolust, et võlgniku majandustegevus samal ajal hääbus, ei saa järeldada, et võlgniku

ettevõte on üle läinud kostjale.

8. Võlgniku ja kostja äriregistri järgsed asukohad on samad: mõlemad on registreeritud

aadressile Liivalaia 33, Tallinn. Arvestades asjaoluga, et nii võlgniku kui kostja juhatuse liige

on sama isik, et kinnisvara vahendamisega seonduv tegevus ja äriühingute tegevusala ning

juhatuse asukoht ei eelda vahetult eraldi kontoripinna olemasolu, ei tõenda võlgniku asukoha

muudatus võlgniku majandustegevuse lõpetamist.

9. Hageja on esile toonud ja äriregistri andmetega tõendanud, et KK on kostja asutaja ja

ainuosanik ning kaudse osalusega võlgniku tegelik kasusaaja. Võlgniku enamusosanik on alates

15. aprillist 2020 Brave Capital Group OÜ, kellele kuulub 51% osakapitalist. Brave Capital

Group OÜ ainuosanikuks on Ettevõtetesse Investeerimise OÜ, kelle osanikeks on võrdsetes

osades ettevõtete hoidmise OÜ ning Lahedate investeeringute OÜ. Ettevõtete hoidmise OÜ

ainuosanik ja juhatuse liige on KK. Lahedate Investeeringute OÜ ainuosanik ja juhatuse liige

on VK. KK on otsese osanikuna kostja tegelik kasusaaja ning kaudse osalusega võlgniku tegelik

kasusaaja. Maakohus nõustus hagejaga, et osanike ringil ei ole ettevõtte üleminekul

kohtupraktika kohaselt olulist tähtsust. Mitmel äriühingul üheaegselt sama juhatuse liikme

olemasolu ei tähenda üheselt, et juhatuse liige oleks ühelt äriühingult teisele üle läinud, mistõttu

ei ole tõendatud ka võlgniku majandustegevuseks vajalike kontaktide ja oskusteabe üleminek

kostjale. Kuivõrd kontaktid ja oskusteave võivad ühe juhatuse liikmega äriühingus olla vahetult

seotud juhatuse liikme isikuga, siis on juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel võimalik kokku

leppida ka konkurentsipiirangus ja muudes tingimustes ning kui seda ei ole tehtud, siis ei saa

rääkida majandustegevuseks vajalike kontaktide ja oskusteabe üleminekust juhul, kui juhatuse

liige asub tegutsema samal tegevusalal teises äriühingus.

10. Hageja poolt esitatud Usina Kodu OÜ Nordic Brokers väljatrükk teatmik.ee kohaselt

kasutas võlgnik 3. juuni 2021 seisuga domeeni nordicbrokers.ee. Võlgniku endine ärinimi oli

Nordic Brokers OÜ ja võlgnik kasutas samanimelist lehte Facebooki keskkonnas. Hageja on

2-21-9961

tõendanud, et kostja müüb portaalis www.kv.ee maaklerina samu objekte, mis on müügis

veebilehel nordicbrokers.ee. Maakohus tuvastas, et domeen ja nordicbrokers.ee ning

samanimeline leht Facebookis kuuluvad Brave Capital OÜ-le, kes on registreerinud

kaubamärgi Nordic Brokers ja võimaldas neid võlgnikul kasutada Kaubamärki Nordic Brokers

kasutab kostja Brave Capital OÜ-ga sõlmitud kokkuleppe alusel alates kostja tegevuse

alustamisest. Brave Capital OÜ lõpetas võlgnikule antud õiguse kasutada domeeninime

nordicbrokers.ee ja Facebooki lehekülge alates 2020. aasta suve lõpust ning andis nende

kasutamise õiguse kostjale. Kuna domeeniga nordicbrokers.ee seotud õiguse andmise ja

lõpetamise õigus on kuulunud Brave Capital OÜ-le ja domeeninime kui immateriaalset vara ei

ole võlgnik ja kostja ise käsutanud ega saanud käsutada, siis ei ole domeeninimega seotud

kasutusõiguse üleminek toimunud võlgnikult kostjale. Kostja on veenvalt põhistanud, et hageja

poolt nimetatud kinnistute müüja keskkonnas domeeniga nordicbrokers.ee on kostja, mitte

võlgnik. Seega ei ole tõendatud, et kostja müüb võlgnikuga samu objekte ja on sellega üle

võtnud võlgniku majandustegevuse.

11. Hagiavalduse kohaselt ei ole hagejal teavet selle kohta, mis vara on võlgnikult kostjale üle

läinud. Arvuti vajalikkuse ja olemasolu kaasajal äritegevuses on üldteada asjaolu. Kuna nii

võlgniku kui kostja juhatuse liige on KK, siis on KK-l juurdepääs mõlema äriühingu arvutile,

kuid sellest ei ole võimalik järeldada materiaalsete vahendite üleminekut kostjale.

12. Hageja on Usina Kodu OÜ teatmik.ee 11. veebruari 2021 teabega tõendanud, et kuni

2021. aasta II kvartalini oli võlgnikul üks töötaja. Kaunis elu OÜ teatmik.ee 3. juuni 2021

teabega on tõendatud, et alates 2020. aasta IV kvartalist on kostjal üks töötaja. Võlgnikul ja

kostjal on sama juhatuse liige. Kuigi hageja on seisukohal, et võlgniku ja kostja kasuks reaalselt

tööd tegevad isikud kattuvad, kuna kinnisvarabüroo Nordic Brokers kodulehel nordicbrokers.ee

märgitud kinnisvarabüroo meeskond on isikuliselt sama, kes on märgitud kinnisvaraportaalis

kv.ee kostja all tegutsevate maakleritena, siis tõendeid selle kohta, et kinnisvaramaaklerid on

olnud võlgniku töötajad, kohtule esitatud ei ole. Kuna domeeni nordicborkers.ee kasutab alates

2020. aasta suvest kostja, siis ei saa tõsikindlalt väita, et võlgniku Usina Kodu OÜ töötajad on

üle läinud kostjale. Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutavate maaklerite teadmised ja

kogemused on üldjuhul pidevas arengus ja ei ole võlgnikule kuuluv immateriaalne vara, mille

kohta võib järgmise võlaõigusliku lepingu sõlmimisel väita, et maaklerite teadmised ja

kogemused on ühelt äriühingult teisele üle antud. Maakohus nõustus hagejaga, et hagejal ei saa

olla ülevaadet kõigi võlgniku lepingupartnerite ja nende võimaliku kostjale ülemineku kohta.

Kuna domeeni nordicbrokers.ee kasutab 2020. aasta suvest kostja, siis ei saa sellel 3. juuni 2021

seisuga maaklerite kohta avaldatud teabega olla tõendatud, et selles osas on võlgniku

kliendisuhted üle läinud kostjale.

13. Maakohus asus ettevõtte üleminekut sisustavatele asjaoludele kogumis hinnangut andes, et

asjas ei leidnud kinnitust võlgniku töötaja üleminek, tööruumide üleminek, varade ja klientide

üleminek ning asjaolu nagu oleks võlgniku majandustegevus läinud ilma katkestuseta üle ühest

äriühingust teise, s.o kostjale. Kostja ja võlgniku juhatuse liige on küll sama isik, kuid

äriseadustiku kohaselt ei ole keelatud ühel isikul olla üheaegselt mitme äriühingu juhatuses.

Domeeninimi nordicbrokers.ee ei ole kuulunud võlgnikule, seega võlgnikul ei olnud võimalik

domeeninime käsutada ja omandiõigus domeenile ei ole võlgnikult kostjale üle läinud. Kuna

domeeninime nordicbrokers.ee on kasutanud hageja poolt viidatud ajal kostja, mitte võlgnik,

siis ei ole tõendatud, et selle veebilehe kaudu toimuv majandustegevus oli võlgniku

majandustegevus. Võlgniku ja kostja tegevusala on äriregistris küll osaliselt sama, kuid ei saa

öelda, et ettevõtte tegevus üheselt kattuks. Asjaolu, et kahel juriidilisel isiku on osaliselt samad

tegevusalad, ei tähenda, et kostjale oleks sellega üle läinud võlgniku vara. Ka asjaolu, et kostja

osanik ja võlgniku juhatuse liige on sama isik, et tähenda, et kostjale oleks üle läinud võlgniku

2-21-9961

vara. Võib küll jääda mulje, et võlgnik ja kostja on üks ja sama isik, kuid kohtu poolt tuvastatud

asjaolude tõttu reaalne olukord sellele ei viita. Ka võlgniku ja kostja samal aadressil asumine,

ei anna alust ettevõtte ülemineku tuvastamiseks. Kostjale ei ole läinud sellist võlgniku

varakogumist, millest järeldada ettevõtte üleminekut. Seega ei pea kostja vastutama võlgniku

kohustuste täitmise eest.

Apellatsioonkaebus

14. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

15. Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et ettevõtte üleminekut pole toimunud. Maakohus

on ebaõigesti leidnud, et ettevõtte ülemineku tuvastamiseks peavad olema täidetud kõik

ettevõtte ülemineku hindamise kriteeriumid. Igal kriteeriumil, millega tõendada ettevõtte

üleminekut, võib olla sõltuvalt asjaoludest erinev kaal. Maakohus on jätnud hindamata, millist

kaalu üks või teine kriteerium ettevõtte ülemineku tuvastamisel omab või hinnanud seda valesti.

Maakohus on jätnud tähelepanu pööramata kõikide kriteeriumide omavahelisele koosmõjule

ja seetõttu on jätnud ebaõigesti tuvastamata ettevõtte ülemineku.

16. Immateriaalsete vahendite ülemineku hindamisel on maakohus jätnud arvestamata hageja

väidetega, et domeeni nordicbrokers.ee kasutas enne võlgnik ja nüüd kasutab kostja,

Veskimöldre elurajooni elamispindu müüs varem võlgnik ning nüüd müüb kostja, võlgnik ja

kostja mõlemad kasutasid Veskimöldre elamispindade müügiks nimetust (kaubamärki) Nordic

Brokers, mõlema ettevõtte võtmeisik KK tegutses enne võlgniku juures ja tegutseb nüüd kostja

juures.

17. Vaidlusaluse ettevõtte, mille tegevuseks on maaklerteenuse osutamine, jaoks on materiaalse

vara olemasolu vähese kaaluga ning selle puudumisega ei saa välistada ettevõtte üleminekut.

Maakohus jättis hindamata võtmeisiku KK kui võlgniku ja kostja juhatuse liikme tegevuse

ettevõtte ülemineku kontekstis, kus võlgniku tegevus hääbumisel alustas kostja tegevust. Kuna

domeeni nordicbroker.ee kuuluvuse kohta alates 2020. aasta sügisest on esitatud võlgniku ja

kostja juhatuse liikme abikaasa kinnitus, siis ei ole esitatud tõend usaldusväärne ja maakohus

on põhjendamatult leidnud sellele tõendile tuginedes, et hageja väited pole tõendatud.

Maakohus on jätnud arvestamata, et Veskimöldre elamurajooni projektiga seoses pidid jätkuma

võlgniku kliendisuhted ja majandustegevus kostja juures.

Vastustaja seisukoht

18. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

19. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi

ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 13 887,78 eurot ning jätab menetluskulud kostja kanda.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

20. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse, millega jäeti hageja nõue rahuldamata, täielikult,

millest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust täies ulatuses (TsMS § 651 lg 1).

2-21-9961

21. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt selle üle, kas kostjale on üle läinud võlgniku

ettevõte. Kui ettevõte on kostjale üle läinud, võib kostja võlaõigusseaduse (VÕS) § 183 kohaselt

vastutada võlgnikuga solidaarselt võlgnikul enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest.

VÕS § 183 lg 1 esimese lause kohaselt vastutab ettevõtte üleandja võlausaldajate ees

solidaarselt omandajaga enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku

ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast

üleminekut.

22. Maakohus ei ole ettevõtte ülemineku tuvastamiseks hinnanud kõiki poolte esitatud väited.

Samuti on maakohus käsitelnud ettevõtte ülemineku tuvastamise eeldusi liiga kitsalt ja jätnud

need kogumis hindamata. Maakohus on põhjendamatult jätnud arvestamata VÕS §-de 180 ja

182 tõlgendamisel Riigikohtu praktikaga. Ettevõtte ülemineku osas rakendatavad üksikud

kriteeriumid on ettevõtte ülemineku kohustusliku tervikliku hindamise üksikud elemendid,

mida ei saa hinnata eraldiseisvatena. Maakohus ei ole ettevõtte ülemineku tuvastamisel

arvestanud ettevõtte varjatud ülemineku eripäradega. Seetõttu on maakohus ebaõigesti

tuvastanud võlgniku ettevõtte kostjale ülemineku nõude eeldused ja on teinud ebaõige

järelduse, et võlgniku ettevõte ei ole kostjale üle läinud.

23. Pooled vaidlevad jätkuvalt muu hulgas selle üle, kas OÜ Jatrimpan on loovutanud hagejale

tsiviilasjas 2-18-2743 kohtuotsusega võlgnikult OÜ Jatrimpan kasuks maaklerteenuste eest

väljamõistetud tasu, 13 887,78 euro nõude (I kd tl 6–18).

24. VÕS § 164 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust

sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).

VÕS § 164 lg 2 järgi astub loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Nõude loovutamine

on käsutustehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lg 3 tähenduses, sest sellega

muudetakse olemasoleva nõudeõiguse kuuluvust. Nõude loovutamise põhiline õiguslik tagajärg

on uue võlausaldaja astumine võlasuhtesse eelmise asemele. Nõude loovutamiseks on piisav

senise ja uue võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule seadus ei

sätesta (vt Riigikohtu 29. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-16-13381, p 11 esimene lõik).

Kui loovutamise üle on vaidlus, peab loovutamisele tuginev pool tõendama, et nõue on

loovutatud. VÕS § 170 käsitleb nõude loovutamisest võlgnikule teatamist ja näeb ette

põhimõtteliselt kaks võimalust, kuidas saab suhtes võlgnikuga tugineda nõude loovutamisele.

Esiteks on võimalik, et senine võlausaldaja teatab loovutamisest võlgnikule – sel juhul loetakse,

et loovutamine on tema suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui

loovutamine ei kehti. Teise võimalusena saab võlausaldaja anda nõude loovutamise kohta välja

dokumendi, mille uus võlausaldaja esitab võlgnikule.

Käesolevas asjas on hageja nõude loovutamisest teatamiseks lisanud OÜ Jatrimpani 4. juuni

2021 teate võlgnikule, mille kohaselt on tema tsiviilasjas nr 2-18-2743 jõustunud kohtuotsusest

tulenev nõue võlgniku vastu loovutatud hagejale (I kd, tl 19–20). Kuna pooled vaidlesid selle

üle, kas võlgnikule on kätte toimetatud teade loovutamisest, siis palus hageja lugeda kostjale

hagialalduse ja nõude loovutamisdokumendi kätte toimetamisega loovutamisdokument kätte

toimetatuks ka võlgnikule, kuna kostja seaduslikuks esindajaks ja võlgniku seaduslikuks

esindajaks on sama isik KK. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hagejale kostja vastu mistahes

nõuet loovutatud. Maakohus tuvastas, et hageja teatas nõude loovutamisest ja VÕS §-s 170

teises lauses nimetatud loovutusdokument on kätte toimetatud kostjale. Kuna OÜ Jatrimpan on

hagejale loovutanud nõude võlgniku vastu, siis on ebaõige maakohtu järeldus, et kostjale saaks

lugeda kätte toimetatuks hagiavaldusega OÜ Jatrimpan teate nõude loovutamise kohta, kui pole

tuvastatud, et kostjale oleksid üldse üle läinud võlgniku kohustused. Kuna ringkonnakohus

tuvastab käesolevas asjas, et võlgniku ettevõte on kostjale üle läinud, siis on põhjendatud lugeda

2-21-9961

nõude loovutusdokument hagiavaldusega kätte toimetatuks ka kostjale, mille kohaselt võlgnik,

kelle täitmata kohustuse eest vastutab kostja solidaarselt võlgnikuga, peab oma kohustuse

täitma hagejale. Hageja nõue kostja vastu tuleneb vaid hagejale loovutatud nõudest võlgniku

vastu. VÕS § 182 lg 2 alusel lähevad ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga

omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused. Kolleegium nõustub maakohtu

põhjendustega, et OÜ Jatrimpan on hagejale loovutanud kohtuotsusest tuleneva nõude, mistõttu

kolleegium ei pea vajalikuks korrata maakohtu põhjendusi. Asjaolu, et nõude loovutamise

teatises on märgitud, et loovutatakse kõik tsiviilasjas nr 2-18-2743 tehtud jõustunud

kohtuotsusest tulenevad nõuded tervikuna, on kolleegiumi arvates piisav, et mõistlik isik saab

aru, et hagejale on loovutatud tsiviilasjas nr 2-18-2743 jõustunud kohtuotsusega OÜ Jatrimpan

kasuks võlgnikult väljamõistetud 13 887,78 euro täitmise nõue. Pooled ei vaielnud selle üle, et

võlgnik ei ole täitnud 19. veebruaril 2020 kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-18-2743, mis jõustus 7.

septembril 2020, ja millega mõisteti võlgnikult OÜ Jatrimpan kasuks välja 13 887,78 eurot.

Kolleegium ei nõustu kostjaga, et kui nõude loovutamise teade on allkirjastatud 4. juunil 2021,

ei saaks hageja oma nõuet maksma panna kostja vastu seetõttu, et ettevõte on hageja väidete

kohaselt juba varem üle läinud, kuid kostja vastu nõuet hagejale loovutatud pole. Kuna hagejale

on loovutatud nõue võlgniku vastu, siis ei mõjuta käesolevas vaidluses hageja nõude esitamist

asjaolu, et hagejale pole loovutatud eraldi nõuet kostja vastu. Hoolimata nõude loovutamise

ajast vastutab kostja solidaarselt võlgnikuga enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest

VÕS § 183 lg 1 alusel.

25. TsÜS § 66¹ järgi on ettevõte majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Ettevõttesse

kuuluvad VÕS § 180 lg 2 järgi ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad

asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Ettevõtte ülemineku

korral läheb omandajale üle ettevõte kui tervik ning kuna ettevõtte ülemineku eelduseks on

ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste kogumi üleandmine, tuleb omandajale üle anda

ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad ja õigused. Ettevõtte

üleminekuks on vajalik vara üleminek teatavas kogumis, kuid mitte tingimata korraga ja ühe

tehinguga (vt Riigikohtu 12. juuni 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-18-2908, p 11.2).

26. Riigikohus on ettevõtte ülemineku mõiste sisustamisel osutanud ka Euroopa Liidu Nõukogu

12. märtsi 2001 direktiivile 2001/23/EÜ "Äriühingute, ettevõtete või äriühingute või ettevõtete

osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta".

Direktiivi 2001/23 art 1 mõttes on üleminekuga tegemist juhul, kui üle läheb identiteedi säilitav

majandusüksus, mis tähendab ressursside organiseeritud koondamist, mille eesmärk on

majandustegevus põhi- või kõrvaltegevusena. Euroopa Kohus on selgitanud, et 2001/23/EÜ

kohaldamiseks tuleb tuvastada, kas üleminek puudutab majandusüksust, mis säilitab pärast

tööandja vahetumist oma identiteedi. Riigikohtu ja Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb

kohtutel ettevõtte ülemineku tuvastamisel analüüsida konkreetsete tehingute asjaolusid ja nii

neile eelnevat kui ka järgnevat tehinguosaliste käitumist. Sealjuures on otstarbekas hinnata

vähemalt järgmiste kriteeriumite täidetust (vt Riigikohtu 12. juuni 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-

18-2908, p-d 12 ja 13; Euroopa Kohtu 20. jaanuari 2011 otsus kohtuasjas nr C-463/09 CLECE

SA vs. María Socorro Martín Valor ja Ayuntamiento de Cobisa, p 33 ja 34 ja seal viidatud

kohtupraktika):

- ettevõtte tüüp;

- kinnisasja, tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek;

- immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni ülevõtmine;

- kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus;

- üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasus;

- majandustegevuse jätkuvus, ja kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis katkestuse aeg;

- nn väheste vahenditega ettevõtete puhul on eriti oluline personali säilitamine;

2-21-9961

- ettevõtja omandaja varasem tegevus;

- üleandja ja omandaja tegevuskoht, juhtorganite liikmete kattuvus.

Eeltoodud tingimused on kohustusliku tervikliku hindamise üksikud elemendid, mistõttu ei saa

neid hinnata eraldiseisvatena (vt Vutt, M. Ettevõtte üleminek. Kohtupraktika analüüs. Tartu

2010, kättesaadav Riigikohtu veebilehel, lk 9–10).

27. TsÜS § 6 lg-s 3 sätestatud spetsialiteedi põhimõtte kohaselt tuleb iga ettevõttesse kuuluv

õigus üle anda eraldi käsutustehinguga, st ettevõte saab üle minna mitmel õiguslikul alusel (vt

Riigikohtu 4. jaanuari 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-11, p 11). Ettevõtte üleminekule

tuginemiseks peab hageja eelkõige esile tooma ja vaidluse korral tõendama ettevõtte

majandamisega seotud ja selle majandamisega teenivad asjad ja õigused. Seejärel saab kohus

anda õigusliku hinnangu kas nende asjade ja õiguste käsutamine kogumis kujutab endast

ettevõtte üleminekut. Muu hulgas hindab kohus, kas asjade ja õiguste kogumiga on üle läinud

ettevõtte majandamisega seotud põhivara ehk nn ettevõtte tuum.

28. Olukorras, kus esineb põhjendatud kahtlus, et ettevõtte üleminekut soovitakse varjata, võib

olla piisav tuvastada asjade ja õiguste tegelik üleminek ning sellest omakorda järeldada

ettevõtja üleandja ja omandaja vastavat tahet. Maakohus on jätnud hindamata poolte väited ja

tõendid aspektist, kas ettevõtte majandamisega seotud asjade ja õiguste üleandmise saab

tuvastada selle tulemuse põhjal lähtudes võlgniku ja kostja vastavatest konkludentsetest

tahteavaldustest. TsÜS § 67 lg 1 kohaselt on tehing toiming või omavahel seotud toimingute

kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus.

TsÜS § 68 lg 3 järgi kaudne tahteavaldus väljendub teost, millest võib järeldada tahet tuua

kaasa õiguslik tagajärg.

29. Maakohus tuvastas õigesti ja pooled ei vaidle, et võlgnik ja kostja on mõlemad osaühingud,

mõlema osaühingu juhatuse liikmeks on KK, mõlema asukohaks on Liivalaia tn 33, Tallinn ja

mõlema osaühingu tegevusalaks on kinnisvarabürootegevus (I kd, tl 21–23). Maakohus

tuvastas õigesti, et kostja tegeleb ka muude tegevusaladega peale kinnisvarabürootegevuse ja

selle üle pooled ei vaidle (I kd, tl 138, 44, 180–181). Kuid käesolevas asjas on oluline maakohtu

tuvastatu, mille kohaselt võlgnik tegutses ja kostja tegutseb sama tegevusalaga, milleks on

kinnisvarabüroo tegevus. Maakohus tuvastas ja apellatsioonimenetluses ei vaidle pooled ka

selle üle, et KK on kostja asutaja ja ainuosanik ning kaudse osalusega võlgniku kasusaaja (I kd,

tl 80–85). Pooled ei vaielnud selle üle, et osanike ringi tuvastamisel ei ole ettevõtte üleminekul

tähtsust.

Maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle selle üle, et võlgnik kasutas oma majandustegevuses

nimetust

Nordic

Brokers

(pooled

peavad

ühiselt

selle

all

silmas

domeeni

www.nordicbrokers.ee, e-posti aadresse @nordicborkers.ee ja Facebooki lehte Nordic Brokers)

(I kd, tl 24–30). Maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle selle üle, et ajast, mil kostja hakkas

kasutama domeeni nordicbrokers.ee, Facebooki lehte ja e-posti aadresse (I kd, tl 31), siis sellest

ajast võlgnik neid enam ei kasuta. Maakohus tuvastas, et domeeni nordicbrokers.ee on

registreerinud Brave Capital OÜ ja kaubamärk Nordic Brokers kuulub Brave Capital OÜ-le

(I kd, tl 32, 145). Kostja vastuväidete kohaselt kasutas võlgnik domeeni nordicbrokers.ee,

Facebooki lehte ja e-posti aadresse tasuta. Brave Capital OÜ kinnituse kohaselt lõpetas tema

võlgnikule antud õiguse kasutada eelnimetatud domeeni, Facebooki lehte ja e-posti aadresse

2020. aasta suve lõpust, mil nende kasutamise õigused anti kostjale (I kd, tl 146–166).

Maakohus tuvastas, et kui immateriaalse vara üleminek ei ole toimunud võlgnikult kostjale,

vaid võlgnikult Brave Capital OÜ-le ja Brave Capital OÜ-lt kostjale, siis ei ole võlgnik ega

kostja ise seda vara käsutanud ega saanudki käsutada. Kolleegium maakohtu sellise

2-21-9961

seisukohaga ei nõustu. Vara üleminek võib toimuda ka kolmandate isikute vahendusel.

Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et käesoleval juhul ei saa ainuüksi seetõttu, et domeen

www.nordicbrokers.ee, e-posti @nordicbrokers.ee aadressid ja Facebooki leht Nordic Brokers

kuuluvad Brave Capital OÜ-le, välistada vara üleminekut võlgnikult kostjale. Kolleegium

nõustub hagejaga, et Brave Capital OÜ, kelle juhatuse liige on kostja juhatuse liikme abikaasa,

võis vormistada Nordic Brokersi nimetusega seotud kasutusõiguste kokkuleppe üleandmiseks

kinnituse seetõttu, et varjata sellega kaubamärgiga seotud õiguste üleminekut võlgnikult

kostjale. Seega ei ole põhjendatud domeeni nordicbokers.ee, Facebooki lehe ja e-posti

aadresside ülemineku tahteavalduste andmisel tugineda vaid Brave Capital OÜ antud

kinnitusele. Samas iseenesest asjaolust, et kaubamärgi Nordic Brokers omanik Brave Capital

OÜ on kostjaga sõlminud kokkuleppe kaubamärgi kasutamiseks, ei ole võimalik järeldada, et

võlgnikul ja kostjal poleks olnud sellist tahet, et nimetust Nordic Brokers hakkab kasutama

kostja. Kuna varasemalt kasutas oma majandustegevuses nimetust Nordic Brokers ja sellega

seonduvat domeeni nordicbrokers.ee, e-posti aadresse ja Facebooki lehte võlgnik, mida asus

koheselt peale seda, kui nende kasutamise lõpetas võlgnik kasutama kostja, siis on kolleegiumi

arvates põhjendatud sellisel viisil tegutsemisest järeldada, et võlgniku sooviks oli Nordic

Brokersi nimetusega seonduva kasutamise õigused üle anda kostjale (võlgnik soovis lõpetada

Brave Capital OÜ poolt temale kasutada antud domeeni nordicbrokers.ee, Facebooki lehe

Nordic Brokers ja e-posti @nordicbokers.ee aadresside kasutamise) ja kostja sooviks oli asuda

kasutama Nordic Brokers nimetusega seonduvaid kasutamise õigusi, mida varem kasutas

võlgnik.

Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et võlgnik ja kostja oleksid vahendanud samade

kinnisvaraobjektide müügitehinguid (I kd, tl 69–72). Apellatsioonimenetluses hageja maakohtu

seisukohta ei vaidlustanud. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus aga jätnud tähelepanuta

hageja väited ja tõendid selle kohta, et Veskimöldre elamurajooni asus arendama Brave Capital

OÜ ja valminud elamute müügiga hakkas tegelema võlgnik (varasema ärinimega Nordic

Brokers OÜ), milliste elamute müük on läinud üle kostjale. Ringkonnakohus saab selle

rikkumise kõrvaldada.

Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, et kui Veskimöldre elamurajooni

arendajaks oli Brave Capital OÜ, kas valminud elamute müügiga tegeleb kostja või tegeles

sellega ka võlgnik (I kd, tl 33–68). Maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle selle üle, et

Veskimöldre elamurajooni elamuid müüb kostja. Hageja on tõendanud, et Veskimöldre

elamurajooni elamute müügiga tegeles võlgnik (I kd, tl 182). Hageja on tõendanud, et

Veskimödre elamurajooni elamuid müüs võlgnik ja müüb kostja domeeni nordicborkers.ee

kaudu. Asjaolu, et kostja ei pruugi maaklertegevuse osutamisel vahendada konkreetselt samu

kinnisvaraobjekte, mida vahendas võlgnik, ei lükka ümber hageja väiteid, et enne kostja

asutamist tegeles Veskimöldre elamurajooni elamute müügiga võlgnik. Seega on võlgniku ja

kostja tegevusest Veskimöldre elamurajooni elamute müümisel põhjendatud järeldada, et

võlgnik on kostjale üle andnud Veskimöldre elamurajooni elamute müügi vahendamiseks

olulise kliendi, kellega koostööd teha.

Maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja ei ole tõendanud, et kostja juures maakleritena

tegutsevad isikud olid samasugustes lepingulistes suhetes võlgnikuga, mistõttu kolleegium ei

pea vajalikuks korrata maakohtu põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib

kolleegium, et maakohus ei ole oma järeldust teinud kostja esitatud tõendile domeeni kuuluvuse

kohta. Asjaolust, et hageja seab kahtluse alla, kellele kuulub domeen nordicborkers.ee, ei ole

võimalik kuidagi järeldada, et nordicbrokers.ee lehelt nähtavad maaklerid (KS, JL, KS ja PV)

on olnud lepingulistes suhetes võlgnikuga ning need lepingud on üle läinud kostjale (I kd, tl

2-21-9961

76–79). Hageja ei ole tõendanud, et eeltoodud maaklerid olid seotud võlgniku

majandustegevusega.

Maakohus on õigesti tuvastanud ja pooled ei vaidle selle üle, et võlgniku ja kostja juhatuse

liikmeks on KK. Hageja on tõendanud, et KK tegutses võlgniku juures maaklerina juba 2015.

aastal (I kd, tl 27–30, 73, 183–184, 190–215). Tuvastatud on ja pooled ei vaidle, et KK tegutseb

maaklerina ka kostja juures. Maakohus tuvastas, et kuni 2021. aasta II kvartalini oli võlgnikul

üks töötaja ja kostjal alates 2020 IV kvartalist üks töötaja (I kd, tl 24–26, 74–75). Seega nii

võlgnik kui kostja ei kasutanud oma kinnisvarabüroo tegevuses rohkem töötajaid, kui üht.

Kolleegiumi arvates on põhjendatud järeldada, et olukorras, kus KK enam võlgniku juures

maaklerina ei tegutse, kuid teeb seda kostja juures, siis on võlgniku sooviks olnud, et KK

teadmisi ja oskusi maakleriteenuse osutamisel ei ole võlgniku juures vaja rakendada, kuid

kostja sooviks on olnud neid enda kasuks tööle panna.

30. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et maakohus oleks pidanud materiaalsete vahenditena, s.o

arvuti, ülemineku tuvastama seetõttu, et see on hageja jaoks kaudselt usutav. Hageja ei ole

kohtu ette toonud asjaolusid, millest järeldada, et võlgnik on kostjale üle andnud arvuti.

Asjaolust, et kostja juhatuse liige KK võib igapäeva tegevuses kasutada arvutit, ei ole võimalik

järeldada, et ta kasutab ilmtingimata sama arvutit, mida kasutas võlgnik.

31. Maakohus tuvastas õigesti ja pooled ei vaidle selle üle, et kostjal puudus varasem tegevus.

Kostja asutati üks päev pärast tsiviilasjas nr 2-18-2743 lahendi tegemist, s.o 20. veebruaril

2020. Maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle selle üle, et kostja reaalne majandustegevus ja

maksustav käive tekkis 2020. aasta IV kvartalis, s.o samal ajal kui võlgniku majandustegevus

hääbus ja lõppes 2021. aasta I kvartalis.

32. Eeltoodust tuvastatud asjaoludest on kolleegiumi arvates põhjendatud järeldada, et võlgniku

ettevõte, s.o Usina Kodu OÜ on varjatult üle läinud kostjale. Kuna kostja enda sõnul asutati

seetõttu, et tsiviilasjas nr 2-18-2743 vaidluse tõttu oli võlgniku tegevus häiritud, siis on ka

põhjendatud järeldada, et võlgniku eesmärgiks oligi vältida kohtuotsusega välja mõistetud

võlgnevuse tasumist ning jätkata sama majandustegevust teise juriidilise isikuna. Kostja

asutamine ja ettevõtte ülemineku ettevalmistamine kuni 19. veebruaril 2020 tsiviilasjas nr 2-

18-2743 tehtud kohtuotsuse jõustumiseni (7. septembril 2020), kus vahetult enne kohtuotsuse

jõustumist antakse üle nordicbroker domeeniga seotud õigused, viitab pigem samuti ettevõtte

ülemineku varjamisele.

33. Nii võlgniku kui kostja puhul on tegemist samale aadressile registreeritud osaühinguga,

mille kinnisvarabüroo alane tegevus, sh Veskimöldre elamurajooni elamute müügi

vahendamine, on suunatud maaklerteenuse osutamisele kasutades sama domeeni

www.nordicbrokers.ee, Facebooki lehte Nordic Brokers ja e-postiaadresse @nordicbrokers.ee,

mõlemas ettevõttes on juhatuse liikmeks üks ja sama isik, kes osutab ka ise vahetult

maaklerteenuseid, KK. Kolleegiumi arvates saab võlgniku peamiseks majandustegevuseks, s.o

ettevõtte tuumaks pidada võlgniku juhatuse liikme ja maakleri KK tegevuse kaudu

kinnisvarabüroo tegevuse osutamist viisil, et selleks kasutati domeeni www.nordicbrokers.ee,

Facebooki lehte Nordic Brokers, e-posti aadresse @nordicbrokers.ee ja KK teadmisi

maaklerteenuste osutamisel. Kolleegiumi arvates saab võlgniku kinnisvarabüroo tegevust

teistest kinnisvarabüroode tegevusest eristada tema kasutuses olnud nimest Nordic Brokers, s.o

domeenist www.nordicborkers.ee, oma Facebooki lehest Nordic Brokers ja e-posti aadressidest

@nordicbrokers.ee ning võtmeisikust KK-st, kes tegutseb nii äriühingu juhtimise kui

maaklerteenuse osutamisega.

2-21-9961

Kuna võlgniku tegevus on olnud seotud maaklerteenuse osutamisega konkreetset nimetust

Nordic Brokers kasutades, siis ei ole kolleegiumi arvates käesoleval juhul määrava tähtsusega

ülejäänud ettevõtet iseloomustavad vähema tähtsusega kriteeriumid, sest need on juba piisavad,

et järeldada selliseks majandustegevuseks vajalike vahendite üleminekut kostjale. Tuvastatud

on, et kostja juhatuse liikmeks on KK, kes tegutseb kostja juures maaklerina ja kostja hakkas

2020. aasta suve lõpust kasutama kinnisvarabüroo tegevuseks domeeni www.nordicbrokers.ee,

Facebooki lehte Nordic Brokers, e-posti aadresse @nordicbrokers.ee, mida varem kasutas

võlgnik oma tegevuses KK kaudu. Seega on hageja tõendanud, et võlgniku ettevõte on kostjale

üle läinud. Sellest hetkest saab ka lugeda tuvastatuks, et võlgniku ettevõte on kostjale üle läinud.

Käesoleval juhul on oluline, et võlgnikult kostjale üle läinud immateriaalset vara ja võtmeisikut

KK, s.o võtmeisiku teadmisi ja suhteid, rakendatakse samasuguse majandustegevuse

eesmärgil. Erinevalt maakohtust, leiab kolleegium, et kui võlgniku majandustegevus hääbus

2020. aasta IV kvartalist, s.o ajast, mil võlgnik ei kasutanud enam domeeni nordicbrokers.ee ja

samal ajal kostja asus seda kasutama ning tema majandustegevus kasvas, siis saab sellest samuti

järeldada ettevõtte üleminekut. Põhjendatud on arvata, et kui võlgnik poleks oma ettevõtet

kostjale üle andnud, siis tema majandustegevus poleks ka hääbunud. Pooled ei vaielnud

maakohtus selle üle, et võlgniku sisuline majandustegevus lõppes 2020. aasta sügisel. Kuna

võlgniku tegevus pole olnud seotud selliste spetsiifiliste materiaalsete varadega, ilma milleta

seda teha ei saakski, siis ei ole käesoleval juhul oluline materiaalsete vahendite üleminek.

Eraldivõetuna võib olla õige, et erinevad äriühingud tegelevadki kinnisvarabüroo tegevusega

ning sama füüsilise isiku osalemine mitme juriidilise isiku juhtimisel, ühes äriühingus tegevuse

lõppemine või teises selle alustamine ning äriühingu asukoht ei tähenda veel ettevõtte ega

majandustegevuse ühtsust või üleminekut. Siiski ei saa nende üksikute kriteeriumide najal teha

käesoleval juhul järeldust, et ettevõte ei ole võlgnikult kostjale üle läinud. Asjaolust, et kostja

alustas tegevust 2020. aasta kevadel ja mingil ajal tegutses minimaalselt ja paralleelselt

võlgnikuga (I kd, tl 74–75, 167–174), ei ole samuti võimalik järeldada, et ettevõte poleks üle

läinudki.

34. Kuna kostjale on üle läinud võlgniku ettevõte, s.o Usina Kodu OÜ (endise ärinimega Nordic

Brokers OÜ), siis on kostjale üle läinud ka kõik võlgnikult kostjale üleantud

majandustegevusega seotud kohustused. Kuna jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-18-

2743 tuvastatud võlgniku täitmata kohustus 13 889,78 eurot OÜ-le Jatrimpan on seotud

maaklerteenuse

osutamisega,

siis

on

see

kahtlemata

olnud

seotud

võlgniku

majandustegevusega, mis on üle läinud kostjale ja milline on loovutatud hagejale. Seega

vastutab kostja solidaarselt võlgnikuga tema täitmata jäetud kohustuse eest, mistõttu tuleb

kostjalt välja mõista hageja kasuks 13 887,78 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

35. Mõlema kohtuastme menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 ja TsMS § 173 lg 3 alusel

kostja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse

resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. TsMS § 174 lg-te 3 ja 5 ning § 177 lg 2

järgi määrab kõik kulud rahaliselt kindlaks maakohus (vt Riigikohtu 20. aprilli 2016 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p-d 21 ja 22).

36. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)

2-21-9961