2-22-786/17 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Margit Vutt

Määruse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-786

Tsiviilasi

OÜ ML Transport ja Kaevetööd (pankrotis)

pankrotimenetlus.

Võlausaldajate

nimekirja

kinnitamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 25. oktoobri 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Oyj Ahola Transport Abp määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

OÜ ML Transport ja Kaevetööd (pankrotis, registrikood

14993921) pankrotihaldur Anne Tammer

Määruskaebuse esitaja (võlausaldaja) Oyj Ahola

Transport Abp (Soome Vabariigi registrikood 2255397-

6), esindaja vandeadvokaat Teele Viilup

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 25. oktoobri 2022. a määrus muutmata.

2. Jätta Oyj Ahola Transport Abp määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta Oyj Ahola Transport Abp määruskaebemenetluses esitatud tõendid vastu

võtmata.

4. Jätta määruskaebemenetluse kulud Oyj Ahola Transport Abp kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 9. märtsi 2022. a määrusega välja OÜ ML Transport ja

Kaevetööd (võlgnik) pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Anne Tammeri.

2. Oyj Ahola Transport Abp (võlausaldaja) esitas 11. aprillil 2022 pankrotihaldurile taotluse

tunnustada võlgniku pankrotimenetluses tema 57 800 euro 60 sendi suurust nõuet.

Võlausaldaja märkis nõudeavalduses, et nõue tuleneb võlgnikule osutatud transporditeenusest

ja põhineb neljal arvel.

3. Pankrotihaldur andis võlausaldajale 2. juunil 2022 tähtaja nõudeavalduses olevate puuduste

kõrvaldamiseks ja märkis, et võlausaldaja ei ole selgitanud nõude kujunemist ega esitanud

asjaolusid, mille põhjal saaks kindlaks teha, milliseid teenuseid ja millal võlausaldaja

võlgnikule osutas.

4. Võlausaldaja esitas 13. juunil 2022 täpsustatud nõudeavalduse, milles märkis, et

võlausaldaja osutas võlgnikuga sõlmitud koostöölepingu alusel võlgnikule veoteenuseid

kokku 60 501 euro 68 sendi eest ning vedusid teostati haagistega, mille registrinumbrid olid

905WDR ja 427SCA.

5. Pankrotihaldur leidis 7. juuli 2022. a vastuväites, et võlausaldaja nõudeavaldus ei vasta

pankrotiseaduse (PankS) § 94 lg 1 nõuetele. Haldur märkis, et võlausaldaja on esitanud küll

hulgaliselt erinevaid tõendeid, kuid ei ole esitanud asjaolusid, kuidas need tõendid on seotud

võlausaldaja nõudega. Nõudeavaldusele lisatud arved ei tõenda, et võlausaldaja osutas

võlgnikule transporditeenust. Kuna võlausaldaja ei kõrvaldanud puudusi ka puuduste

kõrvaldamiseks antud tähtaja jooksul, siis esitas haldur nõudele vastuväite.

6. Võlausaldaja esitas 9. augustil 2022 pankrotihalduri vastuväidete kohta seisukoha, milles

märkis, et tema arvates on nõue selge, ta on nõude kujunemist selgitanud ja lisanud ka tõendid.

Poolte vahel oli pikaajaline koostöö ja võlgnik ei ole võlausaldaja arvetele vastu vaielnud.

7. Pankrotihaldur esitas 8. septembril 2022 maakohtule kinnitamiseks lõpliku võlausaldajate

nimekirja ning 17. oktoobril 2022 võlausaldaja nõudeavalduse lisad ja muud dokumendid.

MAAKOHTU SEISUKOHT

8. Tartu Maakohus kinnitas 25. oktoobri 2022. a määrusega võlgniku võlausaldajate

nimekirja. Muude otsustuste hulgas luges maakohus, et võlausaldaja Oyj Ahola Transport

Abp nõudeavaldust ei ole esitatud, mistõttu jättis maakohus tema nõude tunnustamata.

Maakohus jättis vastuväite saanud võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda.

Maakohtu

määruse põhjenduste kohaselt esitas võlausaldaja

11. aprillil

2022

pankrotihaldurile nõudeavalduse, millest nähtub, et võlausaldaja osutas suulise lepingu alusel

võlgnikule transporditeenuseid ja esitas selle eest võlgnikule tasumiseks kokku neli arvet

kogusummas 57 800 eurot 60 senti. Nõudeavalduse kohaselt on nõude aluseks suuline leping

ja neli transporditeenuse arvet. Kahele arvele on märgitud, et tegemist on self-billing arvega

ehk endale koostatud arvega. Nendel arvetel on tasumisele kuuluv summa märgitud

miinusmärgiga. Käibemaksuseaduse (KMS) § 37 lg 5 kohaselt võib ostja koostada arve müüja

eest, kui tehingupooled on selles enne tarne toimumist kirjalikult kokku leppinud. Kolmanda

arve sisuks on omavastutus 650 eurot. Neljas arve on võlausaldaja kreeditarve selgitusega

„Loan #14.5.2021“, mille summa on –1236 eurot 64 senti. Seega ei ole tegemist ainult

transporditeenuse arvetega, nagu võlausaldaja on nõudeavalduses märkinud.

Halduri nõudmisel esitas võlausaldaja 2. juunil 2022 täiendava tõendina allkirjastamata ja

lisadeta koostöölepingu, mille koostamise kuupäevadeks on lepingus vastuoluliselt märgitud

nii 12. jaanuar 2015 kui ka 1. august 2020. Erinevalt nõudeavaldusest on koostöölepingus

märgitud, et vedaja oli hoopis võlgnik, mitte võlausaldaja. Lepingu lisasid ei ole võlausaldaja

haldurile esitanud. Samuti ei ole võlausaldaja viidanud KMS § 37 lg 5 kohase kokkuleppe

sõlmimisele. Samal päeval esitas võlausaldaja haldurile ka mitmed võõrkeelsed dokumendid

ja arved, kuid ei selgitanud, kuidas need on seotud nõudeavalduses märgitud nõudega. Kuna

pankrotihaldur leidis, et võlausaldaja nõudeavaldus ei vasta nõuetele, siis andis haldur

võlausaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Nõudeavalduse puuduste kõrvaldamiseks esitas võlausaldaja 13. juunil 2022 täpsustatud

nõudeavalduse, kus on märgitud, et võlausaldaja osutas 1. augustil 2020 sõlmitud

koostöölepingu alusel võlgnikule veoteenuseid tema lõppklientidele suunatud tegevuses ja

esitas võlgnikule osutatud teenuste eest kokku arveid 60 501 eurot 68 senti. Nõudeavaldusele

on lisatud allkirjastamata, lisadeta ja vastuolulise kuupäevaga koostööleping, 12 arvet (millest

üks on kreeditarve) ja võõrkeelsed dokumendid, mida võlausaldaja nimetab saatelehtedeks.

Täpsustatud nõudeavalduses ei ole võlausaldaja endiselt selgitanud, kuidas võlasumma

60 501 eurot 68 senti on kujunenud ega ka seda, kuidas see summa on seotud esitatud

tõenditega. Liites kokku 11 arve järgsed summad, tuleb kokku 69 770 eurot 95 senti. Ka siis,

kui sellest lahutada kreeditarve summa, ei ole tulemuseks võlausaldaja nõudeavalduses

märgitud summa. Samuti nähtub 1. oktoobri 2021. a arvest nr 21302276, et enamiku sellest

moodustab 42 045 euro 59 sendi suurune laen ja ka ülejäänud arvete kuluridadel ei ole sisuks

märgitud transporditeenust. Võlausaldaja ei ole nõudeavalduses neid asjaolusid selgitanud.

Haldur on võlausaldajale andnud võimaluse esitada kõik asjaolud, millel võlausaldaja nõue

põhineb, kuid võlausaldaja on vastanud vaid seda, et võlgnik on esitatud arveid aktsepteerinud

ega ole neid vaidlustanud. Kuid ka selle kohta ei ole võlausaldaja tõendeid esitanud.

Maakohus leidis, et võlausaldaja ei ole kõrvaldanud nõudeavalduse puudusi ja nõudeavaldus

ei vasta PankrS § 94 lg 1 nõuetele. Seetõttu tuleb lugeda, et võlausaldaja ei ole nõudeavaldust

esitatud ja tema nõue tuleb jätta tunnustamata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

9. Võlausaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada

maakohtu määruse teda puudutav osa ehk resolutsiooni p 5, lugeda tema nõudeavaldus

tähtaegselt esitatuks ja tunnustada tema nõuet võlgniku pankrotimenetluses II järgu nõudena.

Menetluskulud palub võlausaldaja jätta võlgniku kanda.

Määruskaebuse kohaselt on maakohus pidanud võlausaldaja nõude puudusteks selliseid

puudusi, mida pankrotihaldur ei pidanud puudusteks ja mille kõrvaldamist haldur

võlausaldajalt ei nõudnud. Maakohtu omal algatusel tuvastatud väidetavad puudused olid

inimlikud pisipuudused (nt ilmne viga koostöölepingu kuupäevades) või koostöö seisukohast

ebaolulised ja asjasse puutumatud (käibemaksuseaduse § 37 lg 5 kohase kirjaliku kokkuleppe

esitamata

jätmine,

võõrkeelsete

dokumentide

tõlkimata

jätmine,

allkirjastamata

koostöölepingu esitamine ja selle lisade esitamata jätmine). Vaidlustatud kohtumäärus on

üllatuslik ja vastuolus põhimõttega, et kohus ei saa tugineda neile nõudeavalduse puudustele,

millele pankrotihaldur ei tuginenud.

Võlausaldaja esitas pankrotihaldurile tervikliku info, millega tutvudes oleks haldur saanud

veenduda nii võlausaldaja nõude olemasolus kui ka suuruses. Esitatud arvetelt nähtuvad võla

tekkimise ajad ja võlgnetavad summad, self-billing arvetelt on jälgitav, kuidas võlg on

kujunenud. Nõudeavaldusest oli aru saada, et nõue põhines pooltevahelisel koostöölepingul.

Võlausaldaja esitas haldurile nii lepingu kui ka teenuse osutamist täpsustavad muud

dokumendid (saatelehed, mahaarvamiste selgitused ja summad jmt).

10. Pankrotihaldur vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Pankrotihalduri hinnangul on ebaõige võlausaldaja väide, et maakohus tegi määruse

pisipuudustele ja tähtsusetutele asjaoludele tuginedes. Võlausaldaja ei ole üheski

menetlusdokumendis konkreetselt välja toonud, millistele asjaoludele ta oma nõudes tugineb

ning mida ja mille eest ta nõuab. Võlausaldaja ei selgitanud, milliseid konkreetseid

transporditeenuseid osutati võlgnikule haagistega, mille registreerimisnumbrid on 905WDR

ja 427SCA. Võlausaldaja 13. juuni 2022. a nõudeavalduse täpsustuse kohaselt osutas ta

võlgnikule veoteenuseid 1. augustil 2020 sõlmitud koostöölepingu alusel, kuid lisatud

lepingust seda ei nähtu. See, et võlgnik väidetavalt aktsepteeris arveid ega vaielnud neile

vastu, ei võta võlausaldajalt kohustust esitada seaduse nõuetele vastav nõudeavaldus ja

arusaadav nõue.

Pankrotihaldur andis 2. juunil 2022 võlausaldajale võimaluse puudused kõrvaldada ja esitada

kõik asjaolud, millel võlausaldaja nõue põhineb, mh selgitada, kuidas on nõue summaliselt

kujunenud. Võlausaldaja seda ei teinud.

Võlausaldaja ei ole nõudeavalduses välja toonud asjaolusid, mis annaksid aluse nende õigsuse

korral veenduda, et võlausaldajal on nõue võlgniku vastu. Võlausaldaja kohustust esitada

kirjalik nõudeavaldus ja kirjeldada selles oma nõude sisu ning asjaolusid ei muuda erinevate

tõendite esitamine (arved, saatelehed jne) ja neile üldsõnaline viitamine. Pankrotihaldur ja

kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid võlausaldaja peab nõudeavalduses

selgitama, millistele asjaoludele ta tugineb ja mis tema esitatud tõenditest nähtub.

Kuna nõudeavaldusest ei selgunud võlausaldaja nõude sisu ja alus vastavalt

PankrS § 94 lg-le 1, siis ei olnud nõudeavaldus nõuetekohaselt vormistatud ning maakohtul

oli õigus lugeda, et nõudeavaldust ei ole esitatud, ja jätta nõue tunnustamata.

Võlausaldaja on esitanud määruskaebuses uusi asjaolusid ja seisukohti ning lisanud sellele

hulgaliselt uusi tõendeid. Need tuleb jätta tähelepanuta. Võlausaldajal oli võimalik esitada

kõik asjaolud, seisukohad ja tõendid kõige hiljem 9. augustil 2022, kuid võlausaldaja ei teinud

seda.

Pankrotihaldur andis võlausaldajale 2. juunil 2022 puuduste kõrvaldamiseks tähtaja ja

selgitas, et kui puudusi ei kõrvaldata, võib kohus lugeda, et nõudeavaldust ei ole esitatud.

Samuti juhtis pankrotihaldur 7. juuli 2022. a vastuväites võlausaldaja tähelepanu sellele, et

kui puudusi ei kõrvaldata, võib kohus lugeda, et nõudeavaldust ei ole esitatud. Seega ei saanud

maakohtu määrus olla võlausaldajale üllatuslik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata ning määruskaebus

rahuldamata. Ükski võlausaldaja väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

Maakohus on kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning jätnud

põhjendatult võlausaldaja nõude tunnustamata. Kuna maakohtu määrus on seaduslik ja

põhjendatud ning ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega, siis ei korda

ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel oma määruses maakohtu määruse põhjendusi.

12. Võlausaldaja on seisukohal, et maakohus jättis tema nõude tunnustamata põhjusel, et

nõudeavalduses olid ebaolulised pisipuudused. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Keskne

põhjus, miks nõue tunnustamata jäi, oli see, et vaatamata halduri korduvatele selgitustele ja

võlausaldajale antud võimalustele ei toonud võlausaldaja oma nõudeavalduses välja nõudega

seotud asjaolusid. Võlausaldaja kordas kõigis esitatud dokumentides üksnes seda, et nõue

põhineb koostöölepingul, võlausaldaja osutas võlgnikule transporditeenust ja esitas selle eest

arveid, mille võlgnik jättis maksmata. Seejuures viitas ta üldsõnaliselt nõudeavaldusele

lisatud dokumentidele, neid esile toodud nappide faktidega seostamata. Nii haldur kui ka

maakohus on nõuet pidanud põhjendamatuks samadel põhjustel ja sellest, et maakohus

nõudeavalduse puudusi põhjalikumalt käsitles, ei saa järeldada, et maakohus oleks tuginenud

sellistele puudustele, mis halduri jaoks ei olnud puudused. Maakohus on oma määruses

põhjendanud, miks on võlausaldaja nõue arusaamatu. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga

ja on erinevalt määruskaebuse esitajast seisukohal, et nõude ebaselgus on nõudeavalduse

oluline puudus ja selline nõudeavaldus ei vasta PankrS § 94 lg-le 1.

13. Võlausaldaja on koos määruskaebusega esitanud lisatõendid, viidates sellele, et

määruskaebuse põhjendamiseks on uute tõendite ja asjaolude esitamine lubatud (TsMS § 662

lg 3). Samuti on võlausaldaja esitanud oma nõude põhjenduseks täiendavad selgitused ja

asjaolud, mh ülevaate tasumata arvetest.

14. Ringkonnakohus on seisukohal, et võlausaldajate nimekirja kinnitamise kohta näeb

pankrotiseadus ette eriregulatsiooni. PankrS § 1003 lg 1 sätestab, et kohus lahendab

võlausaldajate nimekirja kinnitamisel nimekirja juurde esitatud vastuväited, seisukohad,

taotlused ja avaldused sisuliselt, määrab nõuete suurused, rahuldamisjärgud ja jaotised ning

kinnitab võlausaldajate nimekirja 30 päeva jooksul selle saamisest arvates kohtumäärusega.

Kohus võib vajaduse korral võlausaldajate nimekirja kinnitamise tähtaega pikendada kuni

30 päeva võrra. Kohus hindab koos võlausaldajate nimekirjaga esitamata jäänud tõendeid

üksnes juhul, kui menetlusosaline, kes tõendi esitab, põhjendab, miks asjaolu või tõendit ei

saanud varem esitada, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele

teatavaks või kättesaadavaks pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist. Kohus omal

algatusel tõendeid ei kogu.

15. Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 195 SE seletuskirja järgi on

nõuete kaitsmise menetlusliik muudetud hagita menetluseks just otstarbekuse kaalutlustel, st

tegu on olemuslikult endiselt vaidlusmenetlusega ja lähtuda tuleb hagimenetluse tõendamise

reeglitest, mis tähendab seda, et menetlusosalised peavad pankrotihaldurile ja kohtule ise

vajalikud asjaolud ja tõendid esitama. Seadusandja on kujundanud nõuete kaitsmise kiire

menetlusena, milles nn eelmenetlust viib läbi haldur ja milles võlausaldajatel on aktiivne

kohustus oma nõuet juba haldurile piisavalt selgitada ja tõendada. Nõudest teatamise ja

nõudeavalduse haldurile esitamise tähtajad tulenevad seadusest ja on kõigile võlausaldajatele

ühesugused. Seega sarnaneb võlausaldajate nõuete kaitsmise kord võistlevale menetlusele,

kus võlausaldaja peab ise kõik asjaolud ja tõendid esitama haldurile õigel ajal. Seega on

PankrS § 1003 lg 1 ringkonnakohtu hinnangul erisäte TsMS § 662 lg 3 suhtes, mistõttu peab

võlausaldaja nii nõude tekkimisega seotud asjaolud kui ka tõendid esitama juba

pankrotihaldurile ja kohtul on kohustus uusi tõendeid vastu võtta ning uusi asjaolusid

arvestada üksnes piiratud juhul.

16. Kokkuvõttes on ringkonnakohus seisukohal, et nõude tunnustamise õiguspärasuse

kontrollimisel arvestab ringkonnakohus vähemalt üldjuhul üksnes neid asjaolusid ja hindab

üksnes neid tõendeid, mis olid esitatud maakohtule ja mille alusel tegi maakohus oma

määruse. Erandiks on vaid olukord, kus pankrotihaldur on jätnud nn eelmenetluse ülesanded

täitmata või kus maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi. Ringkonnakohus

selliseid rikkumisi käesolevas asjas ei tuvastanud.

17. Võlausaldaja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et ringkonnakohtule

esitatud tõendid oleksid saanud talle kättesaadavaks pärast nende esitamiseks ettenähtud

tähtaega. Samuti ei ole võlausaldaja põhjendanud, miks ta ei saanud kõiki asjaolusid esitada

juba

pankrotihaldurile.

Asjaolu,

et

määruskaebemenetluses

on

võlausaldajal

vandeadvokaadist esindaja, keda võlausaldajal varasemas menetluses ei olnud, ei saa

õigustada nõudeavalduse puuduste kõrvaldamata jätmist pankrotihalduri läbi viidud

eelmenetluses. Seega jätab ringkonnakohus võlausaldaja esitatud uued tõendid vastu võtmata.

18. Pankrotihaldur andis võlausaldajale 2. juunil 2022 puuduste kõrvaldamiseks tähtaja ja

selgitas, et kui puudusi ei kõrvaldata, võib kohus lugeda, et nõudeavaldust ei ole esitatud.

Samuti juhtis pankrotihaldur 7. juuli 2022. a vastuväites võlausaldaja tähelepanu sellele, et

kui ta puudusi ei kõrvalda, võib kohus lugeda, et nõudeavaldust ei ole esitatud.

Ringkonnakohus nõustub pankrotihalduriga, et maakohtu määrus ei saanud olla

võlausaldajale üllatuslik. Võlausaldajal oli võimalik esitada kõik asjaolud, seisukohad ja

tõendid kõige hiljem 9. augustil 2022, kuid võlausaldaja ei teinud seda.

Eeltoodud põhjustel jättis maakohus võlausaldaja nõude õigesti tunnustamata.

19. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS §

171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Vutt