3-22-804/47 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

Otsuse kuupäev

Kohtunik

Haldusasi

3-22-804

28. veebruar 2023

Kadri Palm

X kaebus Setomaa valla vastu kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Setomaa vald

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Delikaatsete isikuandmete kaitseks asendada avaldatavas otsuses X, Y, W, C ja Q

nimed tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. märtsil 2023.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-22-804

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 18. märtsil 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märkis, et ei ole nõus Maa-

ameti 9. märtsi 2022. a korraldusega nr 1-17/22/528 (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl)

1). Kaebaja esitas Mikitamäe Vallavalitsusele avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks

Mikitamäe vallas Toomasmäe külas asuvate ehitiste juurde. Ostu-müügileping sõlmiti 20.

novembril 1996. Kaebaja soovis maa eest koheselt tasuda erastamisväärtpaberitega (EVP).

Kaebaja sai Väike-Oja 3 maadega seoses Mikitamäe Vallavalitsuselt kirja 19. märtsil 2004.

Kaebajale ei ole esitatud dokumente selle kohta, mis toimus Väike-Oja 3 maadega. Lisaks on

kaebaja pöördunud OÜ HUGO poole küsimusega, miks ei anta kaebajale juriidilist nõu.

Kaebajale on tekitatud moraalset ja ka rahalist kahju.

2. Tartu Halduskohtusse saabus 5. aprillil 2022 kaebaja puuduste kõrvaldamise avaldus,

milles ta märkis, et vaidlustab Maa-ameti 9. märtsi 2022. a korraldust nr 1-17/22/528

tervikuna ning talle tekitasid varalist ja moraalset kahju Mikitamäe Vallavalitsuse

maakorraldaja ja hiljem Setomaa Vallavalitsus (dtl 39-42). Lisaks soovis kaebaja teada, kas

tal on võimalik saada kohtu poolt juristi või advokaati.

3. Tartu Halduskohus otsustas 8. aprilli 2022. a määrusega eraldada haldusasjas nr 3-22-654

esitatud tühistamis- ja hüvitamisnõuded eraldiseisvatesse menetlustesse, edastas

tühistamiskaebuse haldusasjas nr 3-22-654 kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tallinna

Halduskohtule ning jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (dtl 44-47). Eelmainitud

8. aprilli 2022. a määrusest tulenevalt on kaebaja hüvitamiskaebus registreeritud haldusasja nr

3-22-804 all.

4. Kaebaja esitas 23. mail 2022 menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks (dtl

59-68) ja 13. juunil 2022 puuduste kõrvaldamise avalduse (dtl 72-75).

5. Tartu Halduskohus tagastas 29. augusti 2022. a määrusega kaebuse osas, milles kaebaja

nõudis mittevaralise kahju hüvitamist (p 1), võttis kaebuse varalise kahju hüvitamise nõudes

menetlusse (p 2), tunnistas vastustajaks Setomaa valla (Mikitamäe valla õigusjärglane) (p 3)

ja jättis kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse läbi vaatamata (p 6) (dtl 93-98).

6. Kaebaja esitas 12. septembril 2022 kohtule avalduse, milles märkis, et palub kohtu abi

võtta andmed Maksu- ja Tolliameti (MTA) arhiivist alates 1993. aastast (dtl 103-107).

Kaebajal on dokument, mille kohaselt on pärast 1997. a avalduse esitamist võetud 10 ha eest

maamaksu. Samuti on tarvis täpseid andmeid Väike-Oja maa tagastamise kohta.

7. Tartu Halduskohus jättis 19. septembri 2022. a määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse

rahuldamata (dtl 116-118).

8. Vastustaja esitas 27. septembril 2022 vastuse kaebusele (dtl 121-124).

9. Vastusena 29. septembri 2022. a kohtunõudele edastas Setomaa vald 9. oktoobril 2022. a

Rahvusarhiivist ja Maa-ametist väljanõutud endise Väike-Oja 3 talu maa tagastamise

toimikud (dtl 170-288).

3-22-804

10. Tartu Halduskohus kuulutas 7. detsembri 2022. a määrusega menetluse Setomaa valla 9.

oktoobri 2022. a vastuse lisade osas kinniseks, piiras kaebaja õigust tutvuda Setomaa valla

poolt 9. oktoobril 2022 esitatud tõenditega osas, mis kajastavad menetlusvälise isiku

sünnitunnistust, abielutunnistust ja surmatunnistust ning notariaalselt tõestatud

pärimistunnistustega seonduvat, ja õigust saada neist dokumentidest koopiaid (dtl 307-311).

Lisaks keelas kohus kaebajal kinniseks kuulutatud menetlusdokumentides sisalduvate

menetlusväliste isikute andmete avaldamise.

11. Tartu Halduskohus otsustas 12. jaanuari 2023. a määrusega asja läbi vaadata kirjalikus

menetluses, andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete

esitamiseks ning jättis kaebaja 12. septembri 2022. a taotluse MTA-lt täiendavate tõendite

kogumiseks rahuldamata (dtl 315-318).

12. Kaebaja esitas 25. jaanuaril 2023 täiendavad seisukohad (dtl 320-356).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

13. Kaebaja nõuab Setomaa vallalt kahju hüvitamist, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt

järgmiselt.

1. Kaebaja on esitanud Mikitamäe Vallavalitsusele maa ostueesõigusega erastamise

avalduse Mikitamäe vald Toomasmäe küla 10 ha ehitiste juurde. Kaebaja käis pidevalt

maa-asjus vallavalitsuses, kuid talle öeldi, et ta peab ootama, sest Väike-Oja 3

kinnistuga ei ole kõik korras.

2. Kaebajale ei esitatud dokumente, mis toimus Väike-Oja 3 maadega. On öeldud, et

Väike-Oja 3 pärijad soovivad maad tagasi.

3. Kaebajale on varalist ja moraalset kahju tekitanud Mikitamäe Vallavalitsuses

maakorraldaja Heino Loor, hiljem Setomaa Vallavalitsus.

4. Kaebajale pakutakse Sepiku kinnistut. Põlva maavanem Ulla Preeden vastas kaebaja

avaldusele 26. mail 2014 nr 6-1/2014/24, et Sepiku nimelist kinnistut ei ole. Puuduvad

andmed sellise kinnistu kohta. Kaebaja ei ole nõus Sepiku kinnistuga.

5. Kuhu kadus Mäenurme 5 kinnistu? On dokumente, kus asuvad kaebaja ostetud

hooned.

6. Kaebaja maa ostueesõigusega avaldusele vastati alles 7. aasta pärast. Ei ole

korrektseid vastuseid, mis toimus Väike-Oja 3 maadega. Miks lõpetati katastriüksuse

mõõdistamine alles 7. juunil 2018?

7. Kaebajale on tekkinud kahju seoses sellega, et kaebaja soovis erastada maad, mille

kohta kaebajale vallast teatati, et tegemist on vaba ning tagastamisele mittekuuluva

maaga, milleks on kaebaja esitanud avalduse aastal 1997 (esitatud kaebuse lisaga),

kuid vastav maa tagastati aastaid hiljem hoopis teisetele isikutele. Kaebaja on

pöördunud korduvalt valla, erinevate ametite ja ministeeriumite poole maa tagastamise

asjaolude selgitamiseks, kuid kaebajale ei ole väljastatud maa tagastamisega seotud

dokumente, millest nähtuks maa õiguspärane tagastamine. Kaebaja palub kohtul

vastavad dokumendid välja nõuda.

8. Kaebajale on esitatud dokumente, millest nähtuvalt on maareformi seaduse (MaaRS) §

5 kohaselt õigustatud subjektile Yle maa kompenseeritud ning MaaRS § 6 lg 2 p 1

kohaselt maad ei tagastata kas osaliselt või tervikuna, kui õigustatud subjekt soovib

selle kompenseerimist. Üllatuslikult on hiljem õigustatud subjekti pärijad aga siiski

saanud tagastamise korras maa omanikeks. Vaatamata korduvatele päringutele ning

teabenõuetele erinevatele ametitele ei ole kaebaja näinud tähtaegselt esitatud avaldusi,

3-22-804

mille alusel oleksid õigustatud subjekti pärijad taotlenud maa tagastamist. Seetõttu on

kaebajal kahtlus, et maad on tagastatud ilma vastavate tähtaegsete avalduste

esitamiseta. Selliselt maade tagastamine on tekitanud aga kaebajale kahju, mis seisneb

selles, et kaebajal ei ole olnud võimalik tema omandis asuva elamu juurde maad

erastada, vaatamata kaebaja poolt tähtaegse avalduse esitamisele. Samuti ei ole

kaebajal võimalik kasutada enam oma EVP-sid, mida ta maa erastamise otstarbeks

soovis kasutada.

9. Seega palub kaebaja tuvastada endiste Väike-Oja 3 maade tagastamise õigusvastasus

ning hüvitada kaebajale kahju, mis on tekkinud seetõttu, et kaebaja ei ole saanud

erastada oma elamu juurde 10ha maad.

10. Tartu Halduskohtu asja nr 3-22-453 2. märtsi 2022.a kohtumääruse p-s 6.1 on

järeldatud, et vaidlusaluse maa erastamine 9721 m2 ulatuses on otsustatud Maa-ameti

peadirektori 18. augusti 2021.a korraldusega nr 1-17/21/2024, mistõttu sai kaebaja

kahjust, et talle ei ole võimaldatud taotluses soovitud ulatuses maad erastada, teada

seega 2021. a.

11. Kaebajale on tekkinud varaline kahju, mis vastab ca 10 ha maa hinnale. Maa, mille

erastamist kaebaja taotles, koosnes nii põllu- kui metsamaast. Maa-ameti

hinnastatistika kohaselt on ajavahemikul 1. jaanuar 2020 kuni 30. juuni 2022

keskmine metsamaa hektari hind Setomaa vallas 5956 eurot ning keskmine haritava

maa hektari hind 3599 eurot. Seega on 10 ha maa saamata jäämisel tekkinud kaebajale

kahju kokku ca 47 775 eurot.

14. Setomaa vald vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Vastuses kaebusele märkis vastustaja kokkuvõttes järgmist.

1. MaaRS § 20 lg-s 1 sätestatu kohaselt kuulub erastamisele maa, mida ei tagastata, ei

jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse. MaaRS § 22 lg 1 kohaselt saavad

maad ostueesõigusega erastada teiste hulgas isikud, kellel on õigus osta maad ehitise

või istanduse omanikuna vastavalt maareformi seadusele, arvestades §-s 21 sätestatud

kitsendusi. MaaRS § 221 lg 1 kohaselt võib ostueesõigusega maad erastada §-des 7, 8,

9, 10, § 20 11 ja 12 lõikes ning §-s 21 sätestatud ulatuses, kui samast paragrahvist ei

tulene teisiti. MaaRS § 221 lg 2 sätestab, et väljaspool linna või tiheasustusega ala piire

asuva elamu omanikul, kes on Eesti kodanik, on õigus ostueesõigusega erastada

tagastamise käigus vabaks jäävat maad kuni 50 ha ulatuses või endise kinnistu piires,

kui see on suurem 50-st ha-st, tingimusel, et kinnistu moodustatakse elamu juurde

ning sellega ei rikuta teise ostueesõigust omava isiku õigusi.

2. Kaebaja ehitistega piirnev endine Väike-Oja nr 3 talu maa kuulus tagastamisele

omandireformi õigustatud subjektidele ja õigustatud subjektid soovisid kogu maa

tagastamist kaasomandisse. Kaebaja avalduse esitamise ajal oli tagastamise menetlus

pooleli, mistõttu ei olnud tal õigust ja võimalust erastada maad enda ehitistega

piirneval maa-ala. Tulenevalt eeltoodust ei saa kaebaja taotlust varalise kahju

tekitamises lugeda õiguspäraseks.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

15. Kaebaja nõuab varalise kahju hüvitamist selle eest, et Väike-Oja 3 maad on tagastatud

õigusvastaselt ning sellega on kaebaja jäänud ilma 10 ha suurusest maast. Kaebaja selgitab, et

ta soovis enda hoonete juurde erastada ostueesõigusega maad.

3-22-804

16. Kohus, hinnanud poolte seisukohti, asjassepuutuvaid õigusnorme ja kohtupraktikat ning

asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebaja

hüvitamisnõue on alusetu ja tema kaebus ei kuulu rahuldamisele.

17. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 25 kohaselt on igaühel õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud

moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist. Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tekitatud

kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses (RVastS). RVastS § 7 lg 1

kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-

õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud

võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil

õiguste kaitsmise või taastamisega. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab kohus seega

tuvastama kaebaja õiguste rikkumise ja haldusorgani õigusvastase tegevuse ning põhjusliku

seose õigusvastase tegevuse ja kahju vahel. Põhjusliku seose sisustamisel tuleb RVastS § 7 lg

4 alusel lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg-st 4, st isik peab kahju hüvitama üksnes

juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et

tekkinud kahju on sellise asjaolu tagajärg. Kahju ei pea olema teo vahetu tagajärg, tegemist

võib olla ka põhjuste ahelaga. Eeltoodu ei tähenda siiski, et kannatanule tuleb hüvitada

igasugune ja rikkumisega ükskõik kui kauges seoses olev negatiivne tagajärg. Teoga liialt

kauges põhjuslikus seoses oleva tagajärje eest hüvitise määramine on piiratud VÕS § 127 lg 2

ja VÕS § 1045 lg 3 alusel (Riigikohtu halduskolleegiumi 26. aprilli 2012. a otsus asjas nr 3-3-

1-17-12, p 8).

18. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas tõendamist leidnud vastustaja õigusvastane

tegevus või tegevusetus. Kuivõrd avaliku võimu kandja tegevus oli õiguspärane, ei pea kohus

vajalikuks peatuda pikemalt muudel kahju hüvitamise eeldustel.

19. Varalise kahju hüvitamise nõude aluseks on kaebaja arusaam, et 10 ha maad Põlva

maakonnas, Mikitamäe vallas, Toomasmäe külas (Väike-Oja 3), oleks tulnud ostueesõigusega

erastada talle, kuid see maa tagastati aastaid hiljem hoopis teistele isikutele, ning kaebajale

pakuti erastamiseks Sepiku katastriüksust pindalaga 9691 m2. Kuivõrd kaebaja oli taotlenud

maa ostueesõigusega erastamist 10 ha ulatuses ning korraldusega võimaldati tal erastada maad

9721 m2 ulatuses, siis jäi kaebaja avaldus maa erastamiseks suuremas ulatuses rahuldamata.

Vastustaja omakorda viitab Mikitamäe Vallavalitsuse vastusele, mille kohaselt on kaebajale

juba 13. oktoobril 2004 teada antud, et tal on võimalik erastada oma hoonete juurde vaid 1 ha

suurune vaba maa-ala.

20. Kuigi kaebaja väidab, et vallast teatati talle, et erastamiseks on vaba 10 ha maad, ei ole

sellekohaseid tõendeid kohtule esitatud. Kohus märgib, et isegi, kui kaebajale võidi esialgu

selgitada, et erastamiseks vaba maad on 10 ha, ei ole ühtegi õiguslikult siduvat akti

haldusorgani ja kaebaja vahel maa ostueesõigusega erastamise kohta 10 ha ulatuses. Kaebajal

ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et kui ta märgib maa ostueesõigusega erastamise

avaldusse taotletava maa suuruseks 10 ha, siis selles ulatuses talle täpselt maad erastataksegi.

Isegi erastamise eeltoimingute raames antud korraldused ei anna erastamise õigustatud

subjektile üldjuhul veel õiguspärast ootust, et temaga sõlmitakse maa ostu-müügilepingud (vt

Riigikohtu 23. detsembri 2022. a otsus asjas nr 3-20-1083, p 19).

21. Vastustaja on kohtule edastanud Rahvusarhiivist ja Maa-ametist väljanõutud kaebaja

ehitistega piirneva endise Väike-Oja 3 talu tagastamise toimikud. Asja materjalidest nähtub, et

Y on esitanud Põlva Maavalitsusele avalduse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või

kompenseerimise kohta (dtl 172-173). Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja

3-22-804

kompenseerimise (ÕVVTK) Põlva maakonna komisjon on 16. aprilli 1993. a otsusega nr

1761 otsustanud lugeda kindlakstehtuks järgmine õigusvastaselt võõrandatud vara: Mäe vald,

Väike-Oja 3 talu; lugeda tõendatuks, et vara kuulus õigusvastaselt võõrandamise ajal Wle jt;

tunnistada omandireformi õigustatud subjektideks Y, C ja Q talumaa 12,58ha ulatuses (dtl

183). Y on 26. veebruaril 1993 teinud osalise maa tagastamise või asendamise loovutamise

avalduse nõudeõiguse loovutamiseks tütrele Cile 2,7 ha osas ja pojale Qile 2,0 ha osas

kinnistust (dtl 180, 284). Mikitamäe Vallavalitsuse 20. novembri 1995. a korraldusega nr 274

on määratud kompensatsioon Qile Väike-Oja talu maa 2,0 ha ja Cile 2,70 ha eest (dtl 188).

Õigustatud subjektid on 10. veebruaril 2002 esitanud Mikitamäe Vallavalitsusele avalduse

maa tagastamiseks. Mikitamäe Vallavalitsuse 29. novembri 2004. a korraldusega nr 218 ,,

Maade tagastamine“ on tulenevalt kehtiva kokkuleppe puudumisest määratud maa

tagastamine õigustatud subjektidele nii, et kaasomandisse tagastatakse maa eraldi hoonete

juurde ja ülejäänud maa samuti kaasomandisse vastavalt nõudeõiguse mõtteliste osade

suurustele (dtl 231-232). Setomaa Vallavalitsuse 3. juuli 2018. a korraldusega nr 312

„Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine (Väike-Oja)“ on määratud endise Väike-Oja nr

3 talu maa suurusega 12,1515 ha tagastamine õigustatud subjektidele (dtl 214-215).

22. Samuti nähtub asja materjalidest, et kaebaja esitas Mikitamäe Vallavalitsusele 18.

novembril 1997. a maa ostueesõigusega erastamise avalduse (dtl 12). Selle avalduse kohaselt

soovis kaebaja osta maad Põlva maakond, Mikitamäe vald, Toomasmäe küla, 10 ha ehitiste

juurde (alus ostu-müügi leping 29. novembrist 1996 (dtl 11)). Kaebaja soovis maa eest

koheselt EVP-dega tasuda. Samuti soovis kaebaja katastriüksuse moodustamist mõõdistamise

alusel. Seega nähtub, et kaebaja on maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitanud mitu

aastat pärast seda, kui ÕVVTK Põlva maakonna komisjon on otsustanud tunnistada

omandireformi õigustatud subjektideks Yi, Ci ja Qi Väike-oja 3 talumaa 12,58 ha osas.

Samuti on ÕVVTK Põlva maakonna komisjoni otsus tehtud mitu aastat enne seda kui kaebaja

soetas endale Võhandu sovhoosilt ühepereelamu (end Sepiku hooned) koos sellele vastava

muu osaga elamust Põlva maakonnas, Mikitamäe vallas, Toomasmäe külas. Tegelikkusele ei

vasta kaebaja väide, et vald on ilma õigustatud subjektide vastavate avaldusteta tagastanud

maa õigustatud subjektidele.

23. Nii Rahandusministeerium, Põlva Maavalitsus kui Setomaa Vallavalitsus on kontrollinud

Väike-Oja maaüksuse tagastamise menetlust. Põlva maavanem luges 22. oktoobri 2014. a

kirjas nr 6-1/2014/74 õiguspäraseks Mikitamäe Vallavalitsuse toimingud endise Väike-Oja nr

3 talumaa suhtes, leides, et toimingud on olnud kooskõlas maa- ja omandireformialaste

õigusaktidega (dtl 131). Maavanem selgitas kaebajale, et seoses omandireformi õigustatud

subjekti surmaga on viibinud vaidlusaluse talumaa tagastamismenetlus. Setomaa Vallavalitsus

on kaebajale 14. juuli 2018. a kirjaga nr 5-3/923-1 selgitanud, et kaebajale kuuluv elamu asub

endise „Mäenurme nr 5“ kinnistu nr 84 talumaa lahustükil nr 5a ning ainsaks vabaks

piirnevaks maaks on endise „Liiva nr 10“ talumaa lahustükk nr 10a. Rohkem piirnevaid vabu

maid ei ole (dtl 134). Rahandusministeerium on Väike-Oja maa tagastamise toimiku

materjalidega tutvunud ja kinnitanud, et Setomaa Vallavalitsuse 3. juuli 2018. a korraldus nr

312 “Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine (Väike-Oja)” vastab seadusele ja seaduse

alusel antud õigusaktidele (dtl 139). Põlva maavanem on nõustunud Mikitamäe Vallavalitsuse

korraldusega “Väike-Oja 3” maa tagastamist puudutavate korraldustega 9. juulil 2017 ja 22.

septembril 2017 (dtl 140-141).

24. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lg 3 sätestab, et ehitise omanikul on õigus

saada maa omanikuks maareformi seaduses sätestatud alustel ja korras. MaaRS § 20 lg 1

kohaselt kuulub erastamisele maa, mida sama seaduse alusel ei tagastata, ei jäeta riigi

3-22-804

omandisse ega anta munitsipaalomandisse. MaaRS § 221 lg-st 1 tuleneb õiguslikul alusel

püstitatud ehitise omanikule õigus omandada ehitise juurde ostueesõigusega erastamise teel

maad MaaRS-is sätestatud ulatuses. Maa ostueesõigusega erastamise korraldust reguleerivad

MaaRS § 23 ning Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. aasta määrusega nr 267 kinnitatud

maa ostueesõigusega erastamise kord (edaspidi määrus nr 267). MaaRS § 221 lg 2 sätestab, et

väljaspool linna või tiheasustusega ala piire asuva elamu omanikul, kes on Eesti kodanik, on

õigus ostueesõigusega erastada tagastamise käigus vabaks jäävat maad kuni 50 ha ulatuses või

endise kinnistu piires, kui see oli suurem 50 ha-st, tingimusel, et kinnistu moodustatakse

elamu juurde ning sellega ei rikuta teise ostueesõigust omava isiku õigusi. MaaRS-st ei saa

järeldada seda, et ostueesõigusega erastatava maa suurus peab olema ilmtingimata 50 hektarit.

See võib olla ka väiksem, kusjuures erastatava maa suurus sõltub veel ka vabade piirnevate

maade olemasolust. Õigusvastaselt võõrandatud maad, mille osas on tagastamise taotlused

lõpuni lahendamata, ei ole vaadeldavad vabade maadena. Seega on vastustaja tegevus maade

tagastamist puudutavas küsimuses olnud õiguspärane.

25. Kohus märgib täiendavalt, et Maa-ameti tegevusele kinnistu erastamise taotluse

lahendamisel on andnud põhjaliku hinnangu Tallinna Halduskohus oma 20. septembri 2022. a

lahendis asjas nr 3-22-654 (otsus pole veel jõustunud). Kohus ei hakka otsuses selgitatut üle

kordama, kuna käesoleva kaebuse vaidluse ese on teine. Küll aga märgib kohus järgmist.

26. Tallinna Halduskohus on viidatud otsuses leidnud, et kaebaja ei ole vaidlustanud Sepiku

maaüksuse ostueesõigusega erastamise menetluses koostatud piiride kulgemise ettepanekuid.

Mikitamäe Vallavalitsuse 19. märtsi 2004. a kirjaga nr 246 on kaebajale edastatud piiride

kulgemise ettepanek, millelt nähtub, millises ulatuses on kaebajal võimalik maad

ostueesõigusega erastada. Kaebaja ei nõustunud piiride kulgemise ettepanekuga 3. mail 2004

ning edastas plaani, millel avaldas, millistes piirides ta soovib maad ostueesõigusega erastada.

Mikitamäe Vallavalitsus vastas kaebajale 17. mail 2004, milles selgitas, et jääb piiride

kulgemise ettepanekus toodu juurde. Kaebaja piiride kulgemise ettepanekut kohtus ei

vaidlustanud, mistõttu see jäi jõusse eelhaldusaktina.

27. Maa-ameti peadirektori 18. augusti 2021. a korralduse nr 1-17/21/2024 p-ga 1, mida Maa-

ameti 9. märtsi 2022. a korraldusega nr 1-17/22/528 muudeti, otsustati erastada kaebajale

Sepiku katastriüksus asukohaga Võru maakond, Setomaa vald Toomasmäe küla,

katastritunnusega 73201:001:1036, pindalaga 9721 m2. Kaebajale toimetati korraldus kätte 24.

augustil 2021. Kaebaja korraldust seaduses sätestatud tähtaja jooksul ei vaidlustanud, mis

tähendab, et korraldus jõustus. Seega sisuline otsustus kaebajale maa ostueesõigusega

erastamise küsimuses tehti juba 18. augusti 2021 korraldusega nr 1-17/21/2024, millega

lahendati kaebaja avaldus maa ostueesõigusega erastamiseks ning võimaldati kaebajal

erastada maad 9721 m2. Kui kaebaja leidis, et tal on õigus erastada maad 10 ha ulatuses, siis

oleks ta pidanud korralduse seaduses sätestatud tähtaja jooksul vaidlustama. Kaebaja seda

teinud ei ole.

Seega isegi kui vastustaja tegevus oleks olnud õigusvastane, ei oleks põhjust kahju

hüvitamiseks, sest kaebaja on rikkunud RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud esmaste

õiguskaitsevahendite kasutamata jätmise eeldust. Kaebaja on jätnud kasutamata kohased

õiguskaitsevahendid kahju vältimiseks või vähendamiseks ning seda ebamõistlikult pika aja

jooksul. Kohtule esitatud tõenditest ilmneb, et kaebaja maa ostueesõigusega erastamise

avalduse lahendamisel antud haldusaktides on korrektsed vaidlustamisviited nii vaide- kui ka

kohtumenetluse kohta ning kogu erastamismenetluse käigus on taotlejale erastatava maa

suuruse ja piiride määramise kohta mitmel korral selgitusi jaganud nii erastamisavalduse

3-22-804

esitamise ajal asjaomane Mikitamäe vald, Setomaa vald kui ka Põlva Maavalitsus ja Maa-

amet. Kaebaja ei ole hoolimata korrektsetest vaidlustamisviidetest ja selgitustest seni

asjakohaseid haldusakte tähtaegselt ega mõistliku aja jooksul nende saamisest vaidlustada

püüdnud.

28. HKMS § 109 lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et

menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja

kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral

menetluskulusid välja ei mõisteta. Pooled ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente

esitanud. Kaebuse esitamine oli riigilõivuvaba. Menetluskulude väljamõistmine ei ole

võimalik. Sel juhul puudub vajadus ka menetluskulude jaotuse määramiseks. Kui pooltel

menetluskulusid oli, siis jäävad need poolte endi kanda.

29. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse

avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata

tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda

üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise

isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab

avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel X , Yi, Wi, Ci ja Qi nimed tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Palm

kohtunik