2-19-7379/109 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Mati Maksing ja Karin

Mölder

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-7379

Kohtuasi

Elisa Eesti AS-i hagi osaühingu Agio Ehitus vastu

kahjuhüvitise ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22. novembri 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu Agio Ehitus apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

5695,36 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Elisa Eesti AS (registrikood 10069659), lepingulised

esindajad vandeadvokaat Triin Toom, advokaat Marcus Niin

Kostja osaühing Agio Ehitus (registrikood 10233248),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Tamm

Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel Telia Eesti AS

(registrikood 10234957), lepinguline esindaja Eve Talts

Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel TrendAktiv OÜ

(registrikood 11552576), seaduslik esindaja AV

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 14. veebruari 2023. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta tsiviilasjas nr 2-19-7379 tehtud Harju Maakohtu 22. novembri 2022. a otsuse

resolutsioon muutmata, muutes ja täiendades maakohtu otsuse põhjendusi.

2. Jätta osaühingu Agio Ehitus apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud osaühingu Agio Ehitus kanda.

TrendAktiv OÜ menetluskulud jätta tema enda kanda.

4. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista

osaühingult Agio Ehitus Elisa Eesti AS-i kasuks välja ringkonnakohtus kantud

menetluskulud 4561,79 eurot. Kohustada osaühingut Agio Ehitus tasuma

väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

5. Telia Eesti AS-il rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Elisa Eesti AS ja Elisa Teleteenused AS esitasid 15. mail 2019 Harju Maakohtule osaühingu

Agio Ehitus (kostja) vastu hagiavalduse, milles Elisa Eesti AS palus kostjalt välja mõista

kahjuhüvitise 2080 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 141,33 eurot ning Elisa

Teleteenused AS palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 3115,75 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivise 211,07 eurot.

Hagiavalduste kohaselt lõhuti 18. mail 2018 aadressil Õismäe tee 46 Elektrilevi OÜ tellitud

puurimistööde käigus Telia Eesti AS-ile (Telia) kuuluv sidetorustik (torustik) ja hagejale

kuulunud fiiberoptilised valguskaablid (kaablid). Kaablid paiknesid 1,5 meetri sügavusel

maapinnast. Puurimistöid tegi TrendAktiv OÜ (TrendAktiv), mis tegutses Telia väljastatud

tegutsemisloa alusel. Hagejale tekkis kaablite lõhkumise tulemusena varaline kahju. Telia

esitatud seisukohtade järgi oli ta TrendAktivi enne teavitanud sellest, et eelviidatud asukohas

paiknevad ka teistele isikutele kuuluvad kaablid, kuid TrendAktiv ei täpsustanud enne tööde

algust kaablite asukohta puurimistööde piirkonnas. Puurimistööde tegelikuks tegijaks oli kostja.

Kostja tegutses vähemalt väliselt hooletult, rikkudes käibekohustust. Kostja oleks pidanud enne

tööde tegemisega alustamist veenduma, et torustiku sügavust on kontrollitud ning vajadusel

kasutama sügavuse väljaselgitamiseks vajalikke abinõusid. Kostja ise ei olnud torustiku

kättenäitamise juures. Nii Telia esitatud ehitusprojektist, kui ka kostja enda ehitusprojektist

nähtub, et olemasolevate elektrikaablite sügavused olid näidatud orienteeruvalt ning sügavused

tuli täpsustada enne puurimistööde algust. Kostja kahjustas puurimistööde käigus Elisa Eesti

AS-ile ja Elisa Teleteenused AS-ile kuuluvaid kaableid.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Osaühingu Pluvo koostatud ja Telia kooskõlastatud ehitusprojektis, mille alusel kostja

horisontaalpuurimist tegi, oli torustiku sügavus valesti märgitud – see paiknes tegelikkuses ca

40 cm ehitusprojektis ette nähtust sügavamal. Telia näitas torustiku asukoha ja paiknemise

TrendAktivile kätte.

Kostja ei ole rikkunud hoolsuskohustust. TrendAktiv ja kostja tegid kõik võimaliku, et tagada

tööde ohutu teostamine. Seejuures oleks kostja kulu ja vaev kahju vältimiseks olnud äärmiselt

suur. Kostja oleks pidanud saama Tallinna linnalt nõusoleku Õismäe tee käsitsi

lahtikaevamiseks ja liikluse seiskamiseks ning seejärel kogu trassikoridori käsitsi lahti

kaevama. Ka ei sisaldanud Telia kooskõlastatud projekt tingimust, et sügavusandmed tuleb üle

täpsustada ja selleks pinnas käsitsi lahti kaevata. Kostjalt oli tellitud üksnes puurimistööde

teostamine, mida kostja tegi ehitusprojektis ettenähtud viisil.

Elisa Eesti AS ja Elisa Teleteenused AS aitasid ise kahju tekkimisele kaasa, jättes maakatastri

pidajale esitamata andmed kaablite paiknemise kohta. Seega tuleks kahju väljamõistmise

eelduste olemasolul vähendada kahjusummat nullini. Samuti tuleb arvestada, et kui Telia ei

juhtinud kostja kui kahju tekitanud isiku tähelepanu ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule,

jättis ta kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju

vähendanud. See on käsitatav kahjustatud isikutest tuleneva asjaoluna, mis võib anda aluse

kahjuhüvitise vähendamiseks. Ka ei ole kahju hüvitamise nõuded terves ulatuses põhjendatud.

Menetluse edasine käik

3. Maakohus kaasas kostja taotluse alusel 6. septembri 2019. a määrusega TrendAktivi

menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel.

4. Maakohus jättis 21. aprilli 2020. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt

Elisa Eesti AS-i ja Elisa Teleteenused AS-i kanda.

5. Ringkonnakohus kaasas 24. juuli 2020. a määrusega Telia iseseisva nõudeta kolmanda

isikuna Elisa Eesti AS-i ja Elisa Teleteenused AS-i poolel.

6. Ringkonnakohus rahuldas 26. veebruari 2021. a otsusega Elisa Eesti AS-i ja Elisa

Teleteenused AS-i apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega

rahuldas hagid.

7. Riigikohus rahuldas 26. oktoobri 2021. a otsusega kostja kassatsioonkaebuse, tühistas

ringkonnakohtu otsuse ning saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.

8. Elisa Teleteenused AS suurendas 1. detsembril 2021 põhinõude summat ning koos sellega

hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist, paludes kostjalt välja mõista

kahjuhüvitise 3253 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 221,03 eurot.

9. Elisa Eesti AS (endine ärinimi Elisa Teleteenused AS) täpsustas 8. novembril 2022, et algselt

hagi esitanud Elisa Eesti AS ja Elisa Teleteenused AS on ühinenud. Ühinemise tulemusena jäi

alles ühendav Elisa Teleteenused AS, kes jätkab ärinime Elisa Eesti AS all. 15. mail 2019 hagi

esitanud äriühingute õigusjärglane Elisa Eesti AS (hageja) palus kostjalt välja mõista

kahjuhüvitise 5333 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 362,36 eurot.

Maakohtu otsus ja põhjendused

10. Harju Maakohus rahuldas 22. novembri 2022. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi.

Maakohus lubas hagejana menetlusse astuda Elisa Eesti AS-il ja mõistis kostjalt hageja kasuks

põhinõudena 5333 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 362,36 eurot. Maakohus jättis

rahuldamata Telia taotluse menetlusse astumiseks kolmanda iseseisva nõudega isikuna.

Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 8328,22

eurot ja sellelt seadusjärgses määras viivise.

Maakohtu põhjenduste kohaselt on nõue esitatud õige kostja vastu, kuivõrd faktiliselt teostas

puurimistöid kostja, kelle tegevuse otsese tulemusena lõhuti hageja kaablid.

Maakohus asus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud hoolsuskohustuse täitmist puurimistööde

tegemisel. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja näol on tegemist professionaalse puurimisteenust

osutava ehitusettevõttega. Kostja pidi teadma, et tal tuleb tagada puurimistööde ohutus ning tal

tuli täita puurimistöid tegeva ehitusettevõtja hoolsuskohustust (ehitusseadustik (EhS) § 8).

EhS §-s 10 sätestatud asjatundlikkuse põhimõttest tulenevalt lasus kostjal kohustus kontrollida

projektis olevaid andmeid, arvestada neid andmeid mõistlikult ja kooskõlas puurimisteenuseid

teostava ettevõtte hoolsusega. Vajadusel tuli kostjal täpsustada ja kontrollida projektis

sisalduvaid ebatäpseid andmeid. Analoogilise kontrollimise kohustuse näeb töövõtjatele ette

võlaõigusseaduse (VÕS) § 641 lg 3.

Maakohtu hinnangul nägi Osaühingu Pluvo koostatud elektritööprojekt nr PL16-40-146

(projekt) ette lahtise kaevamise ning nõuded minimaalsele kaevesügavusele, kuid mitte

maksimaalsele sügavusele. Samuti tulenes projektist ehitajale otseselt nõue tuvastada enne

tööde algust tehnovõrkude paiknemissügavused. Projektis toodud märkuste alusel pidi

hoolsuskohustust täitev ettevõtja mõistma, et olemasolevate tehnovõrkude sügavuse tegelikud

andmed tuleb üle kontrollida.

Tõendamata on kostja väide, et ta teostas ehitustöid täpselt projekti järgi. Kostjal kui

professionaalsel ehitusettevõtjal tuli tagada, et ta teeb puurimistöid olemasolevatest

sidetrassidest ohutus kauguses ehk antud juhul kõnnitee absoluutkõrgusest allpool 2,35 meetrit.

Maakohus tuvastas, et kostja esitatud jooniste järgi on aga puurimistöid tehtud palju kõrgemal

ehk ligikaudu selles asukohas, kus pikiprofiili jooniste järgi pidi asetsema kahjustada saanud

torustik.

Alusetu on kostja väide, et Telia kooskõlastas projekti märkusteta, kinnitas selles toodud

andmete õigsust ega teavitanud kostjat ebaõigetest andmetest. Telia kinnitas projektis selgelt,

et ristumiskohtade asukohad tuleb enne tööde teostamist looduses maha märkida. Seega ei

saanud kostja hoolsuskohustust täita üksnes projekti vaadates. Telia tegutsemisloast

nr JVL15682 nähtub, et järelevalve töötaja vahetu järelevalve all tuli rakendada projektiga ette

nähtud sideehitiste kaitsemeetmete rakendamine, käsitsi lahtikaevamine sideehitiste täpse

asukoha ja sügavuse väljaselgitamiseks ning tagasitäitmise teostamine. Sama loa pöördel

toodud tingimuste p-s 7 oli märgitud, et vajadusel tuli pinnases paikneva sideehitise täpse

asukoha ja sügavuse väljaselgitamiseks teha selle käsitsi lahtikaevamine tegutseja kulul.

Ka on tõendatud, et sidetrassi kättenäitamisel trassi sügavust tuvastada ei õnnestunud. Seega

tuli kostjal enne puurimistööde algust tuvastada, millisel sügavusel trassid täpselt asuvad.

Olukorras, kus kaabliotsijaga trasside sügavust kindlaks teha ei saanud, ei võinud kostja töid

jätkata, tegemata nende sügavuse tuvastamiseks muid vajalikke toiminguid, sealhulgas osalist

trassi käsitsi lahtikaevamist. Isegi, kui kostja ei pidanud lepingu alusel trasside sügavust

tuvastama, pidi ta vähemalt nende sügavuse tuvastamist nõudma peatöövõtjalt.

Maakohus asus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud süü puudumist hageja vara

kahjustamisel. Kostja ei ole tõendanud ühtegi asjaolu, mis võimaldaks kohtul kahju hüvitist

vähendada, seejuures vähendada seda nullini. Maakohus leidis, et kaablite kahjustamisest

tulenevad mõistlikud parandamise kulud on tõendatud.

Apellatsioonkaebus

11. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

Maakohus leidis, et kostja teostas puurimistöid oluliselt kõrgemal kui projekt ette nägi. Selle

asjaolu tuvastas maakohus aga projekti joonise põhjal, mis ei olnud avariikoha kohta. Maakohus

tuvastas, et sõidutee absoluutkõrgus oli avariikohas 7,22 meetrit ja kaevamine pidi toimuma

absoluutkõrgusel 5 meetrit ehk 2,22 meetrit pinnasest allpool. Kostja esitatud avariikoha

joonise järgi on tee kõrgusmärgiks avariikohas 8,57 meetrit, mitte aga 7,22 meetrit.

Puurimistööde käigus kahjustada saanud Telia torustiku pealmine kõrgusmärk pidi olema

avariikohas 7,50 meetrit ning maapinna absoluutkõrgus oli seal 8,57 meetrit. Tegelikkuses

paiknes avariikohas torustik koos torus olevate hageja kaablitega ehitusprojektis ettenähtust

enam kui 40 cm sügavamal, otse puurimistrajektooril. Kostja teostas puurimist projekti

kohaselt.

Täiendava kontrolli teostamise või maa käsitsi lahtikaevamise kohustust ei tulenenud projektist

ega Telia tegutsemisloast. Puurimistööde aluseks oli projekt, mis oli Teliaga kooskõlastatud.

Telia väljastas TrendAktivile tegutsemisloa, mille kohaselt oli tegutsemine Telia sideehitise

kaitsevööndis lubatud pärast sideehitise kättenäitamist järelevalve töötaja poolt ja selle

fikseerimist kahepoolselt allkirjastatud aktis. Telia näitas 4. mail 2018 vaidlusaluse torustiku

asukoha ja paiknemise puurimistööde teostamiseks kätte ning selle kohta koostati kahepoolselt

allkirjastatud Telia sideehitise tähistamise ja kättenäitamise akt. Sellega olid läbitud kõik Telia

torustiku lähedal puurimiseks vajalikud protseduurid, mis olid puurimistöö ohutuks

teostamiseks ette nähtud.

Ka on maakohtu seisukoht sidetrassi käsitsi lahtikaevamise osas ehitustööde praktikat

arvestades ebamõistlik ning vastuolus Riigikohtu poolt samas asjas antud juhistega. Praegusel

juhul ei olnud peatöövõtjal ega ka kostjal kui alltöövõtjal põhjust arvata, et Telia torustik

paikneb projektis märgitust sügavamal, otse puurimistrajektooril. Ka ei saa maa-aluse

horisontaalpuurimisega kaasnevat käibekohustust sisustada selliselt, et see oleks olemuslikult

vastuolus sellise töö iseloomuga. Sellisel viisil käibekohustuse täitmise tulemusel ei olekski

enam tegemist maa-aluse puurimisega. Seejuures ei ole maakohus selgitanud, milliseid muid

kontrollivõimalusi oleks kostja pidanud trassi sügavuse tuvastamiseks kasutama. Ka tuleb

arvestada, et igaks juhuks ristuvate trasside lahtikaevamine või georadari kasutamine sellel

lõigul oleks kujunenud töö enda maksumusega võrreldes ebamõistlikult suureks.

Kostja hinnangul on maakohus valesti hinnanud asjatundjate arvamusi ning jätnud osad

arvamused otsuses analüüsimata. Samuti tuvastas maakohus valesti puurimissügavuse, mille

üle pooltel vaidlust ei olnud. Hageja ei ole menetluses väitnud, et kostja puuris projektis

ettenähtuga võrreldes valel sügavusel.

Ka jättis maakohus põhjendamatult VÕS § 139 alusel kahjuhüvitise vähendamata. Juhise

kahjuhüvitise vähendamiseks andis maakohtule ka Riigikohus. Maakohus ei ole VÕS § 139

kohaldamise võimalusi ja eeldusi otsuses analüüsinud. Kahju suuruse kindlaksmääramisel ei

arvestanud maakohus, et ajutise kaabli paigaldamist ja sellega seotud kulu ei saa pidada

põhjendatuks olukorras, kus sobilik kaabel oli koheselt saadaval.

Vastustaja ja kolmandate isikute seisukohad

12. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda. Samuti vaidleb Telia apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata

ja maakohtu otsuse muutmata. TrendAktiv seisukohta ei avaldanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse

resolutsioon tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2¹ kohaselt muutmata, kuid

muudab ja täiendab maakohtu otsuse põhjendusi vastavalt praeguse otsuse põhjendustele (p-

d 17.2 ja 26). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

14. Ringkonnakohus võtab asja lahendamisel aluseks järgmised maakohtu poolt tuvastatud

asjaolud, mille üle pooled ei vaidle ka apellatsioonimenetluses. Kostja tegi 18. mail 2018

TrendAktivi alltöövõtjana aadressil Õismäe tee 46 pinnases horisontaalseid puurimistöid, mille

eesmärk oli rajada kinnisel meetodil asfalttee alla torustik elektrikaabli jaoks ning tööde

lõpptellija oli Elektrilevi OÜ. Seda tööd tehti Osaühingu Pluvo koostatud projekti alusel.

Puurimistööde käigus said torustikus paiknenud hageja õiguseellaste valguskaablid kahjustada.

15. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja vastutab hageja õiguseellastele kahju tekitamise eest,

kas kahju suurus on põhjendatud ning kas kahjuhüvitist tuleks vähendada VÕS § 139 lg 1

alusel. Riigikohus on asja läbivaatamisel leidnud, et hageja nõue tuleb kvalifitseerida

VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 1050 järgi. Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi

tõlgendamisel ja kohaldamisel on TsMS § 693 lg 2 kohaselt sama asja uuesti läbivaatavale

kohtule kohustuslikud.

VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest

vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on mh eelduslikult õigusvastane, kui kahju tekitati

omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Kahju

õigusvastaselt tekitanud isiku süüd hooletuse vormis eeldatakse (vt VÕS § 1050 lg 1).

Vastutusest (st kahju hüvitamise kohustusest) vabanemiseks peab kahju õigusvastaselt

tekitanud isik tõendama kas VÕS § 1045 lg-s 2 sätestatud õigusvastasust välistavate asjaolude

esinemist või VÕS § 1050 lg 1 kohaselt käibekohustuse täitmist ehk välise hoolsuse järgimist

(vt Riigikohtu 24. märtsi 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-8345/41, p 13).

16. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud.

Maakohus ei ole kostja käibekohustuse sisu ja ulatuse tuvastamisel kohaldanud valesti

materiaalõigust ega rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Kostja ei ole kahju hüvitamise

kohustusest vabanemiseks tõendanud VÕS § 1050 lg 1 kohaselt käibekohustuse täitmist.

Kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse lõppjärelduse muutmiseks.

Maakohus on õigesti hagi rahuldanud.

17. Kostja heidab maakohtule ette, et maakohus on väljunud vaidluse piiridest, kuivõrd hageja

ei ole menetluses väitnud, et kostja puuris projektis ettenähtust erineval kõrgusel. Kolleegium

kostja etteheitega ei nõustu.

17.1. Maakohus ei ole rikkunud TsMS § 5 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et hagi menetletakse

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja vaidles maakohtu

menetluses vastu kostja väitele, et kostja puuris vastavalt projektile (vt hageja 10. veebruari

2020. a menetlusdokumendi p 10; I kd, tl 114 pöördel). Seega oli kõnealune asjaolu

vaidlusalune.

17.2. Samas nõustub kolleegium kostjaga selles, et maakohus leidis ebaõigesti, et kostja ei

tõendanud, et puuris projekti kohaselt (vt maakohtu otsuse p-d 203 ja 211). Kolleegiumi

hinnangul saab asjas esitatud tõendite pinnalt teha järelduse, et kostja puuris projektis märgitud

sügavusel. Maakohus tuvastas ebaõige projekti joonise põhjal, et kostja teostas puurimistöö

oluliselt kõrgemal (I kd, tl 54 pöördel). Avariikohta kajastava projekti joonise kohaselt on tee

kõrgusmärgiks 8,57 meetrit, mitte aga 7,22 meetrit. Puurotsiku pealmine kõrgusmärk pidi Telia

sidetorustiku alt möödudes olema 6,87 meetrit (I kd, tl 55). Projekti pikiprofiili joonise AS-4

väljavõtte kohaselt pidi Telia torustiku pealmine kõrgusmärk olema 7,5 meetrit, maapinna

(kõnnitee) absoluutkõrgus oli seal 8,57 meetrit. Seega, projekti kohaselt pidi Telia torustiku

sügavus maapinnast olema (8,57–7,5) 1,07 meetrit. Puurimise käigus selgus, et torustik paiknes

enam kui 40 cm sügavamal. Telia töötaja JKi e-kirjas on fikseeritud avariikoha lahtikaevamise

tulemused, millega on kolleegiumi hinnangul tõendatud, et kostja puuris sügavusel ca 1,6–1,7

meetrit maapinnast (I kd, tl 9). Seega puuris kostja projektis ettenähtud sügavusel (toru

rajamissügavus maapinnast pidi projekti järgi olema 1,61 meetrit).

Eeltoodu osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta. Vaatamata sellele, et maakohus

tuvastas selle asjaolu valesti, ei muuda see maakohtu lõppjäreldust valeks. Maakohus rahuldas

hagi seetõttu, et kostja ei olnud järginud vajalikku hoolsuskohustust, kuna ta ei teadnud

torustiku täpset sügavust ning ei kasutanud kohaseid abinõusid selleks, et seda välja selgitada.

18. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja lõhkus puurimistööde käigus hageja õiguseellastele

kuuluvad kaablid. Maakohtu tuvastatud asjaoludel, mille tuvastamisel maakohus kolleegiumi

hinnangul ei eksinud, lasus kostjal kui professionaalsel puurimistööde tegijal kohustus enne

puurimistööde algust tuvastada, millisel sügavusel torustik täpselt asub (vt maakohtu otsuse

p 210). Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale

seisukohale.

18.1. Maakohus võttis hoolsuskohustuse hindamisel VÕS § 1050 lg 1 järgi arvesse, et kostja

kuulus oma tegevusvaldkonna poolest isikute gruppi, mille liikmetel lasub nende tegevuse

iseloomu arvestades kõrgem hoolsuskohustus kui sellesse gruppi mittekuuluvatel isikutel (vt

selle kohta Riigikohtu 29. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-56641/69, p 18.2 ja 20.

juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-13, p 11). Kostja tegi kõnealuseid puurimistöid oma

majandustegevuse raames, mistõttu lasus tal kohustus võtta töid tehes kasutusele abinõud, mille

rakendamist võib keskmiselt temaga sarnases tegevusvaldkonnas tegutsevalt isikult mõistlikult

oodata, et hoida ära enda tegevuses teiste isikute õiguste rikkumine (vt Riigikohtu 28. septembri

2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-8751/184, p 26.4 ja 29. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr

2-14-56641/69, p 18.2).

18.2. Maakohus, arvestades praeguse asja spetsiifilisi asjaolusid, on õigesti leidnud, et ainuüksi

tegutsemisloast ja kättenäitamise aktist vajaliku hoolsuskohustuse järgimiseks ei piisanud (vt

maakohtu otsuse p-d 205–207). Projekti joonistel olid märkused, et „elektrikaablite

paiknemissügavused näidatud orienteeruvalt, paiknemissügavused täpsustada kohapeal enne

puurimistöö algust“, „olemasolevate tehnovõrkude paiknemissügavused täpsustada enne

puurimistööde algust“ (I kd, tl-d 53 pöördel, 54 pöördel, 172), „olemasolevate tehnovõrkude

paiknemissügavused täpsustada enne muttimist“ (I kd, tl 54). TrendAktiv esindajale sideehitise

kättenäitamisel ei õnnestunud selle täpset asukohta kaabliotsijaga tuvastada (II kd, tl-d 140–

141). Kättenäitamise aktis on märgitud ainult sidetrassi asukoht, kuid mitte selle sügavus (I kd,

tl 58 pöördel). Samuti sätestas tegutsemisluba sideehitise kaitsevööndis tegutsemise

tingimused, mille p 7 järgi oli vajadusel pinnases paikneva sideehitise täpse asukoha ja

sügavuse väljaselgitamiseks kohustuslik selle käsitsi kaitsevööndis lahti kaevamine tegutseja

kulul (I kd, tl 57 pöördel). Seetõttu on täiesti alusetu kostja väide, et tal puudus mistahes

mõistlik põhjus arvata, et projektis Telia torustiku kohta sisalduvad andmed on ebatäpsed.

Kostja asus puurima sideehitise kaitsevööndis olukorras, kus kaablite täpne sügavus oli

kindlaks tegemata. Sellega tekitas kostja üsna kõrge tõenäosuse teistele isikutele

märkimisväärse kahju tekkimiseks, kuna kaablitega olid seotud tuhanded hageja kliendid, kelle

igapäevast elu ja majandustegevust kaablite kahjustamine võis mõjutada.

19. Ohu realiseerumise ärahoidmiseks oli kostjal võimalik kasutada mitmeid kohaseid

abinõusid. Maakohus leidis, et sidekaevude kaudu kaablite asukoha kindlaks tegemine ei olnud

piisav hoolsuskohustuse täimiseks, sest selle abil ei saanud teha täpseid järeldusi kogu torustiku

kulgemistrajektoori ja sügavuse kohta (vt maakohtu otsuse p 212). Kolleegium nõustub

maakohtuga. Tööalast 25 meetri kaugusel oleva sidekaevu kontrollimine ei ole piisav abinõu

käibekohustuse täitmiseks. Sellise järelduse saab teha PP arvamusest (III kd, tl-d 142–144, vt

vastused küsimustele 4, 6 ja 7) kui ka LU arvamusest (III kd, tl-d 134–137).

20. Kostja oleks saanud kasutada kaabliotsijat, seadistades seda selliselt, et kõrgepingeliinid ei

häiriks seda. OH arvamuse kohaselt on kaabliotsijaga võimalik sidetrassi täpset sügavust

kontrollida, sõltumata kõrgepingekaabli häiretest, häälestades generaatori ja kaabliotsija

sellisele sagedusele, mida elektrikaabli magnetväli ei sega (II kd, tl 136). Kostja ei ole

tõendanud, et kaabliotsija kasutamine oleks olnud ebamõistlikult koormav või kulukas (vt ka

PP arvamus, vastus küsimusele 5; III kd, tl 143).

21. Teise kohase abinõuna oleks kostja saanud torustiku ristumiskoha käsitsi lahti kaevata

(maakohtu otsuse p 191). Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja ei ole tõendanud, et

lahtikaevamine oli välistatud või kostjale ebamõistlikult koormav või kulukas. Kui sideehitise

sügavust ei ole võimalik muul moel kindlaks teha, siis üksnes asjaolu, et kostja on valinud

horisontaalpuurimise viisi, ei tähenda, et sügavuse väljaselgitamiseks oleks olnud

lahtikaevamine välistatud. Kostja ei ole tõendanud, et linn nõudis kinnisel meetodil kaevamist.

Kostja on väitnud, et kohalikult omavalitsuselt kaevetöödeks loa saamine oleks tähendanud

puurimistööde hinna ja aja mitmekordistumist. Kostja väide, et ta oleks pidanud kogu

puurimistrajektoori lahti kaevama, on tõendamata. Selleks, et tagada sideehitise kaitsevööndis

ohutu puurimine, oleks piisanud maa lahtikaevamisest Telia torustiku ristumiskoha juures.

Lisaks märgib kolleegium, et ei nõustu kostjapoolse tegutsemisloa sisu tõlgendamisega.

Maakohus leidis õigesti, et tegutsemisluba nägi kostjale ette kohustuse maa vajadusel lahti

kaevata (maakohtu otsuse p 207). Kui sideehitise täpne sügavus on teadmata, siis tuleneb

kostjale kui kaitsevööndis tegutsevale isikule selline kohustus kaitsevööndis tegutsemise

tingimuste p-st 7.

22. Hageja on välja toonud kohase abinõuna ka georadari kasutamise võimaluse. Pooltel on

vaidlus selle üle, kas sellise kõrgtehnoloogilise seadme kasutamine oli puurimistööde

teostamise ajal sobilikuks ja usaldusväärseks kaablite sügavuse tuvastamise viisiks. Maakohus

hindas poolte esile toodud väiteid ja esitatud tõendeid ning leidis, et kuigi sellise tehnoloogilise

seadme, mis suudab näha läbi maapinna, kasutamise võimalus oli olemas, ei olnud see Eestis

2018. a puurimistööde puhul veel tavapärane. Kolleegium nõustub maakohtuga. Kuna

maakohus selle abinõu välistas, siis ei pidanud ta ka andma hinnangut tekkiva kahju

raskusastmele ja tõenäosusele ning georadari kasutamise kulutuste ja vaeva suurusele.

Praegusel juhul on tuvastamist leidnud, et kostjal oli sobivamaid viise torustiku sügavuse

väljaselgitamiseks (vt praeguse otsuse p-d 20 ja 21).

23. Eeltoodust tulenevalt lasus kostjal kohustus võtta puurimistöid tehes kasutusele abinõud,

mille rakendamist võib keskmiselt temaga sarnases tegevusvaldkonnas tegutsevalt isikult

mõistlikult oodata, et hoida ära enda tegevuses teiste isikute õiguste rikkumine. Kuna kostja

sellisid abinõusid tarvitusele ei võtnud, on tema tegu VÕS § 1045 lg 1 p 5 rikkumise tõttu

õigusvastane ja ta on ühtlasi õigusrikkumises VÕS § 1043 mõttes süüdi.

24. Kostja heidab maakohtule ette tõendite ebaõiget hindamist. Kolleegiumi arvamuse kohaselt

on maakohus tõendeid hinnates järginud TsMS § 232 lg-s 1 sätestatut, hinnates kõiki tõendeid

igakülgselt, täielikult ja objektiivselt (vt maakohtu otsuse p-d 212–215). Kostja etteheide

maakohtule AM arvamuse ebaõige hindamise kohta on põhjendamatu. Samuti on maakohus

arvestanud LU ja AA arvamustega ning Osaühingu Pluvo esindaja selgitusega (vt maakohtu

otsuse p-d 206 ja 217). Maakohus leidis, millega ka kolleegium nõustub, et kostja ei saanud

puurimistööde läbiviimisel lähtuda vaid projektist, sest see ei kajastanud täpseid andmeid Telia

torustiku sügavuse kohta. Projekti kantud märkuste kohaselt tuli torustiku sügavus täiendavalt

kindlaks teha. Maakohus on kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 8 piisavas ulatuses põhjendanud,

miks kostja esitatud tõendid tema esile toodud asjaolusid ei tõenda.

25. Maakohus tuvastas, et hagejale kahju tekkimine summas 5333 eurot on tõendatud.

Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kahju suuruse tuvastamisel menetlusõiguse norme

rikkunud. Kolleegium, nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, neid ei korda (maakohtu

otsuse p-d 219–226).

Kostja jääb ka apellatsioonkaebuses seisukoha juurde, et temalt ajutise sidekaabli maksumuse

ja paigaldamiskulude hüvitamise nõudmine ei ole põhjendatud. Maakohus on kostja väiteid

hinnanud ning leidnud kolleegiumi hinnangul õigesti, et ajutiselt paigaldatud kaabli kulu ei ole

ebamõistlik üksnes seetõttu, et hageja oleks võinud kohe otsida sobiliku kaabli, nt Aktsiaseltsilt

Esvika Elekter. Nõude ulatuse kontrollimisel kohaldub VÕS § 132, mille lg 3 järgi tuleb kahju

tekitajal hüvitada kulutused, mis on vajalikud asja viimiseks endisesse seisukorda. Kolleegium

nõustub maakohtuga, et kahjuhüvitis hõlmab ka ajutisele lahendusele kantud mõistlikke

kulusid, mida hageja tegi selleks, et teenuse osutamine oma klientidele kiiresti taastada. Hageja

töötaja kirjaliku seletuse kohaselt paigaldati esmalt ajutine kaabel seetõttu, et sideühendus tuli

klientidele nädalavahetuseks kiiresti taastada, hiljem see asendati sobiva kaabliga (vt AM

kirjalik seletus; II kd, tl 105).

26. Kostja heidab maakohtule ette VÕS § 139 lg 1 kohaldamata jätmist. Kolleegium leiab, et

maakohus ei ole nõuetekohaselt kostja väiteid kahjuhüvitise vähendamiseks hinnanud, kuid see

ei muuda maakohtu lõppjäreldust valeks. Selles osas täiendab ringkonnakohus maakohtu otsuse

põhjendusi. Asja lahendamisel tuleb arvestada Riigikohtu seisukohti VÕS § 139 tõlgendamisel

ja kohaldamisel.

26.1. VÕS § 139 lg 1 kohaldamine ei eelda, et hageja oleks rikkunud mingit seadusest või

lepingust tulenevat kohustust. Samuti ei pea VÕS § 139 lg 1 kohaldamiseks olema Telia

käitumine omistatav hagejale ei tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 132 lg 2 järgi ega muul

alusel. Samas juhul, kui Telia ei juhtinud kostja kui kahju tekitanud isiku tähelepanu

ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule, jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis

tegemata toimingu, mis oleks hagejale tekkinud kahju vähendanud (kui seda võis mõistlikult

oodata VÕS § 139 lg 2 tähenduses), on see käsitatav hagejast kui kahjustatud isikust tuleneva

asjaoluna, mis võib anda alust kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 alusel vähendada.

VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 kohaldamisel ei hinnata seda, kas kannatanu oli hooletu või mitte, st et

kahjuhüvitist saab nimetatud sätte alusel vähendada ka siis, kui kannatanu polnud süüdi kahju

tekkimises (vt Riigikohtu 26. septembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 16 ja 11.

mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 16). Selleks, et lugeda kannatanu tegevust

kahjuhüvitist vähendavaks asjaoluks VÕS § 139 järgi, peab kannatanu tegevuse ja kahju vahel

esinema põhjuslik seos (vt Riigikohtu 8. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-58942/229,

p 34).

26.2. Kolleegiumi hinnangul ei saa tuvastatud asjaolude pinnalt teha järeldust, et Telia on

vastutav selle eest, et maakatastri kaardil olid torustiku kohta valed andmed. Kostja ei ole

tõendanud, et nii maakatastris kui ka projektis olevad andmed pärinevad Telialt või et Telial oli

selliste andmete esitamise või nende ajakohastamise kohustus. Kuna andmed torustiku kohta

olid vanad, kooskõlastas Telia projekti märkustega, et andmed sügavuse kohta on orienteeruvad

ning neid tuleb sideehitise asukohas täpsustada. Telia ei andnud kättenäitamisel mingeid

kinnitusi torustiku sügavuse kohta. Telia näitas sidetrassi kätte ja andis ka tegutsemisloa

eeldusel, et tööalas tegutseja tagab sideehitise ohutuse ning enne puurimist teab täpselt, kus see

paikneb. Eelnevast tulenevalt on ümber lükatud kostja väide, et tal puudus igasugune alus

arvata, et andmed Telia sidetrassi kohta võivad olla projektis ebaõiged.

26.3. Telial ei ole kohustust teostusjooniste koostamiseks. Maakohus leidis põhjendatult, et

EhS § 15 lg 1 järgi lasub ehitustööde dokumenteerimise kohustus ehitajal. EhS § 70 lg 7

kohaselt kantakse maakatastrisse andmed kaitsevööndi olemasolu, selle sisu ja ruumilise

ulatuse kohta. Sellest ei tulene, et maakatastrisse kantakse andmed torustiku täpse sügavuse

kohta. Kolleegium nõustub hageja seisukohaga, et isegi kui need andmed torustiku täpse

sügavuse kohta oleksid katastris olnud, siis oleks kostja pidanud ikka enne puurimist veenduma,

et need vastavad tegelikkusele ja on täpsed. Seadusest ei tulnud Teliale ehitaja ees kohustust

sideehitise sügavuse kättenäitamiseks, samuti ei saanud see tuleneda mõnest lepingulisest

kohustusest (nt kokkulepe Telia ja ehitaja vahel teenuse osutamiseks), sest pooled ei olnud

lepingulises suhtes.

26.4. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et kui kättenäitamise käigus ei õnnestunud

torustiku sügavust Telia järelevalvel tavapärases kasutuses oleva kaabliotsijaga kontrollida, siis

pidi kostja kasutama täiendavaid abinõusid selleks, et veenduda torustiku täpses asukohas ja

sügavuses. Kostja pööras rõhku sellele, et aktis ei ole märgitud, et torustiku sügavuse

tuvastamine ebaõnnestus. Kolleegiumi arvates tuli kostjal lähtuda sellest, et kui tal puudus

kinnitus sügavuse andmete paikapidavuse osas, siis tuli tal see üle kontrollida. Telia andis

TrendAktivile olemasolevad andmed, aitas sügavusi kindlaks teha (mis ebaõnnestus) ning

samuti hoiatas, et olemasolevad andmed on ebatäpsed.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

27. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud

menetluskulude jaotust muuta. Kuigi kostja on palunud tühistada maakohtu otsuse terves

ulatuses, ei ole ta menetluskulude kindlaksmääramise kohta sisulisi väiteid esitanud. Ka ei ole

kostja väitnud, et maakohtu menetluskulud oleks tulnud teisiti jaotada sõltumata sellest, et

maakohus hagi rahuldas.

28. Tulenevalt TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulude

jaotuse. Apellatsiooniastme menetluskulud jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise

tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

TsMS § 167 lg 1 järgi jäävad Telia (iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel) menetluskulud

kostja kanda. TsMS § 167 lg 2 järgi jäävad TrendAktiv (iseseisva nõudeta kolmas isik kostja

poolel) menetluskulud tema enda kanda.

29. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles

kulud tekkisid. Kuna maakohus on oma otsuses hageja menetluskulud kindlaks määranud,

määrab kolleegium TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks ka hageja apellatsiooniastme menetluskulud.

30. Apellatsioonimenetluses on hageja palunud kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulu

8558,50 eurot, millele lisandub lepinguliste esindajate kulud 14. veebruari 2023. a kohtuistungil

osalemise eest vastavalt istungi kestusele. Menetluskulude nimekirja järgi on hagejale osutanud

õigusabi vandeadvokaat Triin Toom 8,7 tundi, tunnihinnaga 245 eurot (käibemaksuta) ja

advokaat Marcus Niin 33,7 tundi, tunnihinnaga 190,71 eurot (käibemaksuta). Hageja on

kinnitanud, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud

kulud on kantud seoses praeguse kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5) ning ta on

käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10). Kolleegium leiab, et hageja apellatsiooniastme

menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt.

31. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS

§ 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindajakulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja

mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka

esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt kokkuvõtvalt

Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324/42, p 17).

32. Hageja taotleb kahe lepingulise esindaja kulude hüvitamist. TsMS § 175 lg 3 kohaselt

hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja

keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Mitme lepingulise esindaja kasutamist võib

põhjendada esmajoones asja keerukusega. Seejuures ei viita asja tavapärasest suuremale

keerukusele mitme esindaja kasutamine, vaid see peab tulenema asja olemusest ja mahust.

Kolleegiumi hinnangul ei ole praegusel juhul kahe lepingulise esindaja apellatsiooniastmes

kasutamine põhjendatud.

33. Menetluskulude

nimekirja

kohaselt

kulus

lepingulistel

esindajatel

kostja

apellatsioonkaebusega tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele kokku 34,4 tundi (toimingud

perioodil 28. detsember 2022. a kuni 17. jaanuar 2023. a). Kolleegium võtab arvesse, et hageja

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Triin

Toom

on

hagejat

esindanud

alates

kassatsioonimenetlusest ning advokaat Marcus Niin asja teistkordsel läbivaatamisel maakohtus.

Seega olid samad lepingulised esindajad hagejat esindanud maakohtu menetluses ning

menetlusdokumentides korratakse menetluses juba varem esitatud väiteid ja maakohtu

seisukohti.

Arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, mh asjaolu, et vastuses apellatsioonkaebusele

korratakse menetluses juba varem esitatud väiteid, on apellatsioonkaebusele vastuse

koostamise ja sellele eelnenud toimingute põhjendatud ajakulu kokku 20 tundi. 8. veebruaril

2023 on hageja esindajal kulunud menetluskulude nimekirja koostamisele 0,9 tundi.

Kolleegium peab menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi.

Hageja menetluskulude nimekirja järgi kulus hageja lepingulistel esindajatel kohtuistungiks

ettevalmistumiseks kokku 6,6 tundi. Kolleegium peab vajalikuks ja põhjendatuks

kohtuistungiks

ettevalmistumise ajakuluks

1,5 tundi.

Kostja täiendava seisukoha

analüüsimisele kulunud ajakulu 0,5 tundi peab kolleegium vajalikuks ja põhjendatuks.

34. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka

esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja

vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu. Praegusel juhul on hagejat esindanud kaks lepingulist

esindajat tunnihinnaga 245 eurot (käibemaksuta) vandeadvokaadi puhul ja 190,71 eurot

(käibemaksuta) advokaadi puhul. Arvestades asja keerukust peab ringkonnakohus hageja

lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatud suuruseks 190,71 eurot.

35. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluses

kantud 4290,98 eurot (= 22,5 tundi x 190,71), millele lisandub 14. veebruari 2023. a istungi

kulu 270,81 eurot (= 1,42 tundi x 190,71), seega kokku 4561,79 eurot. Lisaks peab kostja

tulenevalt hageja taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

36. Telial rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

37. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)