2-20-14708/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-14708

Kohtuasi

X hagi Y OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja hüvitise

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18. mai 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

450 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja KL

Kostja Y OÜ (registrikood XXXXXXXX), lepinguline

esindaja Kunnar Korsten

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 18. mai 2021. a otsus muutmata.

2. Jätta Y OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Y OÜ kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

2-20-14708

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 15. novembril 2020 Harju Maakohtule hagi Y OÜ (kostja) vastu, milles

palus tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ja lõpetada tööleping töölepingu seaduse (TLS)

§ 107 lg 2 alusel alates 22. aprillist 2020. Hageja palus mõista kostjalt välja TLS § 109 lg 1

kohase hüvitise ning hageja kolme kuu keskmise töötasu 900 eurot.

Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt esitas hageja 15. mail 2020 töövaidluskomisjonile

(TVK) avalduse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitiste saamiseks.

Töövaidluskomisjon rahuldas 10. septembri 2020. a otsusega hageja nõude osaliselt. Kostja

esitas 7. oktoobril 2020 Harju Maakohtule taotluse töövaidluskomisjoni otsuse nr (4-1/1303/20)

läbivaatamiseks hagimenetluses. Hageja sai ülesütlemisavalduse kätte 22. aprillil 2020, seega

on nii TVK-le kui ka kohtule esitatud avaldused tähtaegsed.

Hageja asus alates 22. juulist 2019 kostja juurde tööle puhastusteenindajana katseajaga 4 kuud.

Katseaeg lõppes 18. novembril 2019. Katseaja jooksul töö kvaliteedi ja tööülesannete

täitmisega probleeme ei olnud. Töötaja töötas objektil, mis kuulub XXXse. 2020. a jaanuaris

olid pooltel erimeelsused võimaliku lisatöö osas.

Kostja kutsus 1. aprillil 2020 hageja enda juurde ja teavitas suuliselt, et 1. aprillist 2020 lõpeb

hagejaga sõlmitud tööleping. Kostja lubas selle kinnitada kolme tööpäeva jooksul, kuid kostja

seda ei teinud. Hageja palus vastust hiljemalt 20. aprilliks 2020. 20. aprillil 2020 küsis hageja

e-posti teel, kas tal on tavaline tööpäev või kostja teeb oma suulise töölepingu lõpetamise

seaduslikuks ja esitab selle kirjalikult. Hageja teatas, et kui kostja ei vasta hiljemalt 20. aprilliks

2020, on hageja sunnitud töölepingu lõpetama, kuna kostja ei täida oma kohustusi ja ei

kindlusta hagejat tööga. 22. aprillil 2020 teavitas kostja hagejat e-posti teel töösuhte

lõppemisest TLS § 88 lg 3 alusel, viidates töökohustuste mittenõuetekohasele täitmisele.

Hageja esitas hüvitise nõude TLS § 107 lg 2 alusel kolme kuu keskmine tasu 900 eurot

saamiseks. Kostja ei ole ülesütlemist põhjendanud, mistõttu on ta rikkunud TLS § 95 lg-t 1.

Üksnes töötamise registri (edaspidi TÖR) kandest (kanne on üksnes informatiivse iseloomuiga,

st kanne ei lõpeta töölepingut) nähtub, et kostja on valinud lõpetamise aluseks TLS § 88 lg 1 p

3. Kuna selline töölepingu lõpetamine on ebaseaduslik TLS § 104 lg 1 mõistes, siis on

töölepingu ülesütlemine tühine ja töölepingu peab lõpetama TLS § 107 lg 2 alusel, ning töötajal

on õigus hüvitisele TLS § 109 lg 2 alusel, töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, 900

eurot (3 x 300 eurot).

TLS § 88 lg 1 p 3 ja lg 3 järgi võis kostja töölepingu TLS § 88 lg 1 p 3 järgi üles öelda siis, kui

on hagejat eelnevalt hoiatanud. Kostja ei ole hagejale esitanud ei kirjalikku ega suulist hoiatust.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Hageja ja kostja sõlmisid 22. juulil 2019 töölepingu nr 57 mille kohaselt asus hageja tähtajatult

tööle puhastusteenindaja ametikohale osalise tööajaga (0,25) ning brutotöötasuga 300 eurot

kuus. Hageja töötas 2020. aastal Paldiskis XXX. Kuna XXX ei olnud 2020. a veebruari lõpus

töö kvaliteediga rahul, läksid 2. märtsil 2020 ning 6. märtsil 2020 kostja esindajad K (eritööde

2-20-14708

spetsialist) ja S (objektijuht) Paldiskisse XXXse, et aidata objekti koristada ning hagejat

veelkord koolitada. Puhastusteenuse kvaliteet ei paranenud. Objektijuht S ning kostja esindaja

E palusid kirjutada hagejal seletuskirja. Hageja ei kirjutanud seletuskirja.

Kuna XXX esitas jätkuvalt pretensioone, läks kostja esindaja E 1. aprillil .2020 objektile.

Hagejale tehti veelkord suuline hoiatus ning paluti kirjutada seletuskiri. Kuna töötaja jätkuvalt

keeldus seletuskirja kirjutamast, siis kostja esindaja kõrvaldas hageja töölt. Viimaks teatas

tööandja 22. aprillil 2020.a hagejale töösuhte lõppemisest TLS § 88 lg 1 p 3 alusel.

Õige ei ole hageja väide, nagu poleks talle töötamise ajal ametijuhendit tutvustatud. Lisaks olid

töölepingu lisas 1 toodud kostja esindajaandmed, et vajadusel esitada tööülesannete kohta

täpsustavaid küsimusi.

Kostja ei ole TLS § 95 lg 1 rikkudes jätnud töölepingu ülesütlemist põhjendamata. Kostja viitas

TLS § 88 lg 1 p -le 3. Hageja teadis töölepingu lõpetamise põhjust, kuna talle oli tehtud juba

kaks suulist hoiatust ning teda oli töölt eemaldatud. Hageja selgitas oma TVK-le esitatud

avalduses ja ka hagiavalduses, et talle tehti korduvalt selgeks tema töösuhte lõppemise põhjus.

Seega ei kõla usutavalt, et hageja ei teadnud töölepingu lõpetamise põhjust. Hageja väide nagu

peaks hoiatus olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, on ekslik.

Hageja eest on esitanud hagiavalduse volituseta isik. Hagiavaldusest ja selle lisadest ei nähtu,

et hageja oleks väljastanud oma esindajale KLule allkirjastatud volikirja.

Hageja selgitas, et sai kostjalt töösuhte lõpetamisest teada 1. aprillil.2020.a, kuid vaidlustas

töösuhte lõpetamise töövaidluskomisjonis alles 15. mail 2020. TLS § 105 lg 1 kohaselt peab

kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama

30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Hageja esitas aga avalduse 45

päeva möödudes.

Juhul kui kohus leiab, et hageja kasuks tuleb siiski välja mõista hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel,

palub kostja hüvitise suurust vähendada ja mõista hageja kasuks välja hüvitis 10 eurot. Kostja

leiab, et hüvitise vähendamise taotlus on põhjendatud, arvestades hageja hooletut töökohustuste

täitmist. Hageja töötas kostja juures ainult üheksa kuud, mistõttu on põhjendamatu hüvitise

väljamõistmine kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 18. mai 2021. a otsusega hagi osaliselt. Maakohus tuvastas, et

hageja ja kostja vahel 22. juulil 2019 sõlmitud töölepingu nr 57 ülesütlemine on alates 22.

aprillist 2020 tühine. Maakohus lõpetas töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel hageja ja

kostja vahel sõlmitud töölepingu alates 22. aprillist 2020 ning mõistis kostjalt hageja kasuks

välja TLS § 109 lg 1 kohase hüvitise 450 eurot (bruto). Hageja menetluskulud jättis maakohus

75% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 25% ulatuses hageja kanda.

Menetluskulusid maakohus rahaliselt kindlaks ei määranud.

3.1. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

-

pooled sõlmisid 22.07.2019 töölepingu nr 57, mille kohaselt asus hageja kostja juures

tähtajatu töölepingu alusel tööle puhastusteenindajana osalise tööajaga (0,25) ning

brutotöötasuga 300 eurot kuus;

-

hageja töötamise koht 2020. a oli Paldiskis XXX;

-

kostja teavitas 22.04.2020 e-kirjaga hagejat töösuhte lõppemisest TLS § 88 lg 1 p 3

alusel alates 22.04.2020;

-

hageja sai kostja teate kätte 22.04.2020. a.

3.2. Maakohus käsitles esmalt hageja lepingulise esindaja KLu esindusõigust. Kostja leidis, et

hageja esindajale väljastatud volikiri on kehtetu, kuna sellel puudub hageja allkiri. Maakohus

2-20-14708

leidis, et tsiviilkohtumenetluse seadustik ei sätesta volituse kohustuslikke vorminõudeid.

Hageja on e-kirjaga volituse kehtivust kinnitanud, seega puudus maakohtul alus hageja esindaja

volitustes kahelda..

3.3. Hageja ei vaidlustanud lepingu ülesütlemist hilinemisega. Maakohus ei nõustunud kostja

väidetega, et tööleping lõpetati juba 1. aprillil 2020. Pooled ei ole tõendanud, et 1. aprillil 2020

esitas tööandja töötajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavalduse.

Töölepingu ülesütlemisavaldus tehti 22.04.2020 ning hageja on selle samal päeval kätte saanud.

Seega oli 15. mail 2020 töösuhte lõpetamise vaidlustamine töövaidluskomisjonis tähtaegne.

3.4. Maakohus leidis, et ülesütlemise formaalsed eeldused on täidetud, kuid ülesütlemine on

tühine sisulistel põhjustel. Kostja ei ole töölepingu ülesütlemist põhjendanud (TLS § 95 lg 2).

Kostja on seaduse teksti üldsõnaliselt tsiteerinud ning märkinud, et leping öeldakse üles

töökohustuste puuduliku täitmise ja korralduste mittetäitmise tõttu. Kostja ei ole välja toonud,

milles väidetavad rikkumised seisnesid – st milliseid töökohustusi hageja puudulikult täitis ja

milliseid tööandja seaduslikke korraldusi töötaja ei täitnud. Väide, et töötaja ise pidi teadma,

mis põhjusel leping üles öeldi, ei põhine seadusel.

3.5. Töövaidluskomisjonile esitatud vastuses ja hagivastuses on tööandja põhjendanud

töölepingu ülesütlemist sellega, et XXX objektil oli töö kvaliteet 2020. a veebruari lõpus väga

halb. Tööandja tehtud etteheited on ebamäärased, kuna pole selgitatud mida, millal või kuidas

töötaja rikkunud on. Eelviidatud alusel lepingu ülesütlemine eeldab hoiatuse tegemist. Kostja

ei ole hoiatuste tegemist tõendanud, mistõttu tuleb lähtuda eeldusest, et neid hagejale ei

tehtudki. Kostja ei ole esile toonud ja põhjendanud, et väidetavad rikkumised oleks olnud

sedavõrd rasked, et hoiatamine ei oleks ülesütlemise kehtivuse eeldusena vajalik. Seega on

täitmata ka TLS § 88 lg 3 nimetatud kohustuslik eeldus.

3.6. Ametijuhendist tulenevat rikkumist ei saa hagejale ette heita, kuna selle tutvustamist

hagejale pole kostja tõendanud. Töövaidluskomisjon on õigesti märkinud, et ametijuhendil

puuduvad poolte allkirjad. Asjaolu, et lepingus oli sätestatud võimalus töökorraldust

puudutavate dokumentidega kostja kontoris tutvuda (p 2.5), ei tähenda, et kostja tööandjana

oleks täitnud kohaselt TLS § 28 lg 2 p 7 kohustuse tutvustada töötajale tema töölevõtmisel,

samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja

kehtestatud töökorralduse reegleid. Kuivõrd tööandja ei ole rikkumisi välja toonud ning nende

esinemist tõendanud, on töötaja poolne töölepingu rikkumine tõendamata. Täitmata on

ülesütlemise materiaalne eeldus. Seega on töölepingu ülesütlemine tühine (TLS § 104 lg) ning

tööleping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Maakohus lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel

alates 22. aprillist 2020.

3.7. Töölepingu ülesütlemise hüvitise väljamõistmisel võttis maakohus arvesse järgmist.

Hüvitise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada töösuhte kestust – hageja jõudis kostja

juures töötada ca 9 kuud, töötades osalise tööajaga (0,25 koormusega). Enne

ülesütlemisavalduse saamist oli töötaja juba mõnda aega töölt kõrvaldatud/eemal. Asja

materjalidest nähtub, et hageja otsene juht ei olnud hageja sooritusega töösuhtes rahul. Samas

tuleb arvestada, et tööleping öeldi üles ette teatamata ja ette hoiatamata. Eeltoodut arvestades

leidis maakohus, et kostjalt tuleb TLS § 109 lg 1 alusel hageja kasuks välja mõista hüvitis 450

eurot. Hageja ei ole esile toonud sedavõrd mõjusaid asjaolusid, mis annaksid aluse suurema

hüvitise väljamõistmiseks ning kostja ei ole toonud esile selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse

väiksema hüvitise väljamõistmiseks või välistaksid selle täielikult.

3.8. Menetluskulud jättis maakohus hagi osalise rahuldamise tõttu 75% ulatuses kostja kanda

ning 25% ulatuses hageja kanda. Maakohus arvestas seejuures, et tuvastusnõue ja rahaline nõue

moodustasid kumbki poole haginõudest (50% ja 50%). Maakohus rahuldas rahalise nõude 50%

2-20-14708

ulatuses ning tuvastusnõude täielikult. Seega rahuldati hagi 75% ulatuses. (50% tuvastusnõue

ja 25% rahaline nõue). Menetluskulude rahalist suurust maakohus kindlaks ei määranud.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi uueks lahendamiseks maakohtule.

5. Maakohus leidis ekslikult, et hageja esindajal oli volitus hagiavalduse esitamiseks. Hageja

andis esindajale volituse töövaidluskomisjoni istungil, kuid see ei kehti kohtumenetluses.

Hageja esindaja esitas kohtumenetluses allkirjata volikirja.

6. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja ei ole hagejale ülesütlemist põhjendanud.

Kostja on hageja ajutiselt töölt kõrvaldanud ning probleemi olemust piisavalt selgitanud.

Hageja pidi mõistma talle tehtud etteheiteid, sest hageja kõrvaldati töölt. Kuna hageja kõrvaldati

töölt, pidid talle töölt kõrvaldamise põhjused arusaadavad olema. Töösuhte lõpetamise üheks

põhjuseks oli see, et hageja keeldus seletuskirja kirjutamast.

7. Maakohus leidis põhjendamatult, et tõendamata on eelneva hoiatuse tegemine hagejale.

Kuna töölepingu seadus ei näe ette hoiatuste tegemise vormi (suuline või kirjalik), tuleb lähtuda

sellest, et kostja siiski tegi hagejale hoiatused. Hoiatuste tegemist kinnitab töölt kõrvaldamine.

8. Vastupidiselt maakohtu väitele on kostja põhjendanud, miks hagi rahuldamisel tuleks hüvitis

välja mõista miinimumi ulatuses. Kostja on selgitanud hagejale tema rikkumise põhjuseid,

andnud hagejale võimaluse selgitada oma rikkumist, kõrvaldanud hageja töölt, et anda selgelt

märku võimaliku töösuhte lõppemise kohta. Maakohus ei ole eelkirjeldatut kogumis hinnanud

ning on jõudnud valedele järeldustele.

Vastustaja seisukoht

9. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata jätta.

Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja kostja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.

11. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud

asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.

12. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

13. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja ei ole tõendanud, et ta oleks teinud hagejale enne

töölepingu ülesütlemist hoiatuse. Õiguskirjanduses on kajastatud, et (Töölepingu seadus –

Selgitused töölepingu seaduse juurde. Juura 2021, lk 175-176) juhul, kui tööandja soovib

töölepingu üles öelda lepingulise kohustuse rikkumise tõttu, peab ta andma esmalt töötajale

mõistliku tähtaja rikkumise lõpetamiseks (VÕS § 196 lg 2). Töötajale mõistliku tähtaja andmist

rikkumise lõpetamiseks tuleb käsitada koostoimes TLS § 88 lõikega 3, mille kohaselt tööandja

võib töölepingu töötaja rikkumise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud hoiatus. Kui

töötaja jätkab rikkumist, on tööandjal õigus leping üles öelda. Hoiatus võib olla nii suuline,

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kui kirjalik. Tööandja peab hoiatuse tegemist

tõendama.

13.1. TLS § 88 lg 3 mõtte kohaselt ei asenda hoiatamist töölt kõrvaldamine koos seletuskirja

nõudmisega. Hoiatuse nõudel on lisaks rikkumise teatavaks tegemisele ka tulevikku suunatud

funktsioon, et töötaja saaks aru, et uutele rikkumistele võib järgneda töölepingu ülesütlemine.

Kuigi töölt ajutiselt kõrvaldamine võib olla paljudel juhtudel signaal, et tööandja ei ole töötaja

2-20-14708

tegevusega rahul, võib see olla kantud ka muudest põhjustest. TLS § 88 lg 3 mõtte kohaselt

peab hoiatus olema selge ning töötaja ei pea mõistatama, kas ta on toime pannud rikkumise ja

millise tähtsusega võib see tööandja jaoks olla. Maakohus leidis praegusel juhul põhjendatult,

et tööandja ei ole hoiatuse tegemist tõendanud ning töötaja ei saanud seda järeldada tööandja

tegudest.

13.2. Et maakohus tuvastas põhjendatult, et tööandja ei ole hoiatust teinud, ei saanud kohus

seda arvestada ka hüvitise suuruse määramisel. TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise määramine on

maakohtu diskretsiooniotsus, millesse ringkonnakohus saab sekkuda kaalumisvigade või

diskretsiooni piiride rikkumise korral. Kolleegium leiab, et maakohus on hüvitise määramisel

kaalunud asjakohaseid argumente ega ole diskretsiooni piire ületanud.

14. Kolleegium leiab, et hageja esindajal oli hagiavalduse esitamisel volitus. Hageja esitas koos

hagiga 25. aprilli 2020 e-kirja, milles hageja avaldab, et on oma esindaja volikirjaga nõus.

Õigusselguse huvides esitas vastustaja ringkonnakohtule 2. juulil 2021 korrektselt koostatud

volikirja. Seega on hageja igal juhul volituse hagi esitamiseks heaks kiitnud TsÜS § 113 mõttes.

Sel juhul kehtivad heakskiidu õigusliku õiguslikud tagajärjed juba hagiavalduse esitamisel.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. TsMS § 162 lg 1 järgi jätab kohus menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda. Et

maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg

4 järgi ka ringkonnakohus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt