2-22-126212/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Kristi Rickberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2023, Tallinnas, Tallinna Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-126212

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi M L vastu põhivõlgnevuse,

sissenõudmiskulu ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

Hagihind 441,69 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046,

asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja: Anu Volmer (e-post

xxx);

Kostja: M L (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post

xxx).

Asja läbivaatamine

14.02.2023 avalikul kohtuistungil

Istungil osalenud menetlusosalised

Hageja lepinguline esindaja Anu Volmer, kostja M

L

Juures viibis

Sekretär Claudia Järve

Resolutsioon

1. Rahuldada OK Incure OÜ hagi M L vastu põhivõlgnevuse, sissenõudmiskulu ja

viivise nõudes osaliselt.

2. Mõista M Llt välja põhinõue 371,81 eurot ja viivised 54,88 eurot OK Incure OÜ

kasuks.

3. Jätta rahuldamata OK Incure OÜ hagi M L vastu osas, millega OK Incure OÜ

taotleb M Llt välja mõista sissenõudekulu summas 15 eurot.

Menetluskulud

4. Jätta menetluskuludest 97% kostja kanda ja 3% hageja kanda. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2.

Edasikaebamise kord

5. Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et

kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta

seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. Krediidikonto taotlemiseks pidi kostja esitama elektroonilise taotluse

kliendikeskkonnas veebilehe www.raha24.ee kaudu, mis sisaldab kõiki laenuandaja X

OÜ poolt nõutavaid andmeid ning dokumente. Laenu taotlemiseks esitas kostja

01.06.2021 taotluse kliendikeskkonnas. Laenulepingu sõlmimise tahte avaldamiseks

pidi kostja end tuvastama, andma kliendikeskkonnas üldtingimustes p. 5 sätestatud

kinnitused, täites krediidiküsitlused ja esitades enda andmed. Laenuleping loeti

sõlmituks peale kostja poolt kliendikeskkonnas lepingutingimustega tutvumist,

nõutavate kinnituste andmist ning laenuandja poolt positiivse otsuse tegemist.

2. Antud lepingut saab VÕS § 52 lg 1 p 1, 3 ja 4 alusel lugeda sidevahendi abil sõlmitud

lepinguks. VÕS § 410 lg 1 kohaselt võib sidevahendi abil sõlmitud

tarbijakrediidilepingu puhul olla VÕS § 404 lg 2 ja § 405 lg 1 sätestatud andmed

edastatud tarbijale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis TsÜS § 79 tähenduses,

mis ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Kõik käesoleva lepingu dokumendid on

edastatud poolte vahel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

3. Olles tutvunud kliendikeskkonnas lepingu üldtingimuste, Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabelehega ja laenulepingu personaalsete tingimustega, sõlmisid kostja

ja X OÜ 01.06.2021 laenulepingu nr xxx laenusummaga 475 eurot, intressimääraga

56,3% aastas.

4. Laenulepingu üldtingimustest tulenevalt oli kostjal kohustus tasuda igakuiseid

maksegraafikujärgseid makseid. Kuna kostja ei täitnud oma lepingust tulenevat

kohustust kohaselt, edastas X OÜ kostjale teatised võlgnevuse kohta 05.03.2022,

04.04.2022 ja 28.04.2022. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes

tasumata vähemalt kolm üksteisele järgnevat graafikujärgset osamakset, ütles X OÜ

laenulepingu kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt üles 13.05.2022.

5. Laenuandja teavitas kostjat laenulepingu loovutamisest OK Incure OÜ-le VÕS § 164

alusel. Antud teatise edastamisega kostjale saab lugeda võlgniku suhtes nõude

loovutamise toimunuks VÕS § 170 mõttes.

6. Tulenevalt eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista lepingust nr xxx tuleneva

põhivõlgnevuse summas 371,81 eurot (laenusumma 475 eurot, millest on maha arvestatud

9 maksegraafikujärgset põhiosamakset kokku summas 103,19 eurot). Maksetega

hilinemisel on laenuandjal õigus arvestada viivist 0,12% päevas (Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabelehe p.3). Viivist arvestatakse iga viivituses oldud päeva eest alates

kohustuse sissenõutavaks muutumisele järgnevast kuupäevast ning lõppkuupäevaks

võlgnetava kohustuse täieliku täitmise kuupäeva. Hageja palub kostjalt välja mõista

viivise summas 54,88 eurot.

7. Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt VÕS § 1132 lg 2 ja laenulepingule lisatud

Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p.3 (kaasnevad kulud) alusel võla

sissenõudmiskulu summas 15 eurot. Hageja on helistanud korduvalt kostjale

telefoninumbril xxx ning edastanud kostjale nõudekirju 16.05.2022, 27.05.2022,

16.06.2022, 30.06.2022, 14.07.2022, nii SMSi, posti, kui ka e-posti teel. Lisaks on

hageja teinud kulutusi võlgnevuse avaldamisel maksehäireregistrisse. Need kulutused

on tekkinud küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid on samas tingitud

võlgniku makseviivitusest.

8. X OÜ teavitas kostjat nõude loovutamisest OK Incure OÜ-le nõude loovutamise

teatisega 15.05.2022 kliendikeskkonna kaudu, millel on lepingu üldtingimuste punkti

23.1 kohaselt kirjalikult ning kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis saadetud

teadetega samaväärne õiguslik jõud, kasutades õiguslikku tagajärge omavate teadete

esitamisel kostja poolt lepingu sõlmimisel esitatud e-posti aadressil xxx. Kostja on

lepingu sõlmimisel tingimustega tutvunud ning nendega nõustunud, andes nõutud

kinnitused, seega oli kostjale teada laenutoote spetsiifika, see tähendab, et kõik

õiguslikku tagajärge omavad teated edastatakse kostjale läbi kliendikeskkonna kaudu

kostja poolt avaldatud e-posti aadressile. Hageja esitab omandiõiguse ülemineku

tõendamiseks lisaks VÕS § 168 lg-st 2 tuleneva laenuandja kinnituse nõude loovutuse

kohta. Kostja ei ole tuginenud ka sellele, et ta oleks võlgnevust tasunud algsele

võlausaldajale, millest võiks tekkida küsimus, kas kohustus on täidetud õigele isikule

või mitte. Seega puudub kostjal õiguslik alus keelduda kohustuse täitmisest hagejale.

9. Kostja poolt on tagasimakseid tehtud kokku 277,17 eurot, mis laenuandaja poolt on

VÕS § 415 lg 2 alusel arvestatud: meeldetuletuskirjade katteks 40,91 eurot (kostja on

olnud viivituses osamaksete tasumisega alates 29.09.2021 osamaksest), põhiosa

katteks 103,19 eurot (9 järjestikust graafikujärgset makset), intressi katteks 132,35

eurot (6 järjestikust graafikujärgset makset ja 7 intressi osamakse katteks 8,21 eurot)

ning viiviste katteks 0,72 eurot.

10. 28.04.2022 lepingu ülesütlemise teatises on kostjale antud võimalus pöörduda

laenuandaja poole oma võlgnevuse likvideerimiseks või kokkuleppe sõlmimiseks

hiljemalt 12.05.2022, kuid kuna kostja antud võimalust ei kasutanud, ega tasunud ka

võlgnevuses olevaid osamakseid, oli laenuandjal lepingu üldtingimuste punti 17.1.

alusel õigus poolte vahel sõlmitud leping üles öelda 13.05.2022. Hageja hinnangul

laenuandja täitis kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet

nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Laenuandja

kontrollis põhjalikult võlgniku krediidivõimelisust võttes arvesse kostja sissetulekut,

kohustusi, maksehäirete puudumist ning ka võlgniku poolt esitatud andmete tõesust.

11. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 371,81 eurot,

viivised 54,88 eurot ja võla sissenõudmiskulu 15 eurot.

Kostja vastuväited hagile

12. Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja ei ole esitanud nõude loovutamise lepingut, seega

puudub kostjal alus järeldada, et hagejal oleks õiguslik alus esitada kostja suhtes

nõudeid. Tarbijakrediidilepingute puhul on tarbija nõrgem pool ning seadusandja on

ainuüksi VÕS § 405 lg-s 1 avaldanud tahet, et pooled järgiks lepingute sõlmimisel

vorminõudeid. Ka (tarbijakrediidilepingutega seotud) nõuete loovutamisel tuleb

järgida teatud vorminõudeid, vastasel juhul jõutaks lõpuks tulemuseni, et nõuete

loovutamisest teatatakse näiteks lepa- või vahtralehel ning poetatakse suvalisse

postkasti. Antud kaasuses pole vorminõudeid järgitud. Hageja ei ole nõude

loovutamise kohta tõsiseltvõetavaid tõendeid esitanud.

13. Alternatiivselt ei nõustu kostja hageja poolt esitatud nõudega. Laenuandjal puudus

alus ja vajadus lepingu ülesütlemiseks. Majandustegevuses on laenu andmine seotud

riskidega, millega laenuandja peab paraku arvestama. Sealhulgas tuleb arvestada

võimalusega, et võlgnikul võib tekkida ajutisi makseraskusi ning juba algselt võlgniku

suhtes äärmiselt ebasoodsatel tingimustel tehtud lepingu täitmise osas tuleb

laenuandjal üles näidata paindlikkust. Kohtupraktika ei loe hageja poolt hagiavalduses

esitatud seisukohti ja põhjendusi vastutustundliku laenamise printsiibiga kooskõlas

olevaiks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2008/48/EÜ 23. aprilli 2008 direktiiv, mis

käsitleb tarbijakrediidilepinguid, sätestab vaid krediidiandja kohustuse tarbija

krediidivõimelisust (creditworthieness) hinnata, kuid direktiiv ei ava

krediididivõimelisuse mõistet ning seda ei ava ka siseriiklik õigus. Kostja leiab, et

krediidivõimelisuse hindamisel peab laenuandja, kes igapäevaselt tegutseb

finantssfääris ning kelle analüüsimeetoditele esitab seadus kõrgemaid nõudmisi kui

tarbijale, lähtuma eelpool nimetatud mõiste laiemast tõlgendusest ning mitte suhtuma

kohustustesse formaalselt ja pealiskaudselt, sõlmides lepinguid, mis loovad aluse

makseraskuste süvendamiseks.

Kohtuotsuse põhjendused

14. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja

tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

15. Asjas puudub vaidlus, et kostja ja laenuandja X OÜ sõlmisid 01.06.2021 laenulepingu

nr xxx (dtl 51) laenusummaga 475 eurot, intressimääraga 56,3% aastas. Laenulepingu

üldtingimustest tulenevalt oli kostjal kohustus tasuda igakuiseid

maksegraafikujärgseid makseid. Kuna kostja ei täitnud oma lepingust tulenevat

kohustust kohaselt, edastas X OÜ kostjale teatised võlgnevuse kohta 05.03.2022,

04.04.2022 ja 28.04.2022 (dtl 52-54). Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat

kohustust, jättes tasumata vähemalt kolm üksteisele järgnevat graafikujärgset

osamakset, ütles X OÜ laenulepingu kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt üles

13.05.2022 teatisega (dtl 55). Laenuandja teavitas kostjat laenulepingu loovutamisest

hagejale VÕS § 164 alusel 15.05.2022 avaldusega (dtl 56).

16. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 371,81 eurot,

viivised 54,88 eurot ja võla sissenõudmiskulu 15 eurot. Kostja vaidleb hagile vastu

põhjendusel, et hageja ei ole võlgnevuse väljanõudmiseks õigustatud isik,

alternatiivselt leiab kostja, et laenulepingu sõlmimisel on rikutud vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

17. Kohus leiab, et hageja põhinõude alus saab olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1,

mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1

p-st 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja

samas koguses ja sama kvaliteediga. Antud juhul puudub vaidlus küsimuses, et kostja

sai laenuandjalt X OÜ 01.06.2021 laenulepingu nr xxx (dtl 51) alusel laenusumma 475

eurot ning kostja ei ole võlgnevust nõuetekohaselt tasunud.

18. Kostja kohustus 01.06.2021 laenulepingu nr xxx alusel võlgnevuse summas 475 eurot

tagastama maksegraafiku alusel perioodil 30.08.2021-22.05.2023. Kostja jäi graafikust

tulenevate maksetega võlgnevusse alates 26.02.2022 osamaksest. Eelnevalt oli kostja

põhivõlgnevusest jõudnud tasuda 103,19 eurot. Kuna kostja jättis tasumata vähemalt

kolm järjestikust osamakset alates 26.02.2022 kuni 27.04.2022, ütles laenuandja

lepingu 28.04.2022 avaldusega (dtl 55) VÕS § 416 lg 1 alusel üles. Eeltoodust

tulenevalt on tuvastamist leidnud, et laenuandjal esines alus kostjaga sõlmitud

laenulepingu lõpetamiseks ning kostjalt tuleb VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 396 lg

1 alusel hageja kasuks välja mõista seni tasumata põhivõlgnevus 371,81 eurot.

19. Seoses kostja vastuväidetega märgib kohus järgmist. Kostja on esmalt esitanud

vastuväite, et hageja ei ole võlgnevuse väljanõudmiseks õigustatud isik. VÕS § 164 lg

1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu

alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või

loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa

selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi

lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170

sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele

võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet

tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui

võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja

esitab dokumendi võlgnikule. Kohus märgib, et antud juhul on laenuandja teavitanud

kostjat 15.05.2022 teatisega (dtl 55), et nõue on loovutatud hagejale. Kõnealuse teatise

edastas laenuandja kostja e-postiaadressile xxx kliendikeskkonna kaudu. Kostja oli

lepingu sõlmimisel lähtuvalt lepingu üldtingimuste punkt 23.3 alapunktist 3 (dtl 43)

nõustunud, et teavituse saab lugeda kostjale kättetoimetatuks, kui see laekub kostja

enda nimetatud e-posti teel või kliendikeskkonna kaudu. Seega on kostjat nõude

loovutamisest korrektselt teavitatud ning seda on tehtud kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis. Täiendavalt on laenuandja esitanud 28.11.2022 kinnituskirja

(92), milles laenuandja X OÜ veelkordselt rõhutab, et krediidilepingust nr xxx

tulenev nõue on 15.05.2022 seisuga loovutatud hagejale. Kohus on seisukohal, et

eeltoodud dokumentidega on tõendatud, et laenuandja on kostja suhtes esineva nõude

hagejale loovutanud ning sellest ka kostjat nõuetekohaselt teavitanud. Seega on

põhjendamatud kostja vastuväited, et hageja ei ole nõude esitamiseks õigustatud isik.

20. Lisaks on kostja esitanud vastuväite, et 01.06.2021 laenulepingu sõlmimisel rikuti

vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna laenulepingu sõlmimise järgselt on kostja

sattunud raskesse rahalisse olukorda. VÕS 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja

kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne

tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Kohus

märgib, et antud juhul on hageja esitanud tõendid, millest ilmneb, et laenuandja on

enne kostjaga laenulepingu sõlmimist hinnanud ka asjaolusid, kas kostja on võimeline

krediidi laenulepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja kostja

krediidivõimelisust.

21. Nimelt on laenuandja lasknud kostjal täita enne lepingu sõlmimist krediidiküsitluse

(dtl 26), millest ilmneb, et kostja on avaldanud, et tema sissetulekute netosumma on

1400 eurot kuus ning tema igakuised finantskohustused on 800 eurot ja igakuised

muud kohustused 300 eurot. Samuti on laenuandja teinud täiendavaid päringuid,

millest ilmnes, et kostjal ei olnud registreeritud maksehäireid (dtl 70) ning samuti

võeti arvesse muid avalikest andmebaasidest kättesaadavaid andmeid (dtl 65-72),

millest lähtuvalt laenuandja tuvastas, et kostja igakuine maksevõimekus on 56 eurot.

Laenuandja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu tingimuste kohaselt oli igakuine

laenumakse 36 eurot, seega vastas sõlmitud laenuleping kostja krediidivõimelisusele.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et 01.06.2021 laenulepingu sõlmimisel ei

rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna laenuandja täitis talle VÕS VÕS

4034 lg-st 1 tuleneva kohustuse kostja krediidivõimekuse kontrolliks ning kostjaga

sõlmitud laenuleping vastas kostja finantsvõimalustele.

22. Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudmiskulude hüvitamist summas 15 eurot. VÕS §

1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks

muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5

eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. VÕS § 1132 lõikes 1 nimetatud

hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne

vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 113² lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu

lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga

sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta

sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese

tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

23. Hageja väitel on hageja edastanud kostjale pärast lepingu lõppemist nõudekirju

16.05.2022, 27.05.2022, 16.06.2022, 30.06.2022, 14.07.2022 nii SMSi, posti, kui ka

e-posti teel. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene

teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses

sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui

seadusest ei tulene teisiti. Kohus märgib, et hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi

tõendit selle kohta, et hageja oleks kostjale edastanud 16.05.2022, 27.05.2022,

16.06.2022, 30.06.2022, 14.07.2022 nõudekirju SMSi, posti või e-postiteel. Seega on

hageja vastavad väited tõendamata ning hageja nõue sissenõudmiskulude

hüvitamiseks summas 15 eurot tuleb rahuldamata jätta.

24. Hageja on esitanud kostja vastu ka viivisenõude. Hageja nõuab kostjalt viiviseid

põhinõudelt 371,81 eurot alates 14.05.2022 (laenulepingu ülesütlemine) kuni

13.09.2022 (hagiavalduse esitamine) summas 54,88 eurot. Kohus märgib, et VÕS §

101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagejal on õigus kostjalt nõuda viivist lepingu

lisaks oleva Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktis 3 (dtl 46)

sätestatud määras, mis on 0,12% päevas, kuna kostja on oma lepingust tulenevaid

kohustusi rikkunud. Lepingu kohaselt on intressimäär 56,3 aastas, s.o 0,15% päevas,

seega ei ületa viivisemäär lepingu kokkulepitud intressimäära. Eeltoodust tulenevalt

leiab kohus, et hagejal on õigus kostjalt nõuda perioodil 14.05.2022 kuni 13.09.2022

(123 päeva) viivist põhivõlgnevuselt 371,81 eurot viivisemääraga 0,12% päevas, s.o

kokku 54,88 eurot, mis tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel hageja

kasuks välja mõista.

25. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 alusel on hagihind 441,69 eurot.

Menetluskulud

26. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei

jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse, et kohus

rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte kanda

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Võttes arvesse, et hageja nõude suurus on

441,69 eurot ning kohus on hagi rahuldanud summas 426,69 eurot, on hagi kuulunud

rahuldamisele 97% ulatuses. Seega tuleb menetluskulud jätta 97% ulatuses kostja

kanda ja 3% ulatuses hageja kanda.

27. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et

käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning

kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast

kohtuotsuse jõustumist.

(digitaalselt allkirjastatud)

Kristi Rickberg

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 19.09.2024.

a otsusega nr 2-22-126212