2-21-110446/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2023 , Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-110446

Tsiviilasi

AKTSIASELTS PRIKE hagi LAIF ART OÜ vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

2 947,33 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AKTSIASELTS PRIKE (registrikood 10310368),

asukoht Peterburi tee 92g, 13816 Tallinn

Hageja lepinguline esindaja:

Igor Sumarok, e-post:

info@alinea.ee

Kostja: LAIF ART OÜ (registrikood 12449296), asukoht Lai tn

5, 10133 Tallinn

Kostja lepinguline esindaja: advokaat Jaanika Reilik-Bakhoff,

e-post: jaanika.reilik@pallo.ee

Menetluse liik

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt hageja kasuks põhinõue 362,61 eurot.

3. Välja mõista kostjalt hageja kasuks käesoleva otsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 744,20 eurot.

4. Välja mõista kostjalt hageja kasuks edasiulatuv viivis põhinõudelt (362,61 eurot)

protsendina 0,15% tasumata jäänud põhinõude summast iga tasumisega viivitatud päeva

eest alates otsuse tegemisest (27.02.2023) kuni põhinõude kohase tasumiseni.

5. Välja mõista kostjalt hageja kasuks sissenõudmiskulud 80 eurot.

6. Jätta menetluskuludest 47% kostja ja 53% hageja kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Hageja esitas hagis järgnevad nõuded:



välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 1 571,31 eurot;



välja mõista kostjalt hageja kasuks seisuga 03.06.2021 sissenõutavaks muutunud viivis

435,73 eurot;



välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis põhinõudelt (s.o 1 571,31 eurolt) 0,15% iga

tasumisega viivitatud päeva eest alates 04.06.2021 kuni kostja poolt põhivõlgnevuse

kohase tasumiseni;



välja mõista kostjalt hageja kasuks sissenõudmiskulud 80 eurot.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 23.05.2013 müügilepingu nr xxxx

raamlepinguna, mille alusel tarnis müüja ostjale viimase tellimusel erinevaid

alkoholijooke lepingus sätestatud tingimustel, kostja aga kohustus nende eest tasuma.

3. Kostja tellimusel 13.11.2020 ja 20.11.2020 tarnitud kaupade (alkoholjoogid) eest esitas

hageja kostjale arved 20000578253 summas 868,40 eurot ja 20000580065 summas

702,91 eurot. Hageja täitis oma lepingujärgsed kohustused nõuetekohaselt ja andis

tellitud kaubad kostjale üle. Kostja võttis kaubad ja arved vastu. Pärast kauba

vastuvõtmist ei saanud hageja kostjalt mingeid pretensioone kauba kvaliteedi ega koguse

kohta. Vaatamata hageja meeldetuletustele ei ole kostja täitnud oma maksekohustusi

hageja ees, jättes ülalnimetatud arved täies ulatuses tasumata.

4. Müügilepingu p 5.7 järgi on müüjal maksmisega hilinemisel õigus nõuda ostjalt viivist

0,15% päevas tähtajaks tasumata jäänud summast. Seega on kostja kohustatud maksma

seisuga 03.06.2021 sissenõutavaks muutunud lepingujärgset viivist ostuhinna tasumise

viivitamise eest kokku 435,73 eurot. Samuti, tuginedes TsMS § 367 peab hageja

õigustatuks jooksva viivise sissenõudmist 0,15% tasumata jäänud põhinõude summast

(1571,31 eurot) iga tasumisega viivitatud päeva eest alates 04.06.2021 kuni kostja poolt

põhivõlgnevuse kohase tasumiseni.

5. Kostja vastuväide, et 23.05.2013 sõlmitud müügileping nr xxxx on tänaseks päevaks

kehtetu ei vasta tegelikkusele. Kumbki pooltest ei ole avaldanud soovi selle lõpetamiseks.

Müügilepingu p-st 7.1 tulenevalt pikeneb leping automaatselt järgmiseks üheaastaseks

perioodiks, kui kumbki pool ei ilmuta üks kuu enne lepingu tähtaja möödumist soovi

lepingut lõpetada.

6. Poolte vahel oli tõepoolest sõlmitud turundusleping, kuid antud leping on lõppenud selle

p 5.2 alusel, kuna lepingus seatud eesmärgid on täidetud. Lisaks sellele, ei oma antud

leping tähtust käesoleva vaidluse lahendamisel. Turundusleping ei kehtesta mingeid

allahindlusi. Automaatne allahindlus ei ole sätestatud ühegi poolte vahelise tava,

dokumendi ega kokkuleppega.

KOSTJA VASTUVÄITED

7. Kostja vaidles hagile vastu.

8. Kostja nõustub hagejaga, et poolte vahel oli ilmselt kunagi 23.05.2013 sõlmitud

müügileping nr xxxx, mille järgi tarnis hageja kostjale viimase tellimuste alusel erinevaid

alkoholijooke lepingus sätestatud tingimustel, kostja aga kohustus nende eest tasuma.

Samas ei nõustu kostja hageja väitega, et kostja raha maksmise kohustus, mida hageja

oma hagis nõuab, tuleneb samast 23.05.2013 sõlmitud lepingust.

9. Kostja selgitab, et tegelikkuses on viidatud 23.05.2013 sõlmitud müügileping nr xxxx

tänaseks päevaks kehtetu. Viidatud leping oli sõlmitud klubi eelmiste omanike poolt ning

vastavalt punktile 7.1 kehtis ühe aasta ning võis pikeneda aastate kaupa – kuid kostjal

puudub informatsioon selle kohta, mis tähtajani nimetatud leping kehtis. Kostja uued

omanikud võtsid klubi üle 2017. aastal ning esialgu hagejaga ühtegi lepingut ei sõlminud

ega hageja kaupa ei kasutanud. Kui hageja esitatud 2013. aasta müügilepingu korral oleks

tegemist raamlepinguga ja kehtiva lepinguga, nagu hageja seda väita üritab, võiks eeldada,

et kostja tellis regulaarselt hageja käest kaupa alates 2013. aastast, kuid seda pole hageja

tõendanud. Vastupidi, tegelikult kehtis hageja ja kostja vahel hoopiski teine leping ning

selle lõpetamisega seoses arutati tavalise müügilepingu sõlmimist.

10. Alles 11.10.2019 otsustas kostja hakata tegema koostööd hagejaga ning sõlmis hagejaga

(uue) lepingu (turundusleping). Kostja märgib, et turunduslepingust tulenevalt kohustus

kostja osutama hagejale turundusteenust ning hageja kohustus selle eest tasuma. Sisuliselt

tähendab see seda, et kostja kohustus müüma hageja kaupa kokkulepitud mahus ning

hageja tasus selle eest kostjale turundustasu. Lepingu Lisa 1 punktidest 3-5 nähtub, et

kostjale makstav turundustasu/allahindlus on 30% ostukäibest, Teenuse osutaja (kostja)

ostukäive on 17 000 eurot+km 12-kuulise arvestusperioodi jooksul ning et hageja peab

tasuma kostjale turundustasu summas 5000 eurot+km, mida makstakse ühes osas

ettemaksuna Teenuse osutaja (kostja) poolt esitatud ettemaksuarve alusel. Ettemaks on

tasutud.

11. Hageja on varasemalt kostjale esitanud veel arveid 15.03.2019, 10.05.2019, 31.05.2019 ja

13.12.2019 (arved nr 000417632, 000427655, 000436680 ja 000489683), mis kõik on

kostja poolt tasutud ning millel kajastub ka kokkulepitud allahindlus vastavalt 25% või

35%. 25% soodustust kohaldus alati ning lisaks turunduslepingule. Seejärel esitaski

hageja 13.11.2020 kostjale arve nr 20000578253 ja 20.11.2020 arve nr 20000580065,

mille tasumist käesolevas menetluses nõuab.

12. Samal ajal alustasid pooled aga uue turunduslepingu sõlmimisega seoses läbirääkimisi,

mis kestsid kuni 16.11.2020, mil ilmnes, et muutunud turuolukorra tõttu ei saa pooled

kompromissile maksetähtaja osas. Maksetähtaja sobimatuse tõttu avaldas kostja soovi

sõlmida turunduslepingu asemel müügileping, mille maksetähtaeg on lühem kui

turunduslepingul. Hageja esindaja P. P. kinnitas oma 17.11.2020 e-kirjas, et tavaline

leping (müügileping) on 25% soodustusega. Seega, vähemalt 13.11.2020 arve nr

20000578253 esitamise ajal kehtis 11.10.2019 turundusleping ning sellest tulenevalt

vähemalt 30% soodustus. Samas leiab kostja, et kokku lepitud 30%-line soodustus kehtis

ka 20.11.2020 esitatud arvele nr 20000580065, kuivõrd kostja esitas hagejale arve aluseks

oleva kauba tellimuse eeldusel, et pooled sõlmivad uue turunduslepingu samadel

tingimustel ehk poolte tahe oli suunatud koostöö jätkamisele. Oluline on asjaolu, et kostja

täitis edasi oma turunduslepingust tulenevaid kohustusi kuni 20.11.2020 väljastatud

arveni, see tähendab seda, et hageja sai teenust vastavalt turunduslepingule ning seetõttu

peaks pakkuma vaidlusalustele arvetele ka lepingus kokkulepitud soodustust. Isegi kui

kohus sellega nõustuma ei peaks, kehtib nimetatud arvele vähemalt 25%-line soodustus

nagu hageja esindaja P. P. ka oma e-kirjas kinnitab.

13. Samuti kinnitab vähemalt 25%-lise soodustuse saamist Prike e-poe kodulehelt leitav info,

mille kohaselt kõik konto omanikud ja kliendid saavad 25% soodustust

14. VÕS § 25 lg 1 kohaselt on lepingupooled oma majandus-või kutsetegevuses sõlmitud

lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja

praktikat, mis on nendevahelises suhtes tekkinud. Pooltevahelisest suhtlusest ja

varasemast praktikast nähtub seega üheselt, et hageja esitabki lepingupartneritele, k

kostjale, arveid vähemalt 25%-lise allahindlusega, mistõttu on põhjendamatu hageja väide

hagiavalduse punktis 5, justkui nõuaks kostja allahindlust alusetult.

15. Kuivõrd haginõude aluseks olevad arved olid hageja poolt esitatud aga ilma

allahindluseta, palus kostja korduvalt arved parandada, kuid parandatud, st kokkulepitud

soodustusega, arveid ei ole kostja tänaseni saanud. Seetõttu olid kostjal vastavad arved ka

tasumata.

16. Kostja on tänaseks nimetatud arved tasunud (arvestades ise lõplikust summast maha

lepingus ettenähtud ja lepinguga kokkulepitud allahindluse 30%, mistõttu on kostja oma

kohustuse hageja ees täitnud ning hagiavalduse nõue on põhjendamatu. Kostja viitab ka,

et tegelikkuses on kostja tasunud rohkem kui isegi 70% arvetest, kuna raamatupidaja tegi

arvestuses vea arvestades 30% soodustuse järgnevalt: km-ta arve summa/1,3*1,2.

Tegelikkuses oleks pidanud olema arvestus 30% soodustuse saamiseks järgnev: km-ta

arve*0,7*1,2.

17. Käesoleval juhul olid vaidlusalused arved tasumata just nimelt hageja enda tegevusetuse

tõttu, kuivõrd hageja kostja palvetele arveid parandada ei reageerinud ning pole arveid

tänaseni parandanud ja/või kostjale selles osas mingeid selgitusi jaganud, millest

tulenevalt ei saa hageja kostjale ette heita ka arvete tähtaegselt tasumata jätmist, mille

tõttu ei saa hageja kostjalt nõuda ka viiviseid ja sissenõudmiskulusid. Kostja ei nõustu ka

hageja viivisenõudega, kuna hageja oli ise viivituses õigete arvete esitamisega ning lisaks

vaidleb kostja vastu ka viivise suurusele: poolte vahel puudub kokkulepe seaduses

sätestatud suurema viivise suuruse osas. Viivise suurust ei lepitud kokku

turunduslepingutes ei 2019. aastal ega peetud oluliseks ka aastal 2020. aastal. 2013

müügileping on kehtetu, mistõttu selles sisalduv vana kokkulepe ei ole kehtiv.

KOHTU PÕHJENDUSED

18. Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid 23.05.2013 müügilepingu nr xxxx, mille alusel

tarnis hageja kostjale viimase tellimuste alusel erinevaid alkoholijooke lepingus sätestatud

tingimustel, kostja aga kohustus nende eest tasuma. Kohus tuvastab selle asjaolu

omaksvõtu alusel. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja raha maksmise kohustus,

mida hageja oma hagis nõuab, tuleneb samast 23.05.2013 sõlmitud lepingust. Kostja leiab,

et leping on kehtetu. Ta märgib, et 23.05.2013 sõlmitud müügilepingu sõlmisid eelmised

omanikud, kostja uued omanikud võtsid klubi üle 2017. aastal ning esialgu hagejaga

ühtegi lepingut ei sõlminud ega hageja kaupa ei kasutanud. Kohus märgib, et äriühingu

(klubi) omanike muutus ei mõjuta äriühingu varasemalt sõlmitud lepingute kehtivust –

need lähevad uuele omanikule üle.

19. Kostja võtab omaks, et vastavalt 23.05.2013 lepingu p-le 7.1 kehtis leping ühe aasta ning

võis pikeneda aasta kaupa. Kohus tuvastab selle asjaolu omaksvõtu alusel. Asjaolu on

tõendatud ka kohtule esitatud müügilepinguga (dtl 30, 31). Kostja märgib, et tal puudub

informatsioon selle kohta, mis tähtajani nimetatud leping kehtis, kuid tema hinnangul on

leping lõppenud. Ühtlasi selgitab ta, et ta selle lepingu alusel kuni 2019 kaupa ei tellinud.

Kohus leiab, et lepingu lõppemine on tõendamata – kostja ei ole esitanud ühtki tõendit,

millest nähtuks, et ta on lepingu üles öelnud või teatanud, et ta selle pikenemist ei soovi.

Ainuüksi asjaolu, et ta vahepealsel ajal väidetavalt selle lepingu alusel kaupa ei tellinud ei

saaks olla lepingu lõppemise aluseks. Kostja heidab hagejale ette, et ta kostjat lepingu

olemasolust peale klubile uute omanike teket ei teavitanud, kuid kohtu hinnangul on tegu

kostja enda hoolsuskohustuse rikkumisega (kes oleks pidanud läbi töötama kõik

varasemad raamatupidamisdokumendid) või eelmiste omanike rikkumisega kui nad

lepingust ei teavitanud. Küll ei ole see etteheidetav hagejale. Kohus ei nõustu ka hageja

seisukohaga, et 2013 sõlmitud leping lõppes uue lepingu sõlmimisega, kuivõrd nende

lepingute eesmärgid on kohtu hinnangul erinevad ja need said kehtida kõrvuti. Kohus

tuvastab seega, et 2013.a aastal sõlmitud leping kehtis ka vaidlusaluse kauba ja arvete

edastamise ajal kostjale (novembris 2020).

20. Poolte vahel 2013 sõlmitud lepingut ei muuda kehtetuks ega lõppenuks ka asjaolu, et

kostjal oli 2015-2019 kehtiv analoogne leping hageja konkurendiga AS L. Kostja

hinnangul on selge, et vahepealsel perioodil ei oleks kostjal saanud üheaegselt olla kahe

konkurendiga (AS L ja hageja) kahte samasisulist lepingut. Kohus sellega ei nõustu. Kui

kostja sõlmis kahe erineva alkoholitarnijaga kaks teineteist välistavat kokkulepet, vastutab

selle eest tema, mitte hageja.

21. Kostja väidab täiendavalt, et poolte vahel kehtis hoopis turundusteenuse leping, mis

sõlmiti 11.10.2019 (dtl 65-71). Hageja võttis kostja väite turunduslepingu sõlmimise osas

omaks, kuid leiab, et antud leping on lõppenud selle p 5.2 alusel, kuna lepingus seatud

eesmärgid on täidetud. Ühtlasi on hageja seisukohal, et antud leping ei oma vaidluse

seisukohast mingit tähtust, kuivõrd see ei kehtesta mingeid allahindlusi. Kohus leiab, et

lepingu eesmärkide täitmine ja lepingu lõppemine on tõendamata. Samas nõustub kohus

kostjaga, et turunduslepingust ei tulene mingeid allahindlusi ega soodustusi. Hagejal on

kohustus maksata turundustasu, aga seda ei saa käsitleda allahindlusena, mis väljenduks

allahindluse protsendina arvel. Kostja hinnangul nähtub lepingu lisa 1 p-dest 3-5, et

kostjale makstav turundustasu/allahindlus on 30% ostukäibest, teenuse osutaja (kostja)

ostukäive on 17 000 eurot+km 12-kuulise arvestusperioodi jooksul ning et hageja peab

tasuma kostjale turundustasu summas 5 000 eurot+km, mida makstakse ühes osas

ettemaksuna teenuse osutaja (kostja) poolt esitatud ettemaksuarve alusel. Kostja leiab sel

alusel, et hageja pidi kaupu talle müüma 30% allahindlusega. Kohus selle seisukohaga ei

nõustu. Turunduslepingu (dtl 65-71) lisast 1 nähtuvalt pidi hageja tasuma kostjale

turundustasuna 30% müügikäibest (lepingu lisa 1, p 3). See on aga arvestatud eeldusliku

müügikäibe pealt (p 4) ja kuulus tasumisele ettemaksuna, mitte soodustusena arvel (p5).

Kostja on esitanud kohtule tõendi, mille kohaselt ettemaksule on väljastatud arve ja see on

tasutud (dtl 72, 73). Kohus tuvastas turunduslepingu teksti alusel, et mingit täiendavat

soodustust kaubale koostööleping ette ei näinud.

22. Täiendavalt tugineb kostja väitele, et pooled leppisid allahindluses kokku omavahelises

kirjavahetuses (dtl 78-82) ja kostja esitas hagejale arve aluseks oleva kauba tellimuse

eeldusel, et pooled sõlmivad uue turunduslepingu samadel tingimustel ehk poolte tahe oli

suunatud koostöö jätkamisele. Kohus kostjaga ei nõustu. Poolte vahelises kirjavahetuses

(dtl 78-82) peeti lepingueelseid läbirääkimisi uue lepingu sõlmimiseks, aga on

tõendamata, et leping oleks poolte vahel sõlmitud. Tegu oli vaid läbirääkimistega ja

hageja oferdiga, kuid ei nähtu, et sellistel tingimustel oleksid pooled kokkuleppe

saavutanud. Kostja ei saanud tugineda ka ootusele, et pooled sõlmivad uue

turunduslepingu samadel tingimustel, kuivõrd vaidlusaluste tellimuste esitamise ja arvete

väljastamise ajal ei olnud pooled veel kokkulepet saavutanud ja ei olnud teada, kas see

saavutatakse.

23. Kostja leiab, et samuti kinnitab vähemalt 25%-lise soodustuse saamist Prike e-poe

kodulehelt leitav info, mille kohaselt kõik konto omanikud ja kliendid saavad 25%

soodustust. Kohus tuvastas kostja esitatud veebipoe kuvatõmmiste alusel (dtl 83, 84), et

soodustust 25% antakse registreeritud e-poe kliendile. Kohtule ei ole esitatud tõendeid,

millest nähtuks, et kostja on registreerunud e-poe klient. See ei nähtu ka kohtule esitatud

arvetelt. Ainuüksi asjaolu, et hageja on väljastanud paar arvet allahindlusega (seejuures

erinevate allahindluse protsentidega) ei anna alust väita, et kostjal oleks tekkinud

õigustatud ootus saada arve iga kord allahindlusega. Sealjuures on hageja esitanud

kostjale mõned arved allahindlusega (vt nt dtl 74-77) ja mõned allahindluseta (dtl 23-29 ja

99-113). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal oli õigus esitada arved täissummas

ehk allahindluseta. Kuivõrd kostja ei ole vastu vaielnud kauba saamisele ja kohus

tuvastas, et kostjal oli kohustus tasuda arved täies ulatuses (allahindluseta), tuvastab

kohus, et kostjal oli kohustus tasuda hagejale põhinõudena 868,40 + 702,91 = 1 571,31

eurot.

24. Kostja on esitanud kohtule väited ja tõendid, mille kohaselt ta on vaidlusalused arved

käesolevaks ajaks osaliselt tasunud (arvestades ise lõplikust summast maha lepingus ette

nähtud ja lepinguga kokkulepitud allahindluse 30%). Nimelt tuvastab kohus kostja

esitatud maksekorralduste alusel, et kostja on tasunud 14.06.2021 arvest nr 20000578253

668 eurot ja 21.06.2021 arvest nr 20000580065 540,70 eurot (dtl 85, 86). Seega on kostja

tasunud põhivõlgnevusest kokku 668 + 540,70 = 1 208,70 eurot. Eeltoodust tulenevalt

loeb kohus antud ulatuses põhinõude tasutuks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

põhinõude tasumata jäägi 1571,31 - 1 208,70 = 362,61 eurot.

25. Täiendavalt on hageja esitanud viivisenõude.

26. 2013 sõlmitud müügilepingu p 5.7 järgi on hagejal maksmisega hilinemisel õigus nõuda

kostjalt viivist 0,15% päevas tähtajaks tasumata jäänud summast. Hageja on taodelnud

viivise välja mõistmist hagi esitamiseni ja sellest edasi kuni nõude täitmiseni protsendina

põhinõudest. Pooled on lepingus kokku leppinud, et arve tuleb tasuda 14 päeva jooksul

(vt dtl 30).

27. Arve nr 20000578253 suuruseks oli kokku 868,40 eurot. Kohus arvestab viivist otsuse

tegemise ajani (27.02.2023) kahes osas – arve osalise tasumiseni ja sellest edasi. Arve

väljastati 13.11.2020 ja see tuli tasuda 14 päeva jooksul. Kostja tasus arvest 668 eurot

14.06.2021. Seega arvestab kohus viivist 868,40 eurolt alates 28.11.2020 – 13.06.2021.

Viivise summaks selle perioodi eest on 257,91 eurot. Kohus arvestab viivist arve

tasumata summalt 868,40 – 668 = 187,57 eurot perioodi eest 14.06.2021 – 27.02.2023 ja

viivise suuruseks on 175,57 eurot. Kohus arvestas viivised välja kasutades rakendust

viivisekalkulaator (leitavinternetis www.viivisekalkulaator.ee).

28. Arve nr 20000580065 suuruseks oli kokku 702,91 eurot. Kohus arvestab viivist otsuse

tegemise ajani (27.02.2023) kahes osas – arve osalise tasumiseni ja sellest edasi. Arve

väljastati 20.11.2020 ja see tuli tasuda 14 päeva jooksul. Kostja tasus arvest 540,70 eurot

21.06.2021. Seega arvestab kohus viivist 702,91 eurolt alates 05.12.2020 – 20.06.2021.

Viivise summaks selle perioodi eest on 160,59 eurot. Kohus arvestab viivist arve

tasumata summalt 702,91 – 540,70 = 162,21 eurot perioodi eest 21.06.2021 –

27.02.2023 ja viivise suuruseks on 150,13 eurot. Kohus arvestas viivised välja kasutades

rakendust viivisekalkulaator (leitavinternetis www.viivisekalkulaator.ee).

29. Seega on kostja kohustatud maksma otsuse tegemise aja seisuga (27.02.202)

sissenõutavaks muutunud lepingujärgset viivist ostuhinna tasumisega viivitamise eest

kokku 257,91 + 175,57 +160,59 + 150,13 = 744,20 eurot. Kohus rahuldab ka

edasiulatuva viivise nõude protsendina tasumata põhinõude osalt (362,61 eurot) 0,15%

tasumata jäänud põhinõude summast iga tasumisega viivitatud päeva eest alates otsuse

tegemisest (27.02.2023) kuni kostja poolt põhivõlgnevuse kohase tasumiseni.

30. Hageja on esitanud täiendavalt sissenõudmiskulude hüvitamise nõude 80 eurot. VÕS §

1131 lg-s 1 on sätestatud, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult

võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Vastavalt kohtupraktikale võib

sissenõudja nõuda sissenõudmiskulu 40 eurot iga kohustuse täitmise rikkumise eest.

Kuivõrd kostja oli viivituses kahe arve tasumisega, rahuldab kohus hagi 2*40= 80 euro

sissenõudmiskulude ulatuses.

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

31. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas

määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või

hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi

vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse

kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi

osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi 362,61 eurot (põhinõue) +

744,20 eurot (sissenõutavaks muutunud viivised ) + 198,53 eurot (edasiulatuvad viivised

arvestatuna aastaselt viiviste summalt) + 80 eurot (sissenõudmiskulu) = 1 385,34 eurot.

Hagi hinnaks käesolevas asjas oli 2947,33 eurot. Seega rahuldas kohus hagi 1

385,34 /2947,33 eurot = 47% ulatuses. Kohus jätab seega menetluskuludest 47% kostja ja

53% hageja kanda.

32. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus ei pea

menetlusökonoomia seisukohalt otstarbekaks käesolevas otsuses menetluskulude

koosseisu kindlaks määrata. Kohus määrab menetluskulud vastavalt TsMS § 174 lg-le 4

kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

33. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2

kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot.

EDASIKAEBAMINE

34. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

35. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud

luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on

selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

36. Vastavalt TsMS 442 lg-le 10 võib maakohus lihtmenetluse asjas tehtud otsuses märkida,

et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui

apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha

saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses

põhjendama.

37. Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merit Helm

kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2025 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja 27.02.2023 kohtuotsus.