2-21-1225/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-1225

Kohtuasi

Flagito OÜ hagi Polskie Linie Lotnicze LOT S.A. vastu

870 euro ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13. detsembri 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Flagito OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

932 eurot 96 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) Flagito OÜ (registrikood 14275048),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Tuul

Kostja (vastustaja) Polskie Linie Lotnicze LOT S.A.

(Poola

Vabariigi

registrikood

KRS

0000056844),

lepinguline esindaja Alžbéta Rotchimmel

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta tõendina vastu Flagito OÜ apellatsioonkaebusele lisatud tõendid ning Polskie

Linie Lotnicze LOT S.A. apellatsioonkaebuse vastusele lisatud tõend.

2. Rahuldada Flagito OÜ apellatsioonkaebus.

3. Tühistada Harju Maakohtu 13. detsembri 2021. a otsus ja teha asjas uus otsus,

millega:

3.1. Rahuldada Flagito OÜ hagi Polskie Linie Lotnicze LOT S.A. vastu.

3.2. Mõista Polskie Linie Lotnicze LOT S.A.-lt Flagito OÜ kasuks välja:

3.2.1. hüvitis 750 eurot,

3.2.2. sissenõutavaks muutunud viivis 131 eurot 53 senti;

3.2.3. hüvitiselt (750 eurot) alates 28. veebruarist 2023 kuni hüvitise tasumiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivis;

3.2.4. sissenõudmiskulu 120 eurot.

4. Jätta esimese ja teise kohtuastme menetluskulud Polskie Linie Lotnicze LOT S.A.

kanda.

2-21-1225

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Flagito OÜ (hageja) esitas 26. jaanuaril 2021 Harju Maakohtule Polskie Linie Lotnicze LOT

S.A. (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja hüvitise 750 eurot,

hüvitiselt ajavahemikul 8. jaanuar kuni 25. jaanuar 2021 sissenõutavaks muutunud viivise

2 eurot 96 senti, hüvitiselt alates 26. jaanuarist 2021 kuni otsuse tegemiseni kindla summana ja

edasi protsendina kuni tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivise ning

sissenõudmiskulu 120 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt oli reisijatel AM, AMT ja LM (reisijad) kinnitatud broneering

kostja 2. novembri 2020. a lendudele LO534 ja LO787 lähtepunktiga Ungari (Budapest),

sihtpunktiga Eesti (Tallinn) ja vahemaandumisega Poola (Varssavi). Kostja tühistas lennud 30.

oktoobril 2020 (ekslikult märgitud 30. novembril 2020) ega pakkunud reisijatele asenduslendu.

Reisijad loovutasid 16. ja 23. novembril 2020 lendudega seotud Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusest (EÜ) nr 261/2004 (määrus) tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Hageja

saatis 7. jaanuaril 2021 kostjale nõudekirja, milles nõudis määruse alusel hüvitist 250 eurot

reisija kohta ehk kokku 750 eurot. Kostja keeldus 11. jaanuari 2021. a vastusega hüvitise

tasumisest, tuginedes sellele, et lennud tühistati pandeemiast tulenevate piirangute tõttu.

1.2. Igal reisijal on lendude tühistamisest tingituna ja lennumarsruudi vahemaad arvestades

määruse art 5 lg 1 p c ja art 7 lg 1 p a järgi õigus saada kostjalt hüvitist 250 eurot. Kostja saab

määruse art 5 lg 3 järgi hüvitise maksmisest keelduda üksnes juhul, kui tühistamise põhjustasid

erakorralised asjaolud ja ta võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed, et vältida lennutõrget.

Nende eelduste esinemist peab tõendama kostja. Kostja ei toonud 11. jaanuari 2021. a vastuses

esile ega tõendanud erakorraliste asjaolude esinemist.

1.3. Hagi esitamise seisuga on hüvitiselt sissenõutavaks muutunud viivis 2 eurot 96 senti.

Alates hagi esitamisest nõuab hageja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel

hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivist. Lisaks nõuab hageja VÕS § 1131

lg 1 alusel sissenõudmiskulude 120 euro hüvitamist.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2-21-1225

2.1. Kostja vastuväidete kohaselt toimus lend LO787 Varssavist Tallinnasse plaanipäraselt,

kuid kostja tühistas lennu LO534 Budapestist Tallinnasse COVID-19 puhangu tõttu

30. oktoobril 2020, s.o 3 päeva enne lendu.

2.2. Kostjal on määruse art 5 lg 3 alusel õigus hüvitise maksmisest keelduda. Lennu LO534

tühistamine oli tingitud Ungari ametiasutuste kehtestatud pandeemiliste piirangute

laiendamisest. Piirangute taaskehtestamine otsustati valitsuse määrusega nr 407/2020 (VIII.

30.), mida pikendati valitsuse määrusega nr 469/2020 (X. 29.) kuni 1. detsembrini 2020. Ungari

territooriumile sisenemise eeskirjad määrati kindlaks valitsuse määruse nr 408/2020 (VIII. 30.)

eeskirjadega, mis käsitavad reisipiiranguid epideemiaks valmisoleku ajal, s.o eelkõige selle §-

dega 5–7 ja 9–14. Art 5 lg 3 eeldused loetakse täidetuks, kui riigiasutused keelavad

kategooriliselt teatud lennud või keelavad isikute liikumise selliselt, et lend on de facto

välistatud. Eeldused võivad olla täidetud ka siis, kui lend tühistatakse olukorras, kus asjaomane

isikute liikumine ei ole täielikult keelatud, vaid piirdub ainult nendega, kelle suhtes

kohaldatakse erandeid, nt asjaomase riigi kodanikud või elanikud. Kui lennule ei lähe ükski

selline isik, jääb lend tühjaks, kui seda ei tühistata. Sellises olukorras võib lennuettevõtja

tühistada lennu õigel ajal ega pea ootama viimase hetkeni. See võib kehtida ka lendude suhtes,

mis toimuvad vastassuunaliselt lendudele, mida reisijate lennukeeld otseselt mõjutab. Lisaks

on eeldused täidetud siis, kui lennuettevõtja otsustab lennu tühistada ja tõendab, et see otsus on

õigustatud meeskonna tervise kaitsmise eesmärgil.

2.3. Reisijaid teavitati lennu tühistamise põhjustest ning neile selgitati, kuidas nad saavad

lennupileteid ümber broneerida või lennupiletite raha tagasi saada. Reisijatele hüvitati

lennupiletite maksumus nende taotluse alusel. Ükski teine kostja või muu lennuettevõtja lennuk

ei oleks saanud sel ajavahemikul sel liinil lennata, sest kehtis määrus, mis selle kõigile keelas.

Seetõttu ei olnud asenduslend võimalik.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 13. detsembri 2021. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

3.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

-

reisijatel oli kinnitatud broneering kostja 2. novembri 2020. a lendudele LO534 ja

LO787 lähtepunktiga Ungari (Budapest), sihtpunktiga Eesti (Tallinn) ja vahemaandu-

misega Poola (Varssavi);

-

lennud LO534 ja LO787 tühistati 30. novembril 2020;

-

kostja ei pakkunud reisijatele asenduslendu;

-

reisijad loovutasid 16. ja 23. novembril 2020 lendudega seotud määrusest tulenevad

nõuded kostja vastu hagejale;

-

hageja saatis 7. jaanuaril 2021 kostjale nõudekirja, milles nõudis määruse alusel

reisijatele hüvitist 250 eurot reisija kohta ehk kokku 750 eurot;

-

kostja keeldus 11. jaanuari 2021. a vastusega hüvitise tasumisest, tuginedes sellele, et

lennud tühistati pandeemiast tulenevate piirangute tõttu;

-

kostja hüvitas reisijatele lennupiletite maksumuse.

3.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb hagi jätta rahuldamata, sest kostja rikkumine

on vabandatav ja täidetud on määruse art 5 lg 3 eeldused hüvitise maksmisest keeldumiseks.

Kostja on selgitanud ja tõendanud, et lennud tühistati Ungari Valitsuse määrusega nr 408/2020

((VIII. 30.) kehtestatud piirangute tõttu, mis tulenesid COVID-19 pandeemiast ja keelasid

2-21-1225

lennud kategooriliselt. Ka ühegi teise lennuettevõtja lennuk ei oleks saanud sel ajavahemikul

sel liinil lennata, sest kehis määrus, mis keelas selle kõigile. Valitsuse määrusega piirangute

kehtestamine ning sellest tingituna lendude tühistamine on käsitatav vääramatu jõuna VÕS

§ 103 lg 2 mõttes ning ühtlasi erakorralistest asjaoludest põhjustatud tühistamisena. Kostja

võttis kasutusele asjakohased korralduslikud meetmed, et kanda reisijate eest vajalikku hoolt.

Kostja teavitas reisijaid lennu tühistamisest ning hüvitas reisijatele lennupiletite maksumuse.

Asenduslend ei olnud lennukeelu tõttu võimalik.

3.3. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega hagi rahuldada.

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei ole kostja tõendanud määruse art 5 lg 3 eelduste

esinemist. Vaatamata kostja väitele, et lend LO534 tühistati seoses Ungari ametiasutuste

kehtestatud pandeemiliste piirangute laiendamisega, oli kostjal võimalik võtta kasutusele

meetmeid olukorra vältimiseks ja toimetada reisijad sihtkohta, s.o Tallinnasse. Kostja pidanuks

planeerima asenduslennu(d) või tellima need konkurendilt või tšarterlendude teenuse

pakkujatelt. Kohtupraktikas on kõigi vajalike meetmete kasutuselevõtule seatud äärmiselt

kõrge lävend, mis on kooskõlas määruse põhimõttega tagada kõrge reisijate kaitstuse tase.

Kostja ei ole tõendanud, et ta võttis kasutusele kõik võimalikud meetmed või et konkurendi

lennuga alternatiivsel marsruudil ei olnud võimalik Budapestist Tallinnasse lennata.

Maakohus ei otsustanud kostja tõendite vastuvõtmist ega teavitanud sellest hagejat. Selliselt on

otsuses kostja tõenditele tuginemine hageja jaoks üllatav. Samuti ei andnud maakohus pooltele

tähtaega viimaste taotluste ja seisukohtade esitamiseks, mistõttu ei olnud hagejale teada, millal

saab eelmenetluse lõppenuks lugeda.

Kui kostja siiski tõendas määruse art 5 lg 3 eelduste esinemise, oleks maakohus pidanud

hagejale selgitama, et tõendamiskoormus läks talle üle, ning andma hagejale võimaluse esitada

täiendavaid tõendeid. Hageja jäi puuduliku eelmenetluse ja selgitamiskohustuse rikkumise tõttu

ilma võimalusest esitada olulisi tõendeid. Seetõttu esitab hageja need apellatsioonkaebusega.

Uutest tõenditest nähtub, et 2. novembril 2020, s.o samal päeval kostja tühistatud lennuga

LO534, toimus Budapest-Varssavi liinil kostja enda opereeritav lend LO532. Seejuures väljus

Budapestist 2. novembril 2020 tosin lendu, sh KLM lend KL1972 Budapest-Amsterdam liinil,

misjärel oleks Air Balticu 2. novembri 2020. a lennuga BT622 Amsterdam-Tallinn liinil olnud

võimalik jõuda planeeritud sihtpunkti, s.o Tallinnasse. Reisijad organiseerisidki ise

alternatiivse lennu Budapestist Tallinnasse ja jõudsid sihtkohta 2. novembril 2020. Kostja on

seega kohut eksitanud, väites, et asenduslend ei olnud võimalik.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Kostja nõustub maakohtu otsusega ja jääb hagivastuse juurde. Kostja on tõendanud määruse art

5 lg 3 eelduste esinemise. Kostja tühistas lennu LO534 valitsuse piirangute tõttu. Kostja

vähendas Ungari kehtestatud piiranguid järgides lennuvõrgustikku vajaliku miinimumini.

Kostja tegi 2020. a novembris vaid ühe lennu. Kostja sellised meetmed olid osa valitsuse

2-21-1225

strateegiast piirata sotsiaalseid kontakte ja liikuvust, et vältida COVID-19 edasist levikut Poolas

ja Euroopas. Ei ole vaja tõendada, et 2020. a-l tühistati enamus kõikide lennuettevõtjate lende

kogu maailmas seoses COVID-19 pandeemia puhkemisega, vähenenud nõudlust lennureiside

järele ning muret inimeste tervise ja elu pärast. Kostja ei saanud Ungari kehtestatud piirangute

tõttu lendu teenindada ning kostja ei saanud Ungari valitsuse tegevust mõjutada. Ka Euroopa

Komisjoni suunised näevad ette, et kui ametiasutused võtavad COVID-19 pandeemia leviku

piiramiseks meetmeid, siis ei ole sellised meetmed oma laadilt ja päritolult omased

lennuettevõtjate tavapärasele tegevusele ja väljuvad nende tegeliku kontrolli alt. Samuti tuleneb

Euroopa Komisjoni suunistest, et kui lennuettevõtja otsustab lennu tühistada ja tõendab, et see

otsus oli põhjendatud meeskonna tervise kaitsmisega, tuleks sellist tühistamist käsitada

erakorralistest asjaoludest põhjustatud tühistamisena.

Kostja täitis oma kohustusi ja pakkus reisijatele piletite eest täielikku hüvitist. Kostja ei saa

sekkuda reisijate valikusse piletiraha maksumuse tagastamise ja alternatiivse lennu vahel.

Kostja palub jätta hageja uued tõendid vastu võtmata, sest need on esitatud hilinemisega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi rahuldada ja

maakohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega rahuldab

hagi. Maakohtu otsuse tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause järgi muuta ka

menetluskulude jaotust, samuti tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus määras, et

kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole.

7. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et reisijatel oli kinnitatud broneering kahele kostja

2. novembri 2020. a lennule, s.o lennule LO534 Budapest-Varssavi liinil väljumisajaga kell

09.55 ning lennule LO787 Varssavi-Tallinn liinil väljumisajaga kell 14.55 (kd I, tl-d 6, 7, 9 ja

10). Hageja on hagis tuginenud sellele, et kostja tühistas 30. oktoobril 2020 mõlemad lennud,

ning on esitanud selle kohta kostja 30. oktoobri 2020. a e-kirja broneeringu teinud reisijale

(kd I, tl-d 9, 10). Kostja väitel toimus lend LO787 plaanipäraselt, kuid ta tühistas lennu LO534

30. oktoobril 2020. Selle kinnituseks esitas kostja lendude info (kd I, tl 80). Kolleegium

möönab, et kostja 30. oktoobri 2020. a e-kirjast võib jääda ekslik mulje, et kostja tühistas

mõlemad lennud, kuid kuna kostja on esitanud tõendi lennu LO787 toimumise kohta ja

apellatsioonkaebuses on hageja tuginenud üksnes lennu LO534 tühistamisele, saab lähtuda

sellest, et kostja tühistas lennu LO534 ning teavitas sellest reisijaid kolm päeva enne

kavandatud väljumisaega. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kostja ei pakkunud reisijatele võimalust

teekonda muuta.

Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on vaatamata lennu sel viisil tühistamisele määruse art 5

lg 3 alusel õigus keelduda hagejale hüvitise maksmisest vastavalt art-le 7. Maakohus leidis, et

kostja on tõendanud art 5 lg-s 3 sätestatud eelduste esinemise, kuid hageja sellega ei nõustu.

8. Kolleegium selgitab, et määruse art 5 lg 1 p c järgi on reisijal lennu tühistamise korral õigus

saada lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt art-le 7 mh juhul, kui reisijat ei ole tühistamisest

teavitatud vähemalt kaks nädalat enne kavandatud väljumisaega. Määruse art 7 lg 1 p a järgi on

reisijatel kõikide kuni 1500 km pikkuste lendude puhul õigus 250 euro suurusele hüvitisele.

Määruse art 5 lg 3 järgi ei ole lennuettevõtja siiski kohustatud hüvitist maksma, kui ta suudab

tõendda, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi

siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed.

2-21-1225

Euroopa Kohtu praktika järgi vabaneb lennuettevõtja kohustusest maksta reisijatele hüvitist

vastavalt määruse art-le 7, kui ta suudab tõendada, et lennu tühistamise põhjustas „erakorraline

asjaolu“, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed,

ning niisuguse asjaolu esinemisel tõendada, et ta oli kogu tema käsutuses olevat personali,

seadmeid ja rahalisi vahendeid kasutades võtnud sobivad meetmed, vältimaks seda, et asjaolud

viiksid asjaomase lennu tühistamise või pikaajalise hilinemiseni, nõudmata temalt siiski seda,

et ta nõustuks oma ettevõtte suutlikkusele asjakohasel hetkel vastuvõetamatute ohverdustega.

„Erakorraliste asjaoludena“ saab seejuures kvalifitseerida sündmusi, mis oma olemuselt või

päritolult ei ole asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omased ja väljuvad tema

tegeliku kontrolli alt (vt Euroopa Kohtu 11. juuni 2020. a otsus kohtuasjas nr C-74/19, p-d 36

ja 37 ning neis viidatud otsused).

Euroopa Komisjon on määruse tõlgendamiseks antud suunistes leidnud, et kui ametiasutused

võtavad COVID-19 pandeemia leviku piiramiseks meetmeid, siis ei ole sellised meetmed oma

laadilt ja päritolult omased lennuettevõtjate tavapärasele tegevusele ja väljuvad nende tegeliku

kontrolli alt, ning art 5 lg-s 3 sätestatud tingimus tuleks lugeda täidetuks, kui ametiasutused

keelavad täielikult teatud lennud või keelavad isikute liikumise viisil, mis välistab de facto

kõnealuse lennu teostamise. See tingimus võib olla täidetud ka juhul, kui lend tühistatakse

olukorras, kus isikute vastav liikumine ei ole täielikult keelatud, vaid piirdub isikutega, kelle

suhtes kohaldatakse erandeid (näiteks asjaomase riigi kodanikud või elanikud). Kui ükski

selline isik asjaomasele lennule ei saabu, tehtaks see lend tühjalt, kui seda ei tühistata. Sellistes

olukordades võib olla õiguspärane, et lennuettevõtja ei oota viimase hetkeni, vaid tühistab lennu

õigeaegselt (ja isegi kui ta ei ole kindel, millised on erinevate reisijate õigused üldse reisida), et

võtta asjakohaseid korralduslikke meetmeid, sealhulgas seoses lennuettevõtja kohustusega

reisijate eest hoolitseda. Sellistel juhtudel ja sõltuvalt asjaoludest võib tühistamist siiski

käsitada ametiasutuste võetud meetmest tulenevana. See võib olenevalt asjaoludest kehtida ka

lendude puhul, mis toimuvad vastupidises suunas lendudega, mida isikute liikumise keeld

otseselt puudutab. Kui lennuettevõtja otsustab lennu tühistada ja tõendab, et see otsus oli

põhjendatud meeskonna tervise kaitsmisega, tuleks sellist tühistamist käsitada erakorraliste

asjaolude põhjustatud tühistamisena (vt Euroopa Komisjoni teatis „ELi reisijate õigusi

käsitlevate määruste tõlgendamise suunised seoses viiruse COVID-19 olukorra muutumisega“

2020/C 89 I/01, p 3.4).

9. Eeltoodut arvestades tuli maakohtul esmalt kindlaks teha, kas kostja on tõendanud, et lennu

LO534 tühistamiseni viisid sellised erakorralised asjaolud, mis ei olnud tema tegevusele

omased, väljusid tema tegeliku kontrolli alt ja mida ei oleks suudetud vältida ka kõigi vajalike

meetmete kasutusele võtmisega. Kolleegiumi arvates on maakohus nimetatu kindlaks tegemisel

lähtunud üksnes kostja väidetest ja jätnud tõendid sisuliselt hindamata. Kolleegium saab selle

vea kõrvaldada.

9.1. Kolleegium võtab kõigepealt hageja apellatsioonkaebusele lisatud tõendid ja kostja

apellatsioonkaebuse vastusele lisatud tõendi TsMS § 238 lg 1 I lause ja § 652 lg 3 p 2 alusel

asja juurde.

Kuigi üldjuhul ei või ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendamisel uusi tõendeid

arvestada ja seega neid vastu võtta, annab TsMS § 652 lg 3 p 2 ringkonnakohtule võimaluse

hinnata maakohtu otsuses hindamata tõendeid juhul, kui tõendit ei saanud varem esitada

maakohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kolleegiumi hinnangul on see

eeldus praegu täidetud, sest maakohus on jätnud olulises ulatuses täitmata TsMS § 237 lg-s 1,

§ 392 lg-s 1 ja TsMS § 403 lg 1 II lauses sätestatud eelmenetluse ülesanded. Maakohus ei

määranud pooltele tähtaega avalduste ja tõendite esitamiseks, ei täitnud selgitamiskohustust ega

2-21-1225

teavitanud pooli otsuse avalikult teatavaks tegemise ajast, piirdudes enne otsuse tegemist

üksnes kostjale hagile vastamiseks tähtaja andmisega. Arvestades eelnevat ja seda, et poolte

apellatsioonimenetluses esitatud tõenditest võivad tuleneda asja lahendamiseks vajalikud

asjaolud, võtab kolleegium need asja juurde. Pooled on saanud avaldada teineteise uu(t)ele

tõendi(te)le seisukohta.

9.2. Kostja väidetel on lennu LO534 tühistamiseni viinud erakorralisteks asjaoludeks COVID-

19 puhang, Ungari ametiasutuste kehtestatud reisipiirangud ning meeskonna tervise kaitse.

Seejuures on kostja avaldanud, et sel ajavahemikul ei oleks sel liinil saanud lennata ka ükski

teine kostja või mõne muu lennuettevõtja lennuk, sest kehtis määrus, mis keelas lendamise

kõigile. Kostja on oma väidete tõendamiseks esitanud lennu LO534 info (kd I, tl 80), veebilehe

garda.com väljavõtte (kd I, tl 84), Ungari Valitsuse määruste nr 407/2020 (VIII. 30.), 469/2020

(X. 29.) ja 408/2020 (VIII. 30.) ungarikeelsed tekstid ja nende tõlked eesti keelde (kd I, tl-d 84

ja 94, tl-d 93 ja 114 ning tl-d 85–92 ja 96–103) ning veebilehe flightera.net väljavõtte (kd II, tl

28 pöördel ja tl 37).

9.3. Kolleegiumi hinnangul ei kinnita kostja esitatud tõendid erakorraliste asjaolude esinemist

määruse art 5 lg 3 mõttes, mistõttu ei ole kostjal alust määruse art-s 7 ette nähtud hüvitise

maksmisest keelduda.

See, et kostja on lennu LO534 tühistamise põhjusena märkinud COVID-19 puhangu, ei tõenda,

et Ungaris olnuks selline pandeemiline olukord, mis välistas kostjal Ungarist (Budapestist)

Poolasse (Varssavisse) lendamise. Kostja on küll Ungari Valitsuse määruste ja veebilehe

garda.com väljavõtte näol esitanud tõendid, mis näitavad, et Ungaris kehtisid alates

1. septembrist 2020 ja vähemalt kuni 1. detsembrini 2020 teatud reisipiirangud, kuid neist ei

nähtu selliste piirangute kehtestamine, mis keelanuks lendamise. Ungari Valitsuse määrus nr

407/2020 (VIII. 30.) sedastab üksnes piirikontrolli ajutise taastamise ning Ungari Valitsuse

määrus nr 469/2020 (X. 29.) selle pikendamise. Ungari Valitsuse määrus nr 408/2020 (VIII.

30.) kehtestab Ungarisse sisenemise piirangud, piirates eelkõige Ungari kodakondsuseta isikute

Ungarisse sisenemist, kuid ei reguleeri sealt väljumist ega keela lende. Kuivõrd asjas esitatud

tõenditest ei nähtu, et isikute Ungarist väljumine olnuks piiratud, ning Ungarisse said siseneda

kodanikud ja nendega määruse nr 408/2020 (VIII. 30.) § 1 lg 2 alusel võrdsustatud isikud ning

erandlikel juhtudel ka Ungari kodakondsuseta isikud, ei saa ka väita, et isikute liikumine olnuks

keelatud viisil, mis välistas lennu LO534 teostamise de facto. Kostjal ei saanud sellises

olukorras olla põhjendatud alust arvata, et keegi lennule LO534 ei saabu. Kui kostja võttis ise,

ilma sellekohase kohustuseta, vastu otsustuse vähendada lennuvõrgustikku miinimumini, ei saa

seda pidada tema tegeliku kontrolli alt väljuvaks sündmuseks. Ka ei ole kostja esitanud ühtegi

tõendit selle kohta, et lennu tühistamine oli põhjendatud meeskonna tervise kaitsmisega.

Kostja apellatsioonkaebuse vastusele lisatud veebilehe flightera.net väljavõttest on näha, et

kostja on otsinud teavet enda lennu L0532 toimumise kohta 2020. a novembris, ning et

2. novembril 2020 toimus lend LO532 Budapest-Varssavi liinil kavandatud väljumisajaga kell

19.50 ja tegeliku väljumisajaga kell 19.46. See tõend ei kinnita kostja väidet, et ta tegi 2020. a

novembris ainult ühe lennu, vaid et ta tegi 2020. a novembris ühe LO532 lennu Budapest-

Varssavi liinil ning seda samal päeval, kui oli kavandatud tühistatud lennu LO534 toimumine.

Kostja lennu L0532 toimumine 2. novembril 2020 nähtub ka hageja apellatsioonkaebusele

lisatud veebilehe flightera.net väljavõttest (kd II, tl-d 5 ja 6). Hageja viidatud lingilt

(https://www.flightera.net/en/airport/Budapest/LHBP/departure/2020-11-02%2000_00)%20to

imus, vaja sisestada kuupäevana „2020-11-02“) nähtub, et erinevad lennuettevõtjad (sh kostja)

on teinud 2. novembril 2020 mitmeid lende Budapestist erinevatesse riikidesse. Seejuures on

hageja esitanud tõendid selle kohta, et reisijatel õnnestus saada piletid ühele sellisele lennule,

2-21-1225

s.o 2. novembri 2020. a lennule KL1972 Budapest-Amsterdam liinil väljumisajaga kell 06.30,

pärast mida said reisijad lennuga BT0622 Amsterdam-Tallinn liinil väljumisajaga kell 10.20

Tallinnasse ehk lõppsihtkohta (kd II, tl-d 7–14). Need tõendid kinnitavad, et lendamine

Ungarist välja, sh Budapest-Varssavi liinil, oli olenemata Ungari Valitsuse kehtestatud

piirangutest võimalik. Asjaolu, et lende teostas ka kostja ise, muudab kostja niigi tõendamata

väite, et lennu LO532 tühistamine oli põhjendatud meeskonna tervise kaitsmisega, ka eluliselt

ebausutavaks.

Kostja ei ole seega tõendanud, et lennu LO534 tühistamise tingisid sellised asjaolud, mida saaks

pidada erakorraliseks määruse art 5 lg 3 mõttes. Seetõttu ei ole ka võimalik hinnata, kas kostja

saanuks erakorralisi asjaolusid vältida kõigi vajalike meetmete võtmisega. Kolleegium märgib

siiski, et olukorras, kus tühistatud lennu toimumise päeval teostas lende nii kostja ise kui ka

teised lennuettevõtjad, ja hageja esitatud tõendeid arvestades oli võimalik teekonna muutmine

selliselt, et reisijad jõuaksid lõppsihtkohta samal päeval, ei saaks ka asuda seisukohale, et kostja

võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed. Nimelt on Euroopa Kohus leidnud, et hoolsus, mida

lennuettevõtjalt nõutakse, et ta saaks vabaneda hüvitise maksmise kohustusest, eeldab

asjakohasel juhul ka seda, et ta rakendab kõiki enda käsutuses olevaid vahendeid, et tagada

teekonna muutmine mõistlikult, rahuldavatel tingimustel ja esimesel võimalusel, mille hulka

kuulub ka see, et otsitakse teisi otse- või vahemaandumisega lende, mida võivad teostada teised

lennuettevõtjad (vt Euroopa Kohtu 11. juuni 2020. a otsus kohtuasjas nr C-74/19, p-d 56–61).

Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta rakendas enda käsutuses olevaid vahendeid teekonna

mõistlikuks muutmiseks, kuid on esitanud nii enda kui ka hageja tõenditega ümber lükatud

väite, et tema ega ühegi teise lennuettevõtja lennuk ei saanud sel ajavahemikul sel liinil lennata,

kuna kehtis lendamist keelav määrus.

Kuna kostja ei ole tõendanud määruse art 5 lg 3 eelduste täitmist, ei ole tal alust määruse art 7

lg 1 p a kohase hüvitise maksmisest keelduda. Märkida tuleb, et reisijatele lennupiletite

maksumuse hüvitamine ei vabastanud kostjat kohustusest maksta neile määruse art 5 lg 1 p c

alap i ja art 7 lg 1 alusel hüvitist. Lennuettevõtja peab viidatud hüvitist määruse art 5 lg 1 p c

alap-s i, ii või iii nimetatud eelduse täitmisel ja lg-s 3 sätestatud hüvitise maksmisest keeldumise

aluse puudumisel maksma ka juhul, kui ta on täitnud oma määruse art 5 lg 1 p-st a ja art 8 lg-st 1

tuleneva abi pakkumise kohustuse.

10. Eeltoodut arvestades tuleb hageja 750 euro suurune hüvitise saamise nõue määruse art 5

lg 1 p c alap i ja art 7 lg 1 p a alusel rahuldada. VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel tuleb

rahuldada ka nii hageja sissenõutavaks muutunud kui ka edasiulatuva viivise nõue, arvestades

seda, et reisijad pöördusid kostja poole hüvitise nõudega 7. jaanuaril 2021. Kuna hageja võib

nõuda viivist, kostja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses ning sissenõudmiskulude hüvitamist

saab nõuda iga rahalise kohustuse eest eraldi, tuleb rahuldada ka hageja VÕS § 1131 lg 1 alusel

esitatud 120 euro suurune sissenõudmiskulude saamise nõue.

11. Ülaltoodud põhjendustel on hageja apellatsioonkaebus põhjendatud ning maakohtu otsus

tuleb tühistada. Asjas tuleb teha uus otsus, millega hagi rahuldada.

12. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab

hagi, jäävad poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja

kanda. Lähtudes Riigikohtu 20. aprilli 2016. a otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest

ning TsMS § 177 lg-st 2, määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude

suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

2-21-1225

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Maris Kuurberg, Gea Lepik