2-21-13143/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-13143

Kohtuasi

X hagi Y OÜ vastu töötasu ja puhkusehüvitise

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22. aprilli 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

777 eurot 73 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Oksana Morozova

Kostja (apellant) Y OÜ (registrikood XXXXXXXX),

seaduslik esindaja TN

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Y OÜ apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 22. aprilli 2022. a otsus osas, millega maakohus tuvastas

töölepingu lõppemise enne 3. aprilli 2021 ja mõistis saamata jäänud töötasu välja

535 eurot 57 senti (bruto) ületavas osas, samuti menetluskulude kindlaksmääramise

ja jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega tuvastada, et tööleping

lõppes 3. aprillil 2021, ja mõista saamata jäänud töötasuna välja 535 eurot 57 senti

(bruto) ning jätta menetluskulud 94% ulatuses kostja kanda ja 6% ulatuses hageja

kanda.

3. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

3.1. Rahuldada hagi osaliselt.

3.2. Tuvastada, et X ja Y OÜ vahel 23. novembril 2020 sõlmitud tööleping nr

23112020 lõppes katseajal töölepingu seaduse (TLS) § 86 lg 1 alusel 3. aprillil

2021.

3.3. Mõista Y OÜ-lt X kasuks välja saamata jäänud töötasu 535 eurot 57 senti

(bruto) ja põhipuhkuse hüvitis 149 eurot 16 senti (bruto).

2-21-13143

3.4. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 94% ulatuses Y OÜ

kanda ja 6% ulatuses X kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 3. mail 2021 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile (TVK) Y OÜ (kostja)

vastu avalduse, milles palus tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse tühisuse

ja mõista töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest välja hüvitise 1800 eurot. Samuti palus

hageja tuvastada, et tööleping lõppes 1. aprillil 2021, ja mõista kostjalt hageja kasuks välja

saamata jäänud töö- ja puhkusetasu.

TVK rahuldas 2. juuli 2021. a otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/908/21 avalduse osaliselt.

TVK tuvastas, et tööleping lõppes 29. aprillil 2021, ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja

töötasu 628 eurot 57 senti ja puhkusetasu 149 eurot 16 senti.

2. Kostja esitas 23. augustil 2021 Harju Maakohtule avalduse TVK otsuse läbivaatamiseks

hagimenetluse korras ja palus TVK otsuse tühistada.

Ühtlasi esitas kostja hagi, milles palus mõista hagejalt enda kasuks välja 535 eurot. Kostja väitel

on hageja jätnud 1. mail 2021 OÜ-le Q laenud tagastamata ning OÜ Q loovutas oma nõude

kostjale, millest on hagejat e-kirjaga teavitatud. Seda summat ületavas osas (93 eurot) on kostja

hageja töö- ja puhkusetasu nõuded rahuldanud.

3. Harju Maakohus palus hagejal esitada TVK otsusega rahuldatud nõuete osas hagiavalduse.

4. Hageja esitas 5. oktoobril 2021 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus tuvastada,

et tööleping lõppes 1. aprillil 2021, ning mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud

töötasu 628 eurot 57 senti ja puhkusetasu 149 eurot 16 senti. Menetluskulud palus hageja jätta

kostja kanda.

4.1. Hagiavalduse ja TVK-le esitatud avalduse kohaselt sõlmisid pooled 23. novembril 2020

töölepingu, mille alusel asus hageja samal päeval kostja juures transporditöölisena tööle.

Hageja katseaja viimane päev oli 23. märtsil 2021.

2-21-13143

Hageja saatis 18. märtsil 2021 kostja ametlikule e-postiaadressile töölepingu lõpetamise

avalduse, milles palus töölepingu lõpetada ja lugeda viimaseks tööpäevaks 1. aprilli 2021.

E-kirja teemaks oli märgitud „Töölepingu lõpetamine“. Hageja pöördus 28. märtsil 2021 kostja

poole, et täpsustada, kas töölepingu lõpetamisega on kõik korras, kuid kostja ei vastanud.

Hageja küsis 1. aprillil 2021 uuesti: „Millal palk tuleb?“. Kostja vastas, et ei ole saanud

avaldust. Hageja selgitas, et saatis kaks nädalat tagasi e-kirja. Kostja lubas esmaspäeval üle

vaadata, sest viibis Saaremaal ja ei saanud väidetavalt e-postile ligi. Kostja vastas 2. aprillil

2021, et sai hageja e-kirja kätte, kuid digikonteineris ei olnud avaldust.

Hageja sai 5. aprillil 2021 teate Maksu- ja Tolliametilt (MTA), et kostja oli muutnud töötamise

registris hageja töötamise andmeid, viitega töölepingu lõpetamisele TLS § 88 lg 1 p 3 alusel.

Hageja esindaja saatis 23. aprillil 2021 kostjale nõudekirja, milles palus muuta hiljemalt

28. aprillil 2021 töötamise registri andmeid ja märkida, et tööleping lõppes TLS § 86 lg 1 alusel

töötaja algatusel alates 1. aprillist 2021. Ühtlasi palus hageja maksta välja korrektse lõpparve.

Kostja ei ole vastanud ega muutnud töötamise registri andmeid.

4.2. Poolte töösuhe lõppes hageja ülesütlemisavalduse alusel 1. aprillil 2021 ning kuna hageja

oli töölepingu üles öelnud, ei saanud kostja töölepingut TLS § 88 alusel enam üles öelda.

Kuigi hageja e-kirjale lisatud digikonteineris ei olnud avaldust, oli kostjale e-kirja teemast

„Töölepingu lõpetamine“ üheselt arusaadav, millise avalduse hageja tegi. See, et kostjal jäi

väidetavalt e-kiri märkamata, oli kostja enda risk. E-kiri jõudis kostja mõjusfääri ja kostjal oli

mõistlik võimalus sellega tutvuda.

Kostjal ei olnud alust töölepingut üles öelda ning kostja ei ole esitanud hagejale töölepingu

ülesütlemisavaldust. Kostja muutis üksnes hagejat teavitamata töötamise registris andmeid.

4.3. Kuni töölepingu lõppemiseni on kostja jätnud hagejale tasumata töötasu 628 eurot 57 senti

ning puhkusetasu 149 eurot 16 senti.

Kostja vastuväited

5. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

5.1. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud ülesütlemisavalduse esitamist ega

kättesaamist. Hageja saatis kostjale tühja digitaalselt allkirjastatud konteineri, milles ei olnud

töölepingu ülesütlemise avaldust, sh ei sisaldanud e-kiri ülesütlemise kuupäeva. Mõistlik

töötaja oleks helistanud või andnud tööandjale allkirja vastu kirjaliku avalduse. Kuna hageja

pöördus kostja poole palga, mitte lõpparve teemal, siis pidas ka hageja ise töösuhet kehtivaks.

5.2. Kostja lõpetas hagejaga töösuhte õiguspäraselt. Kostja lõpetas töölepingu, sest hageja

teatas 2. aprillil 2021 kostjale telefoni teel, et ta ei tule esmaspäeval (5. aprillil 2021) enam

tööle, kuna on juba tööl teises kohas.

5.3. Kostja on tasunud hagejale kõik saadaoleva. Juhul, kui kohus leiab, et hagejal on kostja

vastu nõue, teeb kostja menetlusliku tasaarvestuse enda 535 euro suuruse nõudega hageja vastu.

Hageja vastuväiteid kostja hagile/tasaarvestuse vastuväitele

6. Kostja nõue on tõendamata ja pahatahtlik ning kostja kuritarvitab menetlusõigusi.

2-21-13143

Kostja saatis 21. aprillil 2021 hagejale e-kirja, milles nõudis hagejalt 1600 euro suuruse kahju

hüvitamist hiljemalt 1. mail 2021 ning hoiatas, et kahju hüvitamata jätmise korral esitab kostja

kohtule hagiavalduse. E-kirja kohaselt lahkus hageja töölepingu ülesütlemise avaldust

esitamata päevapealt töölt, millega põhjustas kostjale kahju. Kostja kahjunõue oli selgelt

alusetu ja tõendamata ning kandis väljapressimise eesmärki. Samamoodi on ka kostja siinses

menetluses esitatud nõue alusetu ja tõendamata.

Kostjal ega OÜ-l Q ei ole hageja vastu nõuet ning nõude loovutamise teadet ei ole hagejale

edastatud. Hageja ei ole saanud laenu OÜ-lt Q.

Maakohtu otsus ja põhjendused

7. Harju Maakohus rahuldas 22. aprilli 2022. a otsusega hagi. Maakohus tuvastas, et tööleping

lõppes 1. aprillil 2021, ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu

628 eurot 57 senti ja puhkusetasu 149 eurot 16 senti. Maakohus jättis menetluskulud kostja

kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1050 eurot koos

kohustusega tasuda sellelt seadusjärgses määras viivist.

7.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

-

pooled sõlmisid 23. novembril 2020 töölepingu, mille kohaselt asus hageja kostja juures

transporditöölise ametikohal osalise tööajaga tööle;

-

töölepingu p 1.3 järgi rakendati hageja suhtes 4-kuulist katseaega, mis hakkas kulgema

tööle asumise päevast; katseaja viimane päev oli 23. märts 2021;

-

hageja esitas 18. märtsil 2021 kostja ametlikule e-posti aadressile XXX töölepingu

lõpetamise avalduse; e-kirja teemaks oli märgitud „Töölepingu lõpetamine“; 17. märtsi

2021. a töölepingu ülesütlemise avaldus jäi digikonteinerisse lisamata; avalduses soovis

hageja lõpetada töölepingu ja lugeda viimaseks tööpäevaks 1. aprilli 2021;

-

kostja vastas 2. aprillil 2021, et sai nüüd hageja e-kirja kätte, kuid digikonteineris

avaldust ei olnud;

-

kostja muutis 5. aprillil 2021 töötamise registris töötamise andmeid ning märkis

töölepingu lõpetamise aluseks TLS § 88 lg 1 p 3;

-

kostja teatas hagejale 21. aprilli 2021. a e-kirjaga, et ta lõpetas hagejaga töölepingu

hagejapoolse töölepingu rikkumise tõttu, kuna hageja lahkus päevapealt ilma töölepingu

lõpetamise avaldust esitamata.

7.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ütles hageja katseajal töölepingu TLS § 86 lg 1

alusel kehtivalt üles ja see lõppes 1. aprillil 2021.

Töölepingu ülesütlemise avaldus peab TLS § 95 lg 1 I lause järgi olema kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis ning vorminõude rikkumise korral on avaldus TLS § 95 lg 1 II lause järgi

tühine. Ülesütlemisavalduse sisule ei ole nõudeid ette nähtud, kuid sealt peab nähtuma

lepingupoole tahe. Kindlale isikule tehtud tahteavaldus loetakse tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 71 I lause järgi tehtuks sellise sisuga, nagu see kätte saadi ning seda tuleb

TsÜS § 75 lg 1 järgi tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja

seda tahet teadis või pidi teadma, või kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku

tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse

saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kostjale 18. märtsil 2021

saadetud e-kirjast saab välja lugeda tahteavalduse töölepingu lõpetamiseks. Digikonteineri

ekslikult tühjaks jätmine ei muuda ülesütlemist kehtetuks. Hageja 18. märtsil 2021 saadetud

e-kirja teema oli „Töölepingu lõpetamine“. Seega on arusaadav, et hageja tahe oli lõpetada

2-21-13143

kostjaga tööleping. TLS § 96 järgi peavad pooled katseajal teatama töölepingu ülesütlemisest

ette vähemalt 15 päeva. Seega etteteatamistähtaja möödudes leping lõppeb.

Asjaolu, et kostjal jäi väidetavalt e-kiri õigel ajal märkamata, on kostja enda risk. Kostja on

e-kirja kättesaamist kinnitanud ning selle kätte saanud. Kuna hageja esitas 18. aprillil 2021

töölepingu ülesütlemise avalduse, ei olnud kostjal alust pärast seda muuta töötamise registri

andmeid ja viidata töölepingu lõpetamise alusena TLS § 88 lg 1 p-le 3. Ei esinenud asjaolusid,

mis oleks andnud kostjale õiguse tööleping TLS § 88 alusel üles öelda. Töölepingut ei saa

korduvalt üles öelda.

7.3. Töölepingu lõppemisel muutusid kõik töösuhtest tulenevad nõuded TLS § 84 lg 1 alusel

sissenõutavaks. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja töö- ja puhkusetasu nõude arvutuse

kohta. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 628 eurot 57 senti

ja puhkusetasu 149 eurot 16 senti.

7.4. Kostja tasaarvestuse vastuväide ei ole põhjendatud. Kostja ei ole tõendanud, et tal on

hageja vastu sissnõuetavaks muutunud nõue. Kostja väitel omandas ta 535 euro suuruse nõude

hageja vastu OÜ-lt Q. Konto väljavõtte kohaselt andis OÜ Q hagejale 10. jaanuaril 2021 400

eurot laenu. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud laenulepingu asjaolusid ega laenu

sissenõutavaks muutumist. Nõude loovutamise teate kohaselt loovutas OÜ Q 28. mail 2021

kostjale hageja vastu 536 euro suuruse nõude. Kostja ei ole tõendanud, et ta on nõude

loovutamise teate hagejale kätte toimetanud.

Apellatsioonkaebus

8. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada.

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei selgu maakohtu otsusest, kuidas jõudis maakohus

järeldusele, et tühja digikonteineri saatmisega ütles hageja töölepingu alates 1. aprillist 2021

üles, kuigi e-kirjast ei nähtu töölepingu lõpetamise kuupäeva ega alust.

Maakohus jättis tähelepanuta kostja väited selle kohta, et hageja uuris veel pärast 1. aprilli 2021

kostjalt, millal palk laekub.

Maakohus asus vääralt seisukohale, et tasaarvestust ei ole teostatud, sest kostja ei ole tõendanud

nõude loovutamise teate hagejale kättetoimetamist. Hageja sai sellest teada hiljemalt

kohtumenetluse ajal.

Hageja jättis kohtule mainimata, et kostja tasus kohtumenetluse ajal talle 93 eurot.

Hageja menetluskulud ei olnud vajalikud suuremas ulatuses kui kostja menetluskulud.

Vastustaja seisukoht

9. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda. Hageja jäi maakohtus esitatud seisukohtade juurde ning palus jätta tähelepanuta

kostja uue väite 93 euro tasumise kohta.

2-21-13143

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt rahuldada

ja maakohtu otsus tühistada osas, millega maakohus tuvastas töölepingu lõppemise aja ja

mõistis saamata jäänud töötasu välja 535 eurot 57 senti (bruto) ületavas osas. Ringkonnakohus

saab teha tühistatud osas ise uue otsuse, millega tuvastab, et tööleping lõppes 3. aprillil 2021,

ja mõistab saamata jäänud töötasuna välja 535 eurot 57 senti (bruto). Maakohtu otsuse osalise

tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust, samuti

tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulude hüvitise.

11. Pooled vaidlevad asjas esmalt selle üle, kas nende vahel 23. novembril 2020 sõlmitud

tööleping

lõppes

hageja

korralise

ülesütlemisavalduse

või

kostja

erakorralise

ülesütlemisavalduse tagajärjel.

11.1. Hageja väitel ütles ta 18. märtsil 2021 kostjale e-kirjaga saadetud avaldusega töölepingu

TLS § 86 lg 1 alusel katseajal korraliselt TLS §-s 96 sätestatud 15-päevast etteteatamistähtaega

järgides üles. Kostja väitel ei ole aga hageja töölepingut korraliselt üles öelnud ja hoopis kostja

ütles töölepingu 5. aprillil 2020 erakorraliselt TLS § 88 lg 1 p 3 alusel üles, sest hageja ei

ilmunud tööle.

Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus õigesti seisukohale, et tööleping lõppes hageja

korralise ülesütlemisavalduse tagajärjel, kuid maakohtu otsuse põhjendused ei ole selle osas

piisavad. Samuti on maakohus eksinud töölepingu lõppemise aega määrates. Seda arvestades

on põhjendatud kostja apellatsioonkaebuse etteheide, et maakohtu otsuse põhjendustest ei

nähtu, kuidas jõudis maakohus järeldusele, et hageja ütles 18. märtsi 2021. a e-kirjaga

töölepingu alates 1. aprillist 2021 üles. Ringkonnakohus parandab maakohtu eksimused ja

põhjendab otsust järgmiselt.

11.2. Kolleegium märgib, et töötaja võib katseaja jooksul nii tähtajalise kui ka tähtajatu

töölepingu TLS § 86 lg 1 järgi üles öelda ning erinevalt tavapärasest 30-päevasest

etteteatamistähtajast võib töötaja katseajal töölepingu TLS § 96 järgi üles öelda vähemalt

15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga. Seejuures eeldatakse TLS § 85 lg 3 järgi, et

ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline. Siinsel juhul

ei ole hageja väitnud, et esines alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.

Töölepingu võib TLS § 95 lg 1 I lause järgi üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis ülesütlemisavaldusega. Kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist

võimaldav vorm, peab tehing TsÜS § 79 järgi olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist

võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isiku(te) nime(sid), kuid ei pea olema

omakäeliselt allkirjastatud. Vorminõuet rikkudes tehtud ülesütlemisavaldus on TLS § 95 lg 1

II lause järgi tühine. Siinsel juhul saatis hageja kostjale 18. märtsil 2021 e-kirja, millele oli

lisatud digitaalselt allkirjastatud fail. Seega vastas hageja avaldus seaduses sätestatud

vorminõudele.

Töötaja ei pea TLS § 95 lg 2 järgi korralist ülesütlemist põhjendama, kuid töölepingu

ülesütlemisavaldus kui ühepoolne tehing peab TsÜS § 67 lg 1 järgi sisaldama kindla õigusliku

tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldust. Arvestades seda, et ülesütlemisavaldusega

teostab töötaja kujundusõigust, mille tagajärjel tööleping TLS § 83 järgi lõppeb, peab töötaja

väljendama selles selget tahet töösuhe lõpetada. Riigikohus on võlaõigusseaduse (VÕS) § 195

lg 2 alusel koosmõjus VÕS §-ga 1 täiendavalt leidnud, et töölepingu ülesütlemise avaldusest

2-21-13143

peab nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste

edasisest täitmisest (vt Riigikohtu 7. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11, p 17).

Siinsel juhul saatis hageja kostjale 18. märtsil 2021 e-kirja, mille teemaks oli märgitud

„Töölepingu lõpetamine“ ja millele oli lisatud digitaalselt allkirjastatud fail nimega

„Töölepingu lõpetamine“ (tl 24), kuid failiks oli tekstita valge leht ning digitaalallkirjade

kinnituslehe kohaselt oli faili suurus 0 B (tl 43-44). Kuigi hageja on esitanud tõendina ka

17. märtsi 2021. a kuupäeva kandva avalduse faili (tl 45), ei sisaldunud see fail kostjale

18. märtsil

2021

edastatud

e-kirjale

lisatud

digikonteineris.

Kuna

töölepingu

ülesütlemisavaldus kui kindlale isikule tehtud tahteavaldus loetakse TsÜS § 71 järgi tehtuks

sellise sisuga, nagu see kätte saadi, tuleb hageja tahteavaldus lugeda tehtuks selliselt, et selles

puudus avalduse teksti sisaldav fail. Seega oli hageja ülesütlemisavalduse sisuks üksnes e-kirja

teemaks märgitud „Töölepingu lõpetamine“ ja e-kirjale lisatud digitaalselt allkirjastatud tühi

fail nimega „Töölepingu lõpetamine“.

Töölepingu ülesütlemisavaldust kui kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb TsÜS § 75

I lause järgi tõlgendada vastavalt avalduse tegija tahtele, kui avalduse saaja seda tahet teadis

või pidi teadma. Kui avalduse saaja avalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki

teadma, tuleb avaldust TsÜS § 75 II lause järgi tõlgendada nii, nagu avalduse saajaga sarnane

mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Siinsel juhul oli hageja tahteks tööleping

lõpetada, kuid kohtuasjas ei ole esitatud asjaolusid, millest ringkonnakohus saaks järeldada, et

kostja seda tahet teadis või pidi teadma. Seega tuleb lähtuda sellest, kuidas pidanuks sarnane

mõistlik tööandja samadel asjaoludel 18. märtsi 2021. a e-kirja mõistma. Kuigi hageja ei ole

e-kirjas märkinud, et ta ütleb töölepingu korraliselt katseajal ülesütlemiseks ettenähtud

etteteatamisaega järgides üles, nähtub nii e-kirja teemast kui ka e-kirjale lisatud faili nimest

piisavalt selgelt hageja soov tööleping lõpetada. Olukorras, kus töötaja saatis katseaja jooksul

tööandjale e-kirja, milles märkis teemaks „Töölepingu lõpetamine“ ja lisas e-kirjale sama

nimega digitaalselt allkirjastatud faili, milles ei sisaldunud avalduse teksti, võis mõistlikule

tööandjale olla küll üllatav, et e-kirjale oli lisatud digitaalselt allkirjastatud tekstita fail, kuid

e-kirjas sisalduva põhjal pidi mõistlik tööandja mõistma, et töötaja soovis esitada avalduse

töölepingu lõpetamiseks. Kostja ei ole ka esile toonud, et ta oleks mõistnud seda saamisel teisiti.

Kostja juhtis e-kirja saamise järel üksnes tähelepanu sellele, et digikonteineris ei olnud avaldust.

Arvestades seda, et töölepingu lõpetamise puhul eeldatakse, et tegemist on korralise

ülesütlemisega, ning hageja saatis avalduse kostjale katseaja jooksul, pidi kostjaga sarnane

mõistlik tööandja mõistma ka seda, et tööleping lõppeb seaduses sätestatud etteteatamistähtaja,

s.o 15 päeva möödudes alates avalduse kättesaamisest. Töötaja ei pea töölepingu

ülesütlemisavalduses tingimata märkima, millisest kuupäevast alates ta töölepingu üles ütleb,

ning vastava kuupäeva märkimata jätmine ei muuda ülesütlemisavaldust kehtetuks ega töötaja

tahet ebaselgeks.

Eeltoodut ei muuda ka kostja viide sellele, et hageja enda kinnitusel küsis ta 1. aprillil 2021

kostjalt: „Millal palk tuleb?“. Arvestades seda, et hageja on esitanud siinses asjas kostja vastu

ka saamata jäänud töötasu nõude, ei saa sellest küsimusest kuidagi järeldada, et hageja ise käitus

selliselt, nagu ta ei oleks töölepingut üles öelnud. Lisaks kinnitab poolte sõnumivahetus seda,

et poolte vestlus oli seotud ka töölepingu lõpetamisega, mida kinnitab 1. aprilli 2021. a vestlus:

„Ja millal palk tuleb?“; „? Täna ei ole ju palgap, 10.04 on“; „Lihtsalt küsin, tavaliselt viimasel

päeval. Kas A osaga on nüüd korras?“; „Mis viimasel? Ma ei ole sult avaldust saanud“ (tl 41,

loetav fail kohtute infosüsteemis TVK toimikus).

Ülaltoodut arvestades on hageja teinud 18. märtsil 2021 kostjale kehtivalt ja piisavalt

arusaadava

sisuga

töölepingu

korralise

ülesütlemisavalduse,

mille

tagajärjeks

on

etteteatamistähtaja möödudes töölepingu lõppemine.

2-21-13143

11.3. Kuigi hageja tegi 18. märtsil 2021 töölepingu ülesütlemise avalduse, ei ole siiski õige

maakohtu järeldus, et tööleping lõppes 1. aprillil 2021. Seda järeldades jättis maakohus

arvestamata töölepingu ülesütlemisavalduse kehtivaks muutumist ja tähtaja möödumist

puudutavad sätted.

Kolleegium märgib, et töölepingu ülesütlemisavaldus kui kindlale isikule suunatud

tahteavaldus tuleb TsÜS § 69 lg 1 I lause järgi avalduse tegija poolt väljendada ja see muutub

kehtivaks kättesaamisega. Seejuures loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus TsÜS § 69 lg 2

II lause järgi kätte saaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on

mõistlik võimalus sellega tutvuda. Riigikohus on asunud seisukohale, et e-kiri on jõudnud

saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on

kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Seejuures saab

tahteavalduse lugeda kätte saaduks järgmisel päeval pärast selle saabumist e-kirja majandus- ja

kutsetegevuses tegutseva adressaadi serverisse (vt Riigikohtu 18. aprilli 2018. a otsus

tsiviilasjas nr 2-15-6538/82, p 14). Kui tahteavaldus (teade) on jõudnud adressaadi mõjusfääri

ja tal on edastatu sisuga mõistlik võimalus tutvuda, läheb TsÜS § 69 lg 2 teise lause järgi

adressaadile üle ka avaldatu sisust teadasaamise risk (vt Riigikohtu 29. novembri 2021. a otsus

tsiviilasjas nr 2-19-14714, p 11.2).

Ülaltoodut arvestades ei ole praegusel juhul tähtsust sellel, millal kostja tegelikult hageja e-kirja

luges ja selle sisust teada sai. Kostja kui majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku puhul saab

lugeda e-kirja kätte saaduks järgmisel päeval pärast e-kirja jõudmist kostja serverisse,

s.o üldjuhul e-kirja saatmisele järgneval päeval. Kostja ei ole väitnud, et hageja 18. märtsi

2021. a e-kiri ei oleks jõudnud tema serverisse. Seega saab lugeda, et kostja sai e-kirja kätte

19. märtsil 2021 ning alates sellest päevast hakkas kulgema ka töölepingu lõpetamisest

etteteatamise 15-päevane tähtaeg.

Tähtaja kulgemine algab TsÜS § 153 lg 1 järgi järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või

sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus ning kui tähtpäeva saabumine on

määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev TsÜS § 136 lg 6 järgi

ajavahemiku viimasel päeval. Siinsel juhul tähendab see seda, et töölepingu korralisest

ülesütlemisest etteteatamise 15-päevane tähtaeg hakkas kulgema 20. märtsil 2021 ning tähtaeg

lõppes 3. aprillil 2021 kell 24.00. Ühes sellega lõppes ülesütlemise tõttu ka tööleping.

11.4. Kuna hageja ülesütlemisavalduse alusel lõppes tööleping 3. aprillil 2021, oli tööleping

5. aprilliks 2021 lõppenud ning kostja ei oleks saanud enam töölepingut erakorraliselt üles

öelda. Lisaks ei nähtu toimikust, et kostja oleks väitnud või tõendanud, et ta tegi 5. aprillil 2021

hagejale töölepingu ülesütlemise avalduse TLS § 95 lg 1 tähenduses. Ainuüksi töötajate

registrisse vastava kande tegemist ei saa pidada hagejale tehtud töölepingu ülesütlemise

avalduseks. Samuti ei saa selleks pidada kostja 21. aprilli 2021. a e-kirja, milles kostja selgitab,

et ta lõpetas töölepingu hageja rikkumise tõttu (tl 72). Tööandja ei saa tagasiulatuvalt

töölepingut üles öelda (vt Riigikohtu 7. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11,

p 17).

12. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kostja peab maksma hageja saamata jäänud töötasu

628 eurot 57 senti ja puhkusetasu 149 eurot 16 senti. Kostja vastuväidete kohaselt on ta hagejale

tasunud 93 eurot ning 535 euro osas esitas kostja menetlusliku tasaarvestusavalduse.

12.1. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus põhjendamatult tähelepanuta kostja väite ja tõendi

93 euro tasumise kohta, mistõttu mõistis maakohus põhjendamatult selles ulatuses kostjalt

hageja kasusuks välja hüvitise. Seejuures ei ole õige hageja arusaam, et tegemist on

2-21-13143

apellatsioonimenetluses esitatud uue väitega. Kostja tõi selle esile juba kohtule esitatud

esimeses menetlusdokumendis ja lisas selle kinnituseks maksekorralduse, millelt nähtub, et

kostja maksis 16. augustil 2021 hagejale 93 eurot selgitusega „saamata jäänud töötasu“ (tl 9).

Seega on kostja enne kohtumenetlust hagejale 93 euro ulatuses saamata jäänud töötasu maksnud

ning maakohtul ei olnud alust selles ulatuses hageja nõuet kostja vastu rahuldada. Arvestades

kostja tasutud summat tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista saamata jäänud töötasu

535 eurot 57 senti (bruto).

12.2. Kostja väited menetlusliku tasaarvestuse kohta ei anna aga alust maakohtu otsust muuta.

Seejuures ei ole õige kostja väide, et maakohus jättis tasaarvestuse arvestamata põhjusel, et

kostja ei ole tõendanud, et nõude loovutamise teade on hagejale edastatud. Kuigi maakohus

leidis ka seda, jättis maakohus tasaarvestusega arvestamata põhjusel, et kostja ei olnud

tõendanud, et tal on hageja vastu sissenõutavaks muutunud nõue. Maakohus selgitas kostjale

11. veebruari 2021. a määruses kohustust oma vastunõude aluseks olevad asjaolud esile tuua ja

tõendada. Sellest hoolimata ei ole kostja toonud esile laenulepingu sõlmimist puudutavaid

asjaolusid ega tõendanud laenu tagasimaksmise kohustuse sissenõutavaks muutumise

asjaolusid.

13. Ülaltoodud põhjendustel rahuldab kolleegium osaliselt apellatsioonkaebuse ja tühistab

maakohtu otsuse töölepingu lõppemise aja ja kostjalt hageja kasuks väljamõistetava saamata

jäänud töötasu suuruse osas. Muus osas ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu

otsust tühistada, kuid osaliselt tuleb täiendada kohtuotsuse põhjendusi.

14. Arvestades seda, et ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse ja teeb asjas uue

otsuse, millega rahuldab hageja nõude töölepingu lõppemise tuvastamiseks, muutes üksnes

töölepingu lõppemise aega kahe päeva võrra, ning rahuldab hageja saamata jäänud töö- ja

puhkusetasu nõude osaliselt, jätab ringkonnakohus maa- ja ringkonnakohtus kantud

menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega 94% ulatuses

kostja kanda ja 6% ulatuses hageja kanda. Hagi rahuldamise proportsiooni määrates lähtub

kolleegium sellest, et hageja töölepingu lõppemise tuvastamise nõue saab sisuliselt rahuldatud

100% ulatuses ning hageja rahalised nõuded 88% ulatuses, s.o keskmiselt saab hagi rahuldatud

94% ulatuses.

Lähtudes Riigikohtu 20. aprilli 2016. a otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest ning

TsMS § 177 lg-st 2, määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude suuruse

kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Maris Kuurberg, Gea Lepik