2-20-12977/40 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Reena

Nieländer

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-12977

Kohtuasi

X hagi Y AS-i vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks ja töölepingu lõpetamiseks ning hüvitise

ja saamata jäänud töötasu saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28. veebruari 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

16 425 eurot 89 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

X (apellant) (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised

esindajad Kerstin Rjabov ja Marko Jaani

Y

AS

(vastustaja)

(registrikood

XXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Teele Viilup

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 7. veebruari 2023. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 28. veebruari 2022. a otsus ja saata asi samale

maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

2-20-12977

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja, töötaja) esitas 7. septembril 2020 Harju Maakohtule Y AS-i (kostja, tööandja)

vastu hagi, milles palus tuvastada, et töölepingu 17. aprilli 2020. a erakorralise ülesütlemise

avaldus on tühine, ja lõpetada töölepingu alates 18. aprillist 2020, samuti mõista kostjalt hageja

kasuks välja hüvitise 4892 eurot 49 senti ja saamata jäänud töötasu 11 533 eurot 40 senti.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja õiguseellane C OÜ 14. märtsil 2008

tähtajalise töölepingu, mille p 2.1 järgi asus hageja tööle kaubalugeja-liikluskorraldaja

ametikohal, 21. jaanuaril 2009 lepingu muudatuse nr 2, mille kohaselt asus hageja alates 2.

veebruarist 2009 tööle määramata tähtajaga, 30. aprillil 2012 lepingu muudatuse nr 8, mille

kohaselt viidi hageja üle stividori ametikohale, ning 20. märtsil 2014 lepingu muudatuse nr 9,

mille kohaselt oli hageja tunnitasu alates 1. aprillist 2014 4 eurot 80 senti, millele lisandus

tunnitasu 1 euro 60 senti korrektse ja tõrgeteta ning klientide kaebusteta tehtud töö eest. Kostja

õiguseellasega sõlmitud tööleping on läinud kostjale üle.

Kostja tegi 17. aprillil 2020 hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse, millega ütles

töölepingu erakorraliselt etteteatamistähtaega järgimata alates 18. aprillist 2020 üles.

1.2. Töövaidluskomisjon (TVK) jättis 7. augusti 2020. a otsusega töövaidlusasjas

nr 4-1/1298/20 rahuldamata hageja avalduse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks,

töösuhte lõpetamiseks ja hüvitise saamiseks, kuid rahuldas hageja saamata jäänud töötasunõude

2176 euro ulatuses.

1.3. Töölepingu erakorraline ülesütlemine on vastuolus seaduse ja hea usu põhimõttega ning ei

ole proportsionaalne.

Kostjal ei olnud alust töölepingut erakorraliselt üles öelda Eckerö Line´i laeva Finbo Cargo

(laev) laadimisel aset leidnud juhtumi tõttu. Juhtum leidis aset olukorras, kus tuli tööd kiiresti

ära teha ning nappis töötajaid. 7. aprillil 2020 leidis aset juhtum, kus laeva laadimisel sai

kliendile kuuluv veoauto Scania (veduk) kahjustada. Hageja laadis kahjustada saanud veokit

laevale ning hagejal ei olnud selle juhtimiseks vastava kategooria juhiluba. Laev pidi saabuma

kai juurde kell 22.30, kuid hilines ja saabus alles kell 0.50. Kuna järgmine laev pidi tulema kai

juurde kell 2.00, oli töödega kiire. Sel ajal oli vahetuses tööl kolm töötajat (hageja ja kaks

dokkerit) ning laevale tuli laadida veduk ja kaks treilerit. Dokkerid kinnitasid treilerid oma

vedukitele ja jäid tüürimehe korraldusi ootama. Hageja käivitas veduki ja sõitis sellega

laevavööri rambi ette, jäi tüürimehe korraldusi ootama ning korralduse järel sõitis laeva

ülemisele tekile. Kitsal rambil said kriimustada veduki parempoolne külg ja peegel. Tüürimees

tegi veduki kahjustustest fotod, kuid kuna järgmiste töödega oli ajagraafiku nihke tõttu kiire,

siis kohapeal dokumente ei vormistatud ning hagejal jäi juhtumist vanemstividorile koheselt

teatamata. Hageja saatis Eckerö Line´ile e-kirja teel ülevaatuse akti ning koopia sellest enda

vahetule juhile.

2-20-12977

Kostjal ei olnud alust töölepingut erakorraliselt üles öelda ka seetõttu, et hageja ei pidanud

töötajaid tööle kutsudes kinni stividoride ja dokkerite muudetud töögraafikust, mistõttu tulid

töötajad hageja korraldusel 8. aprillil 2020 varem tööle. Kuigi hageja eksis töögraafiku

muudatuse kuupäevas, sai olukord lahendud – hageja vestles töötajatega ja keegi ei nõudnud

varem tööle tuldud aja eest kostjalt töötasu. Hageja kutsus ekslikult stividor D ning dokkerid A

ja V 8. aprillil 2020 tööle kell 8.00, kuigi sel päeval algas nende vahetus kell 9.30, st nad tulid

tööle 1,5 tundi, mitte üks päev varem.

Ülesütlemisavalduses esile toodud rikkumised ei ole sellised, mis annaksid alust tööleping

erakorraliselt üles öelda. Tegemist ei olnud oluliste rikkumistega, mis välistaks töösuhte

jätkumise. Hagejal oleks olnud võimalik oma käitumist parandada, mistõttu pidanuks kostja

hagejat esmalt hoiatama. Hagejale varem tehtud hoiatustel ei olnud sisulise ja ajalise seose

puudumise tõttu tähtsust.

Rikkumist hinnates tuleb arvestada seda, et hagejal lasusid vastandlikud kohustused ning kui

hageja ei oleks vedukit laevale laadinud, oleks ta rikkunud teisi kohustusi (efektiivne viivituseta

laadimine, pidades kinni normatiivsest ajast ja jälgides laadimistöödele planeeritud aega).

Hageja pidi valima, millist kohustust ta rikub. Kostjale oli laevade graafikust kinnipidamine

ääretult oluline, mistõttu oli hageja sunnitud tarvitusele võtma meetmed graafikute järgimiseks

olukorras, kus selleks ei olnud piisavalt tööjõudu. Laadimise käigus saavad sõidukid või kaup

sageli kahjustada.

Kostja käitumine kinnitab, et kostja ei pidanud rikkumist sedavõrd oluliseks, et hageja kohe

töölt kõrvaldada. Kostja sai juhtunust teada 8. aprillil 2020 ja ütles töölepingu erakorraliselt

üles alles 18. aprillil 2020. Pärast juhtumit töötas hageja veel 12. ja 13. aprillil 2020 kaks pikka

vahetust.

1.4. Kuna töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, peab kostja tasuma hagejale

töölepinguseaduse (TLS) § 109 lg 1 alusel hüvitist. Hageja keskmine töötasu oli 1630 eurot

83 senti kuus ning hagejal on õigus saada hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses,

s.o 4892 eurot 49 senti.

1.5. Lisaks on kostja jätnud hagejale kokkulepitud töötasu osaliselt maksmata.

Töövaidluskomisjon tunnistas hageja nõuet 2176 euro ulatuses ja kostja tasus hagejale 27. juulil

2020 selle summa.

Täiendavalt on hagejal alates 2020. a märtsist kuni töölepingu lõpetamiseni ületunnitöö eest

TLS § 44 lg 1 alusel, arvestades tööajagraafikus märgitud igakuist summeeritud tööaega ja

tunnitasu 6 eurot 40 senti (bruto), saamata töötasu 11 533 eurot 40 senti, sh 2020. a märtsi eest

528 eurot (bruto), 2020. a veebruari eest 352 eurot (bruto), 2020. a jaanuari eest 515 eurot

60 senti (bruto), 2019. a detsembri eest 549 eurot (bruto), 2019. a novembri eest 387 eurot

20 senti (bruto), 2019. a oktoobri eest 249 eurot 60 senti (bruto), 2019. a septembri eest

370 eurot 40 senti (bruto), 2019. a augusti eest 165 eurot (bruto), 2019. a juuni eest 452 eurot

80 senti (bruto), 2019. a mai eest 270 eurot 40 senti (bruto), 2019. a aprilli eest 387 eurot

20 senti (bruto), 2019. a märtsi eest 566 eurot 60 senti (bruto), 2019. a veebruari eest 54 eurot

60 senti (bruto), 2019. a jaanuari eest 528 eurot (bruto), 2018. a detsembri eest 669 eurot

40 senti (bruto), 2018. a novembri eest 312 eurot 60 senti (bruto), 2018. a oktoobri eest

240 eurot 60 senti (bruto), 2018. a septembri eest 409 eurot 80 senti (bruto), 2018. a augusti

eest 160 eurot 20 senti (bruto), 2018. a juuli eest 192 eurot 20 senti (bruto), 2018. a juuni eest

313 eurot 80 senti (bruto), 2018. a mai eest 326 eurot 40 senti (bruto), 2018. a aprilli eest

2-20-12977

397 eurot (bruto), 2018. a märtsi eest 544 eurot 40 senti (bruto), 2018. a veebruari eest 259 eurot

20 senti (bruto), 2018. a jaanuari eest 300 eurot 20 senti (bruto), 2017. a detsembri eest

607 eurot 20 senti (bruto), 2017. a novembri eest 287 eurot 20 senti (bruto), 2017. a oktoobri

eest 448 eurot 80 senti (bruto), 2017. a septembri eest 257 eurot 60 senti (bruto), 2017. a juuli

eest 153 eurot 60 senti ning 2017. a mai eest 276 eurot 80 senti (bruto).

Hageja tehtud töötunde kinnitavad vanemstividori W koostatud tööajagraafikud, mille ta

edastas stividoridele, sh hagejale, kes esitasid need omakorda dokkeritele. Neist nähtuvad

hageja töötunnid ei ole kooskõlas kostja kinnitatud tööajaarvestusega. Kõige täpsemini kajastab

tööaega tööaja arvestuse žurnaal, mille alusel arvestas raamatupidaja ületunde.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Kostja vastuväidete kohaselt ütles kostja töölepingu TLS § 88 lg 1 p-de 3, 5, 6 ja 7 ja lg 3

alusel õiguspäraselt üles.

Töölepingu kehtivuse ajal tuvastas kostja mitmeid olulisi korduvaid töökohustuste rikkumisi

ning kostja tegi hagejale korduvalt suulisi ja kirjalikke hoiatusi, sh hoiatas, et järgnevad

rikkumised võivad kaasa tuua töölepingu ülesütlemise. Kostja tegi hagejale 24. septembril 2014

hoiatuse töökohustuste rikkumise (laadimistööde ajal laadimistsoonist puudumise) tõttu,

10. augustil 2015 hoiatuse töökohustuste rikkumise ja ebakorrektse täitmise tõttu, 13. oktoobril

2015 hoiatuse kliendiga viisakalt ja korrektselt suhtlemise kohustuse rikkumise tõttu ning

28. mail 2018 hoiatuse töödistsipliini rikkumise tõttu. Lisaks tegi kostja hagejale 3. septembril

2018 käskkirja ametiauto rikkumise tõttu ja kahjuhüvitise töötasust kinnipidamise kohta. Need

ilmestavad hageja käitumist ja suhtumist tööülesannete täitmisse.

Hageja kutsus 9. aprilli 2020. a töögraafikus olnud töötajad päev varem (8. aprillil 2020) tööle,

mis tekitas töötajates pahameelt ja pettumust. Samal päeval sai kostja teada, et hageja kasutas

7. aprillil 2020 laadimisel rasketehnikat (vedukit), kuigi tal ei olnud selle juhtimise õigust ning

ta ei olnud läbinud dokkeri koolitust sadama rasketehnika juhtimiseks. Töökohustuste

rikkumise tõttu sai kahjustada kostja võtmekliendi veduk ning kliendil tekkis kahtlus kostja

usaldusväärsuses ja töötajate pädevuses. Kostjal kadus hageja suhtes igasugune usaldus, sest

lisaks kohustuste rikkumisele varjas hageja juhtunut pahatahtlikult kostja eest ja jättis juhtumi

vormistamata.

Hageja rikkus oluliselt töökohustusi ja ohutusnõudeid. Stividori ametijuhendi kohaselt oli

hageja töö eesmärgiks veoste ohutu, efektiivne, viivitusteta, kahjustusteta käitlemine (lastimine,

lossimine, ümberlaadimine, ümberpaigutamine, sisetransport, ladustamine, sorteerimine,

grupeerimine, ümberpakkimine, markeerimine, kinnitamine jms) ning hageja vastutas veoste

säästliku ja rikkumata ümberlaadimise korraldamise eest. Hageja töökohustuste hulka kuulus

ka tööülesannete jagamine dokkeritele, töökäskude koostamine ja kontroll nende korrektse

täitmise üle. Kostja sisekorraeeskirja p 2.2.7 järgi pidi töötaja hoidma tööandja vara

heaperemehelikult ja heas korras ning hoiduma tegudest, mis takistavad teistel töötajatel

kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist, vara või ümbritsevat

keskkonda. Sisekorraeeskirja p 2.2.11 järgi pidi töötaja hoiduma tegudest, mis kahjustavad

tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu, ja 2.2.14

järgi pidi töötaja kasutama üksnes neid töövahendeid ja seadmeid, mille käsitlemiseks on luba

ning vajalikud teadmised ja oskused.

2-20-12977

Hageja oli hooletu, kui kutsus töötajad päev varem tööle ning rikkus tahtlikult töölepingus,

ametijuhendis, sisekorraeeskirjas ja seaduses sätestatud kohustusi, kui juhtis vedukit, mille

juhtimiseks tal ei olnud õigust, ning tekitas sellega kliendi ja kostja varale kahju. Hageja

rikkumised olid sedavõrd rasked, et tooksid kaasa töölepingu erakorralise ülesütlemise ka

eelnevate hoiatusteta. Olukorras, kus kostja andis hagejale korduvalt võimaluse käitumist

parandada, oleks täiendava hoiatuse nõue vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega.

Hageja oli kostja silmis oma usaldusväärsuse minetanud. Hageja väidetel töö kiireloomulisuse

ja tööjõu puuduse kohta ei ole tähtsust, sest hageja ei võinud liiklusseaduse (LS) § 88 lg 1 ja

990 lg 1 p 1 järgi juhiloata sõita.

2.2. Kuna kostjal oli õigus tööleping erakorraliselt üles öelda, ei pea kostja maksma hagejale

TLS § 109 lg 1 alusel hüvitist.

2.3. Kostja ei ole jätnud hagejale ületundide eest tasumata.

Kostja tasus iga kuu ületundide eest, kuid tegi seda ekslikult koefitsiendiga 1,0 (mitte 1,5).

Kostja on rikkumise heastanud ja tasus töövaidluskomisjoni otsuse järel hagejale 2176 eurot.

Hageja väited selle kohta, et kostja jättis ületunnid korrektselt arvestamata, ei ole põhjendatud.

Hageja esitas TVK-le kinnitamata tööajagraafikud, millest ei nähtu töötajate tegelik

tööajagraafik ega vahtuste maht ja pikkus. Tööaja arvestuse aluseks tuleb võtta kostja kinnitatud

tööajagraafikud.

Menetluse käik

3. Hageja esitas hagiavalduses taotluse, milles palus kuulata tunnistajatena üle kostja töötajad

B ja D ning nõuda kostjalt välja käsitsi täidetud tööaja arvestuse žurnaalid alates 2017. a maist

kuni 2020. a märtsini, ning täpsustas 24. novembri 2020. a menetlusdokumendis tunnistajate

ülekuulamise taotlust ja palus võtta hagejalt vande all seletuse.

4. Kostja vaidles hageja taotlustele vastu.

5. Harju Maakohus jättis 31. jaanuari 2022. a kohtuistungil hageja taotlused rahuldamata.

Žurnaalide väljanõudmise taotlus ei ole asjakohane, sest tööaja arvestust peab tööandja, mitte

töötaja, ning tööandja kinnitusel tal seda tõendit enam ei ole. Tunnistajate ütlused ei ole

asjakohased, sest tunnistajate ütlustega ei saa tõendada tööajagraafikus olevaid andmeid,

žurnaal ei ole tööaja arvestamise aluseks ja tunnistajad ei saa anda ütlusi selle sisu kohta ning

teiste töötajate rikkumised ei vabanda hageja rikkumisi. Hageja vande all ülekuulamine ei ole

põhjendatud, sest kostja vaidles hageja vande all ülekuulamisele vastu. Hageja esitas istungil

vastuväite, mille maakohus jättis rahuldamata.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Harju Maakohus jättis 28. veebruari 2022. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust.

6.1. Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle:

-

hageja töötas kostja juures alates 14. märtsist 2008 stividori ametikohal tunnitasuga

4 eurot 80 senti, millele lisandus lisatasu 1 eurot 60 senti tunnis korrektse ja

töötajapoolse tõrgeteta ning klientide poolsete kaebuseta töö eest;

2-20-12977

-

kostja ütles 17. aprillil 2020 töölepingu erakorralise ülesütlemisavaldusega poolte vahel

sõlmitud töölepingu TLS § 88 lg 1 p-de 3, 5, 6 ja 7, § 88 lg 3 ja § 97 lg 3 alusel

etteteatamistähtaega järgimata alates 18. aprillist 2020 üles;

-

töölepingu ülesütlemise avalduses toodud rikkumised on toimunud;

-

kostja on hagejale pärast TVK otsust väljamaksnud töötasu 1678 eurot 13 senti.

6.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on töölepingu erakorraline ülesütlemine töölepingu

olulise rikkumise tõttu ilma hoiatamata põhjendatud ja tõendatud ning järelikult kehtiv.

Töölepingu ülesütlemisavaldusega on tõendatud, et tööandja ütles töölepingu üles TLS § 88

lg 1 p-de 3, 5, 6 ja 7, § 88 lg 3 ja § 97 lg 3 alusel etteteatamistähtaega järgimata põhjustel, et

tööandja sai 8. aprillil 2020 Eckerö Line agendilt pildid ja küsimuse kahjujuhtumi raporti kohta.

Asja uurimisel selgitas hageja, et 7. aprillil 2020 umbes kell 1.00 öösel juhtus „Finbo Cargo“

laadimisel õnnetus, mille tagajärjel sai kahjustada kliendi veduk, mida juhtis hageja. Kuna

hagejal puudus sõiduki juhtimiseks vastava kategooria juhiluba ning ta ei olnud läbinud dokkeri

koolitust sadama rasketehnika juhtimisel, siis rikkus ta sellega töökorra reeglite p 2.2.7. (töötaja

hoiab tööandja vara heaperemehelikult ja heas korras ning hoidub tegudest, mis takistavad

teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist, vara või

ümbritsevat keskkonda) ja p 2.2.14. (töötaja kasutab üksnes neid töövahendeid ja seadmeid,

mille käsitlemiseks on luba ning vajalikud teadmised ja oskused). Ülesütlemisavalduses on

välja toodud, et hageja püüdis antud juhtumit varjata tööandja eest, jättes kahjujuhtumi

vormistamata, ega teavitanud sellest oma vahetut juhti. Hageja vabandas end sellega, et unustas

juhtumi. Antud käitumine läheb vastuollu töökorra reeglite p-ga 2.2.11, mille järgi hoidub

töötaja tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide ja partnerite

usaldamatust tööandja vastu. Teise rikkumisena on ülesütlemisavalduses esile toodud, et hageja

ajas segamini 8. aprilli 2020 stividoride ja dokkerite töögraafiku, mida tööandja oli muutnud,

ja kutsus töötajad varem (7. aprillil 2020) tööle. Kuna stividori töökohustuste hulka kuulub

tööülesannete jagamine dokkeritele, töökäskude koostamine ja kontroll nende korrektse

täitmise üle, siis ei täitnud hageja teadlikult ja nõuetekohaselt enda töökohustusi.

Ülesütlemisavalduses on märgitud, et tööandja on töötajat pidanud korduvalt hoiatama, et

sellise käitumise jätkumine ei ole lubatud ja võib kaasa tuua töölepingu ülesütlemise ning välja

toonud, et töötajal on eelnevalt esinenud töökohustuste rikkumisi, millele on tööandja pidanud

reageerima hoiatuste või käskkirjaga: 3. septembri 2018. a käskkiri nr 1-01/57 ametiauto

rikkumine, tööandjale tekitatud kahju ehk omavastutuse kinnipidamine töötasust; 28. mai

2018. a hoiatus seoses töökohustuste mittetäitmisega; 13. oktoobri 2015. a hoiatus nr 1-01/ES-

13 seoses kliendi kaebuse ja töökohustuste ebakorrektse täitmisega; 24. septembri 2014. a

hoiatus nr 1-01/ES-11 seoses töökohustuste mittetäitmisega.

Töölepingu ülesütlemisavaldus on tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning

tööandja on ülesütlemist põhjendanud, st täidetud on TLS § 95 nõuded.

Hageja rikkus VÕS § 104 lg 5 tähenduses tahtlikult TLS § 15 lg 2 p-des 1, 2, 5 ja 9 sätestatud

kohustusi ning töökorra reeglite p 2.2.7 ja 2.2.14, kui asus vedukit laevale laadima, sest ta oli

teadlik, et tal ei ole selle juhtimiseks juhiluba ning ta ei ole läbinud vastavat koolitust. Samuti

jättis hageja kostja juhtunust teavitamata. Asjaolu, et töötajad olid laeva hilinemise tõttu

ajahädas, ei vabanda hageja rikkumist, sest hagejal tulnuks korraldada töö vastavuses seaduse

ja töökorraldusega. Samuti ei ole usutav ega vabandatav, et hageja unustas veduki

kahjustamisest teatada. Seda, et hageja ajas töögraafiku segi ja kutsus töötajad 8. aprilli 2020.

a asemel tööle 7. aprillil 2020, saab pidada raskeks hooletuseks VÕS § 104 lg 4 tähenduses.

2-20-12977

Töölepingu ülesütlemise avaldusega on tõendatud, et kostja on viimastel aastatel enne

töölepingu ülesütlemist hagejat korduvalt erinevate töökohustuste rikkumise tõttu hoiatanud ja

hageja töötasust kinni pidanud ametiautole tekitatud kahju. Seega andis tööandja korduvalt

töötajale võimaluse oma käitumist parandada ja on selgelt väljendanud oma tahet öelda

tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist. Vedukiga laevale sõitmine ilma juhiluba

omamata ja vastavat koolitust läbimata on raske rikkumine, mille toimepanemisel ei saa

eeldada, et tööandja hoiatab töötajat enne töölepingu ülesütlemist. Lisaks töölepingu

rikkumisele oli tegemist ka liiklusseaduse rikkumisega, mis seadis ohtu lisaks varale ka

ümbritsevad inimesed. Ka on töötaja tahtlikult toimepandud rikkumine tööandjale kaasa toonud

varakahju ja mainekahju suhetes olulise kliendiga. Töölepingu lõpetamine ilma eelneva

hoiatuseta oli põhjendatud ka seetõttu, et hageja ei ole varasematest hoiatustest teinud järeldusi

ega asunud töökohustusi hoolikalt ja täpselt täitma, mistõttu ei saa tööandja huve järgides

eeldada töösuhte jätkamist.

6.3. Kuna kostja ütles töölepingu õiguspäraselt üles, ei ole hagejal õigust nõuda kohtult

töölepingu lõpetamist TLS § 107 lg 2 alusel ega hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel.

6.4. Saamata jäänud töötasu nõue tuleb jätta rahuldamata, sest kostja on kohtuotsuse

avaldamise ajaks maksnud hagejale välja kõik tõendatud ületundide tasud ja muus osas on

hageja nõue tõendamata.

Kostja hüvitas 27. juulil 2020 hagejale 2176 eurot ja kohtuistungi järel 153 eurot 60 senti.

Summad on vastavuses kostja peetud tööajagraafikuga. Hageja esitatud tööajagraafikus esineb

võrreldes kostja esitatud tööajagraafikuga ebatäpsusi (nt 2020. a märtsi tööajagraafiku järgi

töötas hageja 231 tundi, sh ajavahemikul 13.–20. märts, kuid palgalehe kohaselt oli hageja sel

ajal puhkusel ja töötas 128 tundi, mis olid normtunnid). Tööandja allkirjaga kinnitamata

töögraafikud ei ole usaldusväärsed ega kohased tõendid, sest TLS § 28 lg 2 p 4 kohaselt on

tööaja arvestuse pidamine tööandja kohustus.

6.5. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kohus määrab hüvitatavate menetluskulude suuruse

kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.

Apellatsioonkaebus

7. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja saata asja

maakohtule uueks läbivaatamiseks või teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud

palus hageja jätta kostja kanda. Juhul, kui ringkonnakohus lahendab ise vaidluse, palus hageja

kuulata tunnistajatena üle B ja D ning võimaldada hagejal anda vande all seletus.

7.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse normi,

sh viis läbi puuduliku eelmenetluse, jättes täitmata selgitamiskohustuse ja välja selgitamata asja

lahendamiseks vajalikud asjaolud, ning kohtles pooli ebavõrdselt, võttes hagejalt võimaluse

oma väiteid tõendada, samuti hindamata asjas esitatud tõendid. Sellest tulenevalt on kohtuotsus

olulises osas põhjendamata.

7.2. Hageja esitas taotluse kostjalt tõendi väljanõudmiseks, tunnistajate ülekuulamiseks ja

viimaks ka hageja vande all ülekuulamiseks, kuid maakohus jättis kõik taotlused rahuldamata,

võttes hagejalt võimaluse oma väiteid tõendada.

2-20-12977

7.3. Hageja esitas vastuväited tema varasemate väidetavate rikkumiste kohta, kuid maakohus

jättis need arvestamata ega põhjendanud, miks ta nendega ei arvesta. Mh väitis hageja, et

väidetavatele varasematele rikkumistele ei olnud alust tugineda, kuna neil puudus ajaline ja

sisuline seos töölepingu ülesütlemise aluseks olnud väidetava rikkumisega.

7.4. Maakohus asus vääralt seisukohale, et 7. aprillil 2020 toimunud juhtum laeva laadimisel

oli sedavõrd tõsine, et see andis alust öelda tööleping erakorraliselt ette hoiatamata üles.

Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata hageja vastuväited selle kohta, et rikkumine ei

saanud kostja jaoks olla sedavõrd tõsine, kuna kostja lasi hagejal kuni 18. aprillini edasi töötada,

samuti selle kohta, et hagejal lasusid laeva hilinemise tõttu vastandlikud ülesanded. Arvestades

laeva hilinemisest tingitud olukorda saab olla eluliselt usutav, et töötaja unustas koheselt

tööandjat juhtunust teavitada.

7.5. Maakohus jättis töötajate varem tööle kutsumist hinnates põhjendamatult kõrvale hageja

väited ja tõendid ega ole põhjendanud, miks ta nendega ei arvesta. Samuti võttis maakohus

võimaluse tõendada toimunut tunnistaja ütlustega. See, et hageja kutsus töötajad 1,5 tundi

varem tööle, ei ole mõjuv põhjus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.

7.6. Hageja saamata jäänud töötasu nõuet lahendades jättis maakohus põhjendamatult hageja

võimaluseta tõendada tööajaarvestust puudutavaid väiteid ja luges vääralt hageja esitatud

tööajagraafikud ebausaldusväärseks.

7.7. Maakohus jaotas vääralt menetluskulud ja jättis arvestamata, et kostja tasus hagejale

saamata jäänud töötasust 153 eurot 60 senti alles pärast kohtuistungit.

Vastustaja seisukoht

8. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda. Vastuse kohaselt ei rikkunud maakohus vaidlust lahendades menetlusõiguse

norme ning jättis õigesti hagi rahuldamata. Mh palus kostja jätta tähelepanuta hageja väiteid

selle kohta, millised olnuks tööülesannete täitmise mõjud kostjale, kuna need on esitatud

esmakordselt ringkonnakohtus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel rahuldada ja

maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Asi tuleb saata

samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Maakohus on jätnud

vaidlust lahendades selgitamiskohustuse olulises ulatuses täitmata, vaidluse lahendamiseks

olulised asjaolud välja selgitamata, hageja väited arvestamata, asjas esitatud tõendid hindamata

ning ühes sellega otsuse olulises ulatuses põhjendamata. Seetõttu ei saa ringkonnakohus teha

asjas ise uut otsust ning saadab asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse

staadiumis.

10. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli õigus öelda hagejaga sõlmitud tööleping

erakorraliselt ilma eelneva hoiatuseta üles, ning kui ei olnud, siis kas hagejal on õigus saada

töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise tõttu kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitist.

Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kostja jättis hagejale alates 2017. a maist kuni 2020. a

märtsini tehtud ületunnitöö eest osaliselt tasumata.

2-20-12977

11. Ringkonnakohus märgib, et maakohus juhindus töölepingu ülesütlemise õiguspärasust

hinnates õigesti TLS § 88 lg-test 1 ja 3 ning viitas otsuses asjakohasele Riigikohtu praktikale,

kuid jättis need vaidlust lahendades sisuliselt arvestamata ning vaidluse lahendamiseks tähtsad

asjaolud eelmenetluses välja selgitamata ja kohtuotsuses nõuetekohaselt tuvastamata.

11.1. Riigikohus on selgitanud, et TLS § 88 lg 1 annab tööandjale õiguse öelda tööleping

erakorraliselt üles töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlema poole huve

järgides eeldada töösuhte jätkamist. Eelkõige võib tööandja öelda töölepingu erakorraliselt üles

juhul, kui töötaja on tööandja eelnevast hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke

korraldusi või rikkunud töökohustusi (TLS § 88 lg 1 p 3 ja lg 3 esimene lause). Töötaja

hoiatamise eesmärk on anda talle võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda.

Seejuures peab tööandja hoiatuses selgelt avalduma tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, s.o öelda

tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist. Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3

teise lause järgi ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise

raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata, samuti juhul,

kui töötajal ei ole võimalik oma käitumist parandada (Riigikohtu 21. juuni 2017. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-65-17, p 18).

Eeltoodut arvestades tuli maakohtul esmalt välja selgitada, kas kostjal oli mõjuv põhjus

töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 tähenduses, ning kui oli, siis kas kostja

oli hagejat töölepingu ülesütlemisest hoiatanud TLS § 88 lg 3 I lause tähenduses või ei saanud

hageja rikkumise erilise raskuse tõttu või hea usu põhimõtte järgi muul põhjusel oodata kostjalt

hoiatust TLS § 88 lg 3 II lause tähenduses. Arvestades asjas esile toodud asjaolusid, tuli

maakohtul seega esmalt välja selgitada ja tuvastada, milliste hageja rikkumiste tõttu ütles kostja

töölepingu erakorraliselt üles ning kas hageja pani talle etteheidetavad teod toime. Juhul, kui

hageja pani talle etteheidetavad teod toime ning need on käsitatavad töösuhtest tulenevate

kohustuste rikkumisena, tuli maakohtul hinnata, kas tegemist oli selliste rikkumistega, mille

puhul ei saanud mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, st tegemist oli

mõjuva põhjusega. Kui hageja rikkumised olid sellise iseloomuga, tuli maakohtul tuvastada,

kas kostja oli hagejat eelnevalt hoiatanud, ning kui ei olnud, siis kas asjaolusid arvestades võis

hageja kostjalt eelnevat hoiatamist oodata.

11.2. Praegusel juhul ei nähtu maakohtu otsusest, et maakohus oleks selgitanud välja ja

tuvastanud nõuetekohaselt ülalnimetatud asjaolusid.

Maakohus ei ole tuvastanud, millistel asjaoludel ja millised konkreetsed teod hageja toime pani.

Maakohtu otsusest võib aru saada, et maakohus on tuvastanud hageja rikkumised üksnes kostja

ülesütlemisavalduse alusel. Seejuures on maakohus üldsõnaliselt leidnud, et pooled ei vaidle

selle üle, et ülesütlemisavalduses märgitud rikkumised toimusid, kuigi hageja on esitanud

rikkumiste kohta menetluses erinevaid vastuväiteid, sh esitanud rikkumist puudutavaid

faktiväiteid, mille maakohus on jätnud tähelepanuta. Maakohtu põhjenduste alusel võib oletada,

et maakohus pidas hagejale etteheidetavateks tegudeks juhiloata ja vastavat koolitust läbimata

vedukiga laevale sõitmist ning stividoride ja dokkerite töögraafiku segamini ajamist ja töötajate

tööle kutsumist 8. aprilli asemel 7. aprillil. Samas ei nähtu maakoht otsusest, et maakohus oleks

hageja rikkumised asjas esitatud tõendite alusel tuvastanud ning sedavõrd üldsõnaliselt

tuvastatud rikkumiste puhul ei olnud maakohtul võimalik adekvaatselt hinnata nende iseloomu,

raskust ja tähendust tööandjale. Maakohus on jätnud täielikult tähelepanuta hageja täpsustavad

faktiväited juhtunu kohta, mistõttu on vaidluse lahendamiseks esmatähtsad asjaolud jäänud

eelmenetluses nõuetekohaselt välja selgitamata.

2-20-12977

Maakohtu otsusest ei nähtu ka põhjendused, miks saab hageja tegusid pidada mõjuvaks

põhjuseks, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist TLS § 88

lg 1 tähenduses, seejuures ei ole maakohus viidanud ka ühelegi selle lõike punktile. Seetõttu ei

ole arusaadav, millistel kaalutlustel leidis maakohus, et hageja rikkumisi sai käsitada TLS § 88

lg 1 tähenduses sellisena, et need andsid alust öelda tööleping erakorraliselt üles. Arvestades

seda, et maakohus jättis täpselt tuvastamata, milles seisnesid hagejale etteheidetavad

rikkumised, ei olnud maakohtul võimalik ka adekvaatselt hinnata, kas sellised rikkumised

andsid alust öelda tööleping erakorraliselt üles. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole välistatud, et

rikkumisi puudutavate asjaolude ammendava tuvastamise korral võib kohus poolte huve

kaaludes asuda teistsugusele järeldusele.

Samuti ei ole välistatud, et rikkumiste iseloomu arvestades võis olla vajalik hagejat eelnevalt

hoiatada. Maakohus on küll põhjendanud, miks ta peab hageja rikkumisi selliseks, et eelnev

hoiatus ei olnud TsMS § 88 lg 3 II lause järgi vajalik, kuid põhjendused ei põhine asjas

tuvastatud asjaoludel. Seejuures on maakohus paljasõnaliselt, ilma ühelegi tõendile viitamata

leidnud, et hageja ei ole varasematest hoiatustest teinud järeldusi ning rikkumine on toonud

tööandjale kaasa varalise kahju ja mainekahju. Maakohus ei saanud otsuses tugineda oletustele

või kostja väidetele ning pidi asjas esitatud väiteid ja tõendeid arvestades tuvastama asjaolud,

mis annavad alust järeldada, et kostja ei pidanud hagejat eelnevalt hoiatama. Juhul, kui eelnev

hoiatamine oli nõutav, ei pruugi kostja esile toodud hoiatused olla hagejale etteheidetud

rikkumiste puhul asjakohased, kui neil puudus piisav sisuline ja ajaline seos töölepingu

ülesütlemise aluseks olevate rikkumistega.

11.3. Ringkonnakohus märgib, et kohus peab TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 järgi selgitama

eelmenetluses mh välja menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete kohta

ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks, sh juhtima

tähelepanu asjakohaste tõendite esitamise vajadusele ning selgitama vajadusel pooltele

tõendamiskoormist. Otsust tehes peab kohus TsMS § 438 lg 1 I lause ja § 442 lg 8 järgi

tuvastama vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud ja tegema neist järeldused, sh hindama ja

analüüsima kõiki tõendeid ja otsustama, millised asjaolud on tuvastatud, põhjendama, miks ta

ei nõustu poole faktiliste väidetega või mõnda tõendit ei arvesta. TsMS § 436 lg 1 järgi peab

kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Maakohus on töölepingu erakorralise ülesütlemise

õiguspärasust kontrollides nende nõuete vastu eksinud ning ei ole välistatud, et asjaolude

nõuetekohase väljaselgitamise ja tuvastamise ning tuvastatud asjaoludele kohase hinnangu

andmisel võib töölepingu erakorraline ülesütlemine olla tühine.

12. Hageja saamata jäänud töötasunõuet lahendades ei ole maakohus hagejale nõuetekohaselt

selgitanud alates 2017. a maist kuni 2020. a märtsini tehtud ületunnitöö tõendamise vajadust

ning on jätnud hageja põhjendamatult ilma võimalusest tõendada, et kostja väidetud töötundide

arv kuus ei vasta tegelikkusele.

12.1. Maakohus juhtis õigesti tähelepanu sellele, et TLS § 28 lg 2 p 4 järgi on tööandja

kohustatud pidama tööaja arvestust, kuid eeltoodust ei saa järeldada, et tööandja koostatud ja

kinnitatud tööajagraafik saab olla ainuke tõend, mis kinnitab töötaja töötatud tundide arvu kuus,

ning muid tõendeid selle kohta esitada ei saa. Olukorras, kus hageja väitel ei vastanud kostja

kinnitatud tööajagraafik tegelikkusele ning tegelikult töötas hageja vaidlusalusel ajavahemikul

rohkem, tuli maakohtul hagejale selgitada, et tal tuleb selgelt välja tuua, millises osas ei ole

tööandaja kinnitatud tööajagraafik õige, st millised töötunnid on jäänud selles kajastamata, ning

tõendada tööandja tööajagraafikus puuduvas ulatuses töö tegemist. Toimiku materjalidest,

sh kohtuistungiprotokollist ei nähtu, et maakohus oleks seda teinud.

2-20-12977

12.2. Hageja taotles tööajaarvestust puudutavate asjaolude väljaselgitamiseks kostjalt

žurnaalide väljanõudmist, tunnistajate ülekuulamist ja enda vande all ülekuulamist, kuid

maakohus jättis kõik kostja taotlused istungil rahuldamata.

Maakohus asus õigesti seisukohale, et olukorras, kus kostja kinnitusel ei ole tal sedavõrd vanad

žurnaalid säilinud, ei ole võimalik hageja tõendi väljanõudmise taotlust rahuldada. Küll aga

asus maakohus vääralt seisukohale, et hageja taotletud ülejäänud tõendid ei ole asjakohased.

Ringkonnakohus selgitab, et kohus korraldab TsMS § 238 lg 1 järgi ainult selliste tõendite

kogumist, millel on asjas tähtsust, ning tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat

asjaolu ei ole vaja tõendada, mh kui asjaolu ei ole vaidlusalune, ning kui asjaolu kohta on kohtu

hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud. Siinsel juhul soovis hageja tõendada tunnistajate

ütlustega ületöötundide mahtu ning täpsemalt seda, kuidas toimus tööaja arvestus.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa väita, et neil asjaoludel ei oleks ületunnitööd puudutava

nõude lahendamisel tähtsust olukorras, kus vaidluse all on sisuliselt kostja koostatud

tööajagraafiku õigsus. Seda arvestades on maakohus jätnud ekslikult ja ennatlikult hageja

taotluse tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata. Lisaks, olukorras, kus maakohus jättis hageja

tunnistate ülekuulamise taotluse rahuldamata, st asetas hageja olukorda, kus tal ei olnud

võimalik oma väidetud asjaolusid tõendada, tuli maakohtul viimase abinõuna kaaluda

TsMS § 268¹ alusel hageja vande all ülekuulamist omal algatusel. Kohtuistungi protokollist ei

nähtu, et maakohus oleks seda teinud.

12.3. Ülaltoodut arvestades on maakohus jätnud ka hageja saamata jäänud töötasu nõuet

lahendades eelmenetluse ülesanded nõuetekohaselt täitmata ning keeldunud põhjendamatult

hageja väidete kinnituseks tõendeid kogumast, mis võis ka selles osas kaasa tuua ebaõige

kohtulahendi.

13. Viimaks juhib kolleegium tähelepanu sellele, et ringkonnakohtule edastatud toimikus ei

sisaldu töövaidluskomisjoni materjale. Kuigi toimikust nähtub, et maakohus palus 9. septembril

2020 TVK-l edastada kohtule töövaidlusasja nr 4-1/1298/20 materjalid (tl 21) ja kohtute

infosüsteemi kohaselt on TVK need 10. septembril 2020 kohtule edastanud, ei ole maakohus

nimetatud materjale toimikusse vastavalt TsMS § 56 lg-le 1 lisanud ega võtnud

töövaidluskomisjoni toimikut ka eraldi toimiku juurde. Samuti ei nähtu toimikust, kas ja

millised töövaidluskomisjoni edastatud materjalide hulgas olnud tõendeid on maakohus

kohtuasjas vastu võtnud. Koosmõjus sellega, et maakohus ei ole vaidlust lahendades viidanud

ühelegi tõendile, ei ole ringkonnakohtul võimalik aru saada, kas maakohus on

töövaidluskomisjonile poolte esitatud tõendid vaidlust lahendades aluseks võtnud või mitte.

14. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks, ei lahenda ringkonnakohus hageja alternatiivset tunnistajate ülekuulamise ja

hageja vande all ülekuulamise taotlust. Hageja taotlused saab lahendada maakohus asja uuel

läbivaatamisel. Samuti ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate

menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus

vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus

vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või

mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Maris Kuurberg, Reena Nieländer