2-20-15679/51 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.2.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-15679

Kohtuasi

OÜ

JMGR

hagi

Ramirent

Baltic

AS

vastu

kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31.3.2022 vaheotsus

Kaebuse esitaja ja liik

Ramirent Baltic AS apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

50 647,05 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja OÜ JMGR (registrikood 16009090), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus

Kostja Ramirent Baltic AS (registrikood 10199349),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Tauno Tark ja

Rahel Behrsin

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 31.3.2022 vaheotsuse resolutsioon muutmata, kuid

täiendada ja muuta osaliselt kohtuotsuse põhjendusi.

2. Ramirent Baltic AS apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

2-20-15679

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ JMGR (hageja) esitas 26.10.2020 Harju Maakohtule hagi Ramirent Baltic AS (kostja)

vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 182 094,80 eurot,

sh põhivõlg 159 180,22 eurot, intressi tasumise kohustusega tekkinud kahju 743,45 eurot,

viivise tasumise kohustusega tekkinud kahju 22 171,13 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivis 7758,98 eurot ja viivis põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS)

§-s 113 sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude rahuldamiseni.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt toimusid 2019. a sügisel Jõhvis Jewe kaubanduskeskuse ja

bussijaama ümberehitustööd. OÜ MPT Betoon tellijana ja Osaühing GELLERTON (edaspidi

Gellerton) töövõtjana sõlmisid lepingu bussiterminali varikatuse monoliitbetoonitööde

tegemiseks. Gellertoni kohustus oli perioodil 2.9.2019–11.10.2019 raketise ehitamine koos

geodeetilise mõõdistusega, armeerimine ja detailide paigaldus, raketise lahtirakestamine ja

järeltoestus. Varikatuse betoonitöödega seotud raketise detailide rentimiseks ja raketise projekti

saamiseks pöördus Gellerton 14.3.2019 kostja kui raketiste rendi ja raketiste projekteerimise

alal tegutseva spetsialisti poole. Kostja kohustus projekteerima Gellertoni tellimusel Jõhvi

bussijaama ümberehituse betoonitööde jaoks raketised ja andma rendile raketiste püstitamiseks

vajalikud osad. Renditavate raketise osade hinnapakkumise ja raketise projekti saamiseks ning

vajaliku logistika korraldamiseks andis Gellerton kostjale üle lae joonised ja pooled pidasid

täpsustavat kirjavahetust, mille alusel tegi kostja 15.3.2019 esialgsed arvestused ja pakkumise.

Kostja teatas 2.9.2019 raketise projektijärgse pindala ja raketise püstitamiseks vajaliku

materjali kuluarvestuse ning edastas Gellertonile elektrooniliselt raketise projekti

DWG-formaadis joonise. Samas teatas kostja, et varem pakutud tornide asemel rendib kostja

Gellertonile postid. Kostja ei esitanud tellijale ühtegi täiendavat juhist raketise püstitamiseks

ega küsinud tellijalt enne 2.9.2019 täiendavaid andmeid ehitusobjekti, planeeritava tööprotsessi

vm kohta. Raketise osad tarniti 3.9.2019. Raketist püstitama asudes selgus, et projekti järgi

raketise püstitamine hea kvaliteediga on väga raske ja ajakulukas. Gellerton teatas sellest

kostjale ja väljendas pettumust, et oli tornide asemel saanud rendile postid. 13.9.2019 selgitas

kostja, et tornide rentimine oli võimatu, kuid postidega anti kaasa ka kiiluga lukud, mis väldivad

postide ümberminekut. Projekteerija saatis täiendavad juhised laudade, vineeritükkide ja

ehituskiilude lisamise kohta. Kuna raketises vajusid tööde käigus postide pead viltu, tekitas

selle püsivus muret, millest Gellerton teavitas kostjat. Kostja vastas, et postidel ei tohi kasutada

lukusteid (lukustid on kostja posti pea üks element ja see aitab posti päid pärast valamist

kergemini lahti rakestada). Lukustid võeti vahelt ära ja kostja kinnitas, et ilma lukustiteta on

raketise püsivus tagatud.

1.2. Kostja esitatud projekt ei sobinud Gellertoni töös kasutamiseks. Raketis purunes

betoonivalu ajal 8.10.2019 ja varises, bussijaama ootepaviljoni varikatus kukkus kokku ja töö

seiskus. Gellerton teatas õnnetusest kostjale 8.10.2019 kell 11.16, märkides ära peariiglite

murdumise. Hiljem andis kostja Gellertonile üle sama töö tegemiseks algsest projektist erineva

projekti, mille järgi oli võimalik ehitustööd lõpule viia. Kostja vastas Gellertoni nõudele

väljastada pädeva isiku poolt allkirjastatud projekt, et tegu on eraldi tugevusarvutusi vajava

2-20-15679

erilahendusega, mida kostja ei koosta ja seetõttu ei vastuta ta täies ulatuses raketise püsimise

eest. Kostja kinnitas vaid seda, et raketis on projekteeritud vastavalt tootja antud lähteandmetele

ja raketise projekteerimise heale tavale ning lähtudes kogemustest. Kostja keeldus esitamast

raketise koormamise plaani, kuid jagas juhiseid uue raketise püstitamiseks. Kostja 18.10.2019

e-kirjas antud soovitusi täideti tegelikult juba esimese valu ajal. Betoon valati ühtlaselt kahes

kihis kaldpinna suunas, liikudes alt üles mõlemas suunas. Täidetud oli ka soovitus fikseerida

vineer naeltega. Nii esimese kui ka teise betoonivalu ajal oli sõrestik kiiludega moodustatud

jooniste järgi.

1.3. Kuna kostja mitte üksnes ei rentinud töödeks vajalikke detaile, vaid pidi nende osade abil

püstitatava raketise ka eelnevalt projekteerima, oli Gellertoni ja kostja vahel segatüüpi leping,

millest töövõtulepingu täitmise käigus koostatud projekt määras renditavate esemete kogumi.

Kostja rikkus lepingu projekteerimise töövõtulepingut puudutavat osa.

1.4. Gellertonil tekkis raketise sobimatuse tõttu purunenud materjalide utiliseerimise,

ehitusplatsilt kõrvaldamise, raketise lahenduse sobivale kujule viimise, raketise purunemisest

tekkinud ehitusseisaku, töö teistkordse tegemise vajaduse ja kolmandate isikute nõuete tõttu

kahju kokku 182 048,05 eurot. Gellerton loovutas nõude hagejale.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Hageja ei ole kahju tekkimise asjaolusid esile toonud. Õige ei ole väide, et Gellertoni ja

kostja vahel oli töövõtuleping ja rendileping. Gellerton ja kostja sõlmisid kliendilepingu ning

selle alusel üürilepingu. Poolte vahel oli vaid üürileping, mida kostja ei ole rikkunud. Kostjal ei

olnud projekteerimiskohustust ja Gellerton ei avaldanud ka soovi projekteerimislepingut

sõlmida. Hageja ei ole esile toonud, kuidas või miks on kostja edastatud eskiis seotud toimunud

õnnetusjuhtumiga. Kostja ei koostanud raketisele projekti, vaid edastas üürilepingu alusel

üleantud raketise juurde kuuluva eskiisi, mille alusel on ehitajal võimalik omal vastutusel

raketis püstitada. Projekteerimistöö eest ei ole ka ühtegi arvet esitatud.

2.2. Kliendilepingu p-s 3.1.3 kinnitas Gellerton, et tutvub enne iga konkreetse lepingu

sõlmimist põhjalikult alljärgnevaga: renditavate seadmete omadused, tehniline seisund,

seadmete kasutamist puudutavad juhendid ja eeskirjad, sh ohutuseeskirjad. Lepingu p-s 3.1.4

kinnitas Gellerton, et omab kõiki vajalikke ja nõutavaid oskusi ning muid vajalikke eeldusi

renditavate seadmete nõuetekohaseks kasutamiseks. Lepingu p-s 7.1 leppisid pooled kokku

üürile antavate seadmete juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ning seadmete säilimise

vastutuse üleminekus Gellertonile arvates seadmete üleandmisest. Nii Gellerton kui ka muud

Jõhvi objektiga seotud ettevõtted on professionaalsed ehitajad, kellele rakenduvad kõrged

tegevusstandardid. Gellerton pidi raketist paigaldades tagama, et seda teeb piisava

kvalifikatsiooniga pädev inimene.

2.3. Seadmete rendi üldtingimuste p 9.4 kohaselt ei vastuta kostja rentniku poolt seadmete

kasutamise käigus rentnikule või kolmandale isikule tekitatud kahju eest. Üldtingimuste

p-st 9.5 tulenevalt ei vastuta kostja kasutusjuhendis sisalduvast veast tuleneva kahju ega seadme

funktsioonide osalise või täieliku lakkamise korral rendi perioodi jooksul rentnikule sellega

seoses tekitatud mistahes kahju eest, sh rentnikul saamata jäänud tulu või kolmandate isikute

esitatud nõuete eest, rentniku planeeritud tööde edasilükkumisest või viivitusest tuleneva

võimaliku kahju eest. Rendileandja ei vastuta kirjeldatud kahjude eest ka juhul, kui kahju

tekkimine on seotud seadme rentnikule lepingus kokku lepitud ajast hilisema üleandmisega,

2-20-15679

v.a rendileandja poolse tahtluse või raske hooletuse korral.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus tuvastas 31.3.2022 vaheotsusega, et hageja kahjuhüvitise nõue kostja vastu

on põhjendatud, mistõttu tuleb jätkata tsiviilasja menetlust kahjuhüvitise täpse koosseisu ja

suuruse ning sellelt arvestatud viivise suuruse kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks.

3.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli Gellertoni ja kostja vahel töövõtuleping

projekteerimistööde tegemiseks.

3.1.1. Gellerton küsis kostjalt bussiterminali varikatuse raketise ja vineeri hinnapakkumist ning

edastas kostjale lae joonised ja mõõdud. Kostja töötaja (ametilt raketise projekteerija) GB,

soovitas teha laeraketise ABM-tornidega, ning teatas laeraketise ja vineeri hinnad. Lisaks

kirjutas projekteerija, et järeltoestuseks läheb vaja terastugesid, ja selgitas, et ilmselt on odavam

jätta laeraketis mingiks ajaks seisma, kui viia sinna eraldi terastugesid. Kostja edastas

Gellertonile 2.9.2019 raketise joonise. E-kirja kohaselt arvestas kostja välja laeraketise pindala

ja vineeri koguse. Hagejale edastatud jooniselt nähtuvad kaldega varikatus koos mõõtudega,

tugipostid ja nendevahelised mõõdud, samuti diagonaalsed latid iga kolme tugiposti kohta.

3.1.2. Seega ei üürinud Gellerton kostjalt konkreetseid detaile, vaid tellis varikatuse

monoliitbetoonist valamiseks vajaliku raketise. Gellerton pöördus kostja poole sooviga saada

vajalikud detailid raketise püstitamise jaoks, edastades kostjale joonise selle kohta, millise

varikatuse ehitamiseks raketise detaile vaja on. Kostja väide, nagu plaane oleks saadetud

vastastikku, on eksitav. Hageja on selgitanud ja see nähtub ka esialgsest e-kirjast, et Gellerton

edastas kostjale ehitatava vahelae (varikatuse) joonise raketise projekteerimise jaoks. Kostja ei

ole tõendanud, et Gellerton oleks saatnud talle hoopis raketise joonise. Esitatud kirjavahetusest

nähtub, et Gellerton tellis kostjalt raketise, mis oli vajalik monoliitbetoonist vahelae

ehitamiseks. Kostja arvestas vahelae joonise alusel ise välja varikatuse mõõdud, koostas

raketise joonise ja arvestas välja selle ehitamiseks vajalike detailide kulu ning edastas

Gellertonile joonise, mille alusel nendest detailidest raketis püstitada. Seejuures edastati joonis

DWG-formaadis, mida kasutatakse projektdokumentatsiooni koostamisel. Samuti edastas

kostja hagejale info detailide mahu kohta, sh arvestas välja selle, mitu rekat on detailide

objektile vedamiseks vaja. Seega ei tulnud sisend üürilepingu objekti kohta mitte Gellertonilt,

vaid kostjalt endalt ja see kujunes välja projekteerimistööde käigus.

3.1.3. Kostja selgitus, et ta saatis Gellertonile algelise eskiisi, mis ei vasta projekti tunnusele ja

mille alusel pidi Gellerton tegema endale selgeks renditavate raketise detailide koguse ja tellima

või koostama tegeliku tööprojekti, on vastuolus eelkirjeldatud asjaolude ja asjas esitatud

tõenditega. 6.9.2019 üleandmise-vastuvõtu akt/rendilepingu kohaselt anti hagejale üle kostja

välja arvestatud detailid. Kostja koostas ise raketise joonise ja arvestas välja, milliseid detaile

ning kui palju on raketise püstitamiseks vaja, ja saatis need hagejale. Seejuures on joonis toodud

välja kaubana kostja koostatud toimetuslehel koos muude raketise detailidega. Väide, nagu

oleks Gellertonil tulnud kostja edastatud joonise alusel koostada projekt ja teha endale ise

selgeks tellitavate detailide kogus, on eeltoodu alusel ebausutav ja ka eluliselt võimatu. Asjas

ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis viitaks sellele, et lisaks kostja tehtud joonisele ja detailide

arvestusele oleks kostja enne Gellertonile detailide väljastamist jäänud ootama projekti ja

detailide nimekirja kostja poolt juba välja arvestatud detailide ümberarvestamiseks, ning

Gellertoni oleks teavitatud sellest, et raketise detailide üürimiseks peab Gellerton talle

väljastatud raketise detailide arvestuse ise ümber tegema. Vastupidi, kostja väljastas

Gellertonile raketise detailid enda tehtud arvestuse ja joonise alusel. Seda, et tegemist ei ole

2-20-15679

raketise püstitamiseks mõeldud projektiga, ei väitnud kostja ka siis, kui Gellerton pärast

detailide saabumist temaga ühendust võttis ja väljendas muret selle pärast, kas joonise alusel

on raketise püstitamine võimalik. Kostja selgitas, kuidas joonise alusel raketis püstitada, kuid

ei märkinud, et joonis ei olegi tööde tegemiseks mõeldud. Seda, et kostja ise sai aru ja mõistis

Gellertonile edastatud joonist kui projekti, mille alusel tuleb ehitada, kinnitab ka GB 18.10.2019

e-kiri, milles ta palub Gellertonil betooni valamisel vaadata tema koostatud projekti, st teha töö

kostja projekti alusel. Kostja koostas projekti erilahendusena Jõhvi bussijaama varikatuse

monoliitbetoonehitustööde jaoks, mitte ei saatnud Gellertonile üldiseid seadmete

kasutusjuhendeid. Kostja väide, et tegemist ei olnud erilahendusena koostatud projektiga

raketise monteerimiseks, on ebaõige.

3.1.4. Projekteerimistööde lepingu olemasolu kinnitab ka asjaolu, et Gellertoniga suhtles kostja

projekteerija GB, kes andis Gellertonile soovitusi raketise püstitamiseks, koostas raketise

joonise ja tegi detailse kalkulatsiooni raketise püstitamiseks vajalike detailide väljastamiseks.

GB koostas ka toimetuslehe, millel on märgitud raketise püstitamiseks vajalike detailide

nimekiri. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et toimetuslehel ja/või saatelehtedel

märgitud detailid oleks välja arvestanud ja kostjalt tellinud Gellerton ise. Seevastu üleandmise-

vastuvõtu akt/rendilepingul on märgitud rendileandja esindajana TZ. Seega tegeles GB

justnimelt projekteerimisega, mitte detailide rentimisega, ja Gellerton võis temale osutatud

teenust ka sellisena mõista. Seejuures ei oma tähtsust, kas kostja nimetab hagejale saadetud

dokumenti jooniseks, projektiks või eskiisiks. Kostja tegi hagejale töö, mis on käsitatav raketise

püstitamise projektina ja millest Gellerton võis aru saada, et selle alusel võib asuda ehitama. Ka

järelevalve tegija käsitas kostja koostatud joonist ehitamise aluseks oleva projektina, kontrollis

tööde vastavust projektile ja lubas jätkata järgmise etapi tööde tegemist.

3.1.5. Kliendilepingu p-d 2.2, 2.3 ja 4.1, seadmete rendi üldtingimuste p 6.1 ja Gellertonile

esitatud arved ei kinnita poolte tahet sõlmida üürileping ilma projekteerimiskohustuseta.

Töövõtulepingu olemasolu ei välista iseenesest see, et kostja tegi hagejale projekteerimistöö

ilma eraldi kirjalikku kokkulepet sõlmimata. Kui projekteerimistööde jaoks oleks tulnud

sõlmida eraldi kirjalik leping ja selle eest oli ette nähtud eraldi tasu, jääb arusaamatuks, miks

nõustus kostja tegema töö ilma kirjaliku lepinguta. Seaduses ei ole töövõtulepingule sätestatud

kirjaliku vormi nõuet. Kliendilepingu p 4.2 kohaselt teatab rentnik rendileandjale konkreetse

seadme rendile võtmise soovist, kuid Gellerton ei rentinud seadet, vaid detailide kogumit.

3.1.6. Arvestades kostja väidet, et renditavate osade kogusest sõltub rendihind, on ka eluliselt

usutav, et raketise detailide üürimiseks koostab raketise projekti isik, kes detaile välja üürib ja

teab, millised detailid tal laos on ja millise raketise neist saab kokku panna. Seda kinnitab ka

asjaolu, et kostja tegi raketise projekti ja detailide arvestuse ümber, kuna esialgu Gellertonile

pakutud ABM torne parajasti laos ei olnud. Kostja kinnitas 27.9.2021 kohtuistungil, et tema

mõtleb välja, kui palju on vaja detaile konkreetse raketise jaoks. Kui kostja samal ajal väidab,

et tema projekti ei koosta, jääb arusaamatuks, mille alusel ta vajaminevate detailide koguse ja

liigi leidis. Seda ei ole võimalik teha ilma projekti koostamiseta. Kostja käsitusest jääb

arusaamatuks, mille alusel ta Gellertonile detailid välja üüris, kuna Gellerton ei olnud kostjalt

konkreetseid detaile tellinud. Hageja on esile toonud ka selle, et temal puuduvad täpsed andmed

kostjal olevate ja üüritavate erinevate raketise detailide tugevuse ja omaduste kohta. Seega ei

oleks Gellerton saanudki raketise projekti kostja detailide alusel ise koostada. Kostja

projekteerija on ka varem koostanud Gellertonile raketiste jooniseid.

3.1.7. Asjaolu, et kostja ei ole hagejale projekteerimisteenuse eest eraldi tasunõuet esitanud, ei

välista projekteerimislepingu olemasolu ega sellest tulenevate õiguste ja kohustuste tekkimist.

2-20-15679

Praeguse vaidluse seisukohast ei oma tähtsust ka see, kas projekteerimise hind sisaldub juba

seadmete üürihinnas või tasustatakse see eraldi.

3.2. Kostja rikkus töövõtulepingut, kuna tema koostatud projekt/joonis ei sobinud otstarbeks,

milleks Gellerton seda vajas. Projekti koostamisel ei arvestatud tasakaalutingimustega,

raketisele langeva koormusega ja tekkivate horisontaalsete jõududega, mistõttu ei pidanud

raketis betooni raskusele vastu.

3.2.1. Kui isik tellib majandus- ja kutsetegevuses mh raketiste projekteerimisega tegelevalt

ettevõttelt raketise projekti ja detailid, saab ta eeldada, et projekti alusel püstitatud raketis täidab

oma eesmärki, s.o peab vastu valatava betooni raskusele ega varise kokku. Olukorras, kus

raketis varises kokku, ei sobinud projekt otstarbeks, milleks Gellerton seda vajas. Kostjale oli

teada, mille jaoks raketist kasutatakse, samuti oli kostjale teada konkreetne eesmärk, milleks

Gellerton raketist vajas, kuna selle kohta oli Gellerton saatnud kostjale ehitatava varikatuse

joonise. Kostjal oli seega kohustus veenduda, et tema koostatud töö on sobiv selle eesmärgi

saavutamiseks.

3.2.2. Pärast 8.10.2019 toimunud kahjujuhtumit koostas kostja hagejale 14.10.2019 uue

projekti, mida täiendas 12.11.2019. Esialgse ja uue projekti võrdlusest ning ehitusinsener MM

selgitustest järeldub, et esialgse projekti puhul ei olnud arvutuslikult tagatud raketise stabiilsus,

raketis hakkas betooni raskuse all libisema ja varises kokku. Seda, et esialgne lahendus ei olnud

stabiilne, kinnitab kaudselt ka asjaolu, et kostja on uue projekti tegemisel muutnud just neid

asjaolusid, mis mõjutavad konstruktsiooni stabiilsust. Sealhulgas on postide asemel kasutatud

mitme jalaga torne, mis on omavahel kokku seotud pikkade raudlattidega. Pooled ei vaidle selle

üle, et uue projekti alusel püstitatud raketis pidas koormusele vastu. Kui esialgne projekt oleks

olnud eesmärgi täitmiseks sobiv, ei oleks kostjal olnud vaja teha uut projekti ning uues projektis

just raketise stabiilsust mõjutavaid täiendusi.

3.2.3. Kostja ei esitanud kontrollarvutusi ega tõendeid, mis lükkaksid ümber MM järeldused

2.9.2019 projekti koormustaluvuse kohta. Ka ehitusinsener GK, kelle arvamuse on kostja

tõendina esitanud, on järeldanud, et projekt ei olnud sobiv raketise püstitamiseks ja seda oleks

tulnud täiendada või muuta. GK viitab seejuures võimalikele lahendustele, mis oleksid taganud

raketise horisontaalse stabiilsuse. GK arvamus kinnitab seega MM järeldusi, st kostja esialgne

projekt ei olnud betoonivalu jaoks vajaliku tugevusega ega stabiilne, arvestades

horisontaaljõudusid.

3.2.4. Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et projektimuudatuse ja/või täienduse tegemise eest

vastutas Gellerton. Ehitajalt ei saa eeldada, et ta kontrolliks üksikasjalikult projekti, mille on

koostanud projekteerija oma majandus- ja kutsetegevuse raames. Gellerton ei pidanud tegema

kostja koostatud joonistele ekspertiisi või laskma eraldi analüüsida projekteerija koostatud

joonise alusel raketise püstitamiseks väljastatud detailide sobivust. Gellerton võis tugineda

kostja eriteadmistele ja kogemusele, kuid pidi kontrollima projekti mahus, mis võimaldaks

avastada ilmselged projekteerimisvead (vt ka Riigikohtu 2.6.2021 otsus tsiviilasjas

nr 2-15-8204). Seda on Gellerton teinud. Nimelt pöördus Gellerton kostja poole 13.9.2019

seoses sellega, et kostja saatis Gellertonile tema enda poolt varem soovitatud ABM tornide

asemel postid. Kostja vastas Gellertonile ja andis juhised selle kohta, kuidas tuleks postid

omavahel kinnitada, et nad tuule mõjul ümber ei kukuks, ning kuidas tuleks paigaldada kiilud.

Sellest nähtub, et Gellerton täitis oma hoolsuskohustuse. Kostja väited, mis puudutavad

Gellertoni kohustusi ja vastutust viimase tööandja ees, ei oma Gellertoni ja kostja vahelises

suhtes tähtsust. See, et objektil vastutab ehitustööde ohutuse eest ehitaja, ei välista projekteerija

vastutust ehitaja ees seoses tema koostatud projektiga ja antud või andmata jäetud juhistega.

2-20-15679

3.2.5. Seda, et hageja ehitas vaidluse all oleva raketise kostja projekti alusel, kinnitab 7.10.2019

kaetud tööde akt, mille kohaselt on raketise ehitus tehtud vastavalt kostja joonisele Drawing3,

mis on akti lisa 1. Omanikujärelevalve tegija märkis, et varikatuse betoneerimine on lubatud

(akti p 6). Hageja on sellega piisavalt tõendanud, et ta on raketise vastavalt projektile püstitanud

ja võis jätkata järgmise etapi töödega, s.o betooni valamisega. Hageja on tõendanud oma väidet,

et projekt oli puudustega ja see põhjustas raketise varisemise. Kostja ei ole tõendanud, et raketis

varises muul põhjusel, nt Gellertoni poolsete ehitusvigade tõttu.

3.2.6. Kostja vastutust ei välista kostja seadmete rendi üldtingimuste p 9.5, mis piirab kostja

vastutust kasutusjuhendis sisalduva vea tõttu rentnikule tekkinud kahju puhul, kuivõrd hageja

etteheited kostjale ei puuduta seadmeid ja nende kvaliteeti.

3.2.7. Asjaolusid, mille alusel saaks kohus leida, et rikkumine oleks olnud vabandatav, ei ole

kostja esile toonud ega tõendanud.

3.3. Asjas esitatud menetlusdokumentide ja tõendite kohaselt ei ole vaidlust selles, et Jõhvi

bussijaama varikatuse betoonitööde käigus toimus 8.10.2019 varisemine. Asjaolu, et nõuetele

mittevastava projekti alusel ehitatud raketis ei pea betooni raskusele vastu, pidi kostjale kui

projekteerijale teada olema. Gellertonile tekkis raketise varisemise tõttu kahju, kuna tööd tuli

teha uuesti. See, et raketise kokkuvarisemine tekitab ehitajale kahju ja lisakulusid, oli

ettenähtav. Hageja on esitanud kahju tõendamiseks arved, lepingud ja kuluarvestused.

Hagiavalduse kohaselt hõlmab Gellertonile tekkinud kahju järgmisi kulusid: raketise

varisemise ja täiendavate betoonitööde tegemise tõttu materjalide ja teenuste soetamise kulud;

Gellertoni tellija kulud täiendavale tööjõule tööde lõpuleviimiseks (telgi rajamine); Gellertoni

tellija esitatud leppetrahvinõue seoses tähtaja rikkumisega; kraana rentimise kulud; täiendavate

parandus- ja puhastustööde tegemise kulud; raketise varisemise ja täiendavate betoonitööde

tegemise tõttu vajalike teenuste ja renditud sõidukile tekitatud kahju hüvitamise kulud koos

viivisega; laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise kulud; raketise varisemise ja

täiendavate betoonitööde tegemise kulud; materjalide ja teenuste soetamise kulud. Samuti

nõuab hageja kostjalt kahjunõude summalt arvestatud viivist. Kahju täpne koosseis (sh iga

kahjuelement) ja selle suurus määratakse kindlaks vaheotsuse jõustumisele järgnevas

menetluses.

3.4. 2.9.2019 projekti puhul olid täitmata tasakaalu tingimused. Ehitusinseneri järelduste

kohaselt hakkas raketis seetõttu libisema. Seega on varing otseses seoses projektis tuvastatud

puudusega. Lepingu rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel on seega põhjuslik seos.

3.5. Hageja on tõendanud, et Gellerton loovutas talle Jõhvi bussijaama varinguga seotud kahju

hüvitamise nõude kostja vastu.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus,

millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

4.1. Kostja ja Gellerton ei sõlminud töövõtulepingut.

4.1.1. Kliendilepingu sõlmimisega leppisid pooled üheselt kokku, et nende õigused ja

kohustused tulenevad ainult sellest lepingust ja võlaõigusseaduse üürilepingut puudutavatest

sätetest. Üldtingimuste järgi võib kostja poolte kokkuleppel osutada ka projekteerimisteenust,

kuid praegusel juhul sellist kokkulepet ei sõlmitud ja projekteerimise eest tasu ei makstud.

2-20-15679

Majandus- ja kutsetegevuses osutatakse teenust eelduslikult alati tasu eest. Kostja jaoks oleks

majanduslikult ebaloogiline võtta ilma igasuguse tasuta vastutus kolmanda isiku töö eest.

4.1.2. Maakohus on poolte vahelise kirjavahetuse põhjal teinud ebaõiged järeldused ja eksinud

VÕS § 29 kohaldamisel. Kirjades on kasutatud sõna „projekt“, mille all on mõeldud hagejale

edastatud joonist. VÕS § 29 lg 1 p 5 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada

vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust. Kostjal ei

olnud kohustust koostada ehitusprojekti ning hagejale edastatud eskiis/kasutusjuhend/joonis ei

pidanud vastama ehitusprojektile esitatavatele nõuetele. Joonis oli Gellertonile abiks, et

arvestada välja, kui palju raketise detaile vaja läheb. Maakohus on viidanud DWG-formaadis

joonisele, kuid sellist dokumenti kohtutoimikus ei ole.

4.1.3. Gellertonil oli kohustus veenduda projektide sobivuses ja tagada, et raketise paigaldaks

pädev isik. Maakohus ei arvestanud asjakohase kohtupraktikaga. Riigikohus on leidnud, et

töövõtja kohustuseks on kontrollida, kas kolmandate isikute koostatud plaanid on tööde

tegemiseks sobivad (nt Riigikohtu lahend asjas nr 2-15-8204). Gellerton oli kogenud

ehitusettevõtjana teadlik, et joonise alusel ei ole võimalik ehitada. Joonise põhjal oleks saanud

koostada ehitusprojekti. Kohus jättis tähelepanuta, et Gellertonile pidi olema teada, millistele

tingimustele peab ehitusprojekt vastama. Gellerton ise on oma kirjas kostjale märkinud, et

edastatud joonise järgi ei ole võimalik raketist ohutult ehitada, kuid ta tegi seda sellegipoolest.

4.1.4. Maakohus on jätnud arvestamata kostja esitatud tõendid projekteerimislepingute

sõlmimise praktika kohta. Kostja pakub oma klientidele projekteerimise teenust, kuid seda alati

eraldi kokkuleppel ja tasu eest (vt üldtingimuste p-d 5.1 ja 6.1). Kostja praktikast tulenevalt

oleks projekteerimistöödeks sõlmitud eraldi kirjalik leping.

4.2. Hageja pole tõendanud, et õnnetuse tingisid joonise puudused. Kui kostja eksperdid pärast

varingut ehitusplatsil käisid, selgus, et ka raketise uuel püstitamisel oli ehitaja teinud olulisi

vigu, mis pärast kostja sekkumist kõrvaldati. Seega ei järginud ehitajad ka tööde uuel tegemisel

eskiisi. Ekspert KE arvamuses esile toodud ränkade ehitusvigade põhjal järeldub, et ka

esmakordsel raketise paigaldamisel ja betoonitööde tegemisel ei lähtunud ehitaja kostja

koostatud eskiisist.

4.3. Kostja ja Gellertoni vahelisele õigussuhtele kohalduvad üldtingimused, mille p 9.5 välistab

kostja vastutuse üürnikul tekkinud kahju eest.

Vastustaja seisukoht

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

5.1. Gellertoni ja kostja vahel oli üürileping, millele eelnevalt sõlmiti projekteerimise

töövõtuleping. Gellertoni vahelisest suhtlusest kostjaga nähtub selgelt, et Gellerton soovis

kostjalt üürida sellised raketise detailid, mille alusel oleks võimalik ohutult ja tulemuslikult

püstitada betoonitöödeks vajalik raketis. Gellertonil puudusid raketise konkreetsete detailide

üürimiseks vajalikud eelteadmised ning ta soovis saada kostjalt raketise püstitamiseks vajaliku

projekti. Koostatud projekti alusel arvestas kostja välja üürile antavate detailide loendi ja

koguse.

5.2. Projekt ei ole üksnes ehitusseadustikus sätestatud nõuetele vastav ehitusprojekt, vaid

üldistatult idee ja tulemuse vaheline etapp, mis kajastab idee läbimõeldud ja kaalutletud

2-20-15679

kavandit, mille põhjal on võimalik saavutada soovitud tulemus. Gellerton soovis kostjalt

raketise projekti. Raketis on ehituskonstruktsioon, mida kasutatakse ehitise ehitamise ajal selle

toestamiseks. Betoonehitise puhul on raketisel ainult üks eesmärk – anda betoonile vajaminev

ja püsiv kuju valamise hetkel ja hoida seda kuni vajaliku tugevuse saavutamiseni, mil raketise

eemaldamine ei mõjuta enam ehitusmaterjali ega ehitise püsivust. Ehitajal on vaja teada selliste

elementide paiknemist ja arvu, millest moodustatud raketis betoonivalule vastu peab. Seega oli

enne raketise detailide üürimist vajalik selline projekt, mille järgi koostatavasse raketisse

valatav betoon hoiaks soovitud kuju ja püsivust. Gellerton ei soovinud üürida kostjalt mistahes

suvalist hulka detaile, millest ise raketise konstruktsiooni projekteerima hakata, vaid selliseid

detaile, mille abil oleks võimalik tulemuslikult püstitada tellimuses viidatud joonisel olev

ehitise osa. Tellija selline huvi ja vajadus olid kostjale teada. Gellerton küsis kostjalt endale

sobivat lahendust, tuginedes viimase oskusteabele, pädevusele ja varasemale kogemusele

raketise lahenduste koostamisel. Kostja pakkus Gellertonile konstruktsioonilise lahenduse koos

juhistega ning andis Gellertonile üürile just sellele konstruktsioonile vastavad raketise detailid.

Kostja koostas Gellertonile projekti teadmisega, et viimane püstitab talle üürile antud

detailidest raketise just selle projekti alusel.

5.3. Projekti koostas GB, kes on kostja raketise projekteerija. Gellerton pöördus kostja poole

selgelt sooviga saada teada, milliseid detaile ta konkreetse betoonitöö tegemiseks vajaliku

raketise püstitamiseks vajab ja seejärel üürida detaile selle raketise püstitamiseks. Kui kostja

oleks koostanud projekti üksnes detailide hulga väljaselgitamiseks, puudunuks tal vajadus selle

üleandmiseks Gellertonile. Lisaks raketise valmistamiseks vajalikele elementidele andis kostja

tellijale projektiga üle ka teabe detailide paigaldamise kohta. Kostja lisas täiendavalt juhiseid

detailide koospüsivuse saavutamiseks ja püsivuse tagamiseks konkreetsel objektil ning kostja

esindaja tuli ka ehitusobjektile tööd üle vaatama. Selline käitumine ei ole iseloomulik

üürisuhtele.

5.4. Töövõtulepingu sõlmimiseks puudusid õiguslikud takistused. Asjaolu, et kostja loobus tasu

küsimisest, ei välista töövõtulepingu olemasolu. Kuna projekteerimisele järgnes tasuline

üürileping, ei saa projekteerimistöö eest tasu nõudmata jätmist pidada praktikas ebatavaliseks.

5.5. Asjaolu, et projektile järgneb hiljem ehitustegevus, millesse projekti koostaja ei sekku, ei

õigusta projekti koostamist viisil, mille alusel ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Gellerton täitis oma kontrollikohustuse. Seda tõendab Gellertoni 13.9.2029 kiri kostjale, milles

Gellerton märkis, et joonise järgi ei ole võimalik raketist püstitada. GB saatis seepeale

Gellertonile täiendavad juhised projekti järgi ehitamiseks. Gellertonil ei olnud kohustust lasta

projekti kolmandatel isikutel üle kontrollida.

5.6. Kostja tüüptingimused kehtisid vaid üürisuhtes. Töövõtulepingu sõlmimisel ei leppinud

Gellerton ja kostja kokku vastutuse piiramises ega välistamises.

5.7. Kostja ei tõendanud oma väiteid ehitusvigade kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaheotsuse resolutsioon tuleb tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata,

kuid otsuse põhjendusi tuleb täiendada ja osaliselt muuta. Ringkonnakohus nõustub TsMS

§ 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega, v.a otsuse p-s 42 toodud põhjendused

2-20-15679

rikkumise vabandatavuse kohta, ega korda neid täies ulatuses. Vastuseks apellatsioonkaebusele

märgib ringkonnakohus järgmist.

7. Kahju hüvitamise nõude (VÕS § 115) üldisteks eeldusteks on lepingu rikkumine, võlgniku

vastutus lepingu rikkumise eest, kahju tekkimine, kahju hõlmatus rikutud lepingulise kohustuse

kaitse-eesmärgiga, kahju ettenähtavus lepingu sõlmimise ajal ning põhjuslik seos rikkumise ja

kahju vahel (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi (RKTK) 25.11.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

130-15, p 11). Praeguses asjas tuleb esmalt tuvastada, mis õigussuhe poolte vahel oli.

(I) Õigussuhte sisu

8. Vaidlustamata asjaolude kohaselt esitas Gellerton 2019. a märtsis Jõhvi bussiterminali

varikatuse monoliitbetoonitööde tegemiseks kostjale hinnapäringu laeraketise detailide

üürimiseks, edastades varikatuse joonise. Kostja arvestas välja raketise püstitamiseks vajalikud

detailid ja nende kogused ning andis need 2019. a septembris Gellertonile üürile. Hageja arvates

oli Gellertoni ja kostja vahel lisaks seadmete üürisuhtele ka raketise projekteerimise

töövõtuleping. Kostja koostatud projekti järgi püstitas Gellerton vahelae betoonitööde jaoks

vajaliku raketise. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas Gellertoni

ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping. VÕS § 635 lg-st 1 tulenevalt on töövõtuleping leping,

millega üks isik (töövõtja) kohustub valmistama või muutma asja või saavutama teenuse

osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et

lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

9. Vaidlusaluse kokkuleppe õigusliku iseloomu kindlaksmääramine eeldab selle tõlgendamist

kooskõlas VÕS §-s 29 sätestatud tõlgendamisreeglitega (vt nt RKTK 20.5.2020 otsus

tsiviilasjas nr 2-18-6908, p 13; 13.3.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-09, p 10). Lepingu

tõlgendamisel lähtutakse VÕS § 29 lg-te 1 ja 4 kohaselt lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest

või sellest, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.

Eelkõige arvestatakse lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg-s 5 sätestatud asjaoludega,

mh lepingueelsete läbirääkimiste, lepingu olemuse ja eesmärgi ning lepingupoolte vahelise

praktikaga.

10. Gellerton ja kostja sõlmisid 9.7.2015 kliendilepingu nr 150709-04 (I kd, tl 166–167).

Lepingu p 2.1 järgi on selle eesmärgiks reguleerida tööriistade, seadmete, masinate ja muu vara

rendile (üürile) andmise raam- ja eritingimusi. Kliendilepingu tingimusi kohaldatakse mistahes

seadme üürniku kasutusse andmisele eraldi üürilepingu alusel (lepingu p 2.2). Lepingu

dokumentides teistsuguse regulatsiooni puudumisel juhinduvad pooled võlaõigusseaduses

sätestatud üürilepingu regulatsioonist (lepingu p 2.3).

Alates 22.5.2018 kehtivate kostja seadmete rendi (üüri) üldtingimuste (I kd, tl 170–174) p 1.6

järgi on üldtingimused kohaldatavad üürileandja sõlmitavatele kõikidele seadmete

üürilepingutele ulatuses, milles pooled ei lepi muus üürisuhte kohta sõlmitavas lepingus kokku

teisiti.

Kõnealune kliendileping ja üldtingimused ei välista kostja ja Gellertoni vahel töövõtulepingu

olemasolu. Kliendilepingu ja üldtingimuste järgi kohalduvad need vaid seadmete

üürilepingutele. Seega ei ole kliendileping ja üldtingimused, sh kostja vastutust piiravad sätted,

kohaldatavad töövõtulepingu puhul.

2-20-15679

11. Gellertoni esindaja pöördus 14.3.2019 e-kirjaga kostja projekteerija GBi poole vahelae

raketise hinnapäringuga, märkides, et joonised on manuses (I kd, tl 12 pöördel). GB esitas

15.3.2019 e-kirjas hinnapakkumise, märkides, et tegemist on keerulise laega, see on kaldu ja

kõrge. GB soovitas teha raketise ABM-tornidega, kuna siis on raketist mugavam paigaldada ja

rihtida (I kd, tl 12). Samal päeval saadetud e-kirjas täpsustas GB, millise kõrgusega terastugesid

läheb vaja järeltoestuseks ning kui palju poste ligikaudu kulub (I kd, tl 13). Gellertoni esindaja

teatas 14.8.2019 e-kirjas GB-le, et soovib raketise võtta 2. septembril (I kd, tl 15–15 pöördel).

2.9.2019 e-kirjas teatas GB Gellertonile raketise pindala ning vineeri kogused ja hinnad, lisades,

et „DWG joonis manuses, prindin ja saadan ka paberil“ (I kd, tl 16). 3.9.2019 ja 5.9.2019

kuupäevaga toimetuslehtedel (I kd, tl 18, 18 pöördel ja 19 pöördel) on toodud kaupade loetelu

ja kogused, sealhulgas joonis. 6.9.2019 üleandmise-vastuvõtmise akt/rendilepingul (I kd, tl 19)

on esitatud toodete loetelu, kogused ja maksumused. Joonist ei ole aktil märgitud.

12. Eelnevast järeldub, et Gellerton soovis kostjalt üürida raketise, mis sobiks bussiterminali

vahelae betoonitöödeks ning edastas kostjale varikatuse joonise, mille põhjal kostja arvestas

välja vajaminevad raketise detailid ja vineeri koguse. GBi 2.9.2019 e-kirjas märgitut arvestades

ei saa mõistlikult olla kahtlust selles, et kostja edastas Gellertonile DWG-formaadis raketise

joonise, mis on PDF-formaati teisendatuna olemas ka kohtutoimikus (II kd, tl 14–17).

13. Seoses kostjalt Gellertonile edastatud joonise olemusega märgib ringkonnakohus järgmist.

Ehitusseadustiku (EhS) § 5 järgi on ehitusprojekt projekteerimise käigus koostatud dokument

või dokumentide kogum, mis sisaldab ehitamiseks vajalikku teavet. Nõuded ehitusprojektile on

kehtestatud majandus- ja taristuministri 17.7.2015 määrusega nr 97 (määrus nr 97).

Jewe kaubanduskeskuse

ja

bussijaama

ümberehitustööde

ehitusprojekti

(tööprojekti

staadiumis) ehituskonstruktsioonide osa seletuskirja (II kd, tl 22–36) p-s 1.6 käsitletakse

raketise püstitamist. Tööprojekti lisaks on muu hulgas varikatuse gabariidijoonised (II kd, tl

41), mis ilmselt on olnud aluseks kostja koostatud ja Gellertonile 2.9.2019 edastatud raketise

joonisele. Raketis on ajutine konstruktsioon, mida kasutatakse ehitise toestamiseks. Määruse

nr 97 § 1 lg-st 2 koosmõjus ehitusseadustiku lisaga 1 ei tulene, et ajutise konstruktsiooni nagu

raketis püstitamiseks tuleks koostada eraldi ehitusprojekt, mis vastab määruse nr 97 nõuetele.

Raketise projekti saab pidada ehitusprojekti täiendavaks projektiks/jooniseks.1 Projekt on

tavatähenduses ehitatava objekti kavand, ehitamisel vm aluseks olev jooniste komplekt.2

14. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja koostatud raketise joonis käsitatav projektina ehk

ehitamisel aluseks võetava dokumendina. Ringkonnakohtule ei nähtu, et jooniselt puuduksid

mingid olulised elemendid, mis välistaks selle ehitamisel aluseks võtmise ning ka kostja ei ole

neid välja toonud. Nimetatud joonist ei saa pidada kasutusjuhendiks ega eskiisiks. Asjaolu, et

Gellerton võtab raketise joonise raketise püstitamisel aluseks, pidi kostjale tema ja Gellertoni

vahelise kirjavahetuse põhjal olema arusaadav, arvestades, et tegemist oli spetsiaalselt

bussiterminali vahelae jaoks välja pakutud lahendusega, kostja ise arvestas välja raketise

püstitamiseks vajalikud detailid ning andis need kohe pärast joonise koostamist Gellertonile

üürile. Kostja edastas joonise Gellertonile 2.9.2019 ehk kuupäeval, milleks Gellerton vajas

raketise detaile, nagu ta oli kostjale varasemalt teada andnud. Ka 14.9.2019 joonised (I kd,

tl 30–39) koostati eesmärgiga võtta need aluseks raketise püstitamisel. Gellerton ei andnud

täpseid juhiseid raketise projekti koostamiseks ning on ilmne, et Gellerton on pöördunud kostja

kui oma majandus- ja kutsetegevuse raames raketisi ja nende detaile välja üüriva ning raketise

projektide koostamisega tegeleva ettevõtja poole, et viimane koostaks betoonitöödeks vajaliku

1 Vt Majandus- ja taristuministri 17.7.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” eelnõu seletuskiri, lk 2–3.

Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main#NUVg11pZ.

2 https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/projekt/1 (vt 2. tähendus).

2-20-15679

raketise projekti ja arvestaks välja selle püstitamiseks vajalikud detailid. Hageja on seejuures

välja toonud näited Gellertoni ja kostja vahelisest varasemast praktikast, kus praegusega

sarnaselt on kostja projekteerija koostanud joonise raketise lahendusega (II kd, tl 197–204).

15. Arvestades eelkõige lepingu sõlmimise asjaolusid (e-kirjavahetus), lepingu eesmärki ning

lepingupoolte vahelist praktikat saab asuda järeldusele, et Gellertoni ja kostja vahel sõlmiti

lisaks üürilepingule ka leping raketise projekteerimiseks, s.o töövõtuleping (vt ka RKTK

25.3.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-16-14644, p 16). Asjaolu, et projekteerimistöö kohta ei

sõlmitud sarnastel juhtudel (raketise lahendus koos seadmete üürimisega) kirjalikku

projekteerimislepingut ega määratud eraldi tasu, oli hageja väitel Gellertoni ja kostja vahel

tavaline praktika (II kd, tl 197–205). Kostja viitab õigesti, et töövõtuleping on tavapäraselt

tasuline (VÕS § 637 lg 1), kuid praegusel juhul on projekteerimistöö seotud otseselt seadmete

üürimisega, mille kohta on esitatud arve. Varasemat pooltevahelist praktikat arvestades võib

järeldada, et väikesemahuline projekteerimine on juba arvestatud seadmete üüri hinna sisse või

on sellega kaasnev tasuta teenus. Neid järeldusi ei kummuta kostja väited, et üldtingimuste p 6.1

järgi on võimalik kostjalt eraldi tasu eest tellida projekteerimise teenust ning kostja on oma

praktikas projekteerimise töövõtu kohta sõlminud kirjalikke lepinguid. Kostja esitatud leping

(III kd, tl 7–12) puudutab oluliselt mahukamaid töid kui praeguses asjas vaidluse all olev

projekteerimistöö.

16. Ringkonnakohus täiendab eelnevaga maakohtu otsuse põhjendusi, sest otsus ei ole poolte

õigussuhet puudutavas osas piisavalt põhjendatud (TsMS § 436 lg 1).

(II) Tellija kohustused

17. VÕS § 643 sätestab, et kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või

kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma.

Ehitusprojektis avastatud mittevastavusest peab tellija töövõtjale teatama mõistliku aja jooksul

pärast seda, kui ta mittevastavusest teada sai või pidi teada saama (VÕS § 644 lg 1 I lause).

Kui ehitusprojektil on sellised puudused, mida tellija oleks pidanud avastama projekti

ülevaatamisel tavalist hoolsust rakendades, kuid need jäävad tellija hooletuse tõttu avastamata

ja nendest seetõttu töövõtjale mõistliku aja jooksul ei teatata, ei saa tellija enam nendele

ehitusprojekti puudustele tugineda (VÕS § 644 lg 3). Töö ülevaatamise kohustus VÕS § 643

mõttes ei sisalda endas üldjuhul tellija kohustust teha tehtud tööle ekspertiis, kui see väljub

tavapärase hoolsuskohustuse raamest (RKTK 25.3.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-16-14644, p 18).

Töövõtjal omakorda on lisaks põhikohustusele kohustus informeerida tellijat tehtud tööga

kaasneda võivatest riskidest, eelkõige sellest, kas kokkuleppele vastavalt tehtud töö vastab

ettenähtud eesmärgile ning tellija vajadustele (vt RKTK 8.12.2016 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-116-16, p 66).

18. Gellertoni esindaja teatas 13.9.2019 e-kirjas (I kd, tl 20 pöördel–21) kostjale, et tema

pakutud lahendus (postidega) ei ole joonise järgi teostatav, kuivõrd talasid peaks saama panna

ühele sirgele, kuid tala ühenduskohtades tekib kalde erinevus. Gellerton viitab kirjas asjaolule,

et soovis saada (ABM) torne, kuid pidi nende puudumisel võtma vastu kostja tarnitud postid.

Samal päeval saadetud e-kirjas (I kd, tl 20–21 pöördel) vastas kostja (GB), et pakkus

Gellertonile välja terastugedega lahenduse ning andis kaasa kiiluga lukud postide

kinnitamiseks. Kostja märkis, et ükski raketise rentija ei anna kaasa kiile, mida oleks vaja olnud

ka ABM-tornide kasutamise korral, ning edastas joonise kiilu mõõtudega. 23.9.2019 teavitas

Gellerton kostjat, et posti pea on posti suhtes viltu vajanud (I kd, tl 22). Hageja väitel vastas

kostja selle peale, et postidel ei tohi kasutada lukusteid (posti pea üks element, mis aitab posti

2-20-15679

päid kergemini lahti rakestada pärast betooni valamist), kinnitades, et ilma lukustiteta on

raketise püsivus tagatud. Gellerton eemaldas lukustid.

19. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub sellest kirjavahetusest, et Gellerton vaatas projekti üle

ning hindas selle teostatavust ja raketise püsivust. Kostja vastusest võis Gellerton järeldada, et

projekti põhjal on võimalik püstitada kostja saadetud detailidega raketis, kui järgida kostja

juhiseid. Gellertoni kirjadest nähtus seejuures kostjale selgelt, et ta oli asunud projekti järgi

raketist püstitama, kuid kostja ei juhtinud ka siis Gellertoni tähelepanu sellele, et joonis ei ole

ehitamiseks piisav ning selleks on vaja teha täiendavaid toiminguid, nt teha täiendavaid

tugevusarvutusi, kostja koostatud projekti täiendada või teha projektile ekspertiis. Ajutise

tugikonstruktsiooni projekti ekspertiisi tegemise kohustust ei tulene õigusaktist (vt EhS § 14

lg 3) ning see väljuks tavapärase hoolsuskohustuse raamest. Seega võib asuda seisukohale, et

Gellerton täitis VÕS §-st 643 tuleneva kohustuse.

(III) Töövõtja vastutus

20. Praegusel juhul ei leppinud pooled kokku töö omadustes, mistõttu tuleb juhinduda VÕS

§ 641 lg 2 p-st 2. Viidatud sättest tuleneb, et töö ei vasta lepingutingimustele, kui töö ei sobi

teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või

pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele,

muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Lisaks tuleb arvestada

VÕS § 77 lg 1 II lauses sätestatuga, et kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene

lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt

keskmise kvaliteediga. Gellerton vajas projekti raketise püstitamiseks ning see pidi olema teada

lepingu sõlmimise ajal ka kostjale, arvestades tema erialaseid teadmisi. Kostja koostatud

projekti saaks lugeda nõuetekohaseks, kui selle põhjal oli võimalik püstitada raketis, mis oleks

pidanud vastu betoonist vahelae raskusele.

21. Vaidlustamata asjaolude kohaselt püstitas Gellerton kostjalt üüritud detailidest raketise, mis

betooni valamise ajal 8.10.2019 kokku varises. Seejärel koostas kostja 14.19.2019 uue raketise

projekti (I kd, tl 30–39), mille põhjal püstitati uus raketis ning Gellerton sai vahelae betoonitööd

lõpule viia. Maakohus asus kahe projekti võrdluse, hageja esitatud Järelpinge Inseneribüroo

OÜ kontrollarvutuse (koostaja MM; II kd, tl 12–17) ja hageja nõustaja ehitusinsener Tanel

Vahtrase 27.9.2021 kohtuistungil antud selgitustele tuginedes seisukohale, et esialgse projekti

puhul ei olnud tagatud raketise stabiilsus. Teise projekti koostamisel tugevdati konstruktsiooni

ning see pidas vahelae koormusele vastu. Kostja ei ole esitanud tõendeid ega arvutusi, mis

seaksid kahtluse alla MM kontrollarvutuse õigsuse. Kostja esitatud GEOTHERM OÜ

eksperdiarvamuses (koostaja GK; II kd, tl 153–154), mille eesmärgiks oli anda hinnang MM

kontrollarvutusele, ei ole toodud välja vigu nimetatud kontrollarvutuses, vaid on kirjeldatud

võimalikke raketise püstitamise lahendusi, mille korral oleks raketis eksperdi arvates püsima

jäänud. Sisuliselt on ka GK arvamuses toodud välja esialgse projekti puudused. Esialgse

projekti puudusi ei saa pidada sedavõrd ilmseteks, et need oleksid pidanud Gellertonile tema

majandus- ja kutsetegevuses tavapärast hoolsust rakendades projekti uurides selguma (vt ka

RKTK 25.3.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-16-14644, p 18; RKTK 2.6.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-

15-8204, p 14).

22. Eelneva põhjal saab lugeda tuvastatuks, et kostja koostatud projekt oli vigane. Samuti on

tõendatud, et Gellerton on kostja koostatud projekti raketise püstitamisel aluseks võtnud.

See nähtub 7.10.2019 kaetud tööde aktist, millel on tehtud tööna muuhulgas märgitud

„Raketise ehitus vastavalt AS Ramirent Baltic joonisele Drawing3 (Lisa 1)“ (II kd, tl 194,

lisad tl 195–196). On tõenäoline, et raketise varisemine oli tingitud projekti veast.

2-20-15679

23. Maakohus on oma otsuse p-s 42 viidanud VÕS §-le 103. See säte ei ole töövõtulepingu

rikkumise puhul aga asjakohane. VÕS § 642 sätestab eeldused, mille esinemisel vastutab

töövõtja lepingu objektiks oleva töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. VÕS § 642 lg 1

I lause kohaselt vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas

töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus

ilmneb alles pärast seda. Töövõtulepingu eriregulatsioon on töövõtja vastutuse osas ammendav

ja mittenõuetekohase täitmise puhul ei oma täiendavalt tähendust võlaõigusseaduse üldosa

vabandatavuse regulatsioon (RKTK 28.10.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 22) ning

VÕS § 642 ei näe ette töövõtja võimalust vabaneda vastutusest vabandatava rikkumise korral

(VÕS § 103) (RKTK 28.2.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-11, p 11). Seega on VÕS § 642

puhul tegemist VÕS § 103 lg-s 4 sätestatud erandliku juhtumiga, kus seadus näeb ette

lepingupoole kõrgendatud vastutuse, mis tekib vabandatava rikkumise korral ja sellest

sõltumatult. Eelnevast tulenevalt muudab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi.

24. Praegusel juhul ei esine kostja vastutust välistavaid asjaolusid. Nagu ringkonnakohus

eelnevalt märkis, ei ole üldtingimuste p-s 9.5 sätestatud vastutuse piirang töövõtulepingu puhul

kohaldatav. Kostja märgib apellatsioonkaebuses, et tema ei vastuta ehitaja töö nõuetele

vastavuse eest, kuid ei ole tõendanud, et Gellerton tegi esialgse raketise püstitamisel ehitusvigu,

mis võisid olla selle kokkuvarisemise põhjuseks. KE 7.9.2021 arvamusest (II kd, tl 149–151)

teise raketise püstitamisel tuvastatud puuduste kohta ei saa tõsikindlalt järeldada, et ka esialgse

raketise püstitamisel tehti vigu. Samuti ei ole kostja esialgse raketise fotode (III kd, tl 44–60)

põhjal toonud esile ehitamise puudusi.

(IV) Kahju tekkimine ja selle ettenähtavus ning põhjuslik seos

25. Maakohus tuvastas, et Gellertonile tekkis raketise kokkuvarisemise tulemusel varaline

kahju. Nõuetekohase projekti eesmärgiks on hoida ära puudustega ehitise püstitamist ning

sellega seotud kahju tekkimist (VÕS § 127 lg 2). Ringkonnakohus nõustub maakohtu

seisukohaga, et kostjale oli ettenähtav vigase projekti alusel raketise püstitamise ja selle

võimaliku kokkuvarisemise korral ehitajale kahju tekkimine (VÕS § 127 lg 3) ning rikkumise

ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

26. Hüvitamisele kuuluva kahju suuruse määrab maakohus kindlaks pärast vaheotsuse

jõustumist.

(V) Menetluskulud

27. TsMS § 173 lg 5 kohaselt ei märgita vaheotsuses menetluskulude jaotust, kui kohus jätkab

asja lahendamist. Menetluskulude jaotus nähakse ette lõppotsuses. See normistik kehtib ka

ringkonnakohtu otsuse puhul, mis on tehtud vaheotsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse

kohta, kui asja menetlemine kohtus jätkub (vt RKTK 23.5.2012 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-55-12, p 14).

(allkirjastatud digitaalselt)