3-22-1035/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. veebruar 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1035

Haldusasi

EMG Karjäärid OÜ kaebus Kuusalu Vallavalitsuse

10.02.2022 korralduse nr 87 õigusvastasuse tuvastamiseks,

Kuusalu Vallavalitsuse 07.04.2022 vaideotsuse nr 197

tühistamiseks ning Kuusalu Vallavalitsuse kohustamiseks

vaatama uuesti läbi EMG Karjäärid OÜ kaevandamisloa

taotlus

Menetlusosalised

Kaebaja EMG Karjäärid OÜ (registrikood 14273374),

volitatud esindaja v.adv Tõnis Juurmann

Vastustaja Kuusalu vald, esindaja Tiia-Liis Jürgenson

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.

2. Jätta kaebus läbi vaatamata osas, milles taotletakse Kuusalu Vallavalitsuse

07.04.2022 vaideotsuse nr 197 tühistamist.

3. Ennistada kohustamisnõudes kaebuse esitamise tähtaeg.

4. Jätta EMG Karjäärid OÜ kaebus rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.03.2023 (halduskohtumenetluse

seadustik (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

3-22-1035

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. EMG Karjäärid OÜ edastas 12.11.2021 Keskkonnaametile kaevandamisloa taotluse

maavara kaevandamiseks Valgejõe liivakarjääris (edaspidi Taotlus) (registreeritud

Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 12.11.2021 T/KL-1010301).

Taotluse esemeks on Valgejõe liivakarjäär, mis asub Harju maakonnas Kuusalu vallas

Valgejõe külas Koitjärve metskond 5 kinnistul (katastritunnus 35301:001:1753). Viidatud

kinnistu on riigiomandis ning jääb Riigimetsa Majandamise Keskuse valitsemisalasse. EMG

Karjäärid OÜ taotleb Valgejõe liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaluba Valgejõe

liivamaardla aktiivse tarbevaru plokkide 5 ja 6 piires, et kaevandada ettevõtte tegevuseks

vajaminevat täiteliiva. Planeeritava Valgejõe liivakarjääri mäeeraldise pindala on 20,70 ha

ning mäeeraldise teenindusmaa pindala 24,87 ha. Valgejõe liivakarjääri 5. ploki aktiivse

tarbevaru kogus on 598 tuh m3. Maavara kasutamise otstarveteks on liiva kuivatustehase

toodanguks vajaminev materjal, ehitus ja teedeehitus. Taotletav keskkonnaloa kehtivusaeg on

15 aastat. Mäeeraldise varu ammendumisel korrastatakse ala tehisveekoguks ja metsamaaks.

2. Keskkonnaamet teatas 21.12.2021 kirjaga nr DM-117789-5 Kuusalu Vallavalitsusele, et

on menetlusse võtnud EMG Karjäärid OÜ 12.11.2021 esitatud Valgejõe liivakarjääri

mäeeraldise keskkonnaloa taotluse (taotlust täpsustatud 10.12.2021). Keskkonnaamet palus

Kuusalu Vallavolikogul esitada arvamus Taotluse kohta esimesel võimalusel, kuid mitte

hiljem kui kahe kuu jooksul.

3. Kuusalu Vallavalitsuse 10.02.2022 korraldusega nr 87 ei nõustutud EMG Karjäärid

OÜ-le keskkonnaloa andmisega Valgejõe liivakarjäärile. Korralduse põhjendused on

kokkuvõtlikult järgmised.

Kaevandamisloa taotlus on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga (Loksa Vallavolikogu

27.01.2000 otsusega nr 1 kehtestatud Loksa valla üldplaneering). Kuusalu Vallavalitsus

nõustub kohalike inimeste pöördumisega, seoses negatiivse mõju tekkega piirkonna

looduskeskkonnale. Pidev müra ning vibratsioon häirib paratamatult kohalikku

looduskeskkonda ning mõjutab selle liigilist koosseisu. On teada, et kohalik kogukond

kasutab ala marja- ja seenemetsana. Kaevandamisega seotud häiringud vähendavad ala

kasutust rekreatiivsetel eesmärkidel. Ei ole teada, kuidas kaevanduseala mõjutab marja- ja

seenevarusid, mida kasutatakse lisaks enda tarbeks ka mahetoodangu toorainena. Vesa

kinnistu (katastritunnus 42301:005:0459) tarbevett ammutatakse allikatest ning kinnistule on

rajatud tiigid, kuhu soetatud kalad. Kuusalu Vallavalitsus ei ole veendunud, et kavandatava

tegevusega ei avaldu negatiivset mõju piirkonna veerežiimile. Taotluse seletuskirjas on

toodud välja hinnang mürale, tolmule ning pinnaveele. Antud hinnangutele ei ole välja toodud

viiteid ega allikaid, millele toetutakse järelduste tegemisel.

Varustuskindlus näitab, kui kauaks võimaliku tulevase mäeeraldise teeninduspiirkonnas

varem antud lubadega kaevandada antud maavaravaru jätkub, arvestades viimase 5 aasta

keskmist kaevandamismahtu. Mäeeraldise optimaalseks teeninduspiirkonnaks loetakse 50 m

2(16)

3-22-1035

raadiuses mäeeraldist ümbritsevat ala, sõltumata haldusjaotusest ja arvestades reaalseid

veokauguseid ning veoteede tehnilist seisukorda. Antud varu peetakse lubadega

kaevandamisel piisavaks, kui varu jätkub vähemalt 10 aastaks. Juhul, kui on tagatud

nimetatud maavarade osas varustuskindlus, siis ei ole õigustatud uue karjääri avamine, kuna

selleks puudub riigi huvi (maapõueseadus (MaaPS) § 55 lg 2 p 10).

Keskkonnaloa seletuskirjas on toodud kaevanduse ligipääs Karjääri tee (tee nr 3532712)

kaudu. Kaevandustegevusega suureneb liikluskoormus avalikult kasutatavatel teedel.

Teekoormuse suurenedes võib oluliselt halveneda ligipääs Vesa (katastritunnus

42301:005:0459) ja Sauepõllu (katastritunnus 42301:005:0240) kinnistutele. Kuusalu

Vallavalitsus ei ole veendunud, et maardla rajamisega ei kaasne olulist keskkonnamõju ega

avaldu mõju kohalike inimeste elukvaliteedile.

4. EMG Karjäärid OÜ esitas 09.03.2022 Kuusalu Vallavalitsuse 10.02.2022 korraldusele nr

87 vaide, mis jäeti Kuusalu Vallavalitsuse 07.04.2022 vaideotsusega nr 197 rahuldamata.

5. EMG Karjäärid OÜ esitas 06.05.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Kuusalu

Vallavalitsuse 10.02.2022 korralduse nr 87 õigusvastasuse tuvastamiseks, Kuusalu

Vallavalitsuse 07.04.2022 vaideotsuse nr 197 tühistamiseks ning Kuusalu Vallavalitsuse

kohustamiseks vaatama uuesti läbi EMG Karjäärid OÜ kaevandamisloa taotlus.

6. Tallinna Halduskohtu 19.12.2022 määrusega otsustati haldusasi läbi vaadata kirjalikus

menetluses (resolutsiooni punkt 1) ning kohus määras menetlusosalistele täiendavate

seisukohtade ja tõendite esitamiseks tähtaja 20.01.2023 (resolutsiooni p 4), vastuväidete ja

menetlusdokumentide esitamiseks tähtaja 03.02.2023 (resolutsiooni p 5) ja kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemise aja 17.02.2023 (resolutsiooni p 6).

7. Tallinna Halduskohtu 13.01.2023 määrusega

loeti EMG Karjäärid OÜ

kohustamiskaebus esitatuks tähtaja rikkumisega (resolutsiooni p 1) ning anti kaebajale

kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks tähtaeg 18.01.2023 (resolutsiooni p 2).

8. EMG Karjäärid OÜ esitas 17.01.2023 vastuväite kohtu tegevusele ning alternatiivselt

taotluse kaebetähtaja ennistamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9. Kaebaja leiab, et Kuusalu Vallavalitsuse 10.02.2022 keeldumine on õigusvastane.

9.1. MaaPS § 55 lg 2 p 11 alusel kohaliku omavalitsuse nõusoleku andmine või sellest

keeldumine on menetlustoiming, mis on halduskohtus vaidlustatav (vt Tallinna Halduskohtu

otsus nr 3-16-740; Riigikohtu halduskolleegiumi lahend nr 3-3-1-38-10, p-d 14, 17-18).

9.2. Vaidlusaluses korralduses esitatud valla vastusväited karjääriga kaasnevatest olulistest

keskkonnamõjudest ja mõjust kohalike inimeste elukvaliteedile on hüpoteetilised,

ebamäärased ja põhjendamata. Arvestades kohalikule omavalitsusele MaaPS-ga tagatud

ulatuslikku võimalust kaevandamisloa andmist mõjutada, esitab see kõrgemad nõudmised ka

nõusoleku andmisele, iseäranis nõusoleku andmisest keeldumisele. Sellise menetlustoimingu

sisu õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda haldusaktiga sarnastest õiguspärasuse eeldustest,

sh proportsionaalsus ja kaalutlusvigade puudumine (vt Riigikohtu 24.04.2014 otsus nr 3-3-1-

15-14, p 19).

9.3. Valla tuginemine varustuskindlusele ei ole asjakohane, kuivõrd tegemist ei ole kohaliku

elu küsimusega. Keskkonnaamet on varustuskindluse küsimuses pöördunud Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi poole, kes on omakorda kinnitanud, et Valgejõe liivakarjääri

avamine on vajalik ja põhjendatud.

3(16)

3-22-1035

9.4. Kaebaja on võimalikke keskkonnamõjusid nõuetekohaselt Taotluses selgitanud (vt

Taotluse p 7; Taotluse seletuskirja ptk 7; MaaPS § 50 lg 3 p-d 1-2). Taotluses on mh

selgitatud, et maavara kaevandamisega kaasneb alati rohkemal või vähemal määral mõju

ümbritsevale keskkonnale, kuid liiva kaevandamisega olulist negatiivset keskkonnamõju ei

esine. Liiva kaevandamisel on põhilisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm ja

maastiku visuaalne muutus.

9.5. Asjakohatu on vastustaja tuginemine keskkonnamõjude hindamata jätmisele.

Keskkonnaamet on oma 11.02.2022 kirjas nr DM-117789-10 selgitanud, et hoolimata sellest,

et käesoleval juhul ei algatata keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 p 28 alusel keskkonnamõju hindamist, otsustab keskkonnamõju

hindamise vajaduse Keskkonnaamet eelhinnangu alusel (KeHJS § 6 lg 2), mis koostatakse

pärast kohaliku omavalitsuse arvamuse saamist. Lisaks saab Keskkonnaamet MaaPS § 56 lg 1

p 9 ja lg 2 kohaselt sätestada meetmed võimalike keskkonnahäiringute leevendamiseks ka

kaevandamisloas.

9.6. Paljasõnalised on valla kahtlused veerežiimi muutuses Vesa kinnistule. Taotluse

seletuskirjas (lk-d 8-9) on selgitatud, et kaevandamise käigus põhjavett (pinnasevett) ei

alandata ega juhita karjäärialalt välja. Liiva kaevandamine ei saa põhjustada olulisi muutusi

põhjavee režiimile, kuna veealust varu kaevandatakse veetaset alandamata. Vastustaja ei ole

Taotluse seletuskirjas toodud argumente veerežiimi mõjust analüüsinud.

9.7. Väär on vastustaja väide, et puudub selgitus, mis metoodikaga ning kuidas on hinnatud

müra suurust. Taotluse seletuskirjas (p 7) on esitatud põhjalikud arvutused. Väär on

vaidlusaluses korralduses toodud väide, et kaevandamisega kaasneb pidev müra (vt Taotluse

seletuskiri). Taotluse seletuskirjas (vt p 5) on kaebaja esile toonud, et juurdepääs karjäärile

kavandatakse taotletava mäeeraldise teenindusmaa idaservast, kus Karjääri tee (tee nr

3532712) jääb 16 m kaugusele ning Karjääri tee ühendab tulevast liivakarjääri Tallinn-Narva

maanteega (tee nr 1), mis jääb taotletavast karjäärist 200 m kaugusele. Eeltoodust johtuvalt

asub kavandatav liivakarjäär Tallinn-Narva maantee vahetus läheduses ja seega mõju

kohalikule liiklusele Karjääri teel sisuliselt puudub. Liivakarjääri juurdepääsuks ei mööduta

Vesa kinnistust, mistõttu mingit märkimisväärset mõju planeeritav liiklus Vesa kinnistule ei

oma.

9.8. Taotletavat kaevandamisluba hõlmav ala on üldplaneeringu järgi Valgejõe liiva- ja

kruusamaardla. Kehtiva üldplaneeringu realiseerimist ei saa pidada kohalike elanike õigusi

kahjustavaks. Mingit olulist mõju keskkonnamõju kaevandamistegevusega ei kaasne. Vald ei

ole vastupidist põhistanud.

9.9. Vaidlusalusest korraldusest puuduvad selgitused, miks olemasolevad selgitused

kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude kohta ei ole piisavad või mille alusel ja

milliste täiendavate uuringute läbiviimist peetakse vajalikuks. Vastustajal oleks tulnud

vähemalt välja selgitada, millel tema väited põhinevad, ja vajadusel küsida taotlejalt

täpsemaid andmeid (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-37-15, p 18).

9.10.

Asjakohatu kaalutlus on, et kohalikud elanikud kasutavad karjääri ala marja- ja

seenemetsana. Üldplaneeringu järgi on tegemist Valgejõe liiva- ja kruusamaardlaga.

Kaevandamisloa taotluse kooskõlastamata jätmiseks ei piisa üksnes üldsõnalisest viitest

asjaolule, et kohalikud elanikud on avaldanud vastuseisu kaevandamisele (vt otsused nr 3-14-

52456 ja 3-15-573).

9.11.

Kaevandamisloa andmist ei välista asjaolu, et Harju maakonnaplaneeringus 2030 on

kaevandusala määratud rohelise võrgustiku tuumalana (vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-86-06,

p 27; nr 3-3-1-35-13, p 19).

4(16)

3-22-1035

9.12. Vaidlusalune korraldus on oluliste põhjendamispuudustega ning kaalutlusvigadega.

9.13. Vaidlusaluse korralduse andmisel on rikutud isikute võrdse kohtlemise põhimõtet.

Kuusalu Vallavalitsus on 22.09.2022 korraldusega nr 465 andnud KMG OÜ-le nõusoleku

liivakarjääri rajamiseks ja ehitusliiva kaevandamiseks Harju maakonnas, Kuusalu vallas,

Kalajärve 4 liivakarjääris. Valgejõe liivakarjäär ja Kalajärve 4 liivakarjääri üks lahustükk

asuvad Valgejõe külas. Hoolimata asjaolust, et nii karjääride asukohad kui ka nendes

kavandatavad tegevused on samad, siis kaebaja taotlust vald ei kooskõlastanud. KMG OÜ

taotluse osas on vald aga üllatuslikult leidnud, et tegemist on sobiva asukohaga liivakarjääri

rajamiseks ning kooskõlas valla nägemusega.

10. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

10.1. Kaebaja on seadnud esikohale oma ärihuvid, jättes tähelepanuta vaideotsuses toodud

põhjendused. Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2001 otsusega nr 68 kehtestatud Kuusalu valla

üldplaneering ei vasta tänastele vajadustele ja olukorrale. Riigihalduse ministri 09.04.2018

käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud „Harju maakonnaplaneeringu 2030+“ (edaspidi Harju

maakonnaplaneering 2030) p 3.2.2 alap 1 kohaselt tuleb maardlate kasutuselevõtul vältida

võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel,

rohelises võrgustikus ja linnade puhkealadena määratud linnad rohevööndis. Samas alap 8

kohaselt on kaevandamine juba asustatud alade piirkonnas problemaatiline tulenevalt

kaasnevatest häiringutest elanike elutingimustele. Eelistatud on sama maavara kaevandamine

esmajärjekorras asustatud aladest eemal, eeldusel, et selle maavara olemasolu ja

kaevandamise tingimused seda võimaldavad.

10.2. Kaevandamisloa kooskõlastamist otsustades peab kohalik omavalitsus lähtuma

omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest, kaaludes muu hulgas

keskkonnahoiualaseid ja sotsiaalseid argumente (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-37-15, p 11).

Kui kohaliku omavalitsuse kooskõlastamisotsust mõjutavad Keskkonnaameti pädevusse

kuuluvad keskkonnakaitselised kaalutlused, peab ta arvestama kohaliku omavalitsuse

seisukohaga. Praegusel juhul on küsimus selles, kuivõrd mõjutab kaevandamine kohalike

elanike elukvaliteeti, riiveid, mis on seotud kaevanduse tekkimise lubamisega, samuti

kaevandusega seonduva looduskeskkonda ja elukvaliteeti. Keskkonnakaitselised ja kohalike

elanike huvide kaalutlused põimuvad praegusel juhul vastustaja pädevusvaldkonda kuuluva

kohaliku huviga. Kaevandamine võib mõjutada kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmist.

Kuigi ka Keskkonnaamet peab loamenetluses kontrollima, millist mõju võib kaevandamine

kohalike elanike elukvaliteedile avaldada, on kohalikul omavalitsusel oma ülesannete täitmise

raames õigus anda sellele küsimusele oma hinnang.

10.3. Kaevandamise näol on tegemist olulise keskkonnahäiringuga (vt KeÜS § 3 lg-d 1 ja 2).

Käesoleval juhul ei ole välja selgitatud keskkonnamõjusid, mis kaasnevad keskkonnale ja

lähipiirkonna elanikele kaevandamise tagajärjed. Tegemist on olukorraga, kus loa taotleja

poolt on tähelepanuta jäetud keskkonnakaitse meetmed. Keskkonnakaitse meetmete abil

kaitstakse ka inimeste tervist ja heaolu (vt KeÜS § 23 lg 1). Ainult kohalikul omavalitsusel on

võimalik hinnata keskkonnaloa alusel kavandatava tegevuse sobivust sellesse asukohta ning

selle mõju kohalikule elukorraldusele (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-38-10, p 17).

10.4. Liivakarjääri keskkonnaloa (kaevandusloa) kooskõlastuse andmisel tuleb välja selgitada

kaevandamise keskkonnamõjud. Kohalik omavalitsus peab analüüsima ja kontrollima, millist

mõju avaldab kaevandamine elanikele joogivee kättesaadavusele ja kvaliteedile. Käesoleval

ajal on menetluses Kuusalu valla üldplaneering. Vallal ei ole võimalik anda kooskõlastust

maavara kaevandamisloale enne valla üldplaneeringu menetluse lõpule viimist, sh

keskkonnamõjude strateegilise hindamise läbiviimist, planeerimisdokumendi kehtestamist ja

jõustumist (vt KeHJS § 31 p 1 ja § 33 lg 1 p 3).

5(16)

3-22-1035

10.5. Kaevandusloa taotlusest ega selle seletuskirjast ei nähtu, kuidas ja millise metoodikaga

on arvutatud liivakarjääri suuruseks 24,87 ha ning muud nimetatud asjaolud. Mäeeraldise

läheduses asub elamuala, väärtuslik metsamassiiv ja allikad. Piirkonnas (sellel samal

looduskaitseliste piirangutega ümbritsetud alal) on olemas liivamaardla ja pole ühtegi

põhjendust veel uue maardla rajamiseks. Keskkonnaloa taotlusest ega seletuskirjast ei nähtu,

millisele uuringule tuginedes väidab kaebaja, et Valgejõe liivakarjääri piiresse ei jää

kaitstavaid loodusobjekte ning nende kitsendusi.

10.6. Kui tegevus põhjustab keskkonnaohtu (keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS) §

5), tuleb vältimispõhimõtte alusel loa kooskõlastamisest eelduslikult keelduda.

Keskkonnamõjud tuleb välja selgitada enne kooskõlastuse andmist (vt KeHJS § 6 lg 1 p 28, lg

2 p 2, § 11 lg 3).

10.7. Kaevandamine võib negatiivselt mõjutada ca 580 m kaugusel idas (Vesa kinnistu)

asuvas majapidamises elavate inimeste tervist ja elu. Põhjavee kadumise oht on üks esimesi,

mis Vesa kinnistu majapidamist võib mõjutada. Taotluse seletuskirjast võib järeldada, et mõju

keskkonnale on olemas. Vesa kinnistul asuva talu ümber on tiigid, mida toidavad samuti maa-

alused allikad, tiikidesse on soetatud kalad. Tuleb välja selgitada, kas kaevandusega seoses

kaasneb risk, et tiigi vesi rikneb ja/või tiigid jäävad tühjaks.

10.8. Paikkond on elupaigaks näiteks sellistele liikidele nagu metsis, euroopa naarits, ilves,

jäälind, musträhn, vaenukägu, nahkhiired, halltoonekurg. Planeeritav kaevandus tekitavad

kaasnevalt müra ja tolmu, mis omakorda toob kaasa looduskahjusid. Maa-alal on seene- ja

marjametsad, millest kinnistute omanikud on varunud enda mahetoodetega tegeleva

väikeettevõtluse tegevuseks tooraine. Ka aedviljade mahetootmise jätkamine (ökoloogiliselt

puhtas vormis kasvatamine) oma kinnistul on suure tõenäosusega välistatud. Maardla

rajamisega kaasneb naaberkinnisvara väärtuse märkimisväärne langus. Riigimetsa

Majandamise Keskuse poolt teostatud lageraie tulemusel kaasnevate tuulepuhangutega on

juba praeguseks ohustatud Vesa ja Jaana kinnistute põlismets. Kui täiendavalt laiendatakse

lageraiete ala, siis suureneb ka tuulekoridor.

10.9. Kaebaja ei ole keskkonnaloa taotluses analüüsinud, kas ja kuidas on täidetud MaaPS §

44 lg 1 sätestatud nõue. Seletuskirjas on märgitud, et täpsem kaevandamise tehnoloogia ja

vajalik energiakasutus määratakse kaevandamisprojektis ja karjääri korrastamine

korrastamistingimuste alusel koostatud korrastamisprojektis. Eelnev on vastuolus KeÜS § 42

lg 1 p-ga 8.

10.10. Seletuskirjast jääb selgusetuks, kes, millal ja milliste mõõteseadmetega on arvutanud

hüpoteetilise väidetava mürataseme Vesa kinnistul.

10.11. Kavandatav kaevandusala kattub osaliselt riigikaitselise ehitise nr 48 piiranguvööndiga

(Kaitseväe keskpolügooni piiranguvöönd). Taotletava uuringuruumi teenindusala kattub

osaliselt Valgejõe liivamaardla aktiivse reservvaru plokiga 2. Internetis avalikult kättesaadava

info kohaselt asub Valgejõe liivamaardla osaliselt Põhja-Kõrvemaa maastikukaitsealal, mis

kattub ka ürglooduse objektina arvel oleva Põhja-Kõrvemaa liustikutekkeliste pinnavormide

alaga. Maardlast põhjas asub Lahemaa rahvuspark. Lõunapoolse lahustüki piirkonnas on

metsise elupaik. Lisaks on piirkonnas III kategooria kaitsealuseid liike ja

pärandkultuuriobjekte. Maardlast ida pool on Valgejõe kalda piiranguvöönd. Kuusalu vald on

juba rajanud maardla keskkonnariskide ja -ohtude reservatsioonidega ning on eelduslikult ka

teatava negatiivse mõju kaasa toonud. Ärihuvid ei saa olla prioriteetsed elanike heaolu ja

looduskeskkonna ees. Kaevandusloa taotluse puhul on eelduslikult tegemist üksnes taotleja

ärihuvidega, kuna kaevandusloa taotluses ei ole selgelt välja toodud kavandatava tegevuse

eesmärki ja põhjendatust (KeÜS § 42 lg 1 p 5).

6(16)

3-22-1035

10.12. Taotlusest ei nähtu, et keskkonnaohtu oleks võimalik vältida ja et eksisteeriks

ülekaalukas avalik huvi keskkonnaloa väljastamiseks (vt MaaPS § 55 lg 1). Praegust ei

eksisteeri ülekaalukat riigi huvi (vt MaaPS § 55 lg 4). Kuusalu vallal on piisav ja põhjendatud

alus arvestada kogukonna vastuväidetega ning keelduda kooskõlastuste andmisest Valgejõe

liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele.

10.13. Kohus saab haldusorgani kaalutlusruumi sekkuda üksnes juhul, kui haldusorgan on

teinud kaalutlusvea, sh jätnud olulisi asjaolusid arvesse võtmata, võtnud arvesse lubamatuid

asjaolusid või väärtustanud asjakohaseid huve meelevaldselt. Kohus ei teosta haldusakti või

toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani asemel (HKMS § 158 lg 3;

Riigikohtu lahend nr 3-3-1-37-15, p 20).

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

12. Esmalt lahendab kohus veel lahendamata taotlused (I) ning seejärel kaebuse sisuliselt (II)

ja jagab menetluskulud (III).

I

Vastuväide kohtu tegevusele

13. Kaebaja on esitanud 17.01.2023 vastuväite kohtu tegevusele (HKMS § 90 lg 1) ning

palub kohtul tühistada Tallinna Halduskohtu 13.01.2023 määrus käesolevas haldusasjas.

Kaebaja leiab, et kohus on juba 13.05.2022 määruse punktis 6 kontrollinud kaebuse

tähtaegsust ning leidnud, et kaebus on tähtaegne. Seega on Tallinna Halduskohtu 13.01.2023

määrus vastuolus samas asjas tehtud Tallinna Halduskohtu 13.05.2022 määrusega. Teiseks

märgib kaebaja, et haldustoimingut on võimalik vaidlustada vaide korras (HMS § 72 lg 3 p 5

ning HKMS § 45 lg 3). Vaide esitamine haldusorgani haldustoimingule on valitsev

halduspraktika. Haldusorgan ei ole jätnud vaiet haldustoimingule läbivaatamata põhjusel, et

puudub vaide esitamise õigus. Kaebaja on esitanud kaebuses tuvastamisnõude, mille esitamise

tähtaeg on 3 aastat (HKMS § 46 lg 5). Kui kohus tuvastab toimingu õigusvastasuse, siis tuleb

vastustajal toiming uuesti teha (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-07-2588, p 13).

14. Kohus jätab vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata. Kuigi on tõsi, et menetlusse

võtmise määruses on kohus lähtunud HKMS § 47 lg-st 2 ning järeldanud, et kaebus on

esitatud tähtaegselt, s.o 30 päeva jooksul arvates vaideotsusest teadasaamisest. Siiski ei välista

see kohtul kaebuse tähtaegsuse kontrollimist ka hilisemas menetluses, millele viitab HKMS §

152 lg 1 p 2. Tegemist on imperatiivse alusega. Lisaks sätestab HKMS § 124 lg 1, et kohus

kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja

ennistamise taotluse. On mõistetav kaebaja pahameel, et kaebuse tähtaegsuse küsimus

tõusetus uuesti pärast seda, kui kohus oli juba kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja

määranud. Samas ei saa kohus kehtivast õigusest mööda vaadata ega jätta tähtaegsuse

küsimust selle ilmnemisel tähelepanuta.

15. Ekslik on kaebaja seisukoht, et tuvastamisnõude rahuldamine paneks vastustajale

kohustuse kaebaja taotlus uuesti lahendada. HKMS § 5 lg-s 1 on loetletud halduskohtu

volitused kaebuse rahuldamisel ning punkti 6 kohaselt on kohtul õigus resolutsioonis teha

kindlaks haldusakti tühisus, haldusakti või toimingu õigusvastasus või avalik-õiguslikus

suhtes tähtsust omav faktiline asjaolu. Üksnes juhul, kui kaebaja on esitanud (HKMS § 2 lg 3)

kohustamisnõude toimingu sooritamiseks ning kaebus on edukas, on kohtul õigus

resolutsioonis kohustada toimingut tegema (HKMS § 5 lg 1 p 2). Kui esitatakse

kohustamiskaebus, siis see hõlmab endas õigusvastasuse tuvastamisnõuet. Arvestades, et

7(16)

3-22-1035

kohustamisnõude esitamiseks on ettenähtud 30-päevane tähtaeg (HKMS § 46 lg 2), tulebki

lähtuda kaebetähtaja hindamisel sellest, mitte tuvastamisnõude esitamiseks seaduses

sätestatud tähtajast (HKMS § 46 lg 5).

16. Kaebaja on õigesti märkinud, et haldustoimingu vaidlustamine on vaidemenetluses

lubatav. Samas tuleb selgelt eristada, kas vaie esitatakse toimingule HMS § 106 mõttes või

menetlustoimingule. Praegusel juhul on vaidlustatud menetlustoimingut, mitte toimingut

HMS § 106 mõttes ning menetlustoimingu vaidlustamine on sätestatud üksnes HKMS § 45

lg-s 3. See tähendab, et halduskohtusse on õigus kaebus esitada nii haldustoimingu kui ka

menetlustoimingu peale (arvestades kaebeõiguse piiranguid), kuid vaidemenetlust ei saa

läbida menetlustoimingu osas. Seetõttu on ka kaebus vaideotsuse tühistamiseks lubamatu ning

tuleb jätta läbi vaatamata kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu (HKMS § 151 lg 2 p 1

koosmõjus HKMS § 121 lg 2 punktiga 1).

17. Sõltumata aga sellest, kas menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamisega kaasneb

haldusorganile kohustus menetlustoiming uuesti teha või mitte, hindab kohus kaebetähtaega

kaebuses esitatud nõuetest lähtudes. Kui kaebuses on esitatud nii kohustamis- kui ka

õigusvastasuse tuvastamisnõue ning vaidluse esemeks on üks ja sama menetlustoiming, siis

peab lähtuma kohustamisnõudele sätestatud kaebetähtajast (HKMS § 46 lg 2).

Kaebuse osaliselt läbi vaatamata jätmine

18. Kaebaja on vaidlustanud ka Kuusalu Vallavalitsuse vaideotsuse ning taotlenud selle

tühistamist.

19. HKMS § 151 lg 2 punkti 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata,

kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud.

HKMS § 121 lg 2 punkti 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale,

kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus jääb oma 13.01.2023 määruses toodu

juurde, et vaidemenetluse läbimine menetlustoimingu osas võimalik ei ole, mistõttu ei saa ka

vaideotsuse vaidlustamiseks kaebajal ilmselgelt kaebeõigust olla. Seetõttu tuleb kaebus jätta

läbi vaatamata osas, milles taotletakse Kuusalu Vallavalitsuse 07.04.2022 vaideotsuse

tühistamist.

Tähtaja ennistamise taotluse lahendamine

20. Kaebaja taotleb kohustamiskaebuse esitamise tähtaja ennistamist (HKMS § 71 lg 1),

kuivõrd vald on sisuliselt vaide läbi vaadanud ning loonud kaebajale sellega ebaõige

ettekujutuse, et vaide esitamine on lubatav.

21. Haldusorgani eksitav käitumine kujutab endast vaieldamatult tähtaja ennistamise mõjuvat

põhjust. Kohus nõustub kaebajaga, et käesolevalt esineb mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks,

kuivõrd haldusorgani tegevuse tulemusena ei pidanud kaebaja mõistma, et menetlustoimingu

vaidlustamiseks tuleb otse halduskohtusse pöörduda. Eeltoodust lähtuvalt ennistab kohus

kohustamiskaebuse kaebetähtaja (HKMS § 124 lg-d 1 ja 2).

II

22. Käesoleval juhul on menetlusosaliste vahel vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on

õiguspäraselt keeldunud kaevandamisloa taotlusele kooskõlastuse andmisest. Seejuures on

vaidluse all, kui põhjalikult pidi kohalik omavalitsus hindama, millised on taotletava

tegevusega (kaevandamisega) kaasnevad mõjud kohalike huvide aspektist.

23. Tulenevalt MaaPS § 49 lg-st 6 saadab kaevandamisloa andja kaevandamisloa taotluse

arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes

esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates.

8(16)

3-22-1035

24. Käesoleval juhul on kaebaja taotlenud Keskkonnaametilt keskkonnaluba Valgejõe

liivakarjääri mäeeraldiselt täiteliiva kaevandamiseks (vt kaebuse lisa 1; digitaalse

kohtutoimiku leht (dtl) 14). Keskkonnaamet on kaebaja keskkonnaloa taotluse arvamuse

saamiseks edastanud 27.12.2021 kirjaga nr DM-117789-5 Kuusalu Vallavalitsusele (kaebuse

lisa 2; dtl 114) ning Kuusalu Vallavalitsus ei ole oma 10.02.2022 korraldusega nr 87

nõustunud kaevandamise loa andmisega Valgejõe liivakarjäärile Koitjärve metskond 5

kinnistul (vt kaebuse lisa 4; dtl-d 120-123).

25. Peamised argumendid, miks vastustaja ei ole nõustunud keskkonnaloa andmisega on: 1)

Kuusalu vald nõustub kohalike elanike pöördumisega, seoses negatiivse mõju tekkega

piirkonna looduskeskkonnale, pidev müra ning vibratsioon häirib paratamatult kohalikku

looduskeskkonda ning mõjutab selle liigilist koosseisu; 2) ei ole teada, kuidas kaevanduseala

mõjutab marja- ja seenevarusid, mida kasutatakse lisaks enda tarbeks ka mahetoodangu

toorainena; 3) Kuusalu Vallavalitsus ei ole veendunud, et kavandatava tegevusega ei avaldu

negatiivset mõju piirkonna veerežiimile; 4) taotluse seletuskirjas on välja toodud hinnang

mürale, tolmule ning pinnaveele, kuid puuduvad viited või allikad, millele toetutakse

järelduste tegemisel; 5) juhul, kui on tagatud nimetatud maavarade osas varustuskindlus, siis

ei ole õigustatud uue karjääri avamine, kuna selleks puudub riigi huvi; 6) teekoormuse

suurenedes võib oluliselt halveneda ligipääs Vesa ja Sauepõllu kinnistutele; 7) Kuusalu vald

ei ole veendunud, et maardla rajamisega ei kaasne olulist keskkonnamõju ega avaldu mõju

kohalike inimeste elukvaliteedile.

26. Riigikohus on selgitanud, et kaevandamisloa kooskõlastamisel on kohalikul

omavalitsusel lai kaalumisruum ning kohus võib sekkuda juhul, kui kohalik omavalitsus on

lähtunud lubamatutest, asjakohatutest või sobimatutest kaalutlustest, mistõttu tekivad

kahtlused otsuse ratsionaalsuses (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-3-1-37-15, p 20).

Otsustades selle üle, kas anda kaevandamisloa taotlusele nõusolek, tuleb kohalikul

omavalitsusel lähtuda omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest, kaaludes muu

hulgas keskkonnahoiualaseid ja sotsiaalseid argumente (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

30.09.2022 otsus nr 3-20-1247/27, p 10). Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud

toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning

muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt (HKMS § 158 lg 3). Kohus ei hinda

eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu

õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3 ls-d 2-3).

Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise

aja seisuga (HKMS § 158 lg 2).

27. Nähtuvalt vaidlusalusest korraldusest on vald võtnud keeldumise aluseks kohalike elanike

ja huvigruppide seisukohad võimalikust negatiivsest mõjust looduskeskkonnale, kavandatava

tegevuse võimalikust ohust veerežiimile, sh maardlast ca 580 m kaugusel asuvale Vesa

kinnistule; negatiivsest mõjust teekoormusele; müra ja tolmu kui häiringute mõju puuduliku

hindamise kaebaja taotluses ning sellest tekkinud kahtlused võimalikust ülemäärasest mõjust.

Kõik need kaalutlused on asjakohased, sest seonduvad kohaliku elu küsimustega ja kohalike

elanike elukeskkonnaga. Kohaliku elu küsimused on lähtuvalt sisulisest kriteeriumist need

küsimused, mis võrsuvad kohalikust kogukonnast ja puudutavad seda ega ole vormilise

kriteeriumi kohaselt haaratud või põhiseadusega antud mõne riigiorgani kompetentsi (vt

Riigikohtu lahend nr 3-4-1-4-07, p 12).

9(16)

3-22-1035

28. Esmalt aga markeerib kohus ära, millised vastustaja kaalutlused on asjassepuutumatud

ning seejärel analüüsib kohus, kas eelnimetatud lubatud kaalutlused on piisavad, et lugeda

vaidlusalune korraldus õiguspäraseks.

29. Kohus nõustub kaebajaga osas, et mõneti on vastustaja väited vaidlusaluses korralduses

asjassepuutumatud ja hüpoteetilised.

Vibratsioon

30. Vaidlusaluses korralduses on mh märgitud, et pidev vibratsioon häirib paratamatult

kohalikku looduskeskkonda ning mõjutab selle liigilist koosseisu (vt kaebuse lisa 4; dtl 122).

Samas ei ole vaidlusalusest korraldusest arusaadav, millest vastustaja hinnangul kavandatava

tegevuse puhul vibratsioon tekib.

31. Kaebaja on keskkonnaluba taotletud liiva kaevandamiseks. Taotluse seletuskirjas on

negatiivse mõjuna märgitud üksnes müra ja tolm. Nähtuvalt kaebusele lisatud Valgejõe

liivamaardla Valgejõe II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruandest ei teki keskkonnale

kahjulikku vibratsiooni kavandatava tegevuse käigus, kuna karjääris ei toimu lõhketöid ning

kasutatavad mäemasinad (ekskavaatorid, kallurid, sõelad) ei tekita vibratsiooni (vt kaebuse

lisa 1; dtl 59).

32. Eeltoodust lähtuvalt on vastustaja väide vibratsioonist hüpoteetiline.

Riigikaitselise ehitise piiranguvöönd

33. Samuti ei ole asjas määravat tähtsust faktil, et taotletav Valgejõe II uuringuruumi

teenindusala asub riigikaitselise ehitise Kaitseväe Keskpolügooni piiranguvööndis.

Kaitseministeerium on 08.09.2021 kirjas nr 12-4/21/2975 märkinud, et praegu teadaolevate

andmete alusel ei ole Kaitseministeeriumil vastuväiteid aktiivse tarbevaru plokkide

kinnitamisele (vt kaebuse lisa 1; dtl 71). Järelikult ei ole tegemist kohaliku elu küsimusega.

Üldplaneeringu menetlus

34. Ühtlasi on ekslik vastustaja väide, et kohalikul omavalitsusel ei ole õiguslikult võimalik

anda kooskõlastust maavara kaevandamisloale enne valla üldplaneeringu menetluse lõpule

viimist, sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise läbiviimist, planeerimisdokumendi

kehtestamist ja jõustumist.

35. Nagu Riigikohus on selgitanud, siis ka juhul, kui kohalikule omavalitsusele on esitatud

keskkonnaloa taotlus arvamuse saamiseks ilma keskkonnamõjude hindamiseta (kui see on

seadusest tulenevalt kohustuslik), tuleb kohalikul omavalitsusel anda MaaPS § 49 lg 6 alusel

arvamus (vt Riigikohtu lahend nr 3-20-1247/27, p 25). Seejuures on kohalikul omavalitsusel

väga lai kaalumisruum, mis tähendab, et välistatud ei ole, et arvamuse andmisel võetakse

arvesse ka menetluses olevat üldplaneeringu lahendust. Käesoleval juhul aga on vastustaja ise

vaidlusaluses korralduses deklareerinud, et kaebaja esitatud taotlus on kooskõlas kehtiva

üldplaneeringuga (vt kaebuse lisa 4; dtl 121). Väidet, et menetluses olev üldplaneering

välistab kooskõlastuse andmise, pole esitatud ka Kuusalu Vallavalitsuse 07.04.2022

vaideotsuses nr 197 (vt kaebuse lisa 6; dtl 133-135). Veelgi enam, vaidlusaluses korralduses

on vastustaja lausa selgesõnaliselt märkinud, et kaebaja taotlus on kooskõlas kehtiva

üldplaneeringuga (vt kaebuse lisa 4; dtl 121). Seega on tegemist alles kohtumenetluses

esitatud väitega ning kohus ei ole veendunud, et sellest lähtuti ka vaidlusaluses korralduses,

mistõttu jätab kohus selle väite tähelepanuta (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-29-12, p 20).

Liivakarjääri pindala

10(16)

3-22-1035

36. Asjasse puutumatu on ka vastustaja väide, kuidas ja millise metoodikaga on arvutatud

liivakarjääri suuruseks 24,87 ha. Kuigi tekitab küsitavusi, miks taotletakse kaevandamisluba

liivakarjäärile, mille pindala on napilt alla 25 ha, samas kui KeHJS § 6 lg 1 punkti 28 kohaselt

on pealmaakaevandamine suuremal kui 25 ha suurusel alal olulise keskkonnamõjuga tegevus

ning sellisel juhul on keskkonnamõjude hindamine kohustuslik (KeHJS § 3 lg 1 p 1). Sellest

sõltumata ei saa vastustaja ette heita kaebajale taotletava mäeeraldise pindala suuruse valikut.

Üksnes kaebajal on õigus otsustada, millises ulatuses kaevandamisluba taotletakse.

Müra

37. Vastustaja on vaidlusaluses korralduses leidnud, et taotluse seletuskirjas on toodud välja

hinnangud mürale, tolmule ning pinnaveele, kuid välja ei ole toodud viiteid ega allikaid,

millele toetutakse järelduste tegemisel.

38. Kuigi on ilmne, et taotletava tegevusega kaasneb müra (ja sellele ei ole vastu vaielnud ka

kaebaja), siiski on kaebaja kaevandamisloa taotluse seletuskirjas analüüsinud müra jäämist

piirnormidesse (vt kaebuse lisa 1 lisa 4; dtl-d 32-34). Taotluse seletuskirjas on selgitatud, et

arvestuslik kombineeritud maksimaalne müratase jääb elamu juures alla lubatud päevast

piirnormi; öisel ajal ei ole planeeritud taotletavas karjääris kaevandada; mürataseme 54 dB

arvutamisel on aluseks võetud, et müraallikad koos mäetööde aja ning suunaga on karjääri

planeeritava töötamise perioodil lühikest aega lähimas punktis; pesemis- ja

sõelumiskompleks, ekskavaator, kallur ja kopplaadur ei tööta korraga ühes kohas, seega

alaneb müratase lähima elamu juures veelgi ning mürataseme vähendamisel saab leevendava

meetmena transpordivahendite liikumise kiirust vähendada (vt kaebuse lisa 1; dtl-d 33-34).

Seejuures on viidatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrusele nr 71 „Müra normtasemed

elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“.

Vajadusel oleks saanud vastustaja küsida ka kaebajalt täpsustavaid andmeid müramõõtmiste

kohta (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 11.11.2015 otsus nr 3-3-1-37-15, p 18). Seda aga asja

materjalidest ei nähtu, et vastustaja oleks teinud (HMS § 6).

39. Kuid isegi juhul, kui vastustaja ei küsinud täiendavat teavet (nagu praegusel juhul), siis

oleks vastustaja pidanud hindama, kas taotluse seletuskirjas või geoloogilise uuringu aruandes

välja pakutud leevendusmeetmed on piisavad. Nii näiteks on geoloogilise uuringu aruandes

märgitud, et masinatest lähtuvat mürataset vähendab uuringuala ümbritsev mets, samuti saab

rajada teenindusmaale müratõkke valle (vt kaebuse lisa 1; dtl 59). Argumente osas, et neid

leevendusmeetmeid oleks vastustaja analüüsinud, vaidlusalusest korraldusest ega ka

vaideotsusest ei nähtu. Siinkohal ei pea kohus silmas, et kohalik omavalitsus asuks ise

teostama ulatuslikke keskkonnauuringuid. Küll aga tuleks vastustajal läbi analüüsida kõik

taotlusele lisatud asjakohased materjalid ja uuringud ning sellest lähtuvalt anda oma hinnang.

Asja materjalidest nähtuvalt oli vastustajal võimalik tutvuda keskkonnaloa taotluse ja muude

asjasse puutuvate dokumentidega keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (vt kaebuse lisa

2; dtl 114).

40. Vaidlusaluses korralduses on viidatud ka võimalikule tuulekoridorile peale ulatuslikke

raieid ning sellega kaasnevast suuremast mürast Vesa kinnistule (vt kaebuse lisa 4; dtl 122).

41. Taotluse seletuskirjas on märgitud, et tulevane karjääriala on valdavalt kaetud

männimetsaga; tulevase karjääri põhjaosas on lageraielank, kuhu on istutatud männiistikuid;

seega tuleb esmalt mets raadata, kännud ja männiistikud eemaldada (vt kaebuse lisa 1, lisa 4;

11(16)

3-22-1035

dtl 31). Seega ei saa pidada viiteid võimaliku tuulekoridori tagajärjel mürataseme tõusust

ilmselgelt asjakohatuteks.

42. Eelnevalt võib väita, et kuigi vastustaja argumendid seoses võimaliku müraga oleks

võinud olla põhjalikumad, siiski ei saa neid asjakohatuteks või lubamatuteks pidada.

Tolm

43. Samuti ei ole hinnatud tolmuga kaasneva negatiivse mõju leevendusmeetmeid

vaidlusaluses korralduses, vaid üksnes märgitud, et taotluse seletuskirjas puuduvad viited ja

allikad, millele toetutakse järelduste tegemisel seoses tolmuga. Nii on näiteks taotluse

seletuskirjas märgitud, et karjäärisiseseid teid, väljaveoteid ja lao platse tuleb kuiva ilmaga

niisutada; karjääris on plaanis kasutada mobiilset sõelumiskompleksi (vt kaebuse lisa 1; dtl

34). Vaidlusaluses korralduses ega vaideotsuses nendele tähelepanu pole pööratud. Seetõttu

on üldsõnalised vastustaja argumendid seoses tolmuga kaasnevatest negatiivsetest võimalikest

mõjudest looduskeskkonnale.

44. Kohtu hinnangul ei saanud puudused põhjendamiskohustuse täitmisel seoses müra ja

tolmuga kaasnevatest võimalikest negatiivsetest mõjudest, mõjutada vaidlusaluse korralduse

tulemust, kuivõrd need ei olnud ainukesed nõusoleku andmisest keeldumise argumendid.

Keskkonnakaitselised argumendid

45. Küll aga ei nõustu kohus kaebajaga, et vaidlustatud korralduses esitatud valla kõik

vastuväited karjääriga kaasnevatest olulistest keskkonnamõjudest ja mõjust kohalike inimeste

elukvaliteedile on hüpoteetilised, ebamäärased ja põhjendamata.

46. Vastustaja on õigesti selgitanud, et keskkonnakaitselised ja kohalike elanike huvide

kaalutlused põimuvad vastustaja pädevusse kuuluva kohaliku huviga ning seetõttu võib

kohalik omavalitsus anda hinnangu sellele, millist mõju võib kaevandamine kohalike elanike

elukvaliteedile avaldada. Nii on ka vaidlusaluses korralduses toodud, et kohalik omavalitsus

peab kaevandamisloa kooskõlastamist otsustades arvestama omavalitsuslike ja kogukonna

huvidega, kaaludes keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke argumente ja arvestama

müra, vibratsiooni, põhjavee, joogivee, teede lagunemisega jne; /…/ arvestades, et

keskkonnaalased kaalutlused on nii Keskkonnaameti kui ka kohaliku omavalitsuse pädevuses,

peab kohalik omavalitsus arvestama ka vältimis- ja ettevaatuspõhimõttega (KeÜS § 10 ja §

11) (vt kaebuse lisa 4; dtl 121).

47. KeHJS § 6 lg 1 punkti 28 kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus

pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal. Käesoleval juhul on

keskkonnaloa taotluses taotletava mäeeraldise teenindusmaa pindala 24,87 ha, sh mäeeraldise

pindala 20,70 ha (vt kaebuse lisa 1; dtl 15). Seega ei olnud keskkonnaloa taotluse kohaselt

tegemist KeHJS § 6 lg 1 p 28 kohase olulise keskkonnamõjuga, kuid see ei tähenda, et

taotletava tegevusega mingil juhul olulist keskkonnamõju ei kaasneks. Keskkonnaametil tuleb

alati anda eelhinnang keskkonnamõju olulisusele (KeHJS § 6 lg 2 p 2). Kui Keskkonnaamet

leiab, et kavandatav tegevus toob eeldatavasti kaasa olulise keskkonnamõju, tuleb

keskkonnamõju hindamine (KMH) algatada (KeHJS § 3 lg 1 p 1). Vaidlust ei ole aga selles,

et vastustajale edastatud taotlusega koos ei olnud KMH eelhinnangut, mistõttu ei saanud

vastustaja ka oma arvamuse andmisel sellest lähtuda. Seetõttu ei ole asjakohatu vastustaja

tuginemine keskkonnamõjude hindamata jätmisele. Veelgi enam, eeltoodu tähendab, et

vastustaja kaalutlused kaevandamisega kaasnevatest võimalikest negatiivsetest mõjudest

keskkonnale ei saa olla oma mahult ja ulatuselt võrreldavad olukorraga, kus talle on koos

kaevandamisloa taotlusega edastatud ka keskkonnamõjude hindamise aruanne või eelhinnang.

12(16)

3-22-1035

Nii on see ka käesoleval juhul, mistõttu oli kohalikul omavalitsusel keeruline asuda süvitsi

analüüsima ka taotluses märgitud leevendusmeetmete piisavust.

48. Täiendavalt on vastustaja vastuses kaebusele selgitanud, et paikkond on elupaigaks

näiteks sellistele liikidele nagu metsis, euroopa naarits, ilves, jäälind, musträhn, vaenukägu,

nahkhiired, halltoonekurg (vt vastustaja 06.06.2022 menetlusdokument, p 36; dtl 163). Samuti

on vastustaja selgitanud vastuses kaebusele, et Valgejõe liivamaardla asub osaliselt Põhja-

Kõrvemaa maastikukaitsealal, mis kattub ka ürglooduse objektina arvel oleva Põhja-

Kõrvemaa liustikutekkeliste pinnavormide alaga; maardlast põhjas asub Lahemaa rahvuspark;

lõunapoolse lahustüki piirkonnas on metsise elupaik; lisaks on piirkonnas III kategooria

kaitsealuseid liike ja pärandkultuuriobjekte; maardlast ida pool on Valgejõe kalda

piiranguvöönd (dtl 164). Kuigi vastustaja ei ole viidanud ühelegi uuringule, millest nähtuksid

taotletava tegevusega kaasnevad negatiivsed mõjud keskkonnale, sh piirkonnas asuvatele

looduskaitse- ja hoiualadele ning Lahemaa rahvuspargile, siiski on vastustaja viidanud, et vald

on juba rajanud maardla keskkonnariskide ja -ohtude reservatsioonidega ning on eelduslikult

ka teatava negatiivse mõju kaasa toonud (vt vastustaja 06.06.2022 menetlusdokument, p 45;

dtl 164). Sellest johtuvalt järeldab kohus, et vastustaja tugineb varasemale kogemusele

samasse piirkonda maardla rajamisel. Siiski ei ole vastustaja täpsustanud, millist konkreetset

maardlat silmas peetakse. Veelgi enam, nagu ka kaebaja on märkinud, siis taotletavat

kaevandamisluba hõlmav ala on üldplaneeringu järgi Valgejõe liiva- ja kruusamaardla.

Seetõttu oleks pidanud vastustaja oleme konkreetsem ning selgitama, millist konkreetset

maardlat silmas peetakse.

49. Teisalt aga on ilmne, et kaevandamine avaldab mõju looduskeskkonnale, seda enam, kui

taotletav mäeeraldis asub kinnistul, mis ulatub looduskaitsealale (Maa-ameti geoportaalist

nähtuvalt ulatub kõnesolev kinnistu Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealale). Seda, kuidas

kaevandamistegevus võib mõjutada looduskaitsealal pesitsevaid liike, taotluse seletuskirjas

analüüsitud ei ole. Taotluse seletuskirjas on üksnes nenditud, et taotletava liivakarjääri

piiresse ei jää kaitstavaid loodusobjekte ega tehnorajatisi ning nende kitsendusi (vt kaebuse

lisa 1, lisa 4; dtl 29). Ometi nähtub Maa-ameti kaardirakendusest, et Koitjärve metskond 5

kinnistu osal, mis ulatub Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealale, asuvad ka III kategooria

kaitsealused liigid (loomad, linnud, kalad; kaardil tähistatud sinise ruudu sees oleva sinise

kolmnurgaga). Ühtlasi ei ole analüüsitud küsimust, kas ja kuidas võib mõjutada

kaevandamine Lahemaa rahvuspargis elavaid ja pesitsevaid liike. Mõlemad, nii Põhja-

Kõrvemaa looduskaitseala kui ka Lahemaa rahvuspark on Natura 2000 alad. Seega puudub

kogumis hinnang lähedal asuvatele looduskaitsealadele. Seetõttu ei saa pidada vastustaja

argumente kaevandamise võimalikust negatiivsest mõjust looduskeskkonnale ilmselgelt

asjakohatuteks või hüpoteetilisteks.

50. Kohus möönab, et esmalt näib vastuoluline vastutaja väide, et valla väärtused on

Lahemaa Looduskaitseala, Natura 2000 ja RMK matkarajad ning täiendavate kaevanduste

rajamine valla territooriumile ei ole puudutatud isikute hinnangul kooskõlas valla väärtuste

säilimise ja arengu perspektiiviga. Samas kui vastustaja on andnud kooskõlastuse teisele

ettevõttele kaebaja taotletavast maardlast vaid 4,5 km kaugusel asuvas maardlas (Kalajärve IV

liivakarjäär; asukohaga Harju maakond, Kuusalu vald, Valgejõe küla, Loksa metskond 421

(katastritunnus 35301:001:1666) liiva kaevandamiseks hinnanguliselt samas mahus, kui

kaebaja taotles (vt kaebaja 13.10.2022 menetlusdokumendi lisa 1; dtl 179). Seejuures ei ole

vald selgitanud käesolevas menetluses, miks on hilisemalt leitud siiski, et samasse piirkonda

uue maardla rajamine on kooskõlas valla nägemusega. Siiski nähtuvalt Maa-ameti

kaardirakendusest asub Kalajärve 4 liivakarjääri vahetus läheduses veel aktiivseid maardlaid

(Kalajärve liivakarjäär). Erinevalt aga kaebaja taotletud mäeeraldisest, mille vahetus

13(16)

3-22-1035

läheduses aktiivseid karjääri ei paikne. Samuti ei ulatu Loksa metskond 421 kinnistu (millel

asub Kalajärve 4 liivakarjääri) ühelegi looduskaitsealale.

51. Vaidlusaluses korralduses on tuginetud keskkonnahoiualasele argumendile, et Harju

maakonnaplaneeringu 2030 kohaselt on kaevandusala määratud rohelise võrgustiku

tuumikalana, mistõttu roheala lõhkumine häirib ka seal elutsevate loomade (põdrad, hirved,

karud, hundid) kui ka lindude elu (vt kaebuse lisa 4; dtl 122). Kaebaja leiab, et Harju

maakonnaplaneering 2030 ei välista kooskõlastuse andmist, kuivõrd kehtiva üldplaneeringu

kohaselt on tegemist maardla alaga. Seejuures on kaebaja viidanud Tallinna Ringkonnakohtu

15.12.2016 otsusele nr 3-14-52456.

52. On tõsi, et ainuüksi väide, et tegemist on rohelise võrgustiku tuumikalaga, ei välista

kaebaja taotlusele nõusoleku andmist. Samas ei ole see olnud ainuke vastustaja väide

nõusoleku andmisest keeldumisel. Vaid pigem see väide toetab vastustaja argumenti

võimalikust negatiivsest ülemäärasest mõjust kaitstavatele III kategooria looma ja linnu

liikidele. Seetõttu ei pea kohus esitatud vastustaja väidet ilmselgelt asjakohatuks. Ühtlasi lisab

kohus, et Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2016 otsuse nr 3-14-52456 punktis 21 toodud

seisukohad1 ei ole käesolevas asjas asjakohased. Nimelt tuleb selgelt eristada olukorda, kus

kohalikul omavalitsusel on nõustumise andmisel või keeldumisel võimalik lähtuda

keskkonnamõjude hindamise aruandest või eelhinnangust võrreldes sellega, kus

keskkonnamõjude hindamist või eelhinnangut veel tehtud ei ole. On ilmne, et kohalikule

omavalitsusele teadaolev infohulk on seetõttu erinev. Juhul, kui kohalikul omavalitsusel oleks

kasutada ka keskkonnamõjude hindamise aruanne, oleks ka põhjendamiskohustus kohalikul

omavalitsusel ulatuslikum. Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2016 lahendis oli olukord, kus

kohalikul omavalitsusel oli kasutada ka keskkonnamõjude hindamise aruanne. Praegusel juhul

see nii ei olnud. Seetõttu oli ka vastustajal väga keeruline asuda põhjalikumalt motiveerima,

kuidas kavandatav tegevus seab ohtu teemaplaneeringuga kavandatud eesmärkide

saavutamise. Kui asuda seisukohale, et kohaliku omavalitsuse motiveerimiskohustus on sama

ulatuslik nii siis, kui Keskkonnaamet on koos loataotlusega edastanud ka keskkonnamõjude

hindamise aruande või eelhinnangu, võrreldes sellega, kui vastavaid dokumente kohalikule

omavalitsusel ei esitata, siis tähendaks see sisuliselt, et käesoleval juhul oli kohalik

omavalitsus kohustatud tegema ise keskkonnamõjude hindamise või viima läbi ulatuslikke

keskkonnauuringuid. See aga ei oleks kooskõlas seadusandja mõttega.

53. Eelneva kokkuvõtteks leiab, et vastustaja argumendid võimalikust negatiivsest

ülemäärasest mõjust looduskeskkonnale on piisavad ja põhjendatud.

Pinnavesi

54. Asjakohaseks ja kaalukaks argumendiks on see, et kaevandamine halvendaks

ümbruskonna elanike elutingimusi (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-3-1-37-15, p

17).

1 „Rohevõrgustikuga seotud väidete osas ei saa keeldumist pidada samuti põhjendatuks, sest viide väga suure

üldistusastmega maakonnaplaneeringule ei ole piisavalt konkreetne, vaid selle asemel tulnuks selgitada, kas ja

kuidas kavandatav tegevus reaalselt takistaks teemaplaneeringuga seatud eesmärkide saavutamist (vt lahend nr

3-3-1-37-15, p 17; Riigikohtu 15.10.2013 otsus nr 3-3-1-35-13, p-d 13 ja 17). Seejuures on KMH aruande p-s

6.5 (lk 49) ja p-s 10.1 (lk 66) muu hulgas hinnatud kaevandamise mõju ka kõnealuse rohevõrgustiku toimimisele

ja loetud see väheoluliseks, kuna igal juhul säilib vähemalt 200 meetri laiune koridor.“ (Tallinna

Ringkonnakohtu 15.12.2016 otsus nr 3-14-52456, p 21).

14(16)

3-22-1035

55. Vaidlusaluses korralduses on selgitatud, et Vesa kinnistu tarbevett ammutatakse allikatest

ning kinnistule on rajatud tiigid, kuhu soetatud kalad; Kuusalu Vallavalitsus ei ole veendunud,

et kavandatava tegevusega ei avaldu negatiivset mõju piirkonna veerežiimile (vt kaebuse lisa

4; dtl 122).

56. Vastuses kaebusele on vastustaja täpsustanud, et kaevandamine võib negatiivselt

mõjutada ca 580 m kaugusel idas (Vesa kinnistu) asuvas majapidamises elavate inimeste elu

ja tervist. Kohtul hinnangul puudub kahtlus, et kaevandamine kinnistust ca 580 m kaugusel

võib mõjutada pinnaveerežiimi. Seda enam, et taotluse seletuskirja kohaselt on planeeritud

kaevandada nii veepealt kui ka -alt (vt kaebuse lisa 1; dtl 34). Kuigi taotluse seletuskirjas on

märgitud, et kaevandamise käigus põhjavett (pinnasevett) ei alandata ega juhita karjäärialalt

välja (vt kaebuse lisa 1, lisa 4; dtl 34), siiski oli vastustajal keeruline hinnata võimalikku

negatiivset mõju põhjaveerežiimile põhjalikumalt, arvestades, et lähim elamu asub maardlast

ca 580 m kaugusel ning kaevandada planeeritakse ka allpool pinnasevett. Eelnevast lähtuvalt

leiab kohus, et vastustaja on põhjendatult leidnud, et vastustaja ei ole veendunud, et

kavandatava tegevusega ei avaldu negatiivset mõju piirkonna veerežiimile. Tegemist on

olulise küsimuse ning ülemäärase mõjuga kohalike elanike elukeskkonnale.

57. Kuigi kaebaja on esitanud 20.01.2023 kohtule Keskkonnaameti koostatud Kalajärve 4

liivakarjääri keskkonnamõjude eelhinnangu, milles leitakse, et kui vett kaevandamise

eesmärgil karjääri alalt ei kõrvaldata ega juhita karjäärialalt kõrvale, siis kaevandamine ei

mõjuta oluliselt põhjaveetaset (vt kaebuse 20.01.2023 menetlusdokument, lisa 1; dtl 261).

Siiski ei olnud nimetatud tõend osaks dokumentidest, millest sai vastustaja lähtuda

vaidlusaluse korralduse andmisel. Nagu kohus on ka eelnevalt selgitanud, siis hindab kohus

vaidlusaluse korralduse õiguspärasust selle tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2).

Varustuskindlus

58. Vastustaja on vaidlusaluses korralduses märkinud, et juhul, kui on tagatud nimetatud

maavarade osas varustuskindlus, siis ei ole õigustatud uue karjääri avamine, kuna selleks

puudub riigi huvi (MaaPS § 55 lg 2 p 10) ning soovitakse saada varustuskindluse arvutus (vt

kaebuse lisa 4; dtl 122).

59. Kohus nõustub kaebajaga, et maavara varustuskindlustuse üle ei saa kohalik omavalitsus

otsustada. Küll aga ei tähenda see, et valla tuginemine varustuskindlusele on asjakohatu.

„KOV ei saa niisiis langetada lõplikku otsust selle kohta, kas varustuskindlus piirkonnas on

tagatud või mitte. See otsus on Vabariigi Valitsuse pädevuses. Varustuskindluse tagatus on

üks asjaoludest, mis võib kinnitada riigi ülekaaluka huvi esinemist konkreetsel juhul (MaaPS

§ 55 lg 4). KOV-l pole siiski keelatud viia ennast ajakohaste ja usaldusväärsete andmete

põhjal kurssi sellega, milline on eeldatav riiklik huvi, ning arvestada seda kohalike huvide

kõrval lisaargumendina nii kaevandamist kooskõlastades kui ka kooskõlastamisest

keeldudes.“ (Riigikohtu halduskolleegiumi 30.09.2022 otsus nr 3-20-1247/27, p 31).

60. Eelnevast lähtuvalt ei saa pidada vastustaja argumenti varustuskindluse osas ilmselgelt

asjakohatuks, kuivõrd vastustaja on viidanud Kuusalu vallas olevatele aktiivsetele

maardlatele. Seetõttu on ilmne, et juhul, kui olemasolevatest aktiivsetest maardlatest maavara

kaevandamiseks piisab, siis kohalike elanike huvides ei ole Valgejõe külla uue maardla

rajamine.

Võrdsuspõhiõigus

15(16)

3-22-1035

61. Kaebaja väidab, et vastustaja on kohelnud ebavõrdselt kaebajat, kelle taotlusele

nõusolekut ei antud ja KMG OÜ-d, kelle taotlusele vastustaja nõusoleku andis.

62. Võrdsuspõhiõiguse sisuks on, et võrdselt koheldakse võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt

(PS § 12). Asja materjalist nähtub, et kaebaja taotletava Valgejõe liivamaardla ja KMG OÜ

taotletud maardla erinevad juba ainuüksi asjaolu poolest, et Valgejõe liivakarjäär, mis asub

Koitjärve metskod 5 kinnistul, ulatub osaliselt Põhja-Kõrvemaa maastikukaitsealale.

Asjaolule, et Valgejõe liivamaardla piirid ulatuvad ka Põhja-Kõrvemaa maastikukaitsealale,

kaebaja vastu vaielnud ei ole. Tegemist on olulise faktiga, millest võib sõltuda ka hinnang

keskkonnamõjudele, sh keskkonnamõjude eelhinnang. Kuigi nõustuda saab selles, et

taotletavad karjäärid asuvad lähestikku, siiski ei ole tegemist samasuguste asjaoludega (vt

käesoleva otsuse põhjenduste punkt 50). Seetõttu ei ole kohtu hinnangul tegemist ebavõrdse

kohtlemisega. Seda enam, et kaebaja esitatud vastustaja 22.09.2022 korraldusest nr 465 ei

nähtu, kas kohalikud elanikud või huvigrupid on Kalajärve 4 liivakarjääri kaevandamisloa

taotlusele vastu vaielnud või mitte. Kaebaja taotlusele on aga vastu olnud kohalikud elanikud.

63. Ülaltoodud kokkuvõtteks leiab kohus, et kuigi vaidlusaluses korralduses esineb mõneti

üldsõnalisi ja asjasse puutumatuid väiteid, siiski on ilmne, et taotletav tegevus (liiva

kaevandamine) võib avaldada olulist mõju piirkonnas elavatele ja pesitsevatele looma- ning

linnuliikidele, samuti ei ole välistatud põhjaveerežiimi muutus (kuivõrd planeeritakse

kaevandada ka allpool pinnavett ning lähim elamu asub maardlast ca 580 m kaugusel) ning

kaevandamisest tekkiv ülemäärane mõju lähedal asuvale Vesa kinnistule, samuti mõjutab

liikluskoormuse tõus kohalike elanike elukeskkonda. Arvestades asjaolu, et kohus on pidanud

välja toodud argumente piisavaks, puudub vajadus võtta täiendavalt seisukoht küsimuses, kas

seene- ja marjametsadele avalduv võimalik mõju on asjasse puutuv argument või mitte.

Toodud kaalutlused on piisavad, et lugeda vastustaja 10.02.2022 korraldus õiguspäraseks.

64. Eeltoodust lähtuvalt jääb kaebus nii õigusvastasuse tuvastamisnõudes kui ka

kohustamisnõudes tervikuna rahuldamata.

III

65. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu menetluskulud jäävad kaebaja

kanda. Kuivõrd vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud, siis

jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

16(16)