2-22-14858/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-14858

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Määruse tegemise aeg ja koht

22. veebruar 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-14858

Tsiviilasi

V. N. i võlgade ümberkujundamise menetlus

Menetlustoiming

võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

võlgnik V. N. (isikukood XXX; elukoht XXX);

võlausaldajad:

- I

Bondora AS

(registrikood

11483929;

e-post

kohustused@bondora.com);

- II

AS LHV

Finance

(registrikood

12417231;

e-post

lhvfinance@lhv.ee);

- III Multitude Bank p.l.c. (registrikood C 56251), esindaja

OK Incure OÜ

(registrikood

11542046;

e-post

mail@okincure.ee);

- IV Swedbank AS (registrikood 10060701), esindaja K. R., e-

post XXX;

- V PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910), esindaja P.

M., e-post XXX;

- VI ESTO AS (registrikood 14180709; e-post info@esto.ee);

- VII Creditstar Estonia AS (registrikood 11251314), esindaja

K. V., e-post XXX;

- VIII

IPF

Digital AS

(registrikood

11034137;

e-post

paringud@ipfdigital.com);

- IX Monefit Estonia OÜ (registrikood 12449415; e-post

register@creditstargroup.com);

- X

BB

Finance OÜ

(registrikood

11306564;

e-post

info@bbfinance.ee);

- usaldusisik E. S. (Mittetulundusühing Majandamisnõustaja;

e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada V. N. i maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamiseks.

2. Kinnitada V. N. i esitatud võlgade ümberkujundamiskava järgnevalt:

Tsiviilasi nr 2-22-14858

2(8)

Võlausaldaja

Kohustuse

kogusumma1

Kohustuse

põhinõue

Kohustuse

täitmise

periood

kuudes

Osamaksete

arv / suurus

Kohustuse

täitmise

summa

kokku

Kohustuse

rahuldamise

määr (%) /

põhinõude

rahuldamise

määr (%)

Bondora AS

1590,89

490,51

2281,38

721,50

32,98

5117,26

1558,27

475,00

2213,18

702,95

4949,40

III 2023 –

VIII 2027

54 / 82,50

4455,00

87 / 90

AS LHV Finance

3876,28

83,91

3960,19

3767,96

81,84

3849,80

III 2023 –

VIII 2027

54 / 64,15

3464,10

90 / 90

Multitude Bank p.l.c.

2980,91

2847,79

III 2023 –

VIII 2027

54 / 47,45

2562,30

86 / 90

Swedbank AS

1852,26

667,86

2520,12

1830,90

651,55

2482,45

III 2023 –

VIII 2027

54 / 41,40

2235,60

89 /90

PLACET

GROUP OÜ

2131,59

2000,12

III 2023 –

VIII 2027

54 / 33,35

1800,90

84 / 90

ESTO AS

2107,64

2000,00

III 2023 –

VIII 2027

54 / 33,35

1800,90

85 / 90

Creditstar Estonia AS

1870,37

1807,37

III 2023 –

VIII 2027

54 / 30,15

1628,10

87 / 90

IPF Digital AS

1724,90

1602,50

III 2023 –

VIII 2027

54 / 26,70

1441,80

84 / 90

Monefit Estonia OÜ

680,66

654,55

III 2023 –

VIII 2027

54 / 10,90

588,60

86 / 90

BB Finance OÜ

422,58

418,12

III 2023 –

VIII 2027

54 / 7,00

378,00

89 / 90

23 516,22

22 612,10

376,95

20 355,30

1 võlgniku kohustused ei ole tagatud võlgnikule või kolmandale isikule kuuluva varaga, samuti

käenduse ega garantiiga

2 kohustuse tasumise sagedus kõigi võlausaldajate puhul on iga kuu 15. kuupäev

3 lepingud ümberkujundatavate kohustuste osas lõpevad ümberkujundamiskava kinnitamisel

3. Määrata V. N. i usaldusisiku E. S. i tasuks 1200 eurot Mittetulundusühingule

Majandamisnõustaja, kelle kaudu usaldusisik tegutseb.

4. Määratud usaldusisiku tasust 1000 eurot maksta V. N. i poolt 15. detsembril 2022,

13. jaanuaril 2023 ja 15. veebruaril 2023 kohtu deposiidina tasutud summa arvel

Mittetulundusühingule Majandamisnõustaja (registrikood 80292324, AS SEB Pank

arvelduskonto nr XXX).

5. Anda V. N. ile riigi menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks summas 200 eurot ja

määrata, et V. N. ei pea riigipoolset menetlusabi võlgade ümberkujundamiskava täitmisel

hüvitama.

6. Välja mõista riigi vahenditest usaldusisiku tasu 200 eurot Mittetulundusühingule

Majandamisnõustaja (registrikood 80292324, AS SEB Pank arvelduskonto nr XXX).

7. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik.

8. Kohustada V. N. i iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitama

usaldusisikule 25. aprilliks aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava

Tsiviilasi nr 2-22-14858

3(8)

täitmise kohta. Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada 25. aprilliks 2023; edaspidi

25. aprilliks 2024 jne.

9. Kohustada usaldusisikut esitama kohtule aruanne V. N. i võlgade ümberkujundamise

menetluse lõpuks.

10. Toimetada määrus kätte võlgnikule, võlausaldajatele ja usaldusisikule ning saata punkt 6

osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

11. Määrus teha avalikult teatavaks ja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.

12. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

13. Võlgnik

kannab

võlgade

ümberkujundamise

menetluse

kulud.

Võlausaldajate

menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks

määramata.

Edasikaebamise kord

Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning ümberkujundamiskavale

vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad määruse peale

usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud

1. V. N. (võlgnik) esitas 05.10.2022 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse.

Avalduse kohaselt töötas võlgnik kuni oktoobrikuuni masina operaatorina aktsiaseltsis

ESTIKO - PLASTAR. Tema töötasu oli XXX eurot kuus ja muud sissetulekud 200 eurot kuus.

Võlgnik on vallaline. Ta on sattunud võlakeerisesse ning tema igakuiste tagasimaksete suurus

võlausaldajatele ületab tema igakuise sissetuleku määral, et tal ei jää endale vahendeid ära

elamiseks. Võlgnik soovib esimesel võimalusel leida uue töökoha ja kohustuste täitmise tähtaja

pikendamist talle jõukohaste osamaksetega. Võlgniku igakuised väljaminekud on 494 eurot:

eluasemekulud 80 eurot, kulutused toidule 250 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 30 eurot,

kulutused majatarvetele, hügieenile ja ravimitele 60 eurot, transpordikulud 40 eurot ning

sidekulud 34 eurot. Võlgnevuste tasumiseks jääv summa oli tema sissetuleku juures 1006 eurot.

Võlgnik kinnitab, et tal puudub vara, mida realiseerida. Võlgnikule kuulub sõiduauto BMW

(2004) hinnangulise väärtusega 2300 eurot. Võlgnik on märkinud oma kohustuste suuruseks

22 151 eurot.

2. Kohus võttis 18.10.2022 määrusega V. N. i maksejõuetusavalduse menetlusse, nimetas võlgniku

usaldusisikuks E. S. i, tehes talle kohustuseks võlgniku vara- ja võlanimekirja ning nende lisade

(hinnangutega võlgniku varalisele seisundile ja makseraskuste ületamiseks sobivaimale

menetluse liigi valikule) kohtule esitamise hiljemalt 18.11.2022, peatas võlgniku vara suhtes

läbiviidavad

täitemenetlused

või

muud

sundtäitmised

raha

sissenõudmiseks

kuni

ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni ning määras võlgnikule

usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina tasutava summa suuruseks 1000 eurot

osamaksetena.

3. Usaldusisik esitas 17.11.2022 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja ning hinnangu võlgniku

maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta. Usaldusisiku

hinnangu kohaselt tuleks võlgniku suhtes algatada võlgade ümberkujundamise menetlus, et

aidata tal oma makseraskused ületada.

4. Kohus algatas 24.11.2022 määrusega võlgniku suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse ja

määras usaldusisikule võlgade ümberkujundamiskava kohtule esitamise tähtajaks 23.01.2023.

Tsiviilasi nr 2-22-14858

4(8)

5. Usaldusisik

esitas

23.01.2023

kohtule

võlgniku

nimel

09.12.2022

koostatud

ümberkujundamiskava. Ühtlasi edastas usaldusisik kohtule võlausaldajate seisukohad.

Kavaga taotletakse võlgniku tagatiseta rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuste

täitmise

tähtaja

pikendamise,

osadena

täitmise

ja

kohustuste

vähendamise

teel.

Ümberkujundamiskava täidetakse 54 kuu jooksul. Kava koostamisel on arvestatud võlgniku

maksevõimega ja kava kinnitamisel suudab võlgnik ümberkujundatud nõuded tõenäoliselt täita.

Võlausaldajate võrdne kohtlemine on tagatud sellega, et kõikide võlausaldajate kõrvalnõudeid

vähendatakse 100% ja põhinõuded täidetakse võrdselt 90% ulatuses.

Pankrotimenetluse korral koguneks pankrotivara hulka võlgniku sissetulekust (töötasu)

XXX eurot ja vara (sõiduauto) realiseerimisest 2300 eurot, kokku 12 000 eurot, millest tuleks

katta ka pankrotimenetluse kulud. Ümberkujundamiskava kinnitamisel tasub võlgnik

võlausaldajate tagatiseta nõuete katteks üle 20 300 euro. Seega saavad kava kinnitamisel

võlausaldajate nõuded pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlusega võrreldes rahuldatud

vähemalt poole suuremas ulatuses ning võlgade ümberkujundamine on võlausaldajate jaoks

soodsam menetlus.

6. Usaldusisik on toimetanud ümberkujundamiskava kätte selles nimetatud võlausaldajatele,

määrates neile tähtaja usaldusisikule kava osas seisukoha esitamiseks. Kavaga nõustumisest

teatasid usaldusisikule IPF Digital AS ja BB Finance OÜ. Seisukoha jätsid esitamata

Bondora AS, AS LHV Finance, Multitude Bank p.l.c., ESTO AS ja Monefit Estonia OÜ.

Võlgade ümberkujundamise kavale esitasid vastuväite Creditstar Estonia AS, PLACET

GROUP OÜ ja Swedbank AS.

7. Vastuväite esitanud võlausaldajad ei nõustu põhinõude vähendamisega, leides, et võlgnik peaks

kava kinnitamise korral tasuma võlausaldajatele vähemalt nende põhinõuded. Creditstar

Estonia AS arvates tuleks selleks kava täitmise pikkuseks 54 kuu asemel võtta 60 kuud. Ka

Swedbank AS hinnangul on arusaamatu, miks ei ole ümberkujundamiskava tehtud tavapäraselt

rakendatava perioodi (so 60 kuud) peale. Võlausaldaja seisukoha kohaselt on teine võimalus

põhinõuete tasumiseks kava perioodi pikendamata võõrandada võlgniku sõiduk ja vähendada

kohustusi müügitulemist. Arvestades võlgniku sissetulekute, väljaminekute ja kohustuste

suuruse ning asjaoluga, et võlgniku näol on tegemist noore tööjõulise isikuga, oleks

Swedbank AS hinnangul vägagi mõistlikel tingimustel võimalik võlgniku kõikide kohustuste

(sh kõrvalnõuete) täitmine mõistliku aja jooksul.

8. Usaldusisiku 23.01.2023 arvamuse kohaselt ei saa võlausaldajad maksejõuetusmenetlustes

nõuete tervikuna täitmist eeldada. Nõuete vähendamise ulatus ei ole seadusega piiratud ja isegi

võlgniku kohustuste suures ulatuses vähendamine ei pruugi olla vastuolus võlausaldajate

õigustatud huvidega, kui ümberkujundamiskava kinnitamisel saavad võlausaldajate nõuded

rahuldatud suuremas ulatuses kui võlgniku pankroti korral. V. N. i võlgade ümberkujundamise

kava koostamisel on sellega arvestatud ja võlausaldajate nõuded saavad pankrotiga võrreldes

täidetud ligikaudu 70% võrra suuremas ulatuses. Usaldusisik märgib, et võlgade

ümberkujundamine on alternatiiviks pankrotimenetlusele. Kui varem oli kohustustest

vabastamise perioodi kestus üldjuhul 60 kuud (maksimaalselt 84 kuud), siis alates 01.07.2022

lühenes pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse periood 36 kuuni (maksimaalselt

48 kuud). Maksejõuetusmenetluste reformi üks eesmärke oli maksejõuetusmenetluste

tähtaegade lühendamine ja usaldusisiku hinnangul ei puuduta see ainult pankrotimenetlusi.

Seoses võrdlusperioodi lühenemisega on põhjendatud ka võlgade ümberkujundamise menetluse

tähtaegade lühenemine. Võlgade ümberkujundamiskava tähtaeg peab olema selline, mis

motiveeriks võlgnikku võlgade ümberkujundamist eelistama pankrotile. Kui võlgade

ümberkujundamisel saavad võlausaldajate nõuded rahuldatud pankrotiga võrreldes suuremas

ulatuses, on võlgade ümberkujundamine võlausaldajatele soodsam menetlus ja seda ka siis, kui

ei täideta kogu põhinõuet.

Tsiviilasi nr 2-22-14858

5(8)

Kuivõrd võlgade ümberkujundamise kavale esitas vastuväiteid kolm võlausaldajat kümnest

(30%), kelle nõuded moodustavad 28% nõuete üldsummast, on usaldusisiku hinnangul esitatud

ümberkujundamiskava võimalik füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 26 lg 2 alusel

kinnitada.

Kohtu põhjendused

9. FiMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega

võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on kümnest võlausaldajast esitanud

ümberkujundamiskavale tähtaegselt vastuväite kolm võlausaldajat ehk 30% võlausaldajatest.

10. FiMS § 26 lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade

ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest,

kelle

nõuetega

on

esindatud

vähemalt

pool

pandiga

tagamata

nõuetest,

ning

ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat

oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja

eelistamiseks on mõjuv põhjus. Käesoleval juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud

70% pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest ja nende nõuded moodustavad pandiga

tagamata nõuetest 72%. Seega võib kohus FiMS § 26 lg 2 alusel V. N. i võlgade

ümberkujundamise kava kinnitada, kui kava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite

esitanud võlausaldajaid (Creditstar Estonia AS, PLACET GROUP OÜ ja Swedbank AS)

oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja

eelistamiseks on mõjuv põhjus.

11. Kohus leiab, et kohtule esitatud ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki võlausaldajat

oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega.

Võlgnik taotleb FiMS § 21 lg 1 alusel ümberkujundamiskavaga oma rahaliste kohustuste

(isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise

ja kohustuse vähendamise teel. Viidatud sätte teise lause kohaselt ei välista ühe võlgade

ümberkujundamise meetme kasutamine teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul.

Seega on tegemist ümberkujundamisabinõudega, mida kõiki on võimalik üksteisega koostoimes

samaaegselt kasutada ning millega jäetakse võlgnikule vabadus igal konkreetsel juhul

makseraskuste ületamiseks kõige õiglasema lahenduse leidmiseks.

V. N. il on ümberkujundamiskava kohaselt rahalisi kohustusi kümne võlausaldaja ees kokku

23 516,22 eurot, sh kõrvalnõudeid kokku 904,12 eurot. Kava järgi toimub võlausaldajate

pandiga tagamata nõuete vähendamine nii kõrvalnõuete kui põhinõuete arvel selliselt, et täies

ulatuses jäävad täitmata kõigi võlausaldajate kõrvalnõuded ning põhinõuded tasutakse võrdses,

so 90% ulatuses. Kavast nähtuvalt tasutakse kõigi võlausaldajate põhinõuded 54 kuu jooksul

54 osamaksega. Võlgnik ei ole ümberkujundamiskavas taotlenud üksnes osade pandiga

tagamata

võlgade

ümberkujundamist

ega

erinevate

pandiga

tagamata

põhinõuete

ümberkujundamist erinevas ulatuses. Kuigi kohustuste rahuldamise määr on võlausaldajatel

erinev, ei seisne võlausaldajate võrdne kohtlemine nõuete kogusumma võrdses ulatuses

täitmises, sest siis oleksid eelisolukorras kõrge intressi- ja krediidikulukuse ning viivisemääraga

laene väljastanud võlausaldajad, vaid võlausaldajate võrdse kohtlemise tagab kõigi

võlausaldajate põhinõuete võrdses ulatuses täitmine. Seetõttu ei saa kavas toodud kohustuste

rahuldamise määrasid võrreldes järeldada, et võlausaldajaid on koheldud ebavõrdselt.

Kohustuste kogusumma vähendamise ja rahuldamise määr ongi võlausaldajatel erinev seetõttu,

et osadel võlausaldajatel on teistega võrreldes suured kõrvalnõuded. Kohus leiab, et

ümberkujundamiskavas

sisalduvad

Creditstar

Estonia AS,

PLACET

GROUP OÜ

ja

Swedbank AS nõuded ei saa teiste võlausaldajate nõuetega võrreldes ebasoodsamatel

tingimustel rahuldatud. Sarnaselt kõigi teiste nõuetega tasutakse vastuväite esitanud

võlausaldajatele 90% põhinõudest. Samuti riivab põhinõude vähendamine 10% ulatuses kõigi

võlausaldajate omandiõigust.

Tsiviilasi nr 2-22-14858

6(8)

12. Kehtiva kohtupraktika kohaselt otsustab kohus ümberkujundamiskava kinnitamise või

kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on võlgniku kui

raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda

tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodu õigustab mõningal määral

võlausaldajate õiguste tahaplaanile jätmist.

Kohus nõustub usaldusisikuga selles, et kava koostamisel on ka põhinõudeid vähendades

arvestatud võlausaldajate huve. Seaduse eelnõu seletuskirjas on leitud, et võlausaldajate

õigustatud huvidega kooskõlas olevaks ei saa vähemalt üldjuhul lugeda võlast tervikuna

vabastamist. Kuigi esmajoones peaks kõne alla tulema (intressivaba) maksetähtaja

edasilükkamine või võla ositi maksmise võimaldamine ning võla vähendamine peaks vähemalt

üldjuhul toimuma esmajoones kõrvalnõuete (kulud, intress, sh viivis) arvel, on seletuskirja

kohaselt nii võlgnikule kui kohtule siin jäetud iseenesest lai vabadus leidmaks konkreetsel juhul

kõige õiglasem lahendus. Kuivõrd võlgade ümberkujundamise menetluse mõte on olla eelkõige

alternatiiviks pankrotimenetlusele (FiMS § 2 lg 3), on siinjuures oluline, et võlausaldajaid ei

seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid

võlgniku pankrotimenetluse korral. Eeltoodu tähendab seletuskirjast nähtuvalt, et esmajoones ei

peaks võlgasid vähendama suuremas ulatuses, kui võlausaldajad saaksid nõuded rahuldatud

võlgniku pankrotimenetluses (koos võlgadest vabastamise menetlusega).

Usaldusisik on toonud välja, et pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluses laekuks

võlgniku vara (sõiduauto) müügist ja sissetulekust (töötasu) pankrotipessa kokku 12 000 eurot

(2300 + 9700), mis on 51% koguvõlgnevusest. Lisaks tuleks pankrotivarast katta ka

pankrotimenetluse kulud. Samas ümberkujundamiskava kinnitamise korral tasuks võlgnik

54 kuu jooksul võlausaldajate tagatiseta nõuete katteks kokku 20 355,30 eurot, so 87%

koguvõlgnevusest. Usaldusisik on eraldi märkinud, et makseperiood on pankroti- ja kohustustest

vabastamise menetlusega võrreldes pikem (neli ja pool aastat) just võlausaldajate nõuete

võimalikult suures ulatuses täitmiseks.

Seega arvestab ümberkujundamiskava võlausaldajate õigustatud huve (ka kõrvalkohustuste

vähendamisel 100% ja põhinõuete vähendamisel 10%) ning võlausaldajaid ei seata võlgade

ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku

pankrotimenetluse korral.

13. FiMS § 27 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata FiMS § 26 lg-

tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja

sissetulekuid arvestades tõenäoline.

Kohus leiab võlgniku varalist seisundit arvestades, et kohtule kinnitamiseks esitatud võlgade

ümberkujundamise kava on täidetav, see on koostatud võlgniku maksevõimest (eeskätt tema

sissetuleku suurusest) lähtudes ning makseraskuste ületamiseks on kohaldatud kõiki FiMS § 21

lg-s 1 ette nähtud ümberkujundamisabinõusid, et kava täitmine oleks võlgnikule jõukohane.

Kava kohaselt tuleb võlgnikul igakuisest neto sissetulekust (keskmiselt 886 eurot)

võlausaldajate pandiga tagamata nõuete katteks tasuda kokku 376,95 eurot. Seega jääb

võlgnikule tema praegusest sissetulekust kätte 509,05 eurot. Kohtu hinnangul ei ole

võlausaldajate nõuete suuremas ulatuses täitmine ilma võlgniku minimaalset vajalikku

elustandardit

kahjustamata

võimalik.

Kohus

arvestab

siinjuures

ka

käesolevas

majanduskeskkonnas toimuva inflatsiooniga 20% ja inimeste ostujõu vähenemisega 1/10

ulatuses.

14. Kuivõrd ümberkujundamiskava kinnitamisel hindab kohus võlausaldajate huvide ja õiguste

kaalumisel muu hulgas pankrotimenetluse kohta esitatud võrdlusandmeid, on alates 01.07.2022

pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse perioodi lühenemisega (60 kuult 36 kuule)

seoses põhjendatud ka võlgade ümberkujundamise menetluses kava täitmise tähtaegade

lühenemine. Kohus nõustub usaldusisikuga selles, et võlgnikul peab kava täitmisel säilima huvi

selle vastu, et vältida enda pankrotimenetlust ning ümberkujundamiskava tähtaeg peab olema

Tsiviilasi nr 2-22-14858

7(8)

selline, mis motiveeriks võlgnikku võlgade ümberkujundamist eelistama pankrotile. Kui kehtiva

seaduse kohaselt tekib võlgnikul üldjuhul kolme aasta möödumisel vastava avalduse esitamisest

pankrotimenetluses võimalus võlgadest vabaneda, siis antud juhul on võlgnik nõustunud nelja ja

poole aasta jooksul elama 886 euro suuruse (neto) sissetuleku juures 376,95 eurot väiksema

sissetulekuga, et rahuldada võlausaldajate põhinõuded 90% ulatuses. Kuna võlgade

ümberkujundamine (eesmärgiks ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust)

on alternatiiviks pankrotimenetlusele (eesmärgiks võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku

vara arvel selle võõrandamise kaudu), ei ole antud juhul põhjendatud lisaks võlgade

ümberkujundamisele samas menetluses võlgniku sõiduauto võõrandamine, et tasuda

võlausaldajate põhinõuded täies ulatuses. Kohus on kohtu põhjenduste punktis 12 tuvastanud, et

antud kava arvestab võlausaldajate õigustatud huve ka põhinõuete vähendamisel 10% ning

võlausaldajaid ei seata võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad

tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Võlgade ümberkujundamine kavaga

ettenähtud ulatuses ja omandi säilitamine oma vara üle motiveerib võlgnikku tavapärasesse ellu

naasmisel ümberkujundamiskava ka täitma.

15. Kokkuvõtteks rahuldab kohus V. N. i maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamiseks ja

kinnitab FiMS § 26 lg 2 alusel võlgniku ümberkujundamiskava selles toodud tingimustel.

16. Kohus peatas 18.10.2022 määrusega võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused või

muud sundtäitmised raha sissenõudmiseks kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või

menetluse lõppemiseni.

Kohus selgitab, et FiMS § 32 lg 2 kohaselt jätkatakse ümberkujundamiskava kinnitamise järel

maksejõuetusavalduse

menetlusse

võtmisel

või

usaldusisiku

nimetamisel

peatatud

täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti.

Tulenevalt FiMS § 32 lg-s 3 sätestatust ei piira ümberkujundamiskava kinnitamine võlausaldaja

õigust esitada kohtumenetluses nõue, mida ümberkujundamiskavas ei tunnustatud. Samuti võib

võlausaldaja kohtumenetluses vaielda nõude suuruse üle osas, mida ei tunnustatud.

17. FiMS § 26 lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle

täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda

kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga.

Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FiMS § 35 lg 1). Võlgnikul

tuleb iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitada 25. aprilliks

usaldusisikule aruanne võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta

(FiMS § 35 lg 3). Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada 25.04.2023, edaspidi iga aasta

möödumisel – 25.04.2024 jne. Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule

abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks,

võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (FiMS § 41 lg 2 p 6). Usaldusisikul tuleb võlgniku

võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne (FiMS § 35 lg 4).

18. Kohus selgitab, et FiMS § 38 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga

ümberkujundatud nõude pärast kava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes kavas

kokkulepitud, kuid täitmata ulatuses.

19. Usaldusisik on 23.01.2023 esitanud kohtule taotluse usaldusisikule tasu määramiseks koos tasu

arvestusega. Usaldusisik palub määrata tasuks 17 tunni eest 1200 eurot (15 tunni eest määraga

70 eurot tund ja 2 tunni eest määraga 75 eurot tund). Tasu kanda Mittetulundusühingu

Majandamisnõustaja AS SEB Pank arvelduskontole nr XXX.

Tasu arvestusest nähtuvalt on usaldusisik teostanud järgmisi toiminguid:

Tunde

Kirjeldus

Tutvumine avaldusega. Päringute koostamine ja saatmine

võlausaldajatele

Tsiviilasi nr 2-22-14858

8(8)

Võlanõuete ülevaatamine ja kokkuvõtete tegemine.

Vara- ja võlanimekirja koostamine

Usaldusisiku arvamuse koostamine

Ümberkujundamiskava

koostamine

ja

võlgnikule

tutvustamine

Selgituste ja pankrotivõrdluse koostamine

Kava ja dokumentide saatmine võlausaldajatele

Tutvumine

võlausaldajate

seisukohtadega.

Usaldusisiku

arvamuse koostamine. Dokumentide kohtule esitamine

FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu,

keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FiMS § 54 lg 3 ja 4). Usaldusisiku tunnitasu

ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on FiMS § 54

lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale, seega kuni 31.12.2022 130,80 eurot (654 / 5) ja

alates 01.01.2023 145 eurot (725 / 5).

Kohus leiab, et usaldusisiku tasu suurus on vastavuses usaldusisiku töö panusega ning

usaldusisikule tuleb määrata tasuks 17 tunni eest 1200 eurot. Tasust 1000 eurot tuleb kanda

võlgniku poolt FiMS § 19 lg 2 alusel usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina ette

tasutud vahenditest.

FiMS § 4 lg 1 kohaselt kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele,

võlgade

ümberkujundamise

menetlusele

ning

kohustustest

vabastamise

menetlusele

tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui FiMS-ist ei tulene

teisiti. Arvestades võlgniku tööle asumise aega (17.11.2022), tema sissetulekute ja

väljaminekute suurust ning ümberkujundamiskava täitmise algust (15.03.2023), on põhjendatud

anda

võlgnikule

usaldusisiku

tasu

maksmiseks

summas

200 eurot

menetlusabi

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 180 lg 1 p 1, § 181 lg 1 ja 2, § 186 lg 1 ja 2 alusel.

Usaldusisiku tasu hüvitamine summas 200 eurot tuleb määrata riigi vahenditest. Kohus selgitab,

et võlgade ümberkujundamise kava täitmise korral ei pea võlgnik riigipoolse menetlusabi

kulusid hüvitama (FiMS § 8 lg 5).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

20. TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita

menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui

menetlusosalised seda ei taotle.

21. FiMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda.

Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda.

Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik