3-23-81/25 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(4)

K O H TUOTS U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tristan Ploom Otsuse tegemise aeg ja koht 21.02.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-81 Haldusasi Mittetulundusühingu Valga Arvutikeskus kaebus riigihankes „Digioskuste algtaseme koolitus vene keeles“ (viitenumber 256246) tehtud Eesti Töötukassa 30.12.2022 otsuse nr 7-2/22/056-7 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks Menetlusosalised Kaebaja: mittetulundusühing Valga Arvutikeskus, volitatud esindajad Kätlin Hinnov ja Aet Sallaste, seaduslik esindaja Igor Jallai Vastustaja: Eesti Töötukassa, volitatud esindajad Marko Siil, Rene Pillesson Kolmandad isikud: OÜ Projektiekspert, seaduslik esindaja Markus Alfred Kõiv; osaühing Reiting PR, seaduslikud esindajad Marju Tuul ja Anneli Zirkel; FIE Tiit Tilk Asja läbivaatamise vorm 08.02.2023 istung, digitoimik

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, see tähendab hiljemalt 03.03.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku, edaspidi HKMS, § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse hankeasjas läbi vaadata lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

2(4)

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Töötukassa (ETK) avaldas 24.10.2022 riigihangete registris teate, et viib läbi sotsiaalja eriteenuste erimenetlusena riigihanget „Digioskuste algtaseme koolitus vene keeles“ (viitenumber 256246). Riigihanke eesmärgiks on tööturukoolituse tellimine.

2. ETK otsustas 30.12.2022 lükata tagasi MTÜ Valga Arvutikeskus (kaebaja) pakkumuse hanke osadele 1–9, kuna pakkumus ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hanke osades 4 ja 8 tunnistati edukaks OÜ Projektiekspert, osas 5 Tiit Tilk ja osas 6 osaühing Reiting PR. ETK põhjendas otsust järgmiselt. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustele (dokument Riigihanke dokumendid (RD) p 2.10). Kõik koolitust läbiviivad lektorid peavad olema perioodil 2019 kuni hanketeate riigihangete registris (RHR) avaldamise kuupäevani läbi viinud arvutialaseid grupikoolitusi kokku vähemalt 100 akadeemilist tundi (RD lisa 1 p 11.1). Pakkuja esitab RD lisa 3 vormil lektori andmed läbiviidud koolituste kohta (RD lisa 1 p 11.3). Pakkuja esitas pakkumuses üheks lektoriks Igor Jallai. Tema pool läbiviidud koolituste osas oli pakkumuses järgnev teave: MS Office koolitus 26.10.22-10.11.22 60 akadeemilist tundi, MS Office koolitus 26.10.22-10.11.22 60 akadeemilist tundi. Kuna hanketeade avaldati RHR-s 24.10.2022, siis ei saa neid koolitusi arvesse võtta. Seega ei ole I. Jallail tema kohta esitatud andmete põhjal täidetud RD lisa 1 punktis 11.1.1 kehtestatud töökogemuse nõue. ETK otsustas, et ei esita kaebajale päringut, kuna: 1) pakkumuses esitatud andmeid sai ETK kontrollida talle teadaolevate andmete alusel 2) pakkumuses esitatud andmed on üheselt arusaadavad ning pakkumuse mittevastavus RD-le on ilmne. Kaebaja kohustus on tõendada pakkumuse vastavust RD-le vastavuse. ETK ei saa kaebaja asemel asuda pakkumuse vastavust tõendavaid dokumente koostama või koguma. ETK lükkas pakkumuse tagasi, kuna see ei vastanud RD-s esitatud tingimustele (RD p 5.2).

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

3. Kohtu menetluses on kaebaja nõue tühistada ETK 30.12.2022 otsus kaebaja pakkumise tagasilükkamise osas ning kohustada ETK-d uuesti otsustama kaebaja esitatud pakkumuse vastavuse üle RD-le.

4. Lektorite töökogemuse nõue ei olnud kehtestatud üheselt mõistetavalt. RD lisa 1 p-s 11.1.1. on märgitud, et iga väljapakutud lektor peab perioodil 2019 kuni hanketeate RHR-s avaldamise kuupäevani olema läbi viinud arvutialaseid grupikoolitusi kokku vähemalt 100 akadeemilist tundi. Samal ajal oli RD lisa 3 „Andmed lektori kohta“ tabeli all segadust tekitav tärniga selgitus: *Kui töösuhe kestab pakkumuse esitamise hetkel, märkida lõpu ajaks hanketeate RHR-s avaldamise kuupäev. Arvesse lähevad nõuetekohased töökogemused alates 2019 aastast. Kuna I. Jallai töösuhe kaebajaga ei kestnud pakkumuse esitamise hetkel, vaid oli lõppenud, siis ei märkinud kaebaja tema koolituskogemuse lõpu ajaks hanketeate RHR-s avaldamise kuupäeva. Selle asemel märkis kaebaja koolituskogemuse lõpu tegeliku aja, mis langes ajavahemikku hanketeate RHR-s avaldamisest kuni pakkumuse esitamiseni.

3(4)

5. I. Jallai on alates 2019.a korduvalt osalenud lektorina ETK tellitud koolitustel. Seega oli ETK- l olemas teave tema nõuetekohase koolituskogemuse olemasolu kohta. Õiguskirjanduses (Riigihangete kommenteeritud väljaanne) peetakse ebamõistlikuks praktikas kohati väljendatud lähenemist, nagu ei tohiks ega peaks hankija vastavuse kontrolli ajal arvesse võtma dokumente, mis on tal küll olemas selle riigihanke väliselt, kuid mida ei ole koos pakkumusega esitatud. ETK on näinud ette, et ta võib lektorite pädevust tõendavate dokumentide osas toetuda dokumentidele ja andmetele, mis on ETK andmekogus olevate andmete põhjal tasuta kättesaadavad või ETK-l on need dokumendid või andmed olemas ja need on pädevuse kontrollimiseks jätkuvalt asjakohased (RD lisa 1 p 11.4). Küsimus ei ole selles, et lektoril ei oleks piisavalt nõuetekohast koolituskogemust ja et hankija seda ei teaks, vaid küsimus on selles, kuidas kaebaja lektori kogemuse tabelis esitas.

6. Hankijal puudub kaalutlusõigus pakkumuse tagasilükkamiseks sisulise puuduse korral (RHS §

114 lg 2). Sisulise puuduse vastand on „formaalne puudus“, mis tähendab, et puudus seisneb pigem pakkumuse vormistamises, mitte selle sisus. Kaalutlusõigust arvestamata pakkumuse tagasilükkamine formaalsete puuduste korral on kaalutlusviga, mis tingib hankija otsuse kehtetuks tunnistamise.

7. ETK ei ole põhjendanud, miks on oluline, et lektorid omavad teatud kogemust hanketeate RHR-s avaldamise kuupäeva seisuga.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

8. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.

9. RD lisa 1 p 11.1.1. esitatud nõue on üheselt mõistetav. Kui kaebaja esitas arvutikoolituse läbiviimise kogemusi, mis tekkisid 24.10.2022 ja hiljem, siis pidi ta aru saama, et neid kogemusi ei saa ETK arvestada. Kui pakkujale näis, et RD-s sätestatu on piirav või ebaõige, saanuks ta tingimuse kohta küsida ETK-lt selgitust või need tingimused vaidlustada enne pakkumuste esitamise tähtaega. Seda ei ole kaebaja teinud.

10. ETK ei pidanud hakkama otsima võimalusi, kuidas muuta kaebaja pakkumus RD-le vastavaks. Nii kaoks pakkujatel kohustus vormistada nõuetekohane pakkumus. Ei saa eeldada, et mistahes puuduse avastamisel tuleb pakkujale anda võimalus selgitusteks ning puuduste kõrvaldamiseks. See oleks ka vastuolus RHS §-s 3 sätestatud pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega.

11. Lektorite töökogemuse nõue on sisuline, pakkumuse vastavuse, nõue. Nõuetekohane lektor peab asuma hankelepingut täitma.

12. Kui hankija on tuvastanud, et pakkumus ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele (esinevad sisulised kõrvalekalded), puudub tal diskretsioon otsustamaks, kas lükata pakkumus tagasi või mitte. Pakkumus ei saa muutuda mittevastavast vastavaks vaidevõi kohtumenetluse jooksul ega tulemusel, vaid pakkumus peab vastama hanketingimustele pakkumuse avamise ajal (Tallinna Ringkonnakohtu 23.10.2018 otsus 3-18-1360, p 14). Riigihanke alusdokumentidest kõrvalekallet saab põhjendatud juhtudel pidada lubatavaks tehniliste küsimuste puhul ja üksnes erandlikel juhtumitel, kui pakkujal ei ole objektiivsetel ja tõendatud asjaoludel võimalik riigihanke alusdokumentides nõutavaid tõendeid etteantud tähtaja jooksul saada.

4(4)

13. Kaebus tuleb hanke osades 4, 5 ja 8 jätta rahuldamata ka põhjusel, et kaebaja ei osutuks edukaks ka juhul, kui tema kaebus rahuldataks. Sest tema pakkumus sai vähem väärtuspunkte. KOLMANDAD ISIKUD

14. Kolmandad isikud ei soovinud kohtumenetlusest osa võtta.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

15. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.

16. Kaebaja ei ole vaidlustanud riigihanke alusdokumentide õiguspärasust. Seetõttu tuleb kaebaja märkus, et ei ole aru saada, miks on ETK sidunud lektori töökogemuse nõude hanketeate RHR-s avaldamise kuupäevaga, jätta tähelepanuta.

17. Lähtudes HKMS § 165 lg-st 2 ei korda kohus haldusaktis esitatud põhjendusi, miks kaebaja pakkumus ei vasta RD-le. Lektori töökogemuse nõue on sisuline nõue, mis on RD-s üheselt määratletud. Nii RD lisa 1 p 11.1.1. kui ka RD lisa 3 tabeli all oleva märkuse kohaselt pidi töökogemuse nõue olema täidetud hanketeate RHR-s avaldamise seisuga.

18. Puudub vaidlus, et kaebaja pakkumuses esitatud andmete kohaselt ei olnud I. Jallai osas vastav nõue täidetud. Seega ei olnud ETK-l nii RD p 5.2 kui ka RHS § 114 lg 2 alusel kaalutlusõigust pakkumuse tagasilükkamise osas.

19. Puudub vaidlus, et kaebaja oleks hoolsuskohustust täites saanud esitada I. Jallai kohta andmed, mille korral oleks pakkumus olnud RD-le vastav (kaebuse lisad 6, 7, kaebaja selgitus istungil). Seda ta aga ei teinud. Kaebaja seaduslik esindaja I. Jallai selgitas istungil, miks kaebaja ei esitanud nõuetekohast pakkumust: arvasin, et uuem kogemus on parem (salvestis 10:09:15). Riigihangete läbiviimisele on omane nende kõrge formaliseerituse aste, mis tähendab seda, et hangete korraldamisel tuleb rangelt kinni pidada hankedokumentides sätestatud kriteeriumitest ja nõuetest ning üldjuhul ei ole esitatud pakkumuses esinevaid puudusi võimalik tagantjärele kõrvaldada. Selline lähenemine on muu hulgas kooskõlas ettevõtjate hoolsuskohustuse kõrgendatud määraga, mida tuleb hangete menetlemisel samuti järgida. Samuti tuleb arvesse võtta võrdse kohtlemise põhimõtet. Kohtupraktikas on täiendava teabe küsimise lubatavuse (RHS § 46 lg 4) osas leitud, et arvesse tuleb võtta, kuidas olid sätestatud hanketingimused ning kas pakkujale pidi jääma mõistlik alus kahtluseks, milliseid dokumente tuleb pakkumuse lisana esitada (Tallinna Ringkonnakohtu 05.10.2018 otsus asjas nr 3-18-1619, p 19). Kohus leidis eelnevalt, et töökogemuse nõue on RD-s üheselt määratud ning hoolikas ettevõtja pidi mõistma, millised andmed ta peab esitama. Sellises olukorras puudus ETK-l täiendava teabe küsimise kohustus ning ta sai lähtuda kaebaja poolt pakkumuses esitatust. Vastavat kohustust ei tulene ka RD lisa 1 p-st 11.4. Seetõttu on õiguspärane ETK otsus lugeda kaebaja pakkumus RD- le mittevastavaks.

20. Menetluskulud pool kannab, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kohus tegi otsuse kaebaja kahjuks, mistõttu kannab kaebaja menetluskulud. Vastustaja ega kolmandad isikud ei ole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks (HKMS § 109 lg 1). Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom