2-19-5205/61 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati

Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-5205

Tsiviilasi

SN-Partners OÜ hagi Latberg Holding OÜ vastu

147 000 euro ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju

Maakohtu

5. jaanuari

2023. a

määrus

(menetluskulude kindlaksmääramine)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

SN-Partners OÜ määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindaja

Hageja SN-Partners OÜ (registrikood 11237780),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela

Kostja Latberg Holding OÜ (registrikood 12011144),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Janno Kuusk

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 5. jaanuari 2023. a määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-19-

5205 muutmata, kuid täiendada määruse põhjendusi.

2. Maakohtu määrus on jõustunud osas, millega maakohus jättis rahuldamata Latberg

Holding OÜ avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks 12 296,66 euro ulatuses

(maakohtu määruse resolutsiooni punkt 3).

3. Jätta SN-Partners OÜ määruskaebus rahuldamata.

4. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhimenetluses menetles Harju Maakohus SN-Partners OÜ (hageja) hagi Latberg Holding

OÜ (kostja) vastu 147 000 euro ja viivise nõudes.

Harju Maakohus jättis 20. juuni 2022. a määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja

kanda. Maakohtu määrus jõustus 6. juulil 2022.

2 (6)

2. Kostja esitas 20. juunil 2022 menetluskulude nimekirja, paludes määrata kindlaks

hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaline suurus ja mõista hagejalt kostja kasuks välja

menetluskulud summas 25 596,66 eurot (käibemaksuta). Kostja menetluskuludeks on

lepingulise esindaja kulud. Perioodil 27. mai 2019. a kuni 27. mai 2021. a osutasid kostjale

õigusabi Koch & Partnerid OÜ vandeadvokaadid tunnihinnaga 140 eurot (käibemaksuta) 128

tunni ja 35 minuti ulatuses. Perioodil 24. märts 2021. a kuni 20. juuni 2022. a osutasid kostjale

õigusabi Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ vandeadvokaadid tunnihinnaga 140 eurot

(käibemaksuta) 54 tunni ja 15 minuti ulatuses. Kostja taotles õigusabikulude hüvitamist

käibemaksuta. Lisaks palus kostja mõista hagejalt välja viivise alates menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

3. Hageja esitas 18. juulil 2022 seisukoha kostja menetluskulude nimekirja kohta, paludes jätta

hageja taotlus rahuldamata 7714 eurot ületavas osas. Arvestades kohtule esitatud

menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on menetluskulude nimekirjas esitatud toimingute maht

selgelt ülemäärane. Kostjal on menetluses olnud kokku kuus advokaadist esindajat, kes on

menetluses teinud dubleerivat tööd. Kuivõrd tegemist ei ole eriliselt mahuka ega õiguslikult

keeruka tsiviilasjaga, siis ei ole mitmele esindajale tehtud kulutused vajalikud.

Esimese astme kohtumäärus

4. Maakohus

rahuldas

5. jaanuari 2023. a

määrusega

(vaidlustatud

määrus)

kostja

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt. Maakohus leidis, et kostja

menetluskulude nimekirjas toodud menetluskulud on 12 296,66 euro ulatuses põhjendamatud.

Maakohus nõustus osaliselt hageja vastuväidetega ning leidis, et selgelt on ülepaisutatud kostja

kulud kohtutoimikuga tutvumisele, nõupidamistele ja kliendisuhtlusele ning õiguslikule

analüüsile. Samuti nõustus maakohus, et osalt võib tegemist olla dubleeritud toimingutega

lähtuvalt kostja lepinguliste esindajate arvust ja vahetumisest.

Maakohus pidas põhjendamatuks järgmiste toimingute ajakulu:

-

kostja menetluskulude katteks tagatise taotluse koostamisega seotud toimingud, kuivõrd

kohus jättis vastava taotluse rahuldamata;

-

hageja 22. juuli 2019. a menetlusdokumendile seisukoha esitamisega seotud toimingud,

kuivõrd hageja ei ole sellise kuupäevaga menetlusdokumenti esitanud.

Lisaks vähendas maakohus järgmiste toimingute ajakulu:

-

hagivastuse koostamisega seotud toimingud, põhjendatud ajakulu 22 tundi;

-

9. oktoobri 2019. a seisukoha koostamisega seotud toimingud, põhjendatud ajakulu 20

tundi;

-

20. mai 2021. a menetlusdokumendi koostamisega seotud toimingud, põhjendatud

ajakulu 4 tundi;

-

9. juuni 2022. a seisukoha koostamisega seotud toimingud, põhjendatud ajakulu 4 tundi

30 minutit;

-

9. juuni 2022. a kohtuistungiks ettevalmistamisega seotud toimingud, põhjendatud

ajakulu 2 tundi;

-

20. juuni 2022. a seisukoha koostamisega seotud toimingud, põhjendatud ajakulu 2

tundi.

Ülejäänud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute osas märkis

maakohus, et need on mõistlikud ja põhjendatud. Kokku pidas maakohus kostja lepinguliste

esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 95 tundi, mis kostja esindajate

tunnihinda arvestades vastab 13 300 eurole.

3 (6)

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 5. jaanuari 2023. a

määrus osas, millega maakohus rahuldas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks

7714 eurot ületavas osas ning teha uus määrus, millega vähendada kostja kasuks välja mõistetud

õigusabi kulu 5586 euro võrra.

Hageja hinnangul ei ole maakohus vaidlustatud määruses põhjendanud, miks on mitme esindaja

kasutamine vajalik, mistõttu on maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel oluliselt

rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg-t 3 ja § 465 lg 2 p 8. Praegune

tsiviilasi ei ole eriliselt mahukas ega õiguslikult keeruline. Kostjal on aga menetluses olnud

kokku kuus advokaadist esindajat, mis on selgelt ebatavaline ja ebamõistlik.

Ka on kostja lepinguliste esindajate ajakulu valdavas ulatuses põhjendamatu. Hageja hinnangul

ei ole kostja lepinguliste esindajate ajakulu põhjendatud suuremas ulatuses kui 55 tundi ja 6

minutit. Maakohus vähendas kostja lepinguliste esindajate ajakulu 96 tunnini, kuid sisulisi

põhjendusi ei esitanud. Maakohus rikkus TsMS § 175 lg-t 1 ja § 465 lg 2 p 8.

6. Kostja ei nõustu hageja määruskaebusega ning palub jätta selle rahuldamata.

7. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21

(koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata, kuid

maakohtu määruse põhjendusi tuleb täiendada.

9. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu

määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Määruskaebuses vaidlustab hageja

määruse osas, millega maakohus rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse

7714 eurot ületavas osas. Kostja ei ole maakohtu määrust rahuldamata jäetud osas vaidlustanud.

Seega on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) alusel

jõustunud osas, millega jäeti kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt

rahuldamata (maakohtu määruse resolutsiooni p 3).

10. Hageja hinnangul on maakohus TsMS § 175 lg-t 3 rikkudes jätnud tähelepanuta, et

kulutused mitmele esindajale ei ole vajalikud. Hageja on esile toonud, et Advokaadibüroo Koch

& Partnerid OÜ-s esindas kostjat samaaegselt kaks vandeadvokaadist esindajat ning

Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ-s on kostjale õigusteenust osutanud neli vandeadvokaati.

Ka ei nähtu kostja menetluskulude nimekirjast, milline esindaja millist toimingut on teinud.

11. Kolleegium nõustub hageja etteheitega ja leiab, et maakohus ei ole võtnud selget seisukohta,

kas praeguses menetluses oli mitme lepingulise esindaja kasutamise vajalik. TsMS § 175 lg 3

järgi mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja

keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Maakohus on teinud vaid üldise märkuse, et

lähtuvalt kostja lepinguliste esindajate arvust ja vahetumisest, võib osade toimingute puhul olla

tegemist dubleeritud toimingutega. Sellega rikkus maakohus TsMS § 442 lg-st 8 (koosmõjus

TsMS § 463 lg-ga 2) tulenevat põhjendamiskohustust. Maakohtu poolt menetlusõiguse normi

rikkumine ei too aga kaasa ebaõiget lahendit ning selle rikkumise saab ringkonnakohus

kõrvaldada, täiendades maakohtu määruse põhjendusi.

12. Maakohtu rikkumise kõrvaldamiseks palus ringkonnakohus kostjal täpsustada 20. juunil

2022 maakohtule esitanud menetluskulude nimekirja, tuues seejuures välja milline oli esindaja

tunnitasu määr ja ajakulu iga esindaja ja iga toimingu kohta. Samuti palus ringkonnakohus

selgitada, mis tingis mitme lepingulise esindaja kasutamise vajaduse.

4 (6)

Kostja selgitas 16. veebruari 2023. a vastuses kohtunõudele, et Advokaadibüroo Koch &

Partnerid OÜ õigusteenuse tunnihind on 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja selgitas,

et menetluskulude nimekirja lisas 2 toodud toimingud on tehtud vandeadvokaatide Paavo Kochi

ja Annely Sepa poolt. Kuigi menetluses osales kaks vandeadvokaati, oli nende töö korraldatud

selliselt, et nad täiendasid teineteise dokumente, mitte ei teinud dubleerivaid toiminguid.

Samuti selgitas kostja, et Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ-s jätkas kostja esindamist

advokaat Janne-Liisa Ottis, kes tegi kostja esindamiseks toiminguid perioodil 24. märts 2021. a

kuni 1. veebruar 2022. a. Pärast advokaat Janne-Liisa Ottise lahkumist advokaadibüroost jätkas

kostja esindamist vandeadvokaat Liis Mäeker, kes tegi kostja esindamiseks toiminguid

perioodil 3. juuni 2022. a kuni 9. juuni 2022. a. Õigusabi osutati tunnihinnaga 140 eurot, millele

lisandub käibemaks.

13. Mitme lepingulise esindaja kasutamist võib põhjendada esmajoones asja keerukusega.

Seejuures ei viita asja tavapärasest suuremale keerukusele mitme esindaja kasutamine, vaid see

peab tulenema asja olemusest ja mahust. Kohtupraktikas on leitud, et asja tavapärasest suurema

keerukuse hindamisel tuleb hinnata, kas töömaht oli sedavõrd suur, et õigustas mitme esindaja

kasutamist, või oli mõistlik kaasata teine esindaja nt asja mingit aspekti puudutavate

eriteadmiste tõttu (Riigikohtu 9. novembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-09, p-d 17

ja 19).

14. Kolleegiumi hinnangul oli asja keerukust arvestades praegusel juhul põhjendatud kahe

lepingulise esindaja kasutamine. Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt sõlmis hageja

kostjaga äriühingu osa müügilepingu kostja seadusliku esindaja JR poolt toimepandud pettuse

mõjul tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 94 lg 1 mõttes. Pettus seisnes selles, et kostja esindaja

JR jättis äriühingu osade müügilepingu sõlmimisel hagejale avaldamata asjaolud, mille vastu

oli hagejal ostjana äratuntav huvi ning millest JR oli teadlik. Kostja sõlmis hagejaga äriühingu

osa müügilepingu teadmisega, et osalus muutub peagi väärtusetuks, seejuures aitas JR kaasa

müüdud äriühingu väärtusetuks muutmisele. Hageja väitel on kostja oma seadusliku esindaja

JR kaudu rikkunud nii konkurentsikeeldu kui ka ärisaladuse hoidmise kohustust (kasutades

teavet klientide ja nendega sõlmitud lepingute tingimuste, sh hindade ja hinnakujundamise

aluste kohta, raamatupidamisandmeid, andmebaaside andmeid ja oskusteavet). Hagiavaldusest

nähtuvalt seondub vaidlus mitme äriühinguga. Kostja on hageja väidetele vastu vaielnud.

Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kolleegium, et hagiavalduses esiletoodud asjaolude

(äriühingu varatuks tegemine ning konkurentsikeelu ja ärisaladuse hoidmise kohustuse

rikkumine) kohta vastuväidete esitamine eeldas kostjalt nii hageja tõendite hindamist kui ka

oma vastuväidete tõendamist. Ka praeguses asjas jõudsid pooled arvukalt väiteid ja tõendeid

esitada, sh on esitatud mitmeid taotlusi tõendite kogumiseks. Lisaks asja mahukusele oli see ka

õiguslikust küljest keskmisest keerukam vaidlus.

15. Hageja väidab, et Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ-st esindas kostjat neli

vandeadvokaati. Ringkonnakohus on hageja väidet kontrollinud ning see ei vasta tõele. Kostja

on selgitanud, et teda esindas üks advokaadist esindaja, kelle büroost lahkumisel hakkas teda

esindama sama büroo teine vandeadvokaat. Kuna esimese esindaja lahkumise hetkeks ei olnud

täpselt selge, kes hakkab kostjat esindama, teavitati kohut kahest uuest esindajast, kuid

toiminguid kostja esindamiseks tegi vaid üks esindaja.

16. Määruskaebuse väidetest tulenevalt on maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel

ületanud diskretsiooni piire. Hageja hinnangul ei ole kostja lepinguliste esindajate ajakulu

põhjendatud suuremas ulatuses kui 55 tundi ja 6 minutit, kuid maakohus vähendas kostja

lepinguliste esindajate ajakulu vaid 95 tunnini, jättes oma seisukohad põhjendamata.

Kolleegium hagejaga ei nõustu.

17. Ringkonnakohtu leiab, et maakohus ei ületanud menetluskulude kindlaksmääramisel

diskretsioonipiire ega rikkunud TsMS § 175 lg-t 1. Seejuures põhineb maakohtu järeldus

vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta menetlusosalistele osutatud õigusteenuse sisu ja

5 (6)

kestuse analüüsil. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse

eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme

kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi

2016. a määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14, ja selles viidatud varasem praktika). Esindaja

ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja

siseveendumuse alusel. Seetõttu ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja

ajakulu vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus õigusabile

kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud.

Vastuseks hageja väidetele märgib kolleegium järgmist.

18. Hageja on seisukohal, et kostja lepinguliste esindajate toimingud perioodil 27. mai 2019. a

kuni 11. juuni 2019. a on olulises osas põhjendamatud. Hageja hinnangul ei ole kliendiga

suhtlemise ajakulu hüvitatav ning kostja 12. juuni 2019. a menetluskulude katteks tagatise

andmise taotluse koostamisele ei saanud kuluda rohkem kui 30 minutit. Kolleegium juhib

hageja tähelepanu sellele, et vaidlustatud määruses ei ole maakohus tagatise taotlemisega

seotud toiminguid pidanud terves ulatuses põhjendatuks ning nende hüvitamist ei ole hagejalt

nõutud.

19. Hageja leiab, et kostja lepinguliste esindajate toimingute ajakulu perioodil 18. juuni 2019. a

kuni 22. juuli 2019. a on olulises osas ülepaisutatud. Hagi õiguslikule analüüsile ei saanud

kuluda üle 1 tunni ja 30 minuti, hagi vastuse koostamisega seotud toimingud on põhjendatud

15 tunni ulatuses ning kohtumäärustega tutvumisele ei saanud kuluda rohkem kui 5–10 minutit.

Maakohus on kostja hagivastuse koostamisega seotud toiminguid pidanud põhjendatuks 22

tunni ulatuses. Arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu ning sellele lisatud arvukaid tõendeid, ei

ole maakohtu määratud ajakulu 22 tundi ülemäärane. Seejuures on maakohus toimingutele

kulunud ajakulu taotletuga võrreldes oluliselt vähendanud (maakohus on põhjendamatuks

pidanud üle poole menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulust). Ka ei saa ülemääraseks

ajakuluks pidada kahe kohtumäärusega tutvumiseks kulunud 15 minutit (3. juuli 2019. a

toiming). Muude toimingute osas ei ole hageja sisulisi vastuväiteid esitanud.

20. Hageja hinnangul on ülemäärane ka perioodi 29. juuli 2019. a kuni 9. oktoober 2019. a

lepinguliste esindajate toimingute ajakulu. Maakohus on vaidlustatud määruses pidanud kostja

9. oktoobri 2019. a seisukoha koostamisega seotud toimingute põhjendatud ajakuluks 20 tundi.

Hageja hinnangul ei saanud kostja seisukoha koostamisega seotud toimingutele kuluda rohkem

kui 10 tundi. Ka ei kulu kohtumäärustega tutvumisele üle 5–10 minuti ning õiguslikule

analüüsile rohkem kui 1 tund ja 30 minutit.

Kolleegium nõustub maakohtu määratud ajakuluga ja leiab, et praegusel juhul tuleb arvestada,

et hageja enda 26. septembri 2019. a seisukoht oli 19 lehekülge pikk ning sellega esitati ka uusi

tõendeid. Arusaadavalt eeldab seisukoha esitamine vastaspoole menetlusdokumendi ja tõendite

analüüsi. Kuigi kostja 9. oktoobri 2019. a seisukoht kordab ka varem avaldatud seisukohti, siis

on maakohus sellega vaidlustatud määruses juba arvestanud, vähendades umbes poole võrra

vastuse koostamisega seotud ajakulu. Asjakohatud on hageja etteheited kohtumäärustega

tutvumise ajakulu osas, kuivõrd menetluskulude nimekirjast nähtuvalt ei olnud 5. septembri

2019. a ja 4. oktoobri 2019. a toimingud seotud vaid kohtumäärustega tutvumisega.

21. Ka on hageja ajakulu osas ette heitnud, et kostja esindaja on kulutanud aega kliendiga

suhtlemisele ja nõupidamisele. Hageja on viidanud, et selline kulu ei ole Riigikohtu praktika

kohaselt hüvitatav. Lisaks on hageja hinnangul põhjendamatu kulu, mis on seotud esindaja

vahetumisega (hageja on viidanud perioodil 24. märts 2021. a kuni 7. aprill 2021. a,

18. augustil 2021, 1. veebruaril 2022, 6. juunil 2022, 16. juunil 2022 ja 20. juunil 2022 tehtud

toimingutele).

6 (6)

Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et kliendiga suhtlemise ajakulu ei ole hüvitatav.

Riigikohus on leidnud, et asja menetlusega seotud esindaja ja menetlusosalise suhtlus on

põhjendatud ja vajalik toiming kliendi huvide kaitsel (vt Riigikohtu 13. juuni 2016. a määrus

tsiviilasjas nr 3 2-1-48-16, p 13). Seega ei saa kliendiga kommunikatsiooni ja nõupidamisi jätta

menetluskulude suurust kindlaks määrates arvestamata põhjusel, et vastavad toimingud ei

kajastu (ega saagi kajastuda) toimikus. Esindaja ja pool peavad omavahel suhtlema ning

mõistlikus ajamahus suhtlust saab pidada vajalikuks ja sellega seonduvat esinduskulu

põhjendatud menetluskuluks. Kliendiga suhtlemise ajakulu saab kohus kontrollida lähtuvalt

mõistlikkuse põhimõttest, arvestades mh menetluse käiku ja konkreetseid menetlustoiminguid.

Praegusel juhul ongi maakohus vaidlustatud määruses leidnud, et osa nõupidamise ja

suhtlusega seotud kuludest on ülepaisutatud ning on neid kulusid ka vähendanud. Samuti on

maakohus vähendanud mõistliku suuruseni kulusid seonduvalt kostja esindajate tööga

toimikuga tutvumise ja läbitöötamisega ning esindaja vahetumisega.

22. Hageja leiab, et kostja esindaja 12. mai 2021. a toimingu, s.o 20. mai 2021. a seisukoha

koostamise ajakulu 8 tundi ja 18 minutit on ülepaisutatud. Hageja hinnangul on põhjendatud

ajakulu 4 tundi. Kolleegium juhib hageja tähelepanu sellele, et maakohus on vaidlustatud

määruses pidanud kostja 20. mai 2021. a menetlusdokumendi koostamisega seotud toimingute

põhjendatud ajakuluks 4 tundi. Seega on hageja vastuväide asjakohatu.

23. Hageja hinnangul on ülemäärased ka perioodi 7. juuni 2022. a kuni 9. juuni 2022. a

lepingulise esindaja toimingud, mis on seotud kostja 9. juuni 2022. a seisukoha koostamisega.

Maakohus on vaidlustatud määruses pidanud kostja 9. juuni 2022. a seisukoha koostamisega

seotud toimingute põhjendatud ajakuluks 4 tundi ja 30 minutit. Hageja leiab, et põhjendatud

ajakulu on 3 tundi ja 18 minutit.

Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus ka siin diskretsioonipiire ületanud. Kolleegium ei

nõustu hageja seisukohaga, mille kohaselt võiks 7-leheküljelise menetlusdokumendi

lugemisele

kuluda

18 minutit.

Kostja

seisukoha

koostamine

eeldab

ka

hageja

menetlusdokumendi analüüsi. Ka on esindaja hinnanud täiendavate tõendite kogumise vajadust

ning suhelnud kliendiga. Kolleegiumi hinnangul on need toimingud vajalikud kliendi huvide

kaitsel.

24. Hageja märgib, et kostja esindaja on 9. juunil 2022 kulutanud 4 tundi kohtuistungiks

ettevalmistumisele ja toimikuga tutvumisele. Hageja hinnangul saab selliste toimingute

põhjendatud ajakulu olla 2 tundi. Kolleegium juhib hageja tähelepanu sellele, et vaidlustatud

määruses on maakohus pidanud 9. juuni 2022. a kohtuistungiks ettevalmistamisega seotud

toimingute põhjendatud ajakuluks 2 tundi. Seega on hageja etteheide asjakohatu.

25. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

26. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause

alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)