2-20-13191/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-13191

Kohtuasi

Svea Finance AS-i hagi X (endine nimi X) vastu

põhivõla, intressi ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17. juuni 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

34 264 eurot 98 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Svea Finance AS (registrikood 11200943),

lepinguline esindaja Piret Palm

Kostja X (endine nimi X, isikukood XXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 17. juuni 2021. a otsus muutmata.

2. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud X kanda. Maakohtu menetluskulud jäävad

83% ulatuses X ja 17% ulatuses Svea Finance AS-i kanda.

4. Määrata

kindlaks

Svea

Finance

AS-i

menetluskulude

rahaline

suurus

ringkonnakohtus. Mõista X-lt Svea Finance AS-i kasuks välja menetluskulud 632,88

eurot (s.o 540 eurot + käibemaks 92,88 eurot).

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

2-20-13191

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Hagi kohaselt sõlmisid hageja ja Baltkilp OÜ (pankrotis, müüja) 22.11.2019 nõuete

loovutamise lepingu nr 10094, mille kohaselt loovutas müüja hagejale rahalise nõude Astorfi

OÜ vastu 61 502,48 eurot. 11.05.2020 tegi hageja müüjale väljamakse summas 56 232,02 eurot.

1.1. Lepingu punkti 7 kohaselt on hagejal õigus nõuda müüjalt nõude tagasiostmist lepingus

sätestatud tingimustel. Astorfi OÜ ei ole tasunud arvet nr 3976, mille maksetähtaeg oli

10.07.2020. Kuna Astorfi OÜ hagejale arvet tähtaegselt ei tasunud ning hagejal oli alust arvata,

et Astorfi OÜ ei tasu loovutatud nõuet, kohaldas hageja 27.07.2020 lepingust tulenevat

tagasiostuõigust. Hageja nõudis Astorfi OÜ vastu oleva nõude tagasiostmist müüja poolt ning

palus viimast hiljemalt 03.08.2020 tasuda 48 053,84 eurot hageja kontole.

1.2. Lepingu punkti 7.2. kohaselt on nõude tagasiostu teate esitamisel Baltkilp OÜ (pankrotis)

kohustatud 5 pangapäeva jooksul tasuma hagejale tagasi nõude brutosumma ning intressi

suuruses 0,1% brutosummalt iga päeva eest alates ostuhinna tasumisest hageja poolt kuni

brutosumma tagasimaksmiseni müüja poolt. Müüja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi hageja

ees täitnud.

1.3. Lepingust tulenevate müüja kohustuste täitmise tagamiseks on Aleksei Mamtšenkov

(kostja) sõlminud hagejaga käenduslepingu, käendaja vastutuse rahalise maksimumsummaga

80 000 eurot. Nõuete loovutamise lepingu nr 10094 sõlmimisel (digitaalselt allkirjastatud

02.12.2019) allkirjastas kostja käendusavalduse, milles käendaja vastutuse rahaline

maksimumsumma oli 50 000 eurot. Lepingu nr 10094 lisaga nr 6 tõsteti lepingus kostjaga

kokku lepitud finantseerimislimiiti seniselt 50 000 eurolt 80 000 euroni ning lepingu lisaga nr

7 kostja poolt 16.03.2020 allkirjastatud käendusavaldusega suurendati käendaja vastutuse

rahalist maksimumsummat 50 000 eurolt 80 000 euroni.

1.4. Hageja esitas 06.08.2020 kostjale kui käendajale nõudeavalduse, millega nõudis lepingu

punktidele 7.2 ja 3.1 tuginedes võlgnevuse tasumist hiljemalt 12.08.2020. Nõudeavaldus on

saadetud kostjale 06.08.2020 e-kirjaga.

1.5. Käendusleping on kehtiv ning see ei ole heade kommetega vastuolus. Kostja sõlmis

käenduslepingu, olles ainsaks juhatuse liikmeks äriühingus, mille kohustusi ta käendas. Kostja

tegi tehingu enda ja äriühingu majandus- ning kutsetegevuses. Äriühingu juhatuse liiget ei saa

pidada äriühinguga lähedastes isiklikes suhetes olevaks isikuks. Juhatuse liige ei ole sõlminud

käenduslepingut sõltuvussuhtest või muust isiklikust põhjusest tulenevalt, vaid üksnes enda ja

äriühingu majandus- ning kutsetegevusest tulenevalt. Eelkõige peetakse põhivõlgnikuga

lähedastes isiklikes suhtes olevateks isikuteks perekonnaliikmeid, mida kostja Baltkilp OÜ

(pankrotis) suhtes ei olnud. Hageja ei ole survestanud kostjat käenduslepingut sõlmima ning

kostja on käenduslepingu sõlminud vabatahtlikult.

1.6. Hageja ei nõustu, et käendusleping on heade kommetega vastuolus seetõttu, et

maksimumkohustus on võrreldes käendaja sissetulekuga ebaproportsionaalset suur. Hageja on

hinnanud enne käenduslepingu sõlmimist kostja krediidivõimelisust ning leidnud, et kostjal oli

2-20-13191

käenduskohustuse võtmiseks piisavalt vara. Kostjal oli käenduslepingu sõlmimise ajal ka

kinnisvara.

1.7. Arvestades, et Astorfi OÜ on tasunud hagejale 20.07.2020 arve nr 3976 alusel 15 000 eurot

ning 03.08.2020 7356,46 eurot, siis on kostja põhivõlgnevus (brutosumma) hageja ees

10.09.2020 seisuga 36 058,90 eurot (summa on kujunenud järgnevalt: 58 415,36 (ostuhind 56

232,02 eurot + lepingus kokku lepitud komisjonitasu 2183,34 eurot) – 15 000 – 7356,46 = 36

058,90 eurot).

1.8. Lepingu punktide 7.2. ja 3.1. kohaselt kuulub tasumisele brutosumma 36 058,90 eurot ning

intress summas 6008,72 eurot. Hagejal on õigus arvestada lepingu punkti 7.2 alusel intressi

brutosummalt 0,1% päevas alates hageja poolt ostuhinna tasumisest kostjale.

1.9. Lepingu punkti 3.1 kohaselt moodustab nõude brutosumma ostuhind koos

komisjonitasuga. Hagejale loovutatud rahalise nõude puhul oli kokku lepitud komisjonitasu

2183,34 eurot.

1.10. Hagejal on õigus nõuda viivist lepingu punktile 12.4 tuginedes määras 0,1% päevas alates

04.08.2020. Sissenõutavaks muutunud viivis on 1370,24 eurot. Hageja palub jätta viivise

vähendamise nõude rahuldamata täies ulatuses, sest selleks puuduvad õiguslikud alused.

1.11. Kostja tagatiskontol ei ole rahalisi vahendeid 7802,64 eurot. Müüjal on hageja juures

tagatiskonto, millel on 11.01.2021 seisuga 4727,52 eurot. Hageja tasaarvestas 11.01.2021

avaldusega müüja tagatiskontol oleva 4727,52 eurot hageja viivise 1370,24 euro ja intressi

3357,28 euro nõudega. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 36 058,90 eurot,

intressi 2651,44 eurot ja alates 10.09.2020 viivise määras 0,1% päevas.

Kostja vastuväited

2. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Käendusleping on tühine heade kommetega vastuolu

tõttu. Käenduslepingu sõlmimise ajal oli kostja samaaegselt äriühingu juhatuse liikmeks,

mistõttu oli tegu lähikondsetega. Kostja ei saanud käenduslepingu sõlmimisest mingit isiklikku

kasu. Käendusleping sõlmiti hageja aktiivse pealekäimise tõttu. Ühtlasi on käenduslepinguga

kostja poolt võetud maksimumkohustus võrreldes tema sissetulekutega ebaproportsionaalselt

suur. Hageja nõue on ülepaisutatud. Kostja taotleb viivise vähendamist.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas hagi 17. juuni 2021. a otsusega osaliselt ning mõistis kostjalt

hageja kasuks välja põhivõla ning viivise põhivõlalt alates 12. jaanuarist 2021 kuni võla kohase

tasumiseni 0,1% päevas. Menetluskulud jättis maakohus 83% ulatuses kostja kanda ning 17%

ulatuses hageja kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1997 eurot

42 senti ning hagejalt kostja kasuks menetluskulud 511 eurot 2 senti, samuti seadusjärgses

määras viivise menetluskuludelt.

3.1. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

-

hageja ja Baltkilp OÜ (pankrotis, müüja) sõlmisid 22. novembril 2019 nõuete

loovutamise lepingu nr 10094, mille kohaselt müüja loovutas hagejale rahalise nõude

61 502,48 eurot Astorfi OÜ vastu (11.05.2020 väljastatud arve nr 3976, maksetähtaeg

10.07.2020);

-

12. mail 2020 tegi hageja müüjale väljamakse 56 232,02 eurot vastavalt lepingu lisale 2

(väljamaksmisele kuuluvate summade kalkulatsioon);

-

Astorfi OÜ on tasunud hagejale 20. juuli 2020. a arve nr 3976 alusel 15 000 eurot ning

3. augustil 2020 7356,46 eurot;

-

hageja kohaldas 27. juulil 2020 lepingust tulenevat tagasiostuõigust;

-

3. augustil 2020 muutus hageja nõue sissenõutavaks;

2-20-13191

-

hageja esitas 6. augustil 2020 kostjale, kes oli käendajaks, võla tasumise nõude,

määrates tasumise tähtajaks hiljemalt 12. augusti 2020.

Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on tekkinud käenduslepingust tulenev kohustus võla

tasumiseks. Samuti on vaidlus võla suuruse kujunemise üle.

3.2. Kostja sõlmis hagejaga nõude loovutamise lepingu sõlmimisel käenduslepingu, mille

kohaselt on käendaja vastutuse maksimumsuurus 50 000 eurot. Lepingu lisaga nr 6 muudeti

finantseerimislimiiti 50 000 eurolt 80 000 euroni ning lepingu lisaga nr 7 suurendati käendaja

vastutuse maksimumsummat samuti 80 000 euroni.

3.3. Maakohtu hinnangul ei tegutsenud kostja käenduslepingut sõlmides tarbijana. Kostja oli

ainus müüja seaduslik esindaja ja leping osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks on sõlmitud

huvist ühingu majandustegevuse vastu. Tõendatud ei ole kostja väide, et hageja on survestanud

kostjat käenduslepingut sõlmima.

3.4. Maakohus leidis, et käendusleping ei ole heade kommetega vastuolus põhjusel, et selle

maksimumsumma on käendaja sissetulekuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur. Hageja

hindas enne käenduslepingu sõlmimist kostja krediidivõimekust ning leidis, et kostjal oli

käenduskohustuse võtmiseks piisavalt vara. Lisaks sissetulekule oli kostjal käenduslepingu

sõlmimise ajal ka kinnisvara.

3.5. Pooltel ei ole vaidlust põhivõla suuruse üle. Lepingu punkti 3.1 kohaselt moodustab nõude

brutosumma ostuhind koos komisjonitasuga. Komisjonitasu ei ole intress raha kasutamise eest.

Komisjonitasu on poolte vahel kokku lepitud hageja teenustasu, mis moodustub brutosummast

protsentuaalselt vastavalt hageja kehtivale hinnakirjale. Hagejale loovutatud rahalise nõude

puhul oli kokku lepitud komisjonitasu suuruseks 2183,34 eurot. Müüja on vastavalt lepingu

punktile 2.2.2. aktsepteerinud nõude loovutamise hagejale kalkulatsioonis toodud tingimustel,

sh on aktsepteerinud kalkulatsioonis toodud komisjonitasu 2183,34 eurot.

3.6. Lepingu p 7.2 kohaselt on hagejal õigus nõuda nõude tagasiostmist mõne p-s 7.1. viidatud

asjaolu esinemisel, teatades sellest kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

faksi või e-kirja teel müüjale ja käendajale. Viidatud p-s nimetatud teate esitamisel on müüja

kohustatud maksma viie pangapäeva jooksul hagejale brutosumma ning intressi 0,1%

brutosummalt tagasi iga päeva eest alates ostuhinna tasumisest hageja poolt kuni brutosumma

tagasimaksmiseni müüja poolt.

3.7. Hageja tegi väljamakse 12. mail 2020 ja arvestas intressi 0,1% päevas alates 13. maist

2020. Hageja nõue muutus sissenõutavaks 3. augustil 2020. Hageja on arvestanud intressi kuni

10. septembrini 2020. Alates nõude sissenõutavaks muutumisest ei saa võlalt nõuda intressi,

kuid nõuda saab viivist või kahjuhüvitist laenu tagastamiskohustuse rikkumise eest. Hagejal oli

õigus arvestada intressi kuni 3. augustini 2020, millest tulenevalt tuleb kostjal tasuda intressi

4638,48 eurot.

3.8. Maakohus leidis, et pärast nõude sissenõutavaks muutumist 3. augustil 2020 on hagejal

õigus nõuda viivise tasumist lepingu punkti 12.4 alusel 0,1% päevas alates 4. augustist 2020.

Hageja arvestas sissenõutavaks muutunud viivist kuni 10. septembrini 2020, viivise suurus on

1370,24 eurot. Kostja viivisearvestusele sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Viivise nullini

vähendamise alused puuduvad VÕS § 162 toodud eelduste puudumise tõttu. Tegemist ei ole

ebamõistlikult suure viivisega (36,5% aastas). TsMS § 367 kohaselt võib viivist nõuda selliselt,

et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest. Kostjalt tuleb välja mõista viivis põhivõlalt, 0,1% päevas alates 12. jaanuarist

2021 kuni põhivõla tasumiseni.

2-20-13191

3.9. Hageja tasaarvestas 11. jaanuari 2021. a avaldusega müüja tagatiskontol oleva summa

4727,52 eurot hageja viivise 1370,24 euro ja intressi 3357,28 euro nõudega. Kostja vastuväite

kohaselt on müüja tagatiskontol rahalisi vahendeid 7802,64 eurot. Maakohus tuvastas, et hageja

on saatnud kostjale 5. juulil 2020 kinnituse, et kostja tagatiskontol on hetkel 7802,64 eurot.

Tõendatud pole, et tagatiskontol oleks raha vähem kui hageja on 5. juulil 2020 kostjale

kinnitanud. Hagejal olid 11. jaanuari 2021. a seisuga kostja vastu järgmised tasaarvestatavad

nõuded: põhivõlg 36 058,90 eurot, intress 4638,48 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis

1370,24 eurot, kokku 42 067,62 eurot. Hageja on tasaarvestust tehes lugenud esmajärjekorras

tasutuks viivise ja intressi. Seega tasaarvestuse tulemusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista 34 264,98 eurot.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

4.1. Kostja leiab, et käendusleping vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine.

Käenduslepinguga tekkis kostjale kohustus 80 000 eurot olukorras, kus ta saaks igakuiselt

tasuda 1000 eurot. Seega käendusega võetud maksimumkohustus on võrreldes kostja

sissetulekutega ebaproportsionaalselt suur. Käenduskohustuse pinnalt igakuiselt lisanduv viivis

on 1500 eurot. Isegi kui kostja tasuks igakuiselt käenduse katteks 1000 eurot, siis tema kohustus

hageja ees ei väheneks, vaid kasvaks. Selline käenduskohustus tagaks kostja eluaegses

võlaorjuses oleku.

4.2. Maakohus tugines põhjendamatult Riigikohtu lahendile asjas nr 3-2-1-157-14. Praegusel

juhul on teistsugune olukord. Maakohus rajas oma järelduse ekslikult asjaolule, et kostjale

kuulub kinnisvara. Kuigi kostjale kuulub ½ ühisomandist 65,5 m2 suurusele korterile

Mustamäel, ei ole sel tegelikku väärtust. Korterit koormab hüpoteek Citadele panga kasuks

nominaalsummas 91 000 eurot. Hüpoteegiga tagatud eluasemelaen on ligilähedaselt sama suur

nagu korteri turuväärtus.

4.3. Maakohus eksis tasaarvestuse ulatuse kindlaksmääramisel. Põhivõlgnikul oli hageja vastu

tagatisraha tasumisest tulenev nõudeõigus 7802,64 eurot. Hageja on sellest oma avaldusega

tasaarvestanud 4727,52 eurot. Ülejäänud 3075,1 euro ulatuses ei ole hageja tasaarvestuse

tahteavaldust teinud, kuid maakohus leidis sellegipoolest, et hageja nõue on vaidlusaluses

määras lõppenud.

4.4. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustunud kostja seisukohaga, et viivisemäär

36,5% ei ole mõistlik. Kostja väitel on tegu ebamõistliku määraga, see on 4,5 korda suurem kui

seadusest tulenev.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata.

Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja kostja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.

7. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud

asjaoludest, mis on esitatud käesoleva otsuse p-s 3.1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega ega korda neid.

8. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

2-20-13191

9. Nõustuda ei saa kostja väitega, et maakohus jättis ekslikult rakendamata kohtupraktikas

antud juhised käenduslepingu tühisuse hindamisel. Riigikohus on selgitanud (Riigikohtu 31.

jaanuari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710, p 49), et käendusleping võib olla heade

kommetega vastuolus mh juhul, kui esineb järgmiste asjaolude kogum:

• käendajaks on põhivõlgnikuga lähedastes isiklikes suhetes isik, eelkõige perekonnaliige, kes

sõlmis lepingu sõltuvussuhtest või muust isiklikust põhjusest tulenevalt;

• käendaja ei saa käenduslepinguga tagatavast kohustusest isiklikku kasu;

• käendaja vastutuse maksimumsumma on käendaja sissetulekute suhtes (arvestades mh nende

tulevikuperspektiivi) äärmiselt ebaproportsionaalne ning seetõttu võis juba lepingu sõlmimise

ajal eeldada, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda käendaja põhivõlgniku kohustust

olulises osas täita;

• eespool nimetatud eeldused olid võlausaldajale lepingu sõlmimisel äratuntavad.

9.1. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja ei olnud viidatud juhiste mõttes

põhivõlgnikuga lähedastes suhetes olev isik. Kostja tõi esile (dtl 63), et käenduslepingu

sõlmimise ajal oli kostja samaaegselt põhivõlgniku juhatuse liige, mistõttu tegu oli

lähikondsetega, ta ei saanud käenduslepingu sõlmimisest mingit isikliku kasu ja leping sõlmiti

hageja aktiivse pealekäimise tõttu.

9.2. Äriühingu juhatuse liige on küll ühingu lähikondne pankrotiseaduse § 117 lg 2 p 1 järgi,

kuid ta ei ole ühinguga lähedastes suhetes olev isik TsÜS § 86 lg 1 mõttes. TsÜS § 86 lg 1 järgi

võib olla tähtis hinnata lähedast perekondlikku seotust seetõttu, et sellistes sidemetes on

mitmeid ühiskondlike tõekspidamiste ja moraali elemente. Äriühingu juhatuse liikme side

äriühinguga on eelkõige üksnes varaline ja juhatuse liikme hoolsuskohustusel põhinev.

9.3. Nõustuda ei saa, et kostja ei saanud käenduslepingu sõlmimisest mingit isiklikku kasu.

Kostja oli käenduslepingu sõlmimise ajal ainus juhatuse liige. Kui käenduslepingu sõlmimine

võimaldas ühingul nõude loovutada ja sellelt tulu teenida, paranes ühingu varaline seis ja sellest

sai kasu ka juhatuse liige. Seejuures ei ole kostja esile toonud, et osaühingu osanik ja kasusaaja

lepingu sõlmimise ajal oleks olnud keegi muu kui kostja.

9.4. TsÜS § 86 lg 1 mõttes ei ole asjakohane, kas käendusleping sõlmiti hageja aktiivse

pealekäimise tõttu või mitte. Lepingulised kohustused tekivad ja kehtivad sellest sõltumata, kas

üks pool käib teisele lepingu sõlmimisega peale. Kui aga pealekäimine tähendas tegelikkuses

seda, et hageja oli nõus põhilepingu sõlmima tingimusel, et kohustuste täitmist tagab

käendusleping, ei ole tegemist „pealekäimisega“, vaid äriliste läbirääkimistega.

10. Põhivõlgnikul ei olnud hageja suhtes kohustuse täitmisest keeldumise vastuväidet VÕS §

111 lg 1 järgi. Iseenesest on kostjal õigus VÕS § 149 lg 1 järgi tugineda sellele, et põhivõlgnik

võis kohutuse täitmisele VÕS § 111 lg 1 järgi esitada kohustuse täitmisest keeldumise

vastuväite seni, kuni hageja on täitnud oma tagatisraha tagastamise kohustuse põhivõlgniku ees

ja sellise vastuväite kasutamine on proportsionaalne.

10.1. Praegusel juhul ei oleks VÕS § 111 lg 1 vastuväite esitamine olnud hageja suhtes

proportsionaalne. Hageja nõue põhivõlgniku vastu oli 43 415,36 eurot ning kostja seisukoha

järgi oleks kostjal olnud hageja vastu nõue 3075,12 eurot.

10.2. Samas leiab kolleegium, et põhivõlgnikul ei olnud hageja vastu tagatisraha tagastamisest

tulenevaid nõudeid. Nõude olemasolu pidi tõendama TsMS § 230 lg 1 järgi kostja. Hageja on

vaidlustanud nõude olemasolu suuremas ulatuses kui 4727,52 eurot (mille hageja on

tasaarvestanud). Seega pidi kostja esile tooma nii nõude tekkimise asjaolud, kui neid tõendama.

10.3. Kostja esitas 05.06.2020 kell 10:57 saadetud e-maili, milles hageja töötaja Päärn Marran

kirjutab: „Tagatiskontol on hetke seisuga 7802,64 EUR.“ Üksnes e-kirjast, milles on avaldatud

tagatiskonto seis, tagatisraha tagastamise nõuet tuletada ei saa. Arvestades, et hageja nõuet ei

2-20-13191

tunnista, oleks kostja pidanud esile tooma asjaolud, mille alusel oleks kohus saanud nõuet

kontrollida. Tagatisraha kujunemise asjaolusid (nt kui palju kliendid hagejale tasusid) kostja

esile ei toonud.

10.4. Nõude loovutamise lepingus on pooled kokku leppinud, et hagejal on õigus pidada igast

talle tehtavast maksest kinni 5% ning kanda see tagatiskontole lepingu punktis 8.1.1.

kokkulepitud tagatiskonto suuruse hoidmiseks. Seega on õige hageja väide, et tegelikud

vahendid tagatiskontole tekivad alles siis, kui ostjad arve täielikult tasuvad. Hageja tõi esile, et

tagatisrahaga seotud arve nr 3976 kalkulatsioonis märgitud tagatiskonto osa 3075,12 eurot ei

ole hagejale tegelikkuses laekunud. Seega võib arvata, et tõendina esitatud e-kirjas peeti silmas

arvestuslikku tagatisraha seisu. Selles olukorras ei saa kolleegium tuvastada tagatisraha

tagastamisest tulenevaid nõudeid üksnes tõendina esitatud e-kirja alusel. Kostja pidanud esile

tooma asjaolud, mille alusel oleks kohus saanud nõuet kontrollida ning seejärel vajadusel need

asjaolud tõendama.

11. Kuigi maakohus jättis otsust tehes hindamata, kui suur on kostjale kuuluva kinnisvara

väärtus, ei mõjuta see maakohtu lõppjärelduse õigsust, et käendusleping ei ole heade

kommetega vastuolus käendaja vastutuse maksimumsumma suuruse tõttu. Maakohus tõi küll

välja, et kostjal oli lepingu sõlmimise ajal kinnisvara, kuid see ei olnud määrav argument.

Põhjenduste kohaselt on peamine argument, et käenduslepingu sõlmimisel ei pea võlausaldaja

kindlaks tegema võlgniku varalist seisu. Kolleegium möönab, et praegusel juhul ei ole käenduse

maksimumsumma 80 000 eurot selline, et võiks eeldada, et see on keskmise füüsilise isiku jaoks

ülemäärane (Riigikohtu 31. jaanuari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710, p 48).

12. Maakohus ei rikkunud otsuse põhjendamiskohustust TsMS § 442 lg 8 mõttes, kui otsustas,

et viivisemäär 0,1% päevas ei ole ebamõistlikult suur. TsMS § 442 lg 8 järgi ei pidanud

maakohus analüüsima kostja õiguslikke väiteid, vaid üksnes põhjendama mittenõustumist

kostja väidetega faktiliste asjaolude kohta.

12.1. Kolleegium märgib vastuseks kostja väitele, et viivisemäära tuleb võrrelda seadusjärgse

viivisemääraga, järgmist. Praegusel juhul tulenes viivisemäär hageja ja põhivõlgniku vahel

sõlmitud kokkuleppest. Seega ei saa kohaldada Riigikohtu 10. mai 2016. a määruses tsiviilasjas

nr 3-2-1-25-16 p-st 13 toodud juhiseid viivisemäära hindamiseks tarbijaga sõlmitud

viivisekokkulepetes. Äriühingute vahel sõlmitud kokkulepetes on viivisemäär 0,1% päevas

vastav turutingimustele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes

TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste

menetluskulude jaotuse.

14. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt

kindlaks määrata hageja kulunimekirja alusel.

14.1. Hagejale on tsiviilasja nr 2-20-13191 apellatsioonimenetluses tekkinud lepingulise

esindaja kulu 648 eurot (millest käibemaks on 108 eurot). Svea Inkasso OÜ on osutanud Svea

Finance ASile õigusteenust 6 tunni ulatuses (90 eur/h).

14.2. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esindaja ajakulu põhjendatud ja mõistlik. Hageja

lepingulise esindaja tasumäär vastab sarnase õigusteenuse keskmisele turuhinnale.

14.3. Vastustaja palub hüvitada käibemaksust 86%, s.o 92,88 eurot (arvutuskäik 108×86÷100),

kuna Svea Finance ASil on nii maksustatav kui ka maksuvaba käive, ning toimub

sisendkäibemaksu osaline mahaarvamine kooskõlas käibemaksuseaduse §-ga 32 ja 33. 2023.

aastal on Svea Finance ASil õigus Maksu- ja Tolliametilt tagasi küsida 14%

2-20-13191

sisendkäibemaksust. Kolleegium määrab hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks

suuruseks õigusabikulu 632,88 eurot (s.o 540 eurot + käibemaks 92,88 eurot).

14.4. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja tasuma viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt