3-22-1498/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

20.02.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1498

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks

jätkata tähtajalise elamisloa menetlust

Menetlusosalised

Kaebaja X, esindaja Suido Västra

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja RÕ

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30.01.2023 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 30.01.2023 määruse peale

haldusasjas nr 3-22-1498.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.01.2023 määruse

resolutsioon muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt

ringkonnakohtu määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1 ja § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Venemaa Föderatsiooni kodanik X sündis Ukrainas ning tal oli alates 2003. a-st Eestis

elamiseks alaline elamisluba, mis loeti 2006. a-l jõustunud välismaalaste seaduse (VMS)

muudatustega pikaajalise elaniku elamisloaks.

2. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas 17.12.2020 otsusega nr 15.3-3.4/765-1

VMS § 241 lg 1 p 2, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 7 lg 1, § 72 lg 2 p

4 ning § 74 lg-te 2 ja 3 alusel X elamisloa kehtetuks, tegi talle ettekirjutuse Eestist lahkumiseks

ning kohaldas sissesõidukeelu Schengeni alale viieks aastaks. X vaidlustas PPA otsuse

halduskohtus (haldusasi nr 3-20-2615). Tartu Halduskohus kohaldas selles asjas 23.04.2021

määrusega esialgset õiguskaitset ja keelas X väljasaatmise kuni menetlust lõpetava lahendi

jõustumiseni. Tartu Halduskohus rahuldas 02.12.2021 otsusega kaebuse osaliselt ning tühistas

PPA otsuse lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu osas. Muus osas jäi kaebus rahuldamata.

PPA esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus

20.12.2022 otsusega rahuldas. X esitas ringkonnakohtu otsuse peale 19.01.2023

kassatsioonkaebuse, mille menetlusse võtmist ei ole Riigikohus otsustanud.

3-22-1498

2(4)

3. X

esitas

PPA-le

19.05.2022

taotluse

tähtajalise

elamisloa

saamiseks

VMS § 118 p 9 alusel püsivalt Eestisse elama asumiseks. PPA teavitas kaebajat 07.06.2022

kirjaga, et peatab elamisloa menetluse kuni haldusasjas nr 3-20-2615 tehtava kohtulahendi

jõustumiseni, sest selles asjas tehtav kohtuotsus võib mõjutada elamisloa menetluse tulemust.

4. X esitas Tallinna Halduskohtule 12.07.2022 kaebuse PPA kohustamiseks jätkata tähtajalise

elamisloa taotluse menetlust. Haldusasja menetlus on pooleli Tallinna Halduskohtus.

5. X esitas Tallinna Halduskohtule 27.01.2023 esialgse õiguskaitse taotluse tema Eestist

väljasaatmise keelamiseks kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni käesolevas asjas.

Kaebajal peab olema õigus jääda Eestisse elamisloa menetlemise ajaks. Kui kaebaja saadetakse

Eestist välja, ei pruugi elamisloa menetlusel olla sisulist mõtet, sest kaebaja võidakse

Venemaale väljasaatmisel mobiliseerida ja saata Ukrainasse sõdima.

6. Tallinna Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse 30.01.2023 määrusega

rahuldamata. Halduskohtu hinnangul ei olnud kaebajal esialgse õiguskaitse vajadust, sest

esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega ei kaasne tema jaoks pöördumatuid või raskesti

kõrvaldatavaid tagajärgi. Kaebaja väljasaatmine on juba keelatud Tartu Halduskohtu

23.04.2021 määrusega nr 3-20-2615. Esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada vaid ulatuses,

milles see on kaebaja õiguste kaitseks hädavajalik, kuid kaebajal ei ole sellist hädavajadust.

Taotlus väljub ka kaebuse piiridest, sest vaidlus ei puuduta lahkumisettekirjutust, vaid PPA

toimingut, millega peatati tema elamisloa taotluse menetlemine. Kaebaja etteheited on seotud

eelkõige PPA 17.12.2020 otsusega.

7. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule 31.01.2023 määruskaebuse, milles palub tühistada

Tallinna Halduskohtu 30.01.2023 määrus, millega jäeti rahuldamata tema esialgse õiguskaitse

taotlus Eestist väljasaatmise keelamiseks kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

Kui Riigikohus ei võta menetlusse kaebaja kassatsioonkaebust haldusasjas nr 3-20-2615, siis

esialgse õiguskaitse kohaldamiseta võib kaebaja Eestist välja saata. Halduskohus ei arvestanud

taotlusse lahendamisel VMS § 125 lg 1 p-i 2 ja direktiivi 2003/109/EÜ ning Riigikohtu

lahendites nr 3-3-1-2-16 ja 3-21-2241 väljendatud seisukohti.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus võtab X määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse

kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg

1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele määral, et see lahendada. Kaebaja

eesmärk on, et kohus rahuldaks esialgse õiguskaitse taotluse ja keelaks tema väljasaatmise kuni

asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Selleks tuleb taotleda Tallinna Halduskohtu

30.01.2023 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldada (HKMS § 205 lg 1 p 3). Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104

lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Määruskaebuse lahendab HKMS § 210 lg 1 alusel üks

ringkonnakohtunik.

9. Kaebaja palus kohaldada esialgset õiguskaitset selliselt, et keelataks tema väljasaatmine kuni

menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Halduskohtu hinnangul puudus kaebajal esialgse

õiguskaitse vajadus, sest haldusasjas nr 3-20-2615 on juba keelatud kaebaja Eestist

väljasaatmine ning seetõttu pole esialgse õiguskaitse kohaldamine kaebaja õiguste kaitseks

hädavajalik. Halduskohus oli ka seisukohal, et taotletud abinõu väljub kaebuse piiridest.

10. Kohus teeb määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta siis, kui vastasel juhul võib

kaebuse eesmärgi saavutamine ka kaebajale soodsa kohtulahendiga osutuda võimatuks või

ebamõistlikult raskeks, kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks ning esialgse

õiguskaitse kohaldamine on proportsionaalne, arvestades kaalul olevaid avalikke huve ja

puudutatud isikute õigusi. Huvide kaalumisel arvestab kohus ka esialgse õiguskaitse määruse

3-22-1498

3(4)

ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg-d 1 ja 3). Esialgne õiguskaitse peab teenima

põhivaidlusega sama eesmärki ning seonduma kohtumenetluse esemeks oleva nõudega.

Teisisõnu ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamine tuua kaasa tagajärgi, mis ei ole

põhivaidlusega saavutatavad ega kaitsta kaebaja õigusi suuremas määras kui asjas tehtav

kaebajale soodne kohtulahend. Kui taotletud esialgse abinõu jääb väljapoole vaidluse eset, tuleb

esialgse õiguskaitse taotlus jätta läbi vaatamata (vt Riigikohtu 16.06.2021 määrus nr 3-20-1245,

p 16; 17.05.2017 määrus haldusasjas nr 3-3-1-88-16, p 16).

11. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole taotletud abinõu väljumine vaidluse esemest ilmselge.

Põhivaidlus käib tähtajalise elamisloa menetluse peatamise õiguspärasuse üle. Kaebuse

rahuldamisel saab kohus kohustada vastustajat jätkama elamisloa menetlust. Kaebusel on siiski

laiem eesmärk: seadustada kaebaja Eestis viibimine ning viibida kohtumenetluse ajal Eestis.

PPA on teinud kaebajale lahkumisettekirjutuse ja kohaldanud tema suhtes viieaastast

sissesõidukeeldu. Kui Riigikohus jätab haldusasjas nr 3-20-2615 kaebaja kassatsioonkaebuse

menetlusse võtmata, jõustub Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2022 otsus, millega jäi kaebaja

kaebus lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu tühistamiseks rahuldamata. Ühtlasi lõpeb

kohaldatud esialgne õiguskaitse ning PPA-l on võimalik teha väljasaatmise toiminguid, nt

pidada isik kinni ja toimetada ta piiripunkti, suunata piiripunktis isik välisriiki või anda üle

vastuvõtva riigi esindajale. Kaebaja väljasaatmisel võib tal olla keeruline osaleda

kohtumenetluses ja võimalikus haldusmenetluses. Kohtupraktikas on leitud, et elamisloa

vaidlustes võib olla kohane õiguskaitsevahend mh esialgse õiguskaitse korras väljasaatmise

keelamine (vt Riigikohtu 27.06.2017 otsus nr 3-3-1-19-17, p 23.2). Pole mõistlikku põhjust,

miks peab kaebaja olukorras, kus tema väljasaatmist ei saa lahkumisettekirjutuse tegemise tõttu

pidada vähetõenäoliseks, ootama esialgse õiguskaitse taotlemiseks ära, millal PPA lahendab

elamisloa taotluse sisuliselt. Taotletud esialgse õiguskaitse abinõu teenib kaebusega sama

eesmärki, s.o seadustada kaebaja Eestis viibimine.

12. Ringkonnakohus ei nõustu ka halduskohtu hinnanguga esialgse õiguskaitse vajadusele.

Kaebaja on küll vaidlustanud lahkumisettekirjutuse ja tema väljasaatmine on keelatud Tartu

Halduskohtu 23.04.2021 määrusega haldusasjas nr 3-20-2615, kuid Tartu Ringkonnakohtu

20.12.2022 otsuse jõustumisel võib PPA alustada väljasaatmise toimingute tegemist. Kaebaja

kardetud tagajärje saabumise täpset aega ei ole võimalik prognoosida, kuid on tõenäoline, et

see saabub enne kohtumenetluse lõppu käesolevas asjas. Halduskohus ei ole praeguses asjas

veel otsust teinud, kuid haldusasi nr 3-20-2615 on jõudnud Riigikohtusse. Esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks ei pea kahjulik tagajärg saabuma lähipäevadel või -nädalatel. Nõustuda tuleb ka

sellega, et väljasaatmisel võivad olla kaebaja jaoks pöördumatud tagajärjed, sest tema võimalus

menetluses osaleda on raskendatud.

13. Kaebust ei saa praeguses menetlusstaadiumis pidada ilmselgelt perspektiivituks.

Vaieldakse haldusmenetluse peatamise õiguspärasuse üle. Haldusmenetluse seadus (HMS) ega

VMS ei näe otsesõnu ette võimalust menetluse peatamiseks. Kohtupraktika kohaselt võib

haldusmenetluse peatada, kui menetluse jätkamine tooks kaasa asja ebaõige otsustamise. Kui

menetluse peatamiseks esineb alus – menetluse jätkamine tooks kaasa asja ebaõige otsustamise

–, otsustab haldusorgan menetluse peatamise kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lg 1; vt

Riigikohtu 04.05.2018 määrus 3-16-1205, p 15; 14.01.2009 otsus nr 3-3-1-62-08, p 9;

16.12.2008 otsus nr 3-3-1-56-08, p 20). PPA on haldusasjas 3-20-2610 jäänud seisukohale, et

lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld on õiguspärased. Sissesõidukeeld on tähtajalise

elamisloa andmisest keeldumise alus (VMS § 126). HMS § 2 lg 5 kohaselt tuleb haldusmenetlus

läbi viia võimalikult lihtsalt ja kiirelt. Asja sisulisel läbivaatamisel saab hinnata, kas

haldusmenetluse läbiviimine paralleelselt kohtumenetlusega oleks toonud kaasa vastandlikke

otsustusi ja seega kahjustanud õiguskindlust ja -selgust.

3-22-1498

4(4)

14. Kaebaja taotletud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei ole avaliku huvi

kaalutlustel siiski põhjendatud. Viibimisaluseta ja sissesõidukeeluga välismaalaste Eestist

lahkumise või väljasaatmise vastu on avalik huvi (vt VSS § 2 lg 1, § 3 lg 2, § 6 lg 1, § 7 lg 1,

§ 74). Kaebajal puudub viibimisalus, talle on tehtud lahkumisettekirjutus ning tema suhtes on

kohaldatud viieaastast sissesõidukeeldu. Kaebaja on need otsused vaidlustanud haldusasjas nr

3-20-2615, kus hinnatakse nende haldusaktide õiguspärasust. Kui Tartu Ringkonnakohtu

20.12.2022 otsus jõustub, lõpeb asjas kohaldatud esialgne õiguskaitse ning PPA võib

haldusaktid täita. Praeguses vaidluses ei kontrollita lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu

õiguspärasust. Seepärast ei ole asjakohased määruskaebuse viited direktiivile ja Riigikohtu

otsusele nr 3-3-1-2-16. Üksiti on Tartu Halduskohtu otsus jõustunud osas, milles jäi

rahuldamata kaebaja kaebus pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse peale.

Sissesõidukeeld on VMS §-st 126 tulenevalt tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise alus,

mistõttu tuleks PPA-l elamisloa menetluse jätkamisel elamisloa andmisest keelduda. Kuna

lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld oleks kohtuliku kontrolli läbinud, puuduks põhjus

haldusaktide täitmist esialgse õiguskaitse kohaldamisega edasi lükata. PPA‑l tuleb hinnata

väljasaatmistoimingute lubatavust nende tegemise hetke seisuga. Kaebajale jääb veel võimalus

vaidlustada väljasaatmist, esitades keelamiskaebuse koos esialgse õiguskaitse taotlusega (vt

Riigikohtu 15.02.2023 otsus nr 3-20-1115, p 35.8; 19.06.2012 otsus nr 3-3-1-84-11, p 31).

15. Eelneva põhjal jätab ringkonnakohus X määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 30.01.2023 määruse resolutsiooni muutmata, kuid muudab halduskohtu määruse

põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu määruse põhjendustele.

(allkirjastatud digitaalselt)