4-22-4545/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. veebruaril 2023. a, Tartu kohtumajas

kirjalikus menetluses

Väärteoasja number

4-22-4545

Kohtukoosseis

Kohtunik Peet Teidearu

Väärteoasi

Kaevatava otsuse teinud asutus

V.H.V kaebus PPA Lõuna prefektuuri 01.12.2022

otsusele väärteoasjas nr 2603,22,000469

PPA Lõuna prefektuur (asukoht: Riia 132, Tartu; e-post:

ppa@politsei.ee),

esindaja

kaebemenetluses:

järelevalveametnik Mari Sepp; e-post: mari.sepp@politsei.ee

Menetlusalune isik/kaebuse

esitaja

V.H.V, registrikood: XXX; asukoht: XXXX;

e-post: XXXX; seaduslik esindaja: juhatuse liige R H B,

isikukood: XXXX

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120, § 132 p 1, § 133, § 155, § 156 ja § 180

lg 1, kohus

Otsustas:

Jätta V.H.V kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti 01.12.2022.

a otsus väärteoasjas nr 2603,22,000469 muutmata.

Jätta V.H.V taotlus rahatrahvi ositi tasumiseks rahuldamata.

KrMS § 180 lg 1 alusel jätta menetluskulud kaebuse esitaja V.H.V kanda.

Edastada käesolev kohtuotsus V.H.V seaduslikule esindajale R H B ja PPA Lõuna

prefektuurile

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja

või advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kaebuse esitamise soovist

tuleb teatada 7 (seitsme) päeva jooksul kohtuotsuse avaldamisest/kättesaamisest kirjalikult

Tartu Maakohtule. Nõuetekohaselt vormistatud kassatsioonkaebuse saab Riigikohtule esitada

30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Menetluse käik ja asjaolud

09.11.2022 koostas Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo piiri-

ja migratsioonijärelevalvetalituse menetlusgrupi järelevalveametnik M. Sepp väärteoprotokolli

nr AB1610281 väärteoasjas nr 2603,22,000469 selle kohta, et tööandja V.H.V

(XXX) sõlmis töölepingu välismaalasega R. G.(isikukood XXXX), kellel puudus Eestis

töötamiseks õiguslik alus, millega võimaldas välismaalasel rikkuda Eestis töötamise tingimusi.

V.H.V juhatuse liige R H B (isikukood XXXX) võttis R. G. V.H.V -sse

tööle ning ei korraldanud välismaalase tööle rakendamisel tõhusat kontrolli välismaalase Eestis

töötamise õiguslike aluste kontrollimiseks ja rakendas välismaalase tööle V.H.V

huvides ilma nõuetekohase registreeringuta. Välismaalane, kes on saanud elamisloa

töötamiseks, võib samal ajal töötada mitme tööandja juures, järgides töötamiseks antud

elamisloas kindlaks määratud tingimusi, kuid R. G. elamisluba oli väljastatud töötamiseks M.

OÜ-s, kus R. G. ei töötanud alates 26.05.2022. Sellest tulenevalt võimaldas V.H.V

oma ainuisikulise juhatuse liikme R. H. B. kaudu eelmainitud välismaalasele Eestis töötamise

tingimuste rikkumist, pannes toime VMS § 301 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo. Rikkumine

tuvastati 01.09.2022 kell 14.31 Tartus XXX.

PPA Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse menetlusgrupi

01.12.2022 otsusega määrati V.H.V VMS § 301 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv

3000 eurot.

Juriidilise isiku seaduslik esindaja R. H. B. esitas kohtuvälisele menetlejale vastulause

29.11.2022, s.o mittetähtaegselt ja see jäeti läbi vaatamata.

V.H.V juhatuse liige R. H. B. esitas 21.12.2022 maakohtule kaebuse PPA Lõuna

prefektuuri 01.12.2022 otsusele väärteoasjas nr 2603,22,000469 ja palub kohtuvälise menetleja

otsuse täies ulatuses tühistada. R. H. B. V.H.V esindajana tunnistab oma eksimust

R. G. töölepingu sõlmimisel, kuid palub menetluses arvestada, et tegu oli ausa eksimusega,

mille käigus ei põhjustatud varalist kahju ega seatud ohtu inimeste turvalisust. Samuti ei saanud

V.H.V rikkumise tagajärjel majanduslikku kasu, vaid vastupidi – firma on kaotanud

töötaja tööle võtmisega ja töökoha loomisega kaasnenud investeeringud. Ettevõtte senised

investeeringud vaidlusaluse töökoha loomisel juba ületavad trahvisumma. Samuti palub

esindaja arvestada toitlustusasutuse COVID pandeemia järgset ja kaupade/teenuste kiirest

hinnatõusust tingitud keerulist majanduslikku olukorda. Menetlusaluse isiku esindaja oma

ettevõtte tegevuses järgib alati seadust, kuid tahtmatult tegi seekord vea, kahetseb seda ja on

sellest õppinud. Samuti palub menetlusaluse isiku esindaja võimaldada määratava trahvi

tasumine ositi ühe aasta jooksul. Vastulause oli esitatud mittetähtaegselt, sest R. H. B.

keeleoskus pole veel dokumentide koostamiseks rahuldav. Kaebuse esitaja palub kohtuasjas

teha kirjaliku protseduuri.

Kohus siinkohal märgib, et on tutvunud ka muuhulgas V.H.V vastulausega, mis oma

sisult riimub kaebuses esitatuga. Muuhulgas selgitas menetlusaluse isiku seaduslik esindaja

kohtuvälisele menetlejale, et enne töölepingu sõlmimist pöördus ta koos R. G-ga piiri- ja

migratsioonijärelevalvetalitusse ning nad taotlesid tähtajalise elamisloa taastamist töötamiseks.

Kuna R. G-l oli eelmisest töökohast väljastatud tähtajaline elamisluba töötamiseks, siis nad

arvasid, et elamisloa taastamise taotlusest piisab töölepingu sõlmimiseks. V.H.V R.

H. B. isikus sõlmis R. G-ga töölepingu, registreeris tema töötamise ja tasus tööjõumaksud.

Lisaks on taotletud Töötukassalt R. G. tähtajalise elamisloa taastamiseks vajalik nõusolek.

Teise keeletausta tõttu peab R. H. B. oma töös toetuma palju inimestele enda ümber ja ootama

selget signaali oma käitumise kohta, mille sai seekord kahjuks liiga hilja. Oma eksimusest sai

ta teada alles 01.09.2022, kui politseinikud külastasid restorani, juhtisid rikkumisele tähelepanu

ja vormistasid töötajale trahvi. Seejärel koheselt peatati tööleping. Karistuse määramisel

palutakse võtta arvesse ettevõtte seniseid investeeringuid R. G. uue töökoha loomisse (töötaja

palk X eurot, restorani sisseseade X eurot, sušikoka noad ja töötarvikud X eurot) ja tasutud

tööjõumaksud (X eurot).

PPA Lõuna prefektuur 27.01.2023 vastuses ei nõustu esitatud kaebusega. 01.09.2022

kontrollisid Politsei- ja Piirivalveameti ametnikud XXX, Tartu asuvat V.H.V

toitlustusasutust, kus kontrolli hetkel töötasid kaks X(edaspidi XXX) kodanikku. Andmete

kontrollimisel läbi PPA andmebaaside selgus, et ühel XXX kodanikul puudus kontrolli hetkel,

s.o 01.09.2022 seaduslik alus töötamiseks V.H.V -s. XXX kodanik omas elamisluba

töötamiseks teises ettevõttes M OÜ (registrikood XXX), kus tema töötamine oli lõppenud

25.05.2022 TLS § 85 lg 1 töötaja soovil. V.H.V tööruumides, kust isik töid

teostamast tabati, kontrollitaval kehtivat luba töötamiseks ei olnud. V.H.V juhatuse

liige on ülekuulamise protokollis kinnitanud, et XXX kodanikul puudus kontrollimise hetkel

kehtiv töötamise alus töötamiseks V.H.V -s ja R. H. B. aitas välismaalasel uut

tähtajalist elamisluba taotleda, kuid PPA polnud veel otsust teinud ning töötamiseks luba

polnud. Kohtuväline menetleja ja V.H.V esindaja jõudsid veendumusele, et

rikkumine on toimunud, üheselt arusaadav ja tuvastatud, samas osapooled ei jõudnud

kokkuleppele rikkumise raskuses ja karistuse suuruses. R. H. B. esitas 29.11.2022 PPA-le

vastulause mittetähtaegselt ja see jäeti seetõttu läbi vaatamata. Vastulausest nähtub, et R. H. B.

on nõus rikkumisega, kuid ei nõustu kohtuvälise menetleja poolt teole antava hinnanguga

karistuse suuruse osas. Käesoleval juhul oli välismaalasest isiku tööandjaks V.H.V,

kellel lasusid ka kõik VMS-is sätestatud tööandja kohustused. Neid kohustusi tööandja ei

täitnud ja võimaldas välismaalasel Eestis töötamise tingimuste rikkumist. PPA juhib

tähelepanu, et isik asus Töötamise registri ja töölepingu järgi tööle antud töökohale 01.06.2022

ning ütluste järgi 14.06.2022 kuni kontrollkäiguni 01.09.2022 töötas isik seadusliku aluseta.

14.06.2022 esitas välismaalane tähtajalise elamisloa taotluse töötamiseks V.H.V-s.

PPA toob välja, et taotluse esitamine ei anna alust töötamiseks ning taotluse menetluse ajaks,

kui tööandja soovib töölise koheselt tööle suunata, tuleb töötamine enne tööle asumist

registreerida (lühiajalise töötamise registreerimine) PPA-s. V.H.V esindaja juhatuse

liige R. H. B. kinnitas ülekuulamise protokollis, et võttis isiku tööle teadmises, et välismaalase

elamisloakaart oli väljastatud töötamiseks M OÜ-s ja mujal sellega töötada ei tohi.

V.H.V esindaja tõdeb lisaks, et ta ei küsinud PPA teeninduses, kas välismaalane

tohib töötada. PPA hinnangul on antud juhul tegemist tööandjapoolse tegematajätmisega.

V.H.V esindaja on ka ise välismaalane ning taotlenud seaduslikke aluseid Eestis

viibimiseks ja töötamiseks. Tegemist ei ole tööandjaga, kes ei oma kogemusi antud valdkonnas

või ei teaks, kust saab küsida infot juhul, kui ta ei tea, kuidas oleks õige käituda. Tööandja näol

peaks olema tegemist isikuga, kes on kursis VMS-ist tulenevate tööandja kohustustega, mis

kaasnevad välistööjõu kasutamisega Eestis. Kohtuväline menetleja kaalus ja hindas otsust

tehes kõiki asjaolusid, võttis arvesse kergendavaid asjaolusid ning kohaldas V.H.V

suhtes karistusena rahatrahvi 3000 eurot, mis on selgelt allapoole antud väärteo eest seadusega

ette nähtud sanktsiooni keskmist määra. Rahatrahvi määramisel võttis PPA kergendava

asjaoluna arvesse kaasaaitamist. Ühtlasi tõi PPA üldmenetluse otsuses välja, et soovi korral on

võimalik rahatrahvi ositi tasuda aasta jooksul – selleks tuleb esitada taotlus rahatrahvi

täitmisele pööramise edasilükkamiseks, mis kuulub läbivaatamisele eraldi ja lahendamisele

kohtuvälise menetleja määrusega. Kaebuses viidatud investeeringud töökoha loomisesse ei ole

siduvad väärteole järgnenud rahatrahvi osas. Töökoha loomisesse tehtud investeeringud ei

muutu olematuks ning PPA ei takista V.H.V -l palgata tööle seaduslikult Eestis viibiv

ja töötav isik ega keela loodud töökohal töötamist, kui see on seadusega kooskõlas. Lähtudes

eeltoodust, palub kohtuvälise menetleja esindaja jätta V.H.V kaebus rahuldamata

ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja peab võimalikuks asja

lahendamist kirjalikus menetluses ning ei soovi sellisel juhul kohtuistungil osaleda.

Menetluskulud palub kohtuväline menetleja jätta kaebuse esitaja enda kanda.

Kohtu põhjendid

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses (

), sõltumata

ab ovo

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse

kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud

kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ja selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes

ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad soovivad kirjalikku

menetlust.

Kohus leiab, et on olemas alused, lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses – kohus on PPA

Lõuna prefektuurile edastanud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja

seisukoha kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad nõustuvad

asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Samuti on mõlemad osapooled saanud kirjalikult

oma seisukohti avaldada.

Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat.

Kohtu hinnangul on väärteoprotokoll ja -otsus (selle esimene versioon) vormistatud

nõuetekohaselt. Kuigi kohtuväline menetleja on teinud väärteoasjas nr 2603,22,000469 kaks

sama kuupäevaga üldmenetluse otsust, mis on ka väärteotoimikusse lisatud, siis seda seetõttu,

et peale menetlusaluse isiku hilinemisega esitatud vastulause kättesaamist menetleja muutis

otsust ja lisas otsuse lõppu informatsiooni mittetähtaegselt saadetud vastulause kohta. Kohus

on saanud teadlikuks, et parandatud väärteootsus on vormistatud siis, kui algne otsus on

menetlusalusele isikule juba e-toimiku vahendusel kätte toimetatud. Siiski ei ole kohtu

hinnangul tegemist menetlusõiguse olulise rikkumisega – asja materjalidest nähtub, et

mõlemast otsusest sai menetlusalune isik ikkagi teada vastavalt VTMS §-dele 70 ja 74 ning

seda enne kohtuvälise menetleja otsuse jõustumist. Samuti võib maakohtu hinnangul

üldmenetluse (samuti kiirmenetluse) otsuse muutmise ja täiendamise kohta muuhulgas

kohaldada analoogia korras VTMS § 68 lg-s 2 ja § 69 lg-s 3 väärteoprotokolli kohta sätestatud

(nagu on käesoleval juhul väärteoprotokollis menetlusaluse isiku e-posti aadressi parandamisel

õiguspäraselt rakendatud), s.o kui menetleja tuvastab, et veel jõustumata üldmenetluse otsuses

on vaja tõendusteavet (nt tõendite loetelu) täiendada või muuta väärteo kvalifikatsiooni, võib

otsust täiendada uute kannetega, märkides iga muutmise kuupäeva ja lisades kohtuvälise

menetleja nime ja allkirja. Muudatused tuleb sisse viia mõistliku aja jooksul pärast puuduste

avastamist. Kui koostatakse uus otsus, siis tuleb esile tuua, millised muudatused on lahendisse

sisse viidud, mida ka praegusel juhul on menetleja teinud. Kindlasti aga ei ole lubatav muuta

uues otsuses juba kirja pandud teokirjeldust, põhjendavat osa ja määratud karistust. Isegi kui

asuda seisukohale, et väärteoasjas nr 2603,22,000469 koos täiendava kandega teine

väärteootsus on selle vormistamise puuduste (nt otsuse põhjendavasse osasse lisatud täiendava

teabe tõttu) tühine, siis igal juhul kehtib esimesena menetlusalusele isikule väljastatud otsus,

mis on vormistatud kohtu seisukohalt oluliste puudusteta. Kui menetlusalune isik jätab

vastulause tähtaegselt esitamata, on võimalik otsuses see asjaolu ka kajastada - vastulause

puudumise korral ei ole otsuse koostamine mingil juhul takistatud. Hilinenud vastulause

esitamisel tuleb see lisada toimikusse, kuid ei pea hakkama uut otsust koostama – selliselt

käitudes välditakse menetluslikku segadust.

Lisaks eelnevale nii väärteoprotokollis kui ka -otsuses on süüteokirjeldus ühtne, selge ning

arusaadav. Samuti nähtub väärteoprotokollist ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist,

et V.H.V seaduslikule esindajale R. H. B.le on selgitatud VTMS §-s 19 sätestatud

menetlusaluse isiku õiguseid ja kohustusi ning isik on nende õiguste tutvustamise kohta andnud

ka allkirja.

Vaidlust ei ole asjaoludes, et 01.09.2022 tuvastati, et Tartus XXX asuvas V.H.V

toitlustusasutuses töötas seadusliku aluseta XXX kodanik R. G. Neid faktilisi asjaolusid ei ole

ka menetlusaluse isiku seaduslik esindaja kohtuvälises ega kohtumenetluses kordagi

vaidlustanud. Menetlusaluse isiku seaduslik esindaja R. H. B. tunnistab rikkumist ning on ka

rikkumise menetlemisele igakülgselt kaasa aidanud, mis on kohtu hinnangul tunnustamist

vääriv käitumine. Küll aga on vaidlus selles, milline peaks olema menetlusalusele isikule

määratav karistus.

Väärteoasjas kogutud tõendid (tunnistajate ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollid,

TÖR-i ja äriregistri väljatrükid, MTA maksuandmete väljatrükid, Töötukassa luba töökoha

täitmiseks välismaalasega) kinnitavadki kohtu hinnangul kogumis, et V.H.V pani

temale ette heidetava rikkumise toime.

V.H.V seadusliku esindaja R. H. B. 05.09.2022 ütluste kohaselt V.H.V

tegeleb kiirtoidu valmistamisega. R. G.ga kohtus R. H. B. 2022. a mais, R. G. töötas siis M

OÜ-s ja tuli tema juurde, sest otsis tööd sušikokana. Firma varasemalt sušit ei valmistanud,

kuid R. H. B. oli nõus R. G. sušikokana tööle võtma ning hakkas ette valmistama ja tellima

asju suši valmistamiseks. R. G. lahkus M OÜ-st maikuus ja alustas tööd V.H.V

firmas 15.06.2022. R. G.le oli elamisloakaart väljastatud töötamiseks M OÜ-s ja menetlusaluse

isiku esindaja enda sõnul teadis, et R. G. sellega mujal töötada ei tohi. Juuni esimesel nädalal

helistas R. H. B. migratsiooninõustajale ning nemad ütlesid, et kui elamisloa avaldus on sisse

antud, võib töötada. 14.06.2022 tuli R. H. B. koos R. G.ga Tartu teenindusse, et elamisluba

ümber vahetada, nii et R. G. saaks töötada ka teistes firmades. Teeninduses öeldi, et selleks

peab olema töötanud kolm aastat – see tähtaeg saab täis järgmise aasta märtsis, seega taotlesid

R. H. B. ja R. G. elamisluba V.H.V-s töötamiseks. Teeninduses menetlusaluse isiku

esindajale ei öeldud, et R. G. töötada ei tohi ja esindaja ka ise ei küsinud selle kohta üle. Peale

teeninduses käimist koostas R. H. B. menüüd, palkas R. G. tööle ja allkirjastati tööleping,

raamatupidaja oli samuti selle toimingu juures. 15.06.2022 alustas R. G. töötamist. Keegi teine

töötajatest ei vastuta töötajate tööle võtmise ja korraldamise eest. See õigus on ainul R. H. B.l

ja tema koostab töötajate graafikuid. Maksude korrasoleku ja Töötajate registrisse sisestamist

teeb R. H. B. koos raamatupidajaga. R. G. palkas R. H. B. tööle V.H.V hüvanguks

ja V.H.V nimel. R. H. B. ei taotlenud R. G.le lühiajalise töötamise registreeringut,

sest R. H. B. enda sõnul ei teadnud sellest. Kui ta oleks teadnud, oleks ta samal päeval seda

teeninduses käies ka taotlenud. R. G. on palka saanud kaks korda ja tema palk on X eurot. R.

G. tööülesanneteks on suši valmistamine ning R. H. B.le ja tema naisele suši valmistamise

õpetamine. R. G. töötab 4 päeva nädalas kella 16-1. Politsei kontrollkäigu päeval oli R. G.

varem kohal, kuna R. H. B. vahel kutsub teda varem tööle, kui ise hiljaks jääb. Enda teadmiste

järgi tegi R. H. B. kõik õigesti, s.o võttis R. G. ametlikult tööle, vormistas lepingu ja sisestas

TÖR-i töötamise.

Tunnistaja R. G. sõnul elab ta V.H.V lähedal ja käis alguses seal lõunat söömas. Siis

hakkas tunnistaja omaniku R. H. B.ga suhtlema, nad sõbrunesid ja tunnistaja ütles, et soovib

tööd vahetada, sest talle M OÜ-s ei meeldinud. Vesteldes R. H. B.ga, pakkus viimane, et

tunnistaja võiks tulla R. H. B. juurde tööle. R. G. oli enda sõnul teadlik, et kui teine ettevõte

temale elamisloa taotlemisega tegeleb, siis ta tohib ka mujal ettevõtetes töötada. R. H. B. ütles,

et R. G. vajab vaid töölepingut ning võib töötada, kuid tunnistaja ütles R. H. B.le, et on vaja

uut elamisluba töötamiseks. R. H. B. ütles, et 2023. a alguses saab tunnistaja taotleda üldist

elamisluba, mis ei ole seotud kindla ettevõttega ja lisas, et kõike peab korrektselt tegema,

maksud maksma ning veenduma, et ei tekiks tulevikus probleeme. Seepeale panid R. H. B. ja

R. G. koos aja elamisloa taotlemiseks. R. G. lahkus M OÜ-st 25.05.2022. R. H. B. rääkis

raamatupidajaga, kes leidis, et oleks parem, kui ei oleks liiga pikka vahet maksude maksmisel

ning soovitas panna lepingu alguseks 01.06.2022. Seepärast tööleping sai sõlmitud 01.06.2022

ning tunnistaja alustas töötamist tegelikult 14.-15.06.2022. Elamisluba käis R. G. taotlemas

14.06.2022 ja temaga oli kaasas R. H. B. . R. G. ei oska ise vajalikke pabereid täita ega tea

siinset süsteemi. R. H. B. valmistas kõik dokumendid ette ja tunnistaja lihtsalt kirjutas

dokumentidele alla. R. G. teeninduses mingeid küsimusi ei esitanud - räägiti eesti keeles ja ta

ei saanud aru, kuid lisaks R. H. B. helistas tunnistaja juuresolekul migratsiooninõustajatele.

Tunnistajale rääkis R. H. B. pärast vestlust, et küsis töötamise kohta ja sai vastuseks, et ooteajal

on lubatud töötada. Töölepingu sõlmis tunnistaja R. H. B.ga, V.H.V omanikuga. See

on väga väike firma, R. H. B. naine tegeleb klientide teenindamisega, R. G. ja R. H. B. töötavad

köögis. Tunnistaja ülesanne tööl on suši valmistamine, kõik muu teeb R. H. B.. Vahel kiirel

ajal aitab R. G. teda köögis ka muu valmistamisega. R. H. B. tegeleb graafikute koostamise ja

töötajate palkamisega. Tunnistaja töögraafik üldiselt on neli päeva nädalas kl 16-1, kuid

mõnikord, kui keegi oli turul või millegi muuga hõivatud, kutsus R. H. B. R. G.t ka muudel

päevadel lühikeseks ajaks tööle. Politsei kontrollkäigu ajal oli tunnistaja samuti varem tööl,

sest oli oht, et R. H. B. jääb hiljaks. Pärast võis tunnistaja sellevõrra varem töölt lahkuda. Palka

on R. G. saanud kaks korda, palga summa on umbes X. Palga ülekanded on tunnistajale

teadaolevalt raamatupidaja tehtud, kuid tulevad V.H.V kontolt. R. G. enda sõnul ei

teadnud, et tal ei olnud politseilt dokumenti, mis lubab elamisloa menetluse ajal töötada. See

peaks olema tööandja asi dokumendid korda ajada. Tunnistaja kahetseb, et nii läks ja ta

tööandjaga kumbki ei teadnud, kuidas dokumente õigesti taotleda.

Tunnistaja M.P. kirjelduse järgi, olles 01.09.2022 teenistuses, kontrolliti Tartus XXX asuvat

V.H.V-d (XXX ). Kontrollkäigu eesmärgiks oli seadusliku aluseta Eestis

viibivate/töötavate ning tagaotsitavate isikute avastamine ja tabamine. Kontrollitud asukohas

teostas kell 14.31 leti taga köögitöid XXX kodanik R. G. (sünd XXXX, Eesti tähtajaline

elamisluba nr XXXX), kellel 01.09.2022 seisuga puudus kehtiv lühiajalise töötamise

registreering Eestis töötamiseks. Temaga koos teostas leti taga köögitöid V.H.V

seaduslik esindaja R. H. B., kes selgitas, et R. G. töötas varasemalt Tallinnas, siis Tartus teises

firmas, kust sai endale töötamiseks elamisloa. R. H. B. kohtus R. G.ga, kui viimane hakkas

tema toidukohas lõunat söömas käima. Kuna R. G. tahtis töökohta vahetada, pakkus R. H. B.

talle ise tööd. R. H. B. sõnul vajas isik vaid töölepingut, sest elamisluba töötamiseks oli tal juba

olemas. R. H. B. ütles, et tema on R. G. tööandja ja R. G. töötab tema firmas V.H.V .

R. G. kinnitas, et tema tööandjaks on V.H.V.

Töötukassa 26.08.2022 otsusest nr 7-7/22/097901 nähtub tööandjale V.H.V loa

andmine töökoha täitmiseks välismaalasega sušikoka ametikohal. Loa kehtivusaeg on kuni

25.02.2023.

Töötamise registrist (TÖR) ja töölepingust nr 2 nähtub, et alates 01.06.2022 on sõlmitud

tööleping V.H.V ja R. G. vahel koka ametikohale, töökoht asub Tartus XXX XXXX

kiirtoidurestoranis. Tööülesandeid annab ja nende täitmist kontrollib juhatuse liige. Töötaja

palk täistööaja eest on X eurot. TÖR-i kohaselt R. G. lahkus M OÜ-st 25.05.2022 enda

algatusel TLS § 85 lg 1 alusel.

R. H. B. esindusõigust V.H.V suhtes tõendab äriregistri väljatrükk. R. H. B. on V.H.V

juhatuse liige alates 20.02.2020.

MTA 28.11.2022 maksuandmete tõend nr 162428871 ja 09.11.2022 väljatrükk kajastavad R.

G.le tehtud väljamakseid V.H.V alates juulist kuni septembrini 2022. a.

Vaidlust ei ole ka selles, et R. G. on välismaalane välismaalaste seaduse (VMS) § 3 mõttes.

Samuti tegi R. G. Eestis tööd VMS § 8 tähenduses töölepingu alusel V.H.V heaks.

Eeltoodut kokku võttes on kohtu hinnangul üheselt tuvastamist leidnud, et tööandja

V.H.V seadusliku esindaja R. H. B. isikus sõlmis töölepingu välismaalasega R. G.,

kellel puudus V.H.V -s töötamiseks õiguslik alus, millega V.H.V

võimaldas välismaalasel rikkuda Eestis töötamise tingimusi. R. G. elamisluba oli väljastatud

töötamiseks ainult M OÜ-s.

Kohtu hinnangul on juriidilise isiku V.H.V vastutuse eeldused KarS § 14 mõttes

täidetud. Riigikohus on sedastanud, et juriidiline isik kui abstraktsioon saab tegutseda vaid

füüsilise isiku kaudu. KarS § 14 lg-s 1 sätestatud juriidilise isiku derivatiivse vastutuse

põhimõtte kohaselt saab juriidiline isik vastutada üksnes siis, kui tema organi, selle liikme,

juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik deliktistruktuuri elemendid ning

kui tuvastatakse, et tegu pandi toime juriidilise isiku huvides. Maakohus on käesoleval juhul

tuvastanud, et V.H.V seadusliku esindaja, s.o juhatuse liikme R. H. B. tegevuses

esinevad kõik menetlusalusele isikule etteheidetava väärteo tunnused – R. H. B. võimaldas V.H.V

seadusliku esindajana välismaalasel R. G.l, kellel puudus OÜ-s V.H.V

töötamiseks õiguslik alus, OÜ-s V.H.V viimase majanduslikes huvides töötada. VMS §

301 lg 2 sõnastusest tulenevalt saab rikkumise toime panna juriidilise isiku poolt. Tuleb ka

tähele panna, et tööandja on töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg-s 1 nimetatud isik, kes võib olla

nii füüsiline kui ka juriidiline isik. Viidatud normis määratletakse tööandjat kui isikut, kelle

heaks teeb teine füüsiline isik töölepingu alusel tööd ja kes on kohustatud maksma töötajale

töö tegemise eest tasu. Praegusel juhul on tööandjaks juriidiline isik V.H.V, kelle

heaks välismaalane R. G. tegi tasu eest tööd (vt RKKKo 4-19-4632, p-d 8-12).

VMS § 286 lg 1 järgi tööandja on kohustatud kontrollima, et tema juures töötaval välismaalasel

oleks Eestis viibimiseks ja töötamiseks õiguslik alus. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et

tööandjal on keelatud sõlmida lepingut töötamiseks välismaalasega, kellel puudub õiguslik alus

Eestis viibimiseks või töötamiseks. Lõike 3 kohaselt tööandja on kohustatud lõpetama lepingu

välismaalasega, kellel puudub õiguslik alus Eestis viibimiseks või töötamiseks. VMS § 301 lg

2 sätestab, et juriidilise isiku poolt välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise

võimaldamise eest, sealhulgas välismaalase poolt seadusliku alusega kindlaks määratud

tingimustele mittevastava töötamise võimaldamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 32 000

eurot.

Ei ole vaidlust samuti selles, et välismaalasele R. G-le ei olnud Eestis väljastatud elamisluba

töötamiseks OÜ-s V.H.V . Eelnev aga ei tähenda tingimata seda, et R. G.t ei oleks saanud

seaduse nõuetele vastavalt OÜ-s V.H.V tööle rakendada.

Tuleb tähele panna, et VMS § 106 lg 1 sätestab järgmist: lühiajaliselt võib Eestis töötada

välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis ajutiseks viibimiseks ning kelle töötamine on enne

tööle asumist registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis. Nõuded registreerimiseks sätestab

sama paragrahvi lõige 11 p-des 1-3 (välismaalasel on töökoha täitmiseks nõutav

kvalifikatsioon, haridus, terviseseisund ja töökogemus ning vajalikud erialaoskused ja

teadmised; tööandja on Eestis registreeritud; lühiajaline töötamine registreeritakse täistööajaga

töötamiseks). Lõike 13 järgi lühiajaline Eestis töötamine on lubatud kuni 365 päeva 455

järjestikuse päeva jooksul. VMS § 1071 lg 2 sätestab, et välismaalane võib Eestis tööle asuda

alates sellest kalendripäevast, kui Politsei- ja Piirivalveamet on teinud otsuse registreerida

välismaalase lühiajaline töötamine. Nimetatud sätteid saab kohtu hinnangul kohaldada ka selle

välismaalase suhtes, kellele on Eestis antud tähtajaline elamisluba mõnes teises ettevõttes

töötamiseks, kuid ta on sealt lahkunud.

Veelgi enam, VMS § 176 lg 2 kohaselt tähtajalise elamisloaga töötamiseks antakse

välismaalasele õigus viibida Eestis ja töötada Eestis registreeritud tööandja juures elamisloas

määratud tingimustel. VMS § 177 lg 1 kohaselt tähtajalise elamisloa töötamiseks võib anda

välismaalasele töötamiseks Eestis registreeritud tööandja juures töökohal, mille täitmiseks

välismaalasega on Eesti Töötukassa andnud loa, sest töökohta ei ole võimalik täita töökohale

esitatavatele kvalifikatsiooni- ja kutsenõuetele vastava Eesti kodaniku, Euroopa Liidu

kodaniku ega Eestis elamisloa alusel elava välismaalasega ning töökoha täitmine

välismaalasega on põhjendatud tööturu olukorda arvestades ning Eesti Töötukassa andmetele

tuginedes. Sama paragrahvi lõike 11 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud luba ei ole

seotud välismaalase isikuga ning see antakse ühe või mitme töökoha täitmiseks välismaalasega

Eestis registreeritud tööandja juures. VMS § 179 lg-te 1, 2 kohaselt tähtajalise elamisloa

töötamiseks andmiseks peab välismaalasel olema töökoha täitmiseks nõutav kvalifikatsioon,

haridus, terviseseisund ja töökogemus ning vajalikud erialaoskused ja teadmised (1). Kui

välismaalane vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele ja tööandja esitab

kinnituse välismaalase töölevõtmise kohta, võib Politsei- ja Piirivalveamet anda välismaalasele

tähtajalise elamisloa töötamiseks tööleasumiseks töökohal, mille täitmiseks on tööandjal Eesti

Töötukassa luba (2). VMS § 1812 lg 1 järgi välismaalane, kes on saanud elamisloa töötamiseks,

võib samal ajal töötada mitme tööandja juures, järgides töötamiseks antud elamisloas kindlaks

määratud tingimusi. VMS § 185 lg 1 kohaselt töötamiseks antavas tähtajalises elamisloas

määratakse kindlaks välismaalase Eestis töötamise tingimused, sealhulgas vähemalt tööandja,

töötamise koht ja töökoht. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt välismaalasel, kellele on antud

tähtajaline elamisluba töötamiseks, on lubatud Eestis töötada üksnes elamisloas kindlaks

määratud tingimustel. Lõike 4 järgi välismaalane, kellele on antud tähtajaline elamisluba

töötamiseks, võib sama tööandja juures asuda tööle teisele ametikohale tingimusel, et muud

elamisloas kindlaks määratud tingimused ei muutu ning teisel ametikohal töötamiseks on

nõutavad samad kutse- ja kvalifikatsiooninõuded. Käesoleval juhul aga ei olnud R. G-le antud

elamisloas luba mitme erineva ettevõtte heaks töötada.

VMS § 285 lg 1 järgi on tööandja kohustatud teavitama Politsei- ja Piirivalveametit

välismaalase tema juurde tööleasumisest, lühiajalise töötamise registreerinud välismaalasega

töösuhte aluseks oleva lepingu sõlmimata jätmisest, välismaalase tööle asumata jätmisest,

töötamiseks antud tähtajalises elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimuste muutmisest,

töösuhte aluseks oleva lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ja välismaalase töötamise

tegelikust lõpetamisest. Sama paragrahvi lõike 21 kohaselt tööandjal ei ole käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavitamiskohustust andmete osas, mis ta on registreerinud

töötamise registris (TÖR-is).

Eesti Vabariigi välismaalaste seadusest seega kokkuvõtvalt nähtub, et tööandja, antud juhul

V.H.V selle seadusliku esindaja R. H. B. isikus peab enne välismaalase tööle võtmist

kontrollima, et välismaalasel on Eestis viibimiseks ja töötamiseks õiguslik alus olemas.

Tööandjal on keelatud sõlmida töölepingut välismaalasega, kellel sellist õiguslikku alust ei ole.

On oluline ka tähele panna, et lühiajaliselt võib Eestis töötada välismaalane, kellel on seaduslik

alus Eestis (ajutiseks) viibimiseks ning kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud

Politsei- ja Piirivalveametis. Välismaalane võib Eestis tööle asuda alates sellest

kalendripäevast, kui Politsei- ja Piirivalveamet on teinud otsuse registreerida välismaalase

lühiajaline töötamine. Enne sellist otsustust on välismaalase tööle rakendamine keelatud.

Veelgi enam, tähtajalise elamisloaga töötamiseks antakse välismaalasele õigus viibida Eestis

ja töötada Eestis registreeritud tööandja juures elamisloas määratud tingimustel sellise töökoha

täitmiseks, milleks on Eesti Töötukassa andnud loa. Nimetatud luba ei ole seotud välismaalase

isikuga ning see antakse ühe või mitme töökoha täitmiseks välismaalasega Eestis registreeritud

tööandja juures. Töötamiseks antavas tähtajalises elamisloas määratakse kindlaks välismaalase

Eestis töötamise tingimused, sealhulgas tööandja, töötamise koht ja töökoht. Kui elamisloale

ei ole märgitud mitut erinevat tööandjat, siis ei ole välismaalasel lubatud Eestis elamisloale

märgitud töökohast hälbival, s.o teise tööandja juures töötada. Tööandja on ka kohustatud

teavitama Politsei- ja Piirivalveametit välismaalase tema juurde tööleasumisest, välja arvatud

nende andmete osas, mis ta on registreerinud töötamise registris (TÖR-is).

Kuna juriidiline isik V.H.V sõlmis töölepingu välismaalasega R. G., kellel ei olnud

õiguslikku alust tähtajalise elamisloa näol OÜ-s V.H.V töötada, on täidetud VMS § 301

lg 2 objektiivne koosseis. Kohus siinkohal selgitab menetlusaluse isiku seaduslikule esindajale,

et sellist terminit, nagu „aus eksimus“ Eesti Vabariigi õiguskorras ei eksisteeri. Samuti ei nõua

VMS § 301 lg 2 objektiivsed koosseisutunnused menetlusalusel isikul OÜ-l V.H.V või

kellelgi teisel rahalise kasu või kahju tuvastamist rikkumise toimepanemisel, s.o tagajärge.

Tegemist on teodeliktiga. Süütegu on toime pandud juba ebaseadusliku tööjõu ettevõtte

huvides kasutamisega.

KarS § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või

ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1 kohaselt jaguneb tahtlus kavatsetuks ja otseseks ning kaudseks

tahtluseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab

eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt

peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et

süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. KarS § 15 lg

3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Kohtu hinnangul pani menetlusalune isik V.H.V oma juhatuse liikme R. H. B. kaudu

teo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes – juhatuse liige V.H.V esindaja R. H. B.

on ütluste andmisel kinnitanud, et ta teadis, et R. G. elamisloaga ei saa viimane OÜ-s

V.H.V töötada. Seega ei nõustu kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et rikkumine on

toime pandud ettevaatamatusest. Väited, et juhatuse liige jättis täiendava informatsiooni

Politsei- ja Piirivalveametist küsimata ning ta oli suhelnud ka migratsiooninõustajaga, siinkohal

ei oma olulist tähendust, sest R. H. B. on tunnistanud teadlikku seadusevastast käitumist. Sellele

on viidanud oma ütlustes ka tunnistaja R. G. Pigem on R. H. B. soovinud enda vastutust

vastupidiste väidetega vähendada. Samuti ei saa kohus tagantjärele kontrollida, millist

informatsiooni R. H. B-le ametnike poolt edastati. V.H.V seadusliku esindaja

käitumine on aga ilmselgelt kantud eesmärgist palgata tööle ebaseaduslikku tööjõudu.

Äriregistrist nähtub samuti, et R. H. B. on Eestis tegutsenud juba mõned aastad, s.o vähemalt

alates 2020. aastast ettevõtlusega ning peab seega teadma õigusaktides kehtestatud nõudeid või

oskama õigest kohast küsida vajadusel nõu, et välismaalase tööle võtmine oleks seaduspärane.

Sellist teadmist tuleb ka eeldada, kuna R. H. B. V.H.V seadusliku esindajana on

suhelnud nii migratsiooninõustajatega kui ka Politsei- ja Piirivalveametiga. Samuti ei ole R. H.

B. emakeel ja keeleoskus ilmselgelt takistanud temal äritegevuse läbiviimist Eestis. Samuti on

äritegevuse valdkonnas tegutseval ettevõtjal kõrgendatud hoolsuskohustus ja ta ei saa rikkumisi

aprioorselt vabandada mitteteadmisega (vt äriseadustiku § 187 lg 1).

Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas ka õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid

asjaolusid, mistõttu tuleb menetlusalust isikut V.H.V-d toimepandud väärteo eest

karistada.

VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas

menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise

alustega.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid.

Kohus tuvastab KarS § 57 lg 1 p 3 alusel kergendavate asjaoludena V.H.V seadusliku

esindaja R. H. B. kahetsuse, mida ta on avaldanud läbivalt nii kohtuvälises kui ka

kohtumenetluses, samuti menetluses kaasaaitamise. Raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja mõistnud V.H.V rikkumise eest

proportsionaalse karistuse. VMS § 301 lg 2 järgi saab juriidilisele isikule karistusena mõista

rahatrahvi kuni 32 000 eurot. Käesoleval juhul määrati V.H.V rahatrahv

sanktsiooni keskmisest palju väiksemas määras. Ka kohtu hinnangul on V.H.V süü

keskmisest väiksem.

Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja lähtunud Riigikohtu praktikas avaldatud

seisukohtadest (vt nt RKKKo 1-18-2232, p 71 koos edasiste viidetega). VMS § 301 lg 2

rahatrahvi sanktsiooni keskmine määr on 16 000 eurot. Arvestades menetlusaluse isiku süü

suurust (mh süüteo toimepanemise asjaolusid), eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi (s.o

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra

kaitsmise huvisid) ja kergendavaid asjaolusid, on kohtu hinnangul rahatrahvi määramisel

kohtuväline menetleja kõiki eelloetletud põhimõtteid arvesse võtnud. Kuigi V.H.V

on varasemalt karistamata juriidiline isik, siis tema käitumisest nähtub selgelt eesmärk palgata

ebaseaduslikku tööjõudu enda majanduslikes huvides. Seega on rahatrahv kohtuvälise

menetleja poolt määratud kaalutlusõigust õiguspäraselt kasutades ning mõistetud karistus on

põhjendatud ja proportsionaalne. Arvestades V.H.V süü suurust, ei pea kohus

võimalikuks temale kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust muuta.

Kohtu hinnangul on V.H.V VMS § 301 lg 2 järgse rikkumise toimepanemise eest

PPA Lõuna prefektuuri poolt määratud rahatrahviga 3000 eurot proportsionaalne

menetlusaluse süü suurusega. Kohus on veendunud, et määratav sanktsioon saadab ka tegelikult

menetlusalusele isikule signaali, et ebaseadusliku tööjõu palkamine ei ole mingil moel

aktsepteeritav. Karistuse kandmine ei pea olema isikule mugav, vaid peab hoidma ära uued

süüteod ja saatma ka ühiskonnale signaali, et rikkumistele järgnevad mõjusad karistused.

Tuginedes eeltoodule, jätab kohus menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamata ja PPA Lõuna

prefektuuri 01.12.2022 otsuse väärteoasjas nr 2603,22,000469 muutmata.

Kuigi kaebuse esitaja on maakohtult taotlenud karistuse kandmist, s.o rahatrahvi tasumist

pikema tähtaja jooksul ositi, siis ta ei ole kohtule esitanud tõendeid äriühingu majandusliku

olukorra kohta. Seetõttu jätab kohus menetlusaluse isiku taotluse karistuse ositi kandmiseks

rahuldamata ning karistuse tasumise kehtima kohtuvälise menetleja otsuses märgitud

tingimustel. Menetlusalusel isikul on võimalik kohtuvälisele menetlejale, s.o Politsei- ja

Piirivalveametile esitada taotlus koos majanduslikku seisundit tõendavate dokumentidega

karistuse ositi kandmiseks.

Kohus siinkohal selgitab menetlusalusele isikule samuti, et ei pea võimalikuks tema suhtes ka

väärteomenetlust lõpetada. Tuvastamist on leidnud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo

toimepanemine. Kohtu hinnangul on ebaseadusliku tööjõu palkamiste osas olemas suur avalik

menetlushuvi, kuna tegemist on eelkõige Eesti riigi majandust ja õiguskorda kahjustava

tegevusega. Samuti ei ole menetlusaluse isiku süü väike, sest on leidnud tõendamist, et V.H.V

teadlikult palkas seadusliku aluseta tööle välismaalase. Seega puuduvad alused

väärteomenetluse lõpetamiseks ka otstarbekuse kaalutlustel.

VTMS § 38 lg 1 sätestab, et kohtumenetluses järgitakse menetluskulude arvestamisel

kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral

hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Eelnevale tuginedes jätab kohus VTMS § 38 lg 1 ja

KrMS § 180 lg 1 alusel V.H.V -l kui väärteo toime pannud isikul kaebemenetluses

tekkinud menetluskulud tema enda kanda. Otsuse tegemise seisuga ei ole kohtule

menetluskulude hüvitamise taotlusi esitatud.

Seonduvalt R. H. B. poolt esile toodud investeeringute küsimusega märgib kohus, et nõustub

kohtuvälise menetlejaga selles, et OÜ-l V.H.V on võimalik tööle palgata töötaja

seaduslikel alustel, seega investeeringud kaotsi iseenesest ei lähe. Samuti toimub V.H.V

majandustegevus ka edaspidiselt. Majanduslikult keerukas olukord on Eestis

praegusel ajal enamikel ettevõtetel, mis aga ei õigusta rikkumiste toimepanemist.

Kohtunik Peet Teidearu

(

)

allkirjastatud digitaalselt