2-21-139662/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.02.2023 Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-139662

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi K.C vastu võla nõudes

Hagihind

hagi hind 4 333,58 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479, A.

Weizenbergi 20, 10150 Tallinn);

Hageja lepingulised esindajad: Alla Žulinskaja, Sigrid Rahkema

(Julianus Inkasso OÜ, e-post: xxx),

Kostja: K.C (isikukood XXX, xxx);

Kostja lepinguline esindaja: Marge Juur (Civil Õigusbüroo, e-post:

xxx).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt K.Clt (isikukood XXX) hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479)

kasuks välja 4217,36 (neli tuhat kakssada seitseteist eurot ja 36 senti) eurot, millest

põhivõlgnevus on 1452,71 eurot, intress on 829,38 eurot, lepingutasud on 925,36 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis on 959,91 eurot ja võla sissenõudmise kulu on 50 eurot.

3. Mõista kostjalt K.Clt (isikukood XXX) hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479)

kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis põhinõude summalt 1452,71 eurolt alates

20.01.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Mõista kostjalt K.Clt (isikukood XXX) hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479)

kasuks menetluskuludena välja 1040 (üks tuhat nelikümmend) eurot, millest 560 eurot on

menetluses tasutud riigilõiv ja 480 eurot kulu õigusabile.

3. Mõista kostjalt K.Clt (isikukood XXX) hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479)

kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt 1040 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest

kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja BB Finance OÜ-ga perioodil 21.06.2019 - 21.11.2019 mitmeid

laenulepinguid: 21.06.2019 laenulepingu nr 2101887119, 27.06.2019 laenulepingu nr 2101888730,

18.07.2019 laenulepingu nr 2101893848, 08.08.2019 laenulepingu nr 2101899704, 09.10.2019

laenulepingu nr 2101916465, 14.10.2019 laenulepingu nr 2101918142, 17.10.2019 laenulepingu nr

2101919069 ja 21.11.2019 laenulepingu nr 2101932119. Kuna kostja laenulepingulisi kohtusi

korrapäraselt ei täitnud, ütles BB Finance OÜ lepingud 04.07.2020 üles.

BB Finance OÜ loovutas 11.03.2021 nõude kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

2. Hageja viitas VÕS § 76 lõikele 1, § 82 lõikele 1, §-le 100. Laenulepingu nr 2101887119 alusel

väljastati kostjale laen 475 eurot, laenulepingu nr 2101888730 alusel väljastati kostjale laen 450 eurot,

laenulepingu nr 2101893848 alusel väljastati kostjale laen 378 eurot, laenulepingu nr 2101899704

alusel väljastati kostjale laen 156 eurot, laenulepingu nr 2101916465 alusel väljastati kostjale laen 390

eurot, laenulepingu nr 2101918142 alusel väljastati kostjale laen 300 eurot, laenulepingu nr

2101919069 alusel väljastati kostjale laen 345 eurot, laenulepingu nr 2101932119 alusel väljastati

kostjale laen summas 49 eurot. Kostja on saanud laenu kokku 2543 eurot (475 eurot + 450 eurot + 378

eurot + 156 eurot + 390 eurot + 300 eurot + 345 eurot + 49 eurot = 2453 eurot). Kostjalt on toimunud

laekumisi kokku 1090,29 eurot. Hageja arvestab nõuet kostjale kasumlikumal moel ning arvestab

kostja laekumised põhiosa katteks. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 1452,71 eurot (2543

eurot - 1090,29 eurot).

3. Hageja viitas VÕS § 397 lõikele 1. Laenulepingute põhitingimustes oli kokku lepitud, et

põhisummale lisandub intress. Laenulepingus nr 2101887119 leppisid pooled intressimääraks 42,8%

aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 10. osamaksest 16.04.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud

12. osamakseni 15.06.2020 47,91 eurot (16,09 eurot + 15,97 eurot + 15,85 eurot = 47,91 eurot). Seega

on intressivõlgnevus summas 47,91 eurot. Kuivõrd kostjaga sõlmitud lepingud nr 2101888730, nr

2101893848, nr 2101899704, nr 2101916465, nr 2101918142, nr 2101919069, nr 2101932119 olid

refinantseerimislepingud, millega refinantseeriti eelnevalt võlgnevuses olev laen ning lepingu põhiosa

moodustus eelneva laenu põhivõlgnevusest ja intressist, arvestab hageja nõuet kostjale kasumlikumal

moel ja esitab uue intressiarvestuse.

4. Laenulepingus nr 2101888730 leppisid pooled intressimääraks 44,8% aastas. Hageja arvestab

intressi laenu väljastamise päevast 27.06.2019 kuni lepingu ülesütlemiseni 04.07.2020 laenusummalt

450 eurolt lepingus kokku lepitud intressimäära järgi 44,8% aastas. Hageja esitas intressiraporti.

Kostja intressi tasunud ei ole, seega on kostjal intressi võlgnevus summas 206,29 eurot. Laenulepingus

nr 2101893848 leppisid pooled intressimääraks 44,6% aastas. Hageja arvestas intressi laenu

väljastamise päevast 18.07.2019 kuni lepingu ülesütlemiseni 04.07.2020 laenusummalt 378 eurolt

lepingus kokku lepitud intressimäära järgi 44,6% aastas. Hageja esitas intressiraporti. Kostja intressi

tasunud ei ole, seega on kostjal intressi võlgnevus 162,81 eurot.

5. Laenulepingus nr 2101899704 leppisid pooled intressimääraks 44,6% aastas. Hageja arvestab

intressi laenu väljastamise päevast 08.08.2019 kuni lepingu ülesütlemiseni 04.07.2020 laenusummalt

156 eurolt lepingus kokku lepitud intressimäära järgi 44,6% aastas. Hageja esitas intressiraporti.

Kostja intressi tasunud ei ole, on kostjal intressi võlgnevus summas 63,19 eurot. Laenulepingus nr

2101916465 leppisid pooled intressimääraks 44,6% aastas. Hageja arvestas intressi laenu väljastamise

päevast 09.10.2019 kuni lepingu ülesütlemiseni 04.07.2020 laenusummalt 390 eurolt lepingus kokku

lepitud intressimäära järgi 44,6% aastas. Hageja esitas intressiraporti. Kostja intressi tasunud ei ole,

seega on kostjal intressi võlgnevus summas 128,43 eurot.

6. Laenulepingus nr 2101918142 leppisid pooled intressimääraks 44,6% aastas. Hageja arvestab

intressi laenu väljastamise päevast 14.10.2019 kuni lepingu ülesütlemiseni 04.07.2020 laenusummalt

300 eurolt lepingus kokku lepitud intressimäära järgi 44,6% aastas. Hageja esitas intressiraporti.

Kostja intressi tasunud ei ole, seega on kostjal intressi võlgnevus summas 96,96 eurot. Laenulepingus

nr 2101919069 leppisid pooled intressimääraks 44,6% aastas. Hageja arvestas intressi laenu

väljastamise päevast 17.10.2019 kuni lepingu ülesütlemiseni 04.07.2020 laenusummalt 345 eurolt

lepingus kokku lepitud intressimäära järgi 44,6% aastas. Hageja esitas intressiraporti. Kostja intressi

tasunud ei ole, seega on kostjal intressi võlgnevus summas 110,23 eurot.

7. Laenulepingus nr 2101932119 leppisid pooled intressimääraks 44,6% aastas. Hageja arvestas

intressi laenu väljastamise päevast 21.11.2019 kuni lepingu ülesütlemiseni 04.07.2020 laenusummalt

49 eurolt lepingus kokku lepitud intressimäära järgi 44,6% aastas. Hageja esitas intressiraporti. Kostja

intressi tasunud ei ole, seega on kostjal intressi võlgnevus summas 13,56 eurot. Tulenevalt eeltoodust

on intressi võlgnevus summas 830,09 eurot (47,91 eurot + 206,29 eurot + 162,81 eurot + 63,19 eurot +

128,43 eurot + 96,96 eurot + 110,23 eurot + 13,56 eurot).

8. Lepingutes on pooled kokku leppinud lepingutasus. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile

11.1. on laenusaaja kohustatud tasuma lepingutasu, mis on fikseeritud laenulepingus. Pooled on kokku

leppinud, et lepingutasu laenulepingu nr 2101887119 sõlmimise eest on 16,63 eurot, laenulepingu nr

2101888730 eest on 57,40 eurot, laenulepingu nr 2101893848 eest on 84,42 eurot, laenulepingu nr

2101899704 eest on 99,75 eurot, laenulepingu nr 2101916465 eest on 128,12 eurot, laenulepingu nr

2101918142 eest on 154,71 eurot, laenulepingu nr 2101919069 eest on 185,59 eurot ning laenulepingu

nr 2101932119 eest on 198,74 eurot. Kostja lepingutasu maksnud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on

lepingutasu võlgnevus summas 925,36 eurot.

9. Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi,

kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja esitab tõendina kostjale

saadetud tasuta kirjad ja tasulised kirjad. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast

lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste

punktist 15.2. Hageja viitas VÕS § 1132 lõikele 2.

10. Hageja võla sissenõudmise kulu nõue on 50 eurot. Sellest on esimese tasulise kirja saatmise kulu

25 eurot, teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud

makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Võlgniku makseviivitusest tingitud kulud sisaldavad nõude

andmete töötlemist ja kontrollimist, kontaktandmete otsingut ja päringuid, võlgnikule vastamisega

seotud kulusid, võlanõuete selgitamist ja vastuväidetele vastamist telefoni ja e-kirja teel, võlgnikule

tehtavate kõnede kulusid ja võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

11. Hageja viitas VÕS § 113 lõikele 1 ja palus kostjalt välja mõista viivise. Kuivõrd kostjaga sõlmitud

lepingud nr 2101888730, nr 2101893848, nr 2101899704, nr 2101916465, nr 2101918142, nr

2101919069 ja nr 2101932119 olid refinantseerimislepingud, arvestab hageja nõuet kostjale

kasumlikumal moel ning arvestab viivist algses laenulepingus nr 2101887119 kokku lepitud

laenuintressi aastase määraga võrdses määras, s.o 42,8% aastas kogu põhivõla summalt 1452,71 eurolt

alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 05.07.2020 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani

19.01.2022. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivisenõue 959,91

eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise alates hagi

esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni.

12. Kogumis palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevusena 1452,71 eurot, intressina 830,09

eurot, lepingutasuna 925,36 eurot, sissenõudmiskuludena 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivisena 959,91 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise alates 20.01.2022 kuni

põhinõude 1452,71 euro täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

13. Hagi täienduses täpsustas hageja intressi nõuet. Hageja arvestas intressi laenu väljastamise päevast

08.08.2019 kuni lepingu ülesütlemiseni 04.07.2020 laenusummalt 156 eurolt lepingus kokku lepitud

intressimääraga 44,6% aastas. Kostja intressi tasunud ei ole, seega on kostjal intressi võlgnevus

summas 63,19 eurot. Laenulepingus nr 2101916465 leppisid pooled intressimääraks 44,6% aastas.

Hageja arvestas intressi laenu väljastamise päevast 09.10.2019 kuni lepingu ülesütlemiseni 04.07.2020

laenusummalt 390 eurolt määraga 44,6% aastas. Kostja intressi tasunud ei ole, seega on kostjal intressi

võlgnevus 128,43 eurot. Laenulepingus nr 2101918142 leppisid pooled intressimääraks 44,6% aastas.

Hageja arvestab intressi laenu väljastamise päevast 14.10.2019 kuni lepingu ülesütlemiseni 04.07.2020

laenusummalt 300 eurolt määraga 44,6% aastas. Kostja intressi tasunud ei ole, seega on kostjal intressi

võlgnevus 96,96 eurot.

14. Laenulepingus nr 2101919069 leppisid pooled intressimääraks 44,6% aastas. Hageja arvestab

intressi laenu väljastamise päevast 17.10.2019 kuni lepingu ülesütlemiseni 04.07.2020 laenusummalt

345 eurolt määraga 44,6% aastas. Kostja intressi tasunud ei ole, seega on kostjal intressi võlgnevus

110,23 eurot. Laenulepingus nr 2101932119 leppisid pooled intressimääraks 44,6% aastas. Hageja

arvestab intressi laenu väljastamise päevast 21.11.2019 kuni lepingu ülesütlemiseni 04.07.2020

laenusummalt 49 eurolt määraga 44,6% aastas. Kostja intressi tasunud ei ole, seega on kostjal intressi

võlgnevus 13,56 eurot. Kokku on intressi võlgnevus 829,38 eurot (47,91 eurot + 206,29 eurot + 162,81

eurot + 63,19 eurot + 128,43 eurot + 96,96 eurot + 110,23 eurot + 13,56 eurot).

15. Lõppastmes palus hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 1452,71 eurot, intress 829,38 eurot,

lepingutasu 925,36 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 959,91 eurot.

Hageja palus mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutuva viivise alates 20.01.2022 kuni põhinõude

summas 1452,71 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

16. Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja väited on paljasõnalised. Kostja ei ole

selgitanud, kuidas on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Alusetu on kostja etteheide, et

laenulepingud ei ole allkirjastatud. Poolte vahel oli sõlmitud leping sidevahendi abil. Kostja

laenutaotlus oli esitatud elektrooniliselt laenuandja kodulehe www.raha24.ee vahendusel. Hageja viitas

VÕS § 52 lõikele 1 ja §-le 402. Laenulepingu saab lugeda sõlmitud poolte kokkuleppe saavutamisega.

Hageja viita VÕS § 9 lõikele 1, samuti VÕS § 410 lõikele 1, § 404 lõikele 2 ja § 405 lõikele 1.

17. Tarbija tahteavaldus ei pea olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hageja

viitas VÕS § 4031 lõikele 9. Kostjaga sõlmiti tarbijakrediidileping sidevahendi abil, mistõttu on kõik

lepingu dokumendid, sh poolte andmed jms edastatud poolte vahel kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis.

18. Laenulepingu sõlmimiseks tuli kostjal lisaks isiku tuvastamisele end registreerida laenuandja

koduleheküljel ning laenutaotluse esitamisel pidi kostja eelnevalt täitma ankeedi oma andmetega,

tutvuma laenulepingu tingimustega ja need kinnitama, misjärel tekkis võimalus laenuandjale

laenutaotlus esitada. Laenuandja koduleheküljel on esitatud detailselt ja põhjalikult kogu oluline teave

laenulepingu tingimuste ning selle sõlmimisega seonduva kohta. Lepingu sõlmimiseni ei ole võimalik

jõuda teabega tutvumata ja tingimusi aktsepteerimata. Kostja tutvus tingimustega ja aktsepteeris neid.

Kostja kinnitas lepingu vastavust tema soovidele, huvidele, vajadustele ning majanduslikule seisule

ning teadlikkust laenu võtmisega kaasnevatest ohtudest. Kostja on lepingu tingimusi aktsepteerinud, ta

on nendega nõustunud ning need on saanud lepingu lahutamatuks osaks.

19. Enne laenu väljastamist on kostja isik tuvastatud. Hageja esitas kostja saadetud dokumentide

koopiad. Laenuandja tuvastas kostja isiku e-identimise teel RahaPTS § 20 lg 1 p 1 ja laenuandja sise-

eeskirjadega kooskõlas. Igat konkreetset laenutaotlust hinnatakse eraldi laenuandja sise-eeskirjade

alusel. KAVS § 10 lg 1 kohaselt krediidiandjana tegutsemiseks peab olema tegevusluba. BB Finance

OÜ-l on olemas tegevusluba ning ta allub otseselt Finantsinspektsiooni järelevalve alla. BB Finance

OÜ sise-eeskirjad on Finantsinspektsiooniga kooskõlastatud.

20. Kui kostja oleks saanud laenu seda tegelikult soovimata, oleks ta pidanud pöörduma laenuandja

poole, mitte võtma saadud raha kasutusse. Kostja asus lepingulist kohustust täitma ning tagastas

saadud raha osaliselt. Ekslik on kostja väide, et hageja ei ole esitanud pangakonto väljavõtteid, mis

tõendaksid laenu väljastamist. Hageja on esitanud maksekorraldused, kust nähtub, et laenuandja on

kostjale laenusummad üle kandnud. Laenuandja on laenusummad kandnud üle kostja avaldatud

arvelduskontole nr XXXXXXXX. Laenuandjal ei ole võimalik esitada pangakonto väljavõtet ilma, et

sealt ei nähtuks kolmandate isikute andmeid. Laenude ülekandmist tõendab asjaolu, et kostja on teinud

laenuandjale tagasimakseid. Kui kostja väidab, et ta ei ole laenu saanud, lasub temal väite tõendamise

kohustus.

21. Hageja ei nõustunud, et kostja ei ole teenustasude tingimust allkirjastanud ja tegu on teda

ebamõistlikult kahjustava tingimusega. Lepingutasu on majandustegevuses antava laenu korral

tüüpiline tasu, mille laenusaaja maksab laenuandjale esitatud taotluse analüüsimise, krediidisumma

väljamaksmiseks vajalike rahaliste vahendite korraldamise ja lepingu või lepingu muudatuse

vormistamise eest. BB Finance OÜ ja kostja on laenulepingute põhitingimuses kokku leppinud, et

kostja on kohustatud tasuma laenulepingu sõlmimise eest lepingutasu. Hageja on hagiavalduses selgelt

välja toonud, kuidas ja mis alusel on teenustasu summa kujunenud. Kuna hageja arvestas

hagiavalduses nõuet kostjale kasumlikumal moel, arvestas hageja kõik kostja teostatud laekumised

põhiosa katteks. Seega kostja lepingutasusid maksnud ei ole. Lepingu sõlmimisel kinnitas kostja, et

talle on mõistetavad tagajärjed, kui ta lepingut ei täida. Kostja on samalt laenuandjalt võtnud laenu

kaheksal korral. Järelikult oli kostja rahul laenuandja pakutud teenuse kvaliteedi, protsessi lihtsuse,

kiiruse ja teenustasudega.

22. Laenuandja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja viitas VÕS § 4034

lõikele 1. Kostja ei ole oma väiteid tõendanud ega selgitanud, miks ja kuidas on kostja selline

seisukoht kujunenud. Kuivõrd kostja väited on paljasõnalised ning tõendamata, tuleb need jätta

tähelepanuta. Laenuandja on hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivse

otsuseni. Laenuandja on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva

kostja krediidivõimelisuse teadasaamiseks ega ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Laenuandja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui tema sissetulekud.

23. Laenuandja on teostanud kostjale profiilianalüüsi ning hinnanud temaga seotud riske. Igat

konkreetset laenutaotlust hinnatakse vastavalt laenuandja sise-eeskirjadele. BB Finance OÜ-l on

olemas tegevusluba ning ta allub otseselt Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Sellest tulenevalt on

kõik krediidiandja sise-eeskirjad ja laenu andmise hindamise kriteeriumid, sh meetodid

Finantsinspektsiooni poolt kinnitatud. Finantsinspektsioon on välja andnud vastutustundliku laenamise

põhimõtte täitmise juhendi. Juhendi punktis 4.3. on toodud, et vastutustundliku laenamise nõude

täitmiseks kogub ja säilitab laenuandja andmeid tarbija regulaarsete sissetulekute, regulaarsete

finantskohustuste ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutab neid andmeid tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks, eesmärgiga jõuda veendumusele tarbija võimekuses krediit lepingus

kokku lepitud tingimustel tagasi maksta. Hageja on tõendanud nende kohustuste täitmist.

24. Laenuandja on kogunud teavet ja hinnanud kostja krediidivõimelisust. Hageja esitas tõendina

laenuandja tehtud krediidivõimelisuse analüüsi. Muuhulgas kontrollis laenuhaldur analüüsi raames

kliendi igakuiseid kohustusi. Lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames

printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Analüüsi tulemusena

selgus, et kliendi igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning samuti olid

igakuised kohustused väiksemad, kui kliendi sissetulekud. Kostja laenutaotlustest nähtub, et ta oli

märkinud igakuiseks neto sissetulekuks 1290 eurot ning igakuisteks kohustusteks 300 eurot (200 eurot

+ 100 eurot). Seega oli kostja laenuvõtmise ajal piisava sissetulekuga ehk täiesti usaldusväärne

laenuvõtja.

25. Tarbija kohustus on esitada täielikke ja tõeseid andmeid seondub krediidiandja suhtes kehtiva

keeluga väljastada krediiti tarbijale, kes ei suuda seda kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Kui

tarbija enda tahtlik käitumine toob kaasa tarbija krediidivõimelisuse valesti hindamise ja krediidi

andmise tarbijale, kes tõeste ja täielike andmete esitamise korral poleks krediiti saanud, ei ole tarbijal

õigus tugineda VÕS § 4034 lg-le 6 ja krediidiandja poolt krediidivõimelisuse valesti hindamine ei too

kaasa lõikes 7 nimetatud tagajärgi. Kostja on eelnevalt tutvunud laenulepingu üldtingimustega, on

laenulepingu üldtingimustest täielikult aru saanud ning nõustunud nendega ning kinnitas, et kõik

ülaltoodud andmed on tõesed ja vastavad tegelikkusele. Kui taotluse täitmisel esitas kostja

laenuandjale ebaõigeid andmeid, ei saa laenuandjale ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumist. Laenuandja ei saa eeldada, et temale esitatud andmed ei ole õiged.

26. Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingu sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi

aktiivset maksehäiret. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel kontrollis hageja avalikke andmebaase

(rahvastikuregistri andmed, kinnistusregistri andmed, krediidiregistri andmed, e-krediidiinfot ja

krediidiinfo registri andmeid). Lisaks kontrolliti kostja dokumentide kehtivust ja finantssanktsiooni

info andmeid. Laenuandja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmiseks kohustatud hankima ja

säilitama asjasse puutuva teabe, muid vorminõudeid esitatud ei ole. Laenuandja on selles osas oma

kohustust täitnud. Kostja edastatud andmete põhjal oli kostja laenuvõimeline. Laenuandja oli

veendunud, et kostja suudab lepingust tulenevaid kohustusi täita. Lepingu sõlmimisel ei tekkinud

laenuandjal kahtlust, et kostja võib olla maksevõimetu. Kostja on laenuandjale tagasimakseid

sooritanud.

27. Kostja seisukoht, et krediidiandja on väljastanud temale krediiti vastutusetundetult, on alusetu.

Kostja puhul on tegemist teovõimelise subjektiga, kes saab aru oma tegudest ja peab kandma oma

tegude tagajärgi. Laenulepingu sõlmimisel oli kostja teadlik, et laen on kohustus, mida tuleb täita.

Kostja väited vastutustundetu laenamise kohta on alusetud ja tõendamata.

28. Hageja viivisenõue on seaduslik ning põhjendatud. Kostja on kinnitanud, et laenulepingute

tingimused on talle sobivad, vastavad tema huvidele ja soovidele ning laenulepingud on sõlmitud.

Hageja selgitab, et nõuab viivist esialgses lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga

võrdses viivisemääras 42,8% aastas kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 12.2.1 ning VÕS §

113 lg 1 kolmanda lausega. Seaduse alusel on hageja õigustatud viivist nõudma VÕS § 113 lg1

kolmanda lause alusel sama suure viivisemäära alusel, nagu oli laenulepingus kokkulepitud

intressimäär.

29. Hagis nõutud viivisemäär 42,8% aastas ei saa olla liiga suur ja viivise kokkulepe tüüptingimusena

kostjat kahjustava iseloomu tõttu tühine, kuivõrd viivis on kooskõlas VÕS § 113 lõike 1

kolmanda lausega. Viivise mõistliku määra hindamisel tuleb eelkõige hinnata iga tehingu konkreetseid

asjaolusid. Hagi aluseks on laenulepingud, mille alusel laenuandja andis kostja kasutusse laenusumma

intressi eest ehk raha anti kostja kasutusse kokkulepitud hinnaga. Laenuandja ja kostja vahel sõlmitud

laenulepingus leppisid pooled kokku laenu eest tasumisele kuuluva intressimäära 42,8% aastas. Sama

suur oli ka esialgses laenulepingus kokku lepitud viivisemäär.

30. Hageja on arvestanud nõuet kostjale kasumlikumal moel ning arvestanud viivist algses

laenulepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras. Järgnevas seitsmes

laenulepingus kokkulepitud intressimäär oli esialgses lepingus kokku lepitud intressimäärast kõrgem.

Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama igakuiselt osamaksena vastavalt

laenulepingu maksegraafikule. Lepingu sõlmimisel ei olnud vastastikuste kohustuste tasakaal kostja

jaoks oluline. Kostja oleks võinud võtta laenu mõnelt teiselt laenuandjalt, kuid kostja pidas laenu

võtmisel oluliseks protsessi lihtsust ja kiirust. Lepingu sõlmimisel kinnitas kostja, et ta on teadlik,

millised juriidilised tagajärjed järgnevad, kui ta ei täida laenulepingut nõuetekohaselt. Seega oli kostja

teadlik, et laenu tähtajaks tagastamata jätmise korral on kostja laenusaajana kohustatud hüvitama

laenuandjale võla menetlemisega seotud sissenõudekulud lähtuvalt lepingu üldtingimustele.

Kokkulepe intressi ja viivise määra kohta oli laenulepingu põhitingimustes, mida kostja sai lepingu

sõlmimisel mõjutada ja mida ta aktsepteeris. Seega ei ole kokkulepe viivisemäära suhtes tüüptingimus,

vaid kostjaga eraldi läbi räägitud.

31. Kokkulepitud intressimääraga võrdne viivisemäär on kooskõlas seaduse ja viivise eesmärgiga.

Viivise eesmärgiks on makseviivitusega võlausaldajale tekitatud kahju hüvitamine ja võlgniku

kohustuse täitmisele sundimine. Viivise eesmärgiga läheks vastuollu tõlgendus, kus olukorras, kui

võlgniku kohustuse rikkumine on olnud sedavõrd raske, et võlausaldaja otsustab lepingu üles öelda,

kuid tagajärjeks on viivise määra vähenemine seadusjärgse viivisemäärani. Selline tõlgendus

motiveeriks võlgnikku oma kohustust võimalikult rohkem rikkuma. Kohustuse rikkumisele ei saa

järgneda tagajärge, mis on soodsam, kui kohustuse täitmine.

32. Viivis on õiguskaitsevahend rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral, mille eesmärk on

lisaks kahju hüvitamisele võlgniku kohustuse täitmisele sundimine. Viivist ei ole lepingus kokku

lepitud kindlaksmääratud suuruses, kindlaks on määratud vaid viivise määr ehk viivise arvestamise

alus. Kohustust täitva võlglase suhtes viivist ei rakendata, kohustuse rikkumise korral sõltub

tasumisele kuuluv viivise summa otseselt võlglase tegudest, sellest millise summa ulatuses ja kui

pikaajaliselt võlglane oma kohustust rikub.

33. Kui viivise kokkulepe oleks tühine, oleks hagejal ikka VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt

õigus nõuda kostjalt viivist lepingus kokkulepitud intressimääras ehk 42,8% aastas. VÕS § 415 lg 1

ega VÕS § 113 lg 1 kolmas lause ei sea ühtegi piirmäära sellele, kui suur võib olla lepingus kokku

lepitud intressimäär, mida viivisemäärana kohaldada. Ainus VÕS § 113 lg 1 kolmandast lausest

tulenev nõue on see, et lepingus kokku lepitud intressimäär peab olema kõrgem VÕS § 113 lg 1 teise

lause järgsest määrast. Seadusandja on ette näinud, et kohaldada võib seadusjärgsest viivisest kordades

kõrgemat määra.

34. Arvesse tuleb võtta, et kohtupraktikast tulenevalt on viivisenõue põhimõtteliselt piiratud

maksimaalselt põhinõude suurusega. Kui viivisenõue on suurem kui sissenõutav põhivõlg, peab

võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses (RKTKo 3-2-1- 66-05, p 18, 19; 3-2-1-78-

05, p 21, 24). Seetõttu ei ole millegagi põhjendatud võlgniku n-ö kahekordne kaitse ja viivise

piiramine nii viivisemäära kui ka kogu sissenõutava viivise summa osas.

35. Käesoleval juhul on laenulepingute põhitingimustes kokku lepitud, et põhisummale lisandub

intress. Hageja on hagiavalduses selgelt välja toonud, et kostja on laenusummad alates lepingute

sõlmimisest saanud tervikuna kasutusse, seega oli kostjal intressi tasumise kohustus. Laenuandjal on

põhimõtteliselt õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab, nagu igal majandustegevusega

tegeleval isikul on õigus kokku leppida hind tema pakutava kauba või teenuse eest. Pooled on vabad

leppima kokku, kuidas ja millest lähtudes nad intresse arvestavad.

36. Hageja ei nõustunud kostja väitega, mille kohaselt oli krediidikulukuse määr ebamõistlikult suur.

BB Finance OÜ lähtub krediidi kulukuse määra arvutamisel Eesti Vabariigi rahandusministri

määrusega kinnitatud valemist ja ümardab saadud tulemuse täpsusega kaks kohta pärast koma. Kostja

on nõude aluseks olevad laenulepingud sõlminud 21.06.2019 (lepingus toodud krediidi kulukuse määr

56,38%), 27.06.2019 (lepingus toodud krediidi kulukuse määr 56,43%), 18.07.2019 (lepingus toodud

krediidi kulukuse määr 56,43%), 08.08.2019 (lepingus toodud krediidi kulukuse määr 56,42%),

09.10.2019 (lepingus toodud krediidi kulukuse määr 56,42%), 14.10.2019 (lepingus toodud krediidi

kulukuse määr 56,43%), 17.10.2019 (lepingus toodud krediidi kulukuse määr 56,43%), 21.11.2019

(lepingus toodud krediidi kulukuse määr 56,43%).

37. Lepingute sõlmimise ajal oli tarbimislaenude krediidi kulukuse määraks 20,01% ning 19,37%.

Eesti Vabariigis on maksimaalne laenudele lubatud krediidi kulukuse määr kolmekordne Eesti Panga

keskmine, mis lepingute sõlmimise ajal oli vastavalt 60,03% ning 58,11%. Seega lepingute krediidi

kulukuse määrad ei ületa rohkem kui 3 korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Hageja pakkus

kompromissina kostjale 5000 euro tasumist ajatamisega kolmeks aastaks.

38. 16.12.2022 seisukohtades selgitas hageja uuesti, millal ja millised lepingud on kostjaga sõlmitud.

Kostjaga sõlmitud lepingud on refinantseerimislepingud, millega refinantseeriti eelnevalt võlgnevuses

olev laen ja lepingu põhiosa on moodustatud eelneva laenu põhivõlgnevusest ja intressist Hageja on

korduvalt enne kohtumenetlust nõudega seotud asjaolusid kostjale selgitanud, mille tulemusena esitas

kostja 13.12.2021 hagejale kompromissettepaneku. Viimasest tulenevalt jääb hagejale arusaamatuks,

miks menetluse antud staadiumis viitab kostja, et vaidlus on hageja nõudeõiguse, nõude selguse, teatud

lepingutingimuste ja kõrvalnõuete üle. Hageja on esitanud matemaatilise arvestuskäigu, kuidas hageja

nõutud summadeni on jõudnud. Kui kostja peab hageja esitatud arvestuskäiku valeks, peaks ta esitama

enda arvestuskäigu. Kostja seda teinud ei ole.

39. BB Finance OÜ ei ole rikkunud vastutustundetu laenamise põhimõtet ning viivisenõue on

seaduslik ja põhjendatud. BB Finance OÜ on isiku tuvastamise osas selgitanud, et isiku tuvastamine

toimus isikut tõendava dokumendi alusel kliendi registreerimisel keskkonna www.raha24.ee

kasutajaks. Järgmistel kordadel toimus tuvastamine kas internetipanga lingi kaudu, ID-kaardi või

Mobiil-ID abil või isikule kasutajaks registreerimisel antud unikaalse kasutajanime ning salasõna

alusel. Isik pidi keskkonda www.raha24.ee sisenema ühe eelnevalt valitud meetodi abil ja sellega loeti

isik tuvastatuks. Andmeid, millise sisse logimise isik on valinud, hakati salvestama 2020.aastal.

40. Viimased sisenemised on tehtud Mobiili-ID-ga. Kostja esitas taotluse nr 2101932119 21.11.2019

kell 16:03:16 ning taotlus läbis automaatse otsustusprotsessi, sh kontrolliti dokumendi kehtivust. Kuna

kostja seadis kahtluse alla BB Finance OÜ edastatud dokumentide tõesuse, esitas hageja BB Finance

OÜ juhatuse liikme digitaalselt allkirjastatud kinnituse, et vaidlusalused dokumendid on BB Finance

OÜ andmebaasist olevad andmed ja väljavõtted.

KOSTJA VASTUVÄITED

41. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole esitanud allkirjastatud laenulepinguid, mis tema väiteid

laenulepingute sõlmimise kohta tõendaksid. Kostja ei ole allkirjastanud väidetud sisus laenulepinguid,

mida hageja proovib maksma panna. Kui laenulepingud väidetud sisus sõlmiti ja allkirjastati, oli BB

Finance OÜl professionaalse laenuandjana kohustatud enne laenulepingute sõlmimist hindama kostja

krediidivõimet ja selgitama laenulepingute tingimusi ning sisu. BB Finance OÜ seda ei teinud või

hageja ei ole seda tõendanud.

42. Hageja ei ole esitanud pangakonto väljavõtteid, kust oleks näha, kas üldse ja kui palju kostjale

väidetud laenu väljastati. Hageja nõuab teenustasusid summas 925,36 eurot, mis on ligikaudu 38%

väidetud laenu kogusummast 2543 eurost. Kostja ei ole sellist teenustasude tingimust allkirjastanud.

Hageja ei ole selgitanud, millisel õiguslikul alusel tema teenustasude nõue põhineb. Teenustasude nõue

on ebamõistlikult suur olukorras, kui hageja nõuab ka intressi 44,6% aastas väidetud laenu kasutamise

eest. Tegemist on kostjat ebamõistlikult kahjustava tingimusega, mida ei tohiks rahuldada. Hageja

proovib maksma panna ebamõistlikult suurt krediidikulukuse määra, mis pole seadusega lubatud.

43. Hageja nõuab viivist 42,8% aastas ja sissenõutavaks muutunud viivist summas 959,91 eurot.

Kostja ei ole sellist tingimust allkirjastanud. Tarbijalt nõutav viivis ei saa olla kõrgem, kui

kolmekordne seadusjärgne viivisemäär ehk 24%. Vastupidisel juhul on tegemist ebamõistlikult

kahjustava tüüptingimusega, mis on tühine. Kuivõrd tegemist on tühise tingimusega, siis saaks hageja

nõuda viivist vaid seaduses sätestatud. Kui kohtumenetluse käigus leiab tõendamist, et kostja ja BB

Finance OÜ vahel oli allkirjastatud kõik väidetud laenulepingud, kuid BB Finance OÜ rikkus

vastustundlik laenamise põhimõtet, esitab kostja tekkinud negatiivsete tagajärgede rahalise hüvitamise

nõude.

44. 25.11.2022 kinnitas kostja, et vaidlus puudub selle üle, et BB Finance OÜ on andnud kostjale

laenu (tarbijakrediit) ja kostja on teinud laenu tagasimakseid summas 1 452,71 eurot. Vaidlus on

hageja nõudeõiguse, nõude ebaselguse, teatud lepingutingimuste (tüüptingimused), kõrvalnõuete ja

selle üle, kas hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

45. Kostja leidis, et hageja nõudeõigus on tõendamata. Hageja nõude aluseks on kaheksa BB Finance

OÜ sõlmitud laenulepingut. Hagile lisatud laenulepingutel puuduvad numbrid, mistõttu on numbrite

seos konkreetse kuupäevaga lepinguga tõendamata. Hageja väiteil loovutas BB Finance OÜ

11.03.2021 kostja vastase nõude temale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid ja selle kinnituseks on

hagile lisatud teatis nõude loovutamise kohta. Esitatud teatis kinnitab ainult ühest laenulepingust nr

2101932119 tuleneva nõude loovutamisest koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid

kõrvalnõudeid. Hagile lisatud tõenditest ei selgu, milline ja mis kuupäevaga on leping nr 2101932119,

mille alusel nõue loovutati. Seega on loovutatud lepingu asjaolud ebaselged. Nõude loovutamise teatis

ei tõenda, et BB Finance OÜ oleks loovutanud hagejale nõudeid ülejäänud seitsme laenulepingu

alusel.

46. Sarnaselt on lepingu ülesütlemise teatisega üles öeldud ainult üks laenuleping nr 2101932119

(teadmata kuupäevaga), kusjuures tagasimakse infol on märgitud võlasummaks 457,76 eurot. Seega on

tõendamata, millise lepingu järgne võlanõue loovutati. Hageja väitis, et laenulepingud olid

refinantseerimislepingud. Kui vaadata esimest lepingut kuupäevaga 21.06.2019, kuulus laenu summa

475 eurot esimese osamaksena 35,94 eurot tasumisele 21.07.2019. Teine laenuleping sõlmiti

27.06.2019 ja kolmas 18.07.2019 ehk varem kui nn „eelnev võlgnevus“ sai üldse tekkida. Teises

laenulepingus on esimese osamakse 45,40 euro tasumise tähtpäev 27.07.2019 ja kolmandas

17.08.2019. Sarnaselt on iga järgnev nn „refinantseerimine“ tehtud enne, kui kostjal üldse oleks

tekkinud võlgnevus. Järelikult ei saa olla tegemist refinantseerimisega.

47. Isegi, kui tegu oli refinantseerimisega, tähendab see uue võlakohustusega asendamist. Eelnevad

lepingud pidid lõppema ja asenduma uuega, mistõttu saab nõude aluseks olla vaid viimane leping ja

selle tingimused. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud nõuded eelmiste lepingute alusel. Seda loogikat

toetab ühe lepingu üles ütlemine 19.06.2020 ülesütlemisavalduse järgi.

48. Kostja leidis, et põhivõla kujunemine on ebaselge. Kostja püüdis korduvalt saada korrektset

võlajäägi arvestust laenuandja ja hageja esitatud erinevates kirjades kajastatud erinevate summade

(59,32 eurot, 3945,65 eurot, 4170,13 eurot, 4751,08 eurot) tõttu, kuid nõutav summa jäigi kostjale

põhjendamata ja tõendamata. 19.06.2020 ehk lepingu ülesütlemisavalduse tegemise päeval saatis

laenuandja kostjale võlgnevusteate, milles oli võlasumma 457,76 eurot lahti selgitatud viisil, kus

laenusumma oli 59,32 eurot, intress 381,29 eurot, viivised 2,15 eurot, meeldetuletustasud 15 eurot ja

kokku 457,76 eurot.

49. Leping öeldi üles alusel, et esines viivitus vähemalt 3 üksteisele järgneva maksegraafiku järgse

osamaksega. Vaadates 21.11.2019 sõlmitud lepingu (väidetav leping nr 2101932119, mis üles öeldi)

maksegraafikut, koosnesid maksegraafiku maksed laenu põhiosast ja intressist kokku 146,87 eurot.

Seal ei sisaldunud selliseid osamakseid nagu „viivis“ ja „meeldetuletustasu“. Seega ei ole selge,

millised graafikujärgsed maksed tasumata olid. 11.07.2020 e-kirjaga teavitas Inkassokeskus OÜ

kostjat võlasummast suuruses 3945,65 eurot. 03.12.2020 e-kirjaga teavitas Julianus Inkasso OÜ kostjat

võlasummast suuruses 4170,13 eurot. 15.01.2022 e-kirjaga pöördus kostja laenuandja poole päringuga,

milles soovis allkirjastatud lepinguid ja pangakonto väljavõtteid, et aru saada võlgnevuse

kujunemisest. Sellele vastas Julianus Inkasso OÜ lakoonilise vastusega, et tasumata summa ei koosne

ainult kostjale tehtud maksetest, vaid ka tasumata intressist, viivisest ning meeldetuletustasust.

50. Kuni on ebaselge, millise lepingu alusel nõue on esitatud ja milline oli, vaidleb kostja vastu

intressinõudele. Viivise nõue on alusetu ja ebamõistlik. Alates laenu tagastamise kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse. Sisuliselt on taoline viivis

samastatav leppetrahviga, mida VÕS § 415 lg 1 kolmanda lause järgi on keelatud nõuda tarbijalt

maksetega viivitamisel. Viivise eesmärgiks ei saa olla tarbija karistamine ja seeläbi tema mõjutamine,

ega tema arvelt rikastumine.

51. Kostja viitas VÕS § 113 lõikele 6. Kuna hageja käsitluse järgi oli tegu refinantseerimislepingutega,

arvestati varasema laenulepingu võlgnevus, mis sisaldas põhinõuet ja kõrvalkulusid uue laenulepingu

põhinõude hulka ning saadud summa kujundati ümber uueks kokkulepitud tähtaja ja intressimääraga

laenuks. Sellises olukorras laenusummalt, mis sisaldab intressi ja viivist, kostjalt viivist nõuda ei saa.

52. Kostja vaidles vastu, et viivisekokkulepe ei olnud tüüptingimus. Laenulepingu üldtingimused olid

tervikuna, sh viivise kokkulepe, tüüptingimused, mida ei saanud ega saa läbi rääkida. Laenulepingu

üldtingimuste puhul ei ole tõendatud, millise lepingu juurde need kuulusid, kas need olid kõnealuste

lepingute juures just sellises sõnastuses või muus sõnastuses. Personaalsete lepingutingimuste lõpus

märgitud link https://raha24.22/et/tingimused/, mille alt justkui oli võimalik tutvuda üldtingimustega,

viib alates 15.02.2022 kehtinud üldtingimuste juurde. Ühegi lepingu personaalsetes tingimustes ei

sisaldu viivise kokkulepet intressimääras. Arvestades lepingu sõlmimise kiirust, ei ole selge, millal

üldse oleks saanud lepingutingimusi läbi rääkida.

53. Kui kohus leiab, et viivis kuulub kohaldamisele lepingulises määras, palus kostja viivist vähendada

VÕS § 162 alusel. Viivise vähendamine on õiglane olukorras, kus kostja tegi jõupingutusi oma

kohustuste täitmiseks, küsides korduvalt laenuandjalt võlaarvestust ja selgitusi kohustuste suuruse

kohta, kuid neid ei esitatud. Isegi kui laenuandja asemel hakkas võlga sisse nõudma Julianus Inkasso

OÜ, ei esitanud viimane võlaarvestust, vaid soovitas pöörduda laenuandja poole. Seega kostjale ei

olnud ega ole tänaseni selge võla kujunemine. Selle aja ees, mil laenuandja ise viivitas nõude

põhjendamise ja tõendamisega ehk ei käitunud heas usus, ei ole õiglane ette heita viivitamist kostjale.

54. Viivise nõudmine summas 959,91 eurot ligikaudu hagis toodud põhivõla (1452,71 eurot) suuruses

on ebaproportsionaalne, ebamõistlik. Sellises suuruses viivise maksmine on kostja majandusliku

seisukorda arvestades teda liialt koormav. Viivisenõude vähendamine on põhjendatud olukorras, kus

kostja on arvestatava osa oma kohustusest korrektselt ja isegi ettemaksetena täitnud. Laenust 2 543

eurost on kostja tagasi maksnud 1 090,29 eurot ehk 43%. Kostja pidas mõistlikuks viivist määraga 8%

aastas ja palus vähendada viivist selle suuruseni. Kuna võlasumma suurus on ebaselge, ei saa kostja

teha ise viivisearvestust lähtuvalt sellest määrast.

55. Lepingu sõlmimise tasu nõudes ei ole selge, kas need summad ei saanud juba kostja

tagasimaksetega makstud. Lepingutasu sisaldub lepingute maksegraafikute esimeses osamakses.

Vaidlus ei ole selles, et kostja osamakseid tasus. Alates teisest lepingust on lepingutasu järel sulgudes

märgitud: „lepingutasu sisaldub laenu põhiosas ning see tagastatakse osamaksetena“. Laenusaaja ei

selgitanud kostjale võlajäägi kujunemist, sh milliste maksete katteks laekumisi loeti. Hageja

27.05.2022 seisukohades selgitatud, et lepingutasu võeti taotluse analüüsimise, krediidisumma

väljamaksmiseks vajalike rahaliste vahendite korraldamise ja lepingu või lepingu muudatuse

vormistamise eest. Lepingu sõlmimisel laenuandja seda kostjale ei selgitanud. Loogiliselt võiks enam

aega võtta esimese lepingu vormistamine. Antud juhul on kõik järgmised lepingud kopeeritud

eelmisest, muutes vaid paari numbrit, kusjuures maksekorralduse genereerib tõenäoliselt arvuti ise.

Kostja arvates ei ole lepingutasu võetud toimingute eest, mille eest hageja väidab. Kuna kostjale tasu

kujunemist ei selgitatud, ei saa tasu olla kehtiv.

56. Laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei ole tõendanud kõiki

toiminguid, mida laenuandja väidetavalt tegi. Laenuandja puhul on tegemist minutitega kiirlaene

väljastava ettevõttega, millises olukorras ei ole eluliselt usutav ega tõendatud, millal laenuandja üldse

jõudis kõiki neid toiminguid teha, mida tal vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisel teha tuleb.

57. Hageja väidab, et tema esitatud tabel tõendab kostja sissetulekute kontrollimist ja tema

maksevõimekuses veendumist. See ei ole korrektne tõend, sest tõend on võõrkeelne, puudub

koostamise aeg, koostaja nimi ja allkiri. Teiseks ei ole selge, mida tabeli sisu kajastab. Seal on toodud

vaid teatud numbrid, mille puhul ei ole võimalik tuvastada, mille põhjal andmed sisestati. Hageja viitas

ise kostja avaldatud sissetulekule. Järelikult lähtus laenuandja ainult kostja taotluses esitatust ega

omandanud mingit täiendavat teavet ega teinud päringuid hindamaks tarbija sissetulekuid,

maksevõimet, sh mis liiki sissetulek see oli.

58. Kostja on laenutaotlustes märkinud, et ta ei tööta. Asjaolu, et kostja ei töötanud, pidi tekitama

laenuandjas kahtlusi ja küsimusi. Hageja väliste päringute tabelist nähtub, et taotluste ja Krediidiinfo,

Ametlikud Teadaanded portaalidesse (võlakohustuste) päringute tegemise vahe on 1-2 minutit ning

tõenäoliselt jõuti lepingut sõlmimiseni ja raha väljamaksmiseni samuti minutitega. Vaidlust ei ole, et

laenutaotlus tehti ja raha maksti välja samal päeval. Seega ei olnud laenuandjal piisavalt aega, et

hinnata kostja krediidivõimekust.

59. Pidevalt eelmiste laenude refinantseerimiseks uute laenude peale võtmine pidi olema laenuandjale

ohu märk ja aluseks, et viia läbi täiendavaid toiminguid laenusaaja krediidivõimekus hindamiseks,

mida laenusaaja ei teinud. Hageja ei ole tõendanud kostjale Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabelehtede esitamist vastavalt seadusele. Hagile on lisatud üks Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabeleht, mille puhul ei ole tõendatud, millise lepingu juurde see kulub ja millal see kostjale esitati.

60. Hagi rahuldamise korral ei saa kostjalt igal juhul välja mõista intressi ega viivist arvestusega VÕS

§ 94 intressimäärast (8% aastas) kõrgemas määras ega lepingutasusid. Kostja viitas VÕS § 4034

lõikele 7. Ülesütlemisavaldus on tehtud VÕS § 416 lg 1 alusel. Jääb ebaselgeks, miks ei ole lepingut

üles öeldud hagile lisatud laenulepingu üldtingimuste alusel, kui need kuulusid väidetavalt lepingute

juurde. See viitab asjaolule, et pooled ei olnud üldtingimustes kokku leppinud.

61. Asjaolu, et lepingu üldtingimused sisalduvad laenuandja kodulehel kehtides kõikidele

laenusaajatele ühtsena, kinnitab, et tegemist on eelnevalt välja töötatud tüüptingimustega VÕS

§ 35 lg 1 mõttes. Pooled ei rääkinud ega saanudki eraldi läbi rääkida üldtingimustes, laenusaaja neid ei

muuda ja seetõttu ei olnud kostja (ega ükski laenusaaja) võimeline mõjutama nende tingimuse sisu.

Laenuandja BB Finance OÜ ignoreeris teadlikult vastutustundliku laenamise põhimõtet, kasutas ära

kostja olukorda ja hageja pole tõendanud vastupidist. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist

peab tõendama hageja. Vastutustundliku laenamise põhimõtet tuleb järgida iga laenulepingu

sõlmimisel,

62. Hageja ei ole tõendanud, et BB Finance igale väidetud laenulepingule eelnevalt nõudis kostjalt

tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata kostja

krediidivõimet. Ainuüksi sellega on tõendatud, et BB Finance jättis järgimata vastutustundlikku

laenamise põhimõtte. Seega hageja väited, et kostja täitis BB Finance süsteemis teadmata

küsimustikud, ei tõenda nende küsimustike täitmist ja kostja viidatud küsimustike täitmise nõue pole

piisav vastutustundlikku laenamise põhimõtte järgmiseks.

63. Hageja esitatud kostja laenuvõimekuse analüüs on loodud tagantjärgi 26.05.2022, mitte enne iga

2019. a sõlmitud laenulepingut. Seega väidetud lisa ei tõenda, et BB Finance oleks enne iga

laenulepingut kohaldanud vastutustundlikku laenamise põhimõtet. Dokument on teadmata süsteemi ja

teadmata väidete kokkuvõte, mis on lõi hageja ise ilmselgelt just kohtumenetluse tarbeks.

Pangakontode väljavõtteid laenuandja kostjalt ei küsinud.

64. Kostja rikkus kõiki kokku lepitud tagasimakse graafikuid. Kostja oli viivituses juba esimese

laenulepingu nr 2101887119 järgsete tagasimaksete tegemisega. Sellele vaatamata andis BB Finance

veel väidetavalt 7 erineva laenulepingu alusel kostjale krediiti, mille tagasimakse graafikuid kostja

kahetusväärselt ei järginud. On ilmselge, et olukorras, kui kostja sõlmis aastase perioodi vältel sama

laenuandjaga kokku 8 erinevat väidetavat laenulepingut, millest kõikide täitmisega oli kostja

viivituses, siis kasutas kostja saadud kõrgeintressimääraga krediiti muude võimalike kohustuste

katmiseks. Tõenäoliselt lihtsalt elamiskulude kandmiseks.

65. Kui laenuandja oleks küsinud kostjalt täiendavat informatsiooni, oleks ta teadnud, et kostja on

võlaorjuses. See info oli tegelikult olemas, sest kostja ei suutnud ühestki laenulepingu maksegraafikust

kinni pidada. BB Finance selge eesmärk oli kostja nõrka positsiooni ära kasutada ja rikastuda kõrge

krediidikulukuse määra ning ebaseaduslikult kõrge viivise määra arvelt. Kostjat maksehäirete raportist

nähtub, et perioodil 24.10.2019-14.11.2020 oli kostjal kokku 10 erinevat maksehäiret erinevate

kiirlaenu kontorite ees. Vaatamata kostja võlgnevusele juba esimese väidetud laenulepinguga, jätkas

BB Finance kostjale kõrge intressimääraga krediidi andmist. Kostja taotles VÕS § 4034 lg 7

kohaldamist.

66. Kuna kostjale ei ole uut tagasimaksegraafikut teatatud, pole kostja saanud maksetega viivitusse

sattuda. Samuti pole hagejal õigust muudele kõrvaltasudele. Kõik eelnev kehtib hageja suhtes, kellele

väidetavalt BB Finance omad nõuded loovutas. Hageja esitatud tõenditest ei vasta kostja arvates

dokumentaalse tõendi nõuetele järgmised lisad: Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht,

laenulepingu üldtingimused, saadetud dokumendid, kliendi andmed, analüüs ja teostatud päringud.

67. Lõplikes seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde. Näiteks AS Swedbank hinnangul ei

tohiks isiku laenukohustused ületada 30- 50% isiku igakuisest sissetulekust. Seega BB Finance OÜ

kriteeriumid maksejõulisuse hindamisel on absoluutselt ebamõistlikud ning seda tuleks arvesse võtta

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontekstis. Tarbijakrediidiandjate praktikas on

tavapärane, et isiku krediidivõimelisuse hindamisel enne laenulepingu sõlmimist kontrollitakse laenu

taotleja viimase 6 kuu pangakonto väljavõtet. Nii oli see ka 2019 ja 2020 aastal. Seega pidi BB

Finance OÜ küsima ja kontrollima kostja pangakonto väljavõtteid perioodist 01.01.2019- 21.11.2019.

68. Kui laenuandja oleks küsinud pangakonto väljavõtteid, oleks ilmnenud, et kostja igakuised

kohustused perioodil 01.01.2019-21.11.2019 on kokku ligikaudu 1086,31 eurot kuus. Samas oli

sissetulekud vaid 10863,76/11= 987,614 eurot kuus. Seega polnud kostjal võimalik maksta tagasi

täiendavat BB Finance OÜ kõrge krediidikulukusemääraga laenu. Faktiliselt oli kostja võlaorjuses.

Lõpuks muutus kostja jaoks isegi võimatuks läbi teiste kiirlaenuandjate refinantseerida enda kohustusi

varasemate kiirlaenuandjate ees.

69. Kostja igakuised kohustused perioodil 01.01.2019-21.11.2019 olid 1086,31 eurot igas kuus, mis

jagunesid kiirlaenuandjate Bestcredit OÜ, Bondora AS, Credit.ee OÜ, ESTO AS, www.esto.ee, Holm

Bank AS, I-Makse OÜ, Inbank AS, IPF Digital Estonia OÜ, Omaraha OÜ, Placet Group OÜ vahel.

Hageja pidas mõistlikuks krediidikulukuse määraks 56,43%. Seega oli tagastamata laenude kulu

tegelikult kokku ligikaudu 4421,66*56,43= 6916,8 eurot, mis teeb ligikaudu 6916,8/11= 628,8 eurot

kuus. Tegelikkuses oli tagastamata laenude kulu veelgi kõrgem ehk kogusummas ligikaudu 12 000

eurot, mis osas jõuti kompromissidele kogusummas 9050,87 eurot. Tasumised kiirlaenuandjatele

teostas kostja vend ajavahemikult 09.2021-11.2020 eesmärgiga vabastada kostja varasemast

võlaorjusest.

70. Lisaks oli kostja igakuisteks kuludeks kulud kommunikatsiooniteenuste osutajate (Tele2 Eesti AS,

Telia Eesti AS) ees 91,56 eurot kuus, üüripinnaga seotud kohustused üüri ja majandamiskulude näol

352,14 eurot kuus ja elukindlustusega seotud kohustused 13,81 eurot kuus. Eelnev on toodud ilma BB

Finance OÜ väidetavalt antud laenuta ja arvestamata minimaalselt vajalikku summat igakuiseks

toiduks ning vahel tekkivaks vajaduseks transpordi järgi.

71. Pangakonto väljavõttelt nähtuvalt lõppes kostja tööleping oktoobris 2019, kui 28.10.2019 tasuti

kostjale senise tööandja lõpparve 2 375,31 eurot. Rohkem töötasusid sellele järgnevalt kostjale ei

tasutud. See aga ei takistanud BB Finance OÜ-l veel 21.11.2019 ehk ajal, kui kostjal üldse igakuised

sissetulekud puudusid, sõlmimast laenulepingut 2101932119.

72. Kui hageja proovib väita, et BB Finance OÜ-le esitati valeandmeid, on hageja ise tõendanud, et ta

tegelikkuses teadis kostja suutmatusest laenulepingut täita. Kostja oli sisuselt kõikide BB Finance OÜ

laenulepingutes väidetavalt kokkulepitud tagasimakse graafikuid rikkunud. Seega BB Finance OÜ

teadis kostja makseraskustest, kuid ikkagi laenas kostjale juurde kõrge krediidikulukusemääraga laenu,

millest BB Finance OÜ oleks pidanud keelduma.

73. Hageja esitatud sisselogimiste väljavõte ei ole seostatav kostjaga. Tõend ei tõenda, et BB Finance

OÜ oleks enne igat laenulepingut kohaldanud vastutustundlikku laenamise põhimõtet või isikut

tuvastanud ja autentinud. Hageja tõendid on vaid laenuandja selgitused. Hageja soovib oma väiteid

tõendada enda selgitustega.

74. Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista 1155 eurot ja viivise seadusjärgses määras.

Kostja menetluskuludeks on kulud õigusabi eest. Õigusabi osutati 1155 euro eest koos käibemaksuga.

Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja lepinguline esindaja on teinud kokku 8,75 tunni ulatuses

tööd, kusjuures ühe tunni hinnaks on 110 eurot, millele lisandub käibemaks.

KOHTU PÕHJENDUSED

75. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub

rahuldamisele.

76. Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et BB Finance OÜ on andnud kostjale laenu ja kostja

on teinud laenuandjale tagasimakseid summas 1 452,71 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja

peab hagejale tasuma laenulepingust tuleneva põhivõlgnevusena 1452,71 eurot, intressina 829,38

eurot, lepingutasuna 925,36 eurot, sissenõudmiskuludena 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivisena 959,91 eurot. Hageja palus ühtlasi mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutuva viivise alates

20.01.2022 kuni põhinõude summas 1452,71 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

77. Kuigi kostja nõustus, et ta sai laenuandjalt laenu ning tegi lepingu alusel ka tagasimakseid, asus

kostja hagile vastu vaieldes siiski eitama laenulepingute sõlmimist. Kostja leidis, et kuna hageja ei ole

esitanud tema digitaalse allkirjaga lepinguid ega pangakonto väljavõtteid talle laenusummade

ülekandmise kohta, ei ole hageja tõendanud lepingute sõlmimist. Kohtu hinnangul on need kostja

vastuväited alusetud.

78. Hageja on välja toonud, et laenuandja sõlmis kostjaga ajavahemikul 21.06.2019 kuni 21.11.2019

kokku kaheksa lepingut. Esimesele laenulepingule järgnenud lepingud olid refinantseerimise lepingud.

Kõik lepingud sõlmiti laenuandja teeninduskeskkonna kaudu ehk tegu oli sidevahendi abil sõlmitud

lepinguga. Kohus osundab, et seadus ei näe laenulepingute sõlmimisele ette kohustuslikku kirjalikku

vormi ehk laenulepingut ei pea tingimata sõlmima mõlema poole poolt allkirjastatud vormis.

79. VÕS § 52 lg 1 p 1 sätestab, et sidevahendi abil sõlmitud lepinguks loetakse ettevõtja ja tarbija

vahelist lepingut, kui leping sõlmitakse selliste lepingute sõlmimiseks kasutatavas turustus- või

teenindussüsteemis. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus

kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata

anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Eeltoodust tulenevalt ei pea sidevahendi

abil sõlmitud leping olema mõlema poole poolt allkirjastatud.

80. Hageja esitas kohtule kostjaga sõlmitud laenulepingute personaalsed tingimused (toimik 1. kd, lk

12-23). Igal lepingul on märgitud selle kuupäev. Personaalsetest tingimustest nähtub, et kostja oli

sõlminud laenuandja BB Finance OÜ-ga kokku 8 laenulepingut. Lepingufailidest nähtuvad lepingute

numbrid, mistõttu ei ole õiged kostja väited, et ühegi lepingu puhul ei ole võimalik aru saada selle

kuupäevast ja numbrist. Esimese lepingu number on 2101887119 ja viimase lepingu number on

2101932119. Lepingute alusel tuli laen tagastada lepingutes märgitud osamaksetega. Lepingutasud

sisaldusid laenu põhiosas ning need kuulusid tasumisele osamaksetena.

81. 21.06.2019 oli kostja sõlminud laenuleping laenu summa 475 euro laenamiseks. Lepingutasuks oli

16,63 eurot. Intressimäär oli 42,8% aastas, krediidi kogukulu 1174,50 eurot ja krediidi kulukuse määr

56,38% aastas. 27.06.2019 oli sõlmitud uus laenuleping 1014,30 euro laenamiseks, millest maksti välja

450 eurot. Lepingutasu oli 57,40 eurot. Intressimäär 44,8% aastas, krediidi kogukulu 2556,92 eurot

ning krediidi kulukuse määr aastas 56,43%. 18.07.2019 lepingu järgi oli laenu summa 1 491,45 eurot,

millest maksti välja 378 eurot. Lepingutasu oli 84,42 eurot, intressimäär 44,6% aastas. Krediidi

kogukulu tarbijale oli 3772,73 eurot ning krediidi kulukuse määr 56,43%.

82. 08.08.2019 lepingu järgi oli laenu summa 1762,20 eurot ja laenu väljamakse 156 eurot.

Lepingutasu oli 99,75 eurot. Intressimäär 44,6% aastas, krediidi kogukulu 4490,70 eurot ning krediidi

kulukuse määr aastas 56,42%. 09.10.2019 lepingu järgi oli laenu summa 2263,48 eurot. Lepingutasu

oli 128,12 eurot ja laenu väljamakse 390 eurot. Intressimäär oli 44,60%. Krediidi kogukulu 5685,12

eurot ja kulukuse määr aastas 56,42 eurot. 14.10.2019 lepingu järgi oli laenu summa 2733,19 eurot.

Lepingutasu oli 154,71 eurot. Laenu väljamakse oli 300 eurot. Intressimäär 44,6% aastas, krediidi

kogukulu 6878,13 eurot ja krediidi kulukuse määr 56,43%.

83. 17.10.2019 lepingu järgi oli laenu summa 3278,78 eurot ja lepingutasu 185,59 eurot. Laenu

väljamakse oli 345 eurot. Intressimäär oli 44,6% aastas, krediidi kogukulu 8257,48 eurot ja krediidi

kulukuse määr 56,43%. 21.11.2019 lepingu järgi oli laenu summa 35111,14 eurot. Lepingutasu oli

198,74 eurot. Laenu väljamakse oli 49 eurot. Intressimäär oli 44,6% aastas. Krediidi kogukulu 8832,40

eurot ja krediidi kulukuse määr aastas 56,43%.

84. Laenuandja esitas kostjale Euroopa tarbijakrediidi infolehe (toimiku 1. kd, lk 24-25). Kostja ei ole

põhistanud ega tõendanud väidet, et seda infolehte talle esitatud ei ole. Hageja tõendid tõendavad, et

kuna leping sõlmiti iseteeninduskeskkonnas ning selles keskkonnas olid nähtavad kostjale kõik

tingimused, millistega ta pidi nõustuma, pidi talle nähtav olema ka tarbijakrediidi infoleht.

85. Hageja esitas kohtule kostjale saadetud e-kirjad ja teated (toimiku 1. kd, lk 81-138). Neist nähtub,

et kostjale on saadetud laenulepingu üldtingimused ning korduvalt on talle saadetud laenulepingu

personaalsed tingimused ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht. E-kirja teel on kostjale

korduvalt saadetud võlateatisi ning 19.06.2020 on kostjale saadetud e-kirja teel teatis lepingu

ülesütlemiseks. Samuti on saadetud kostjale teatised, et tema taotlused on rahuldatud ning väljamakse

ootejärjekorras või summa juba üle kantud.

86. Kostja on täitnud 18.03.2019 digitaalselt allkirjastatud füüsilise isiku isikusamasuse tuvastamise

ankeedi (toimiku 1. kd, lk 139) ning talle on teatatud kasutajakonto kinnitamisest. Kostja on edastanud

foto oma isikut tõendavast dokumendist (toimiku 1. kd, lk 141). Kostja on teatanud oma kontaktanded,

sealhulgas e-posti aadressi xxx. Järelikult on kostja isikusamasus tuvastatud ning kostja on ise teatanud

kontaktandmed, millistele sai talle teateid saata. Kostja väited selle kohta, et ta ei ole lepinguid

sõlminud, on paljasõnalised.

87. Sõlmitud laenulepingutele kohaldusid laenuandja üldtingimused (toimiku 1. kd, lk 26-33).

Üldtingimuste punkti 1.4. järgi oli kliendikeskkond piiratud ligipääsuga koht veebilehel, kus

laenusaaja sai ennast kasutajaks registreerida, identifitseerida, esitada laenutaotlusi ning teha avaldusi

ja muid toiminguid. Punktis 1.5. oli selgitatud, et krediidi kulukuse määr on laenuga kaasnev krediidi

kogukulu laenusaajale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana laenust, eeldusel, et laenuleping

kehtib kokku lepitud tähtaja jooksul ning pooled täidavad oma kohustusi laenulepingus kokku lepitud

tingimustel ja tähtaegadel. Punkti 1.12. järgi olid personaalsed tingimused selliseks dokumendiks, mis

sisaldas laenu tingimusi, intressi määra, lepingutasu, maksegraafikut ning teisi personaalseid

laenulepingu tingimusi.

88. Punkt 3.3. nägi ette, et laenulepingu sõlmimise tahte avaldamiseks peab laenusaaja andma

kliendikeskkonnas punktis 5 sätestatud kinnitused. Punkt 3.4. nägi ette, et enne laenuotsuse tegemist

hindab laenuandja laenusaaja krediidivõimelisust, kasutades selleks mh laenusaaja poolt esitatud ja

andmebaasidest laenusaaja kohta kogutud andmeid ja dokumente. Punkti 4.1. järgi loeti laenuleping

sõlmituks, kui laenusaaja on kliendikeskkonnas andnud nõutavad kinnitused ja laenuandja on

laenusaajat punkti 3.5. alusel teavitanud positiivsest laenuotsusest, st avaldanud tahet sõlmida

laenusaajaga laenuleping selles sätestatud tingimustel.

89. Tingimuste punktis 5 olid loetletud laenusaaja kinnitused. Muuhulgas pidi laenusaaja kinnitama

punktis 5.18, et tema poolt laenutaotluses ja muul viisil laenuandjale esitatud andmed ning

dokumendid on õiged, täpsed ja asjakohased ning ta on esitanud laenuandjale kõik andmed ja

dokumendid, mille suhtes laenuandjal võib olla õigustatud huvi. Järelikult pidi kostja enne laenu

saamist kinnitama, et ta on esitanud õiged, täpsed ja asjakohased andmed.

90. Üldtingimuste punktis 10.2 oli selgitatud intressi arvestust. Punktis 11.3 oli märgitud, et lisaks

hinnakirjas fikseeritule ja laenulepingus kokkulepitule kannab laenusaaja laenuandja kulud, mis

kaasnevad laenusaaja huvides teostatud toimingutest (nt sidekulud) ning õigussuhetega seotud kulud

(nt kohtukulud). Punkt 12.2.1 nägi ette, et viivist arvestatakse intressi määraga võrdses määras.

Üldtingimuste punkt 17.1 nägi ette, et laenuandja võib laenulepingu laenusaaja makseviivituse tõttu

üles öelda üksnes, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva

maksegraafiku järgise osamaksega ja laenuandja on andnud laenusaajale edutult vähemalt 2 nädalase

täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos kirjaliku või kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis tehtud avaldusega, milles on laenusaajale pakutud võimalust kokkuleppele

jõudmiseks ning välja toodud, et laenuandja ütleb laenulepingu üles ja nõuab kogu laenulepingu järgse

võla kohest tasumist, kui laenusaaja ei tasu puudujäävat summat avalduses märgitud täiendava tähtaja

jooksul. Kohus osundab, et järelikult pidi kostjale üldtingimustest olema, kuidas arvestatakse viivist ja

intressi ning millal võib laenuandja lepingu üles öelda.

91. Hageja esitas kohtule väljavõtted kostjale tehtud maksete kohta (toimiku 1. kd, lk 36-39) ja

andmed kostja tehtud maksete kohta (toimiku 1. kd, lk 40-41). Kohus nõustub hageja väidetega, et

nende tõenditega on tõendatud kostjale laenu ülekandmine. Ebaõige on kostja arusaam, et temale laenu

ülekandmist tuli tingimata tõendada pangakonto väljavõttega. Hageja tõenditest nähtub, et ülekanded

on tehtud kostja kontole ning ilma laenulepingu sõlmimiseta ei oleks hageja saanud kostja konto

andmeid teada. Samuti on kostja sisuliselt menetluse käigus laenu saamisega nõustunud.

92. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et laenuandja saatis kostjale 19.06.2020 teate (toimiku 1. kd, lk

34), et ütleb laenulepingu üles, kui võlgnevust täiendavalt antud tähtaja jooksul ei tasu. Kostjale anti

täiendavalt aega võlgnevuse tasumiseks kuni 03.07.2020 ning teatati, et kui selleks ajaks kostja

võlgnevust ei tasu, ütleb laenuandja lepingu üles alates 04.07.2020. 11.03.2021 saatis laenuandja

kostjale teatise selle kohta, et on nõude loovutanud hagejale (toimiku 1. kd, lk 35).

93. Kohus ei nõustu kostja väidetega, et hageja ei ole tõendanud nõuetekohast lepingu ülesütlemist ega

nõude loovutamist. Alusetu on kostja väide, et asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, milline oli

leping nr 2101932119, mille ülesütlemisest teatati ja mille alusel nõue loovutati. Lepingute numbrid

nähtuvad nende failidest ning kuna lepingud sõlmiti laenuandja iseteeninduskeskkonnas, pidid

lepingute numbrid sealt kostjale nähtavad olema. Igal juhul on numbrid nähtavad kohtumenetluses.

94. Samuti ei nõustu kohus kostja väitega, et lepingud ei saanud olla refinantseerimislepingud, kuna

järgmine leping on sõlmitud enne, kui varasema lepingu alusel tekkis võlgnevus. Kostja väited ei

põhine ühelgi õigusnormil. Ükski õigusnorm ei näe ette, et laenulepingut saab refinantseerida alles siis,

kui eelmise lepingu alusel on tekkinud laenuandjal sissenõutav võlgnevus. Poolte kokkuleppel on

võimalik laenulepinguid muuta ja laenu refinantseerida igal ajal, selleks ei tulene seadusest piiranguid.

Ühtlasi ei ole kostja millegagi põhjendanud väiteid, et lepingute refinantseerimisel lisati eelmistele

kohustustele varasemad viivised, mistõttu nõuab hageja kostjalt viivist viiviselt. Selliseid asjaolusid

asjas kogutud tõenditest järeldada ei saa, tegemist on kostja paljasõnaliste väidetega.

95. Samuti ei nõustu kohus kostja väidetega, et lepingutes toodud krediidi kulukuse määr oli

ebamõistlikult suur. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt

tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda. Antud lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga

tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1.

juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel.

96. Vastav kolmekordne määr oli seisuga 31.05.2019 58,11% ja seisuga 30.11.2019 61,83%.

21.06.2019 lepingus oli krediidikulukuse määr 56,38%, 27.06.2019 lepingus 56,43%, 18.07.2019

lepingus 56,43%, 08.08.2019 lepingus 56,42%, 09.10.2019 lepingus 56,42%, 14.10.2019 lepingus

56,43%, 17.10.2019 lepingus 56,43 ja 21.11.2019 lepingus määr 56,43%. Seega ei ületanud

laenulepingute krediidikulukuse määr ühelgi korral seaduses sätestatut.

97. Kostja leidis samuti, et temalt kui tarbijalt nõutav viivis on liialt suur, intress oli liialt kõrge ning

lepingutasud on liialt suured. Esmalt osundab kohus, et viivise, intressi ja teenustasude suurused olid

märgitud lepingu personaalsetes tingimustes ning üldtingimustes. Kostja on lepingute sõlmimisel

nõustunud, et ta on tingimustest aru saanud.

98. Kohus nõustub hageja väitega, et viivisemäär, mis on võrdne intressimääraga, on mõistlik juba

ainuüksi põhjusel, et lepingu rikkumine ei peaks laenuvõtjale olema soodsam lepingu täitmisest. VÕS

§ 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega võimaldab seadus kokku leppida

seadusega võrreldes kõrgemas intressimääras ja sellega võrdses viivisemääras. Riigikohus on

osundanud, et tarbijakrediidilepingutes võib kokku leppida seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas

intressimääras, millisel juhul peab võlgnik arvestama kohustust maksta viivist lepinguga ettenähtud

määra alusel (RK TKo 3-2-1-120-08, p 12).

99. Kostja ei ole põhistanud asjaolusid, mis võimaldaksid pidada vaidlusalustes lepingutes intressi ja

viivise määra ebamõistlikuks. Intressi ja viivise määra ei muuda ebamõistlikuks alati üksnes selle

suurus. Kostja on nõustunud, et laenuandjalt oli laenu taotlemine lihtne ja kiire, samuti nähtub asjas

kogutud tõenditest, et kostja ei pidanud laenulepingute sõlmimisel esitama tagatisi. Kohtu hinnangul

on tegemist asjaoludega, mis iseenesest põhistavad kõrgemat intressimäära.

100. Kostja esitas menetluses ka viivise vähendamise taotluse, kuid ei põhistanud seda sisuliselt. VÕS

§ 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda

leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni,

arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja

lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja leidis, et viivise nõudmine ligikaudu poole põhivõla

ulatuses on ebamõistlik. Muid asjaolusid kostja esile ei toonud ega tõendanud. Kohus leiab, et ainuüksi

sissenõutavaks muutunud viivisenõude suurus ei saa olla aluseks viivisenõude vähendamisele. Hageja

ei ole nõudnud kostjalt viivist summas, mis ületaks põhivõlgnevust. Kohtupraktikas on peetud üldiselt

mõistlikuks viivisenõuet, mida nõutakse kuni summani, mis on põhivõlgnevusega võrdne. Seega ei saa

ka ainuüksi viivisenõude suurus olla piisavaks asjaoluks, mis võimaldaks viivisenõuet vähendada.

101. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kostja vastuväited intressi, viivise ja lepingutasude suuruse

kohta on tõendamata ja põhistamata. Kostja on võtnud endale teadlikult lepingulise kohustuse ning

lepingulisi kohustusi tuleb VÕS § 76 lg 1 alusel täita. Sõltumata sellest, et tegemist on tarbijaga, ei saa

kohus nõustuda, et tarbija võib lepingu rikkumise korral täita lepingulisi kohustusi vaid enda

äranägemisel või jätta mõned kohustused lihtsalt täitmata.

102. Kostja väitis kohtumenetluses, et hageja nõude kujunemine on talle ebaselge. Kohus sellega ei

nõustu. Hageja on selgelt välja toonud, milline on kostja põhivõlgnevus. Kõik kostja tasutud maksed

on arvestatud põhivõlgnevuse katteks. Hageja on kohtumenetluses muutnud viivise- ja

intressiarvestuse kostjale soodsamaks ning on esitanud viivise ja intressi arvestamise kohta raportid.

Kohus selgitas kostjale 02.11.2022 eelistungil (toimiku 1. kd, lk 183-184), et viivise ja intressi

arvutamise osas tuleb kostjal oma vastuväiteid põhistada ja tõendada. Kostja ei esitanud nõude

ebaselgusele põhistatud vastuväiteid.

103. Kostja heitis hagejale ette, et kohtumenetluse eelsel ajal esitasid laenuandja erinevad esindajad

talle võlanõudeid erinevates summades. Kostja esitas kohtule laenuandja 19.06.2020 korduva

võlgnevuse teate (toimiku 1. kd, lk 194), milles on kostja kohustuse suuruseks märgitud kokku 457,76

eurot. 10.07.2020 saatis Inkassokeskus OÜ kostjale kirja (toimiku 1. kd, lk 195), et antud ettevõtte

menetluses on kostja võlgnevus BB Finance OÜ ees summas 3945,65 eurot.

104. 03.12.2020 saatis Julianus Inkasso OÜ kostjale teate menetluse alustamise kohta (toimiku 1. kd,

lk 196), milles on viidatud kostja ja laenuandja vahel sõlmitud laenulepingule ning sellele, et

laenuandjat esindab Julianus Inkasso OÜ. Võlgnevuse summaks on märgitud 4170,13 eurot. Kostja

saatis e-posti aadressile info@raha24.ee 15.01.2021 e-kirja, milles soovis saada võlgnevuse 4170,13

eurot aluseks olevaid allkirjastatud aluslepinguid ja pangakonto väljavõtteid. Laenuandja vastas talle

15.01.2021 ja teatas, et sidevahendi abil sõlmitud leping ei pea olema digitaalselt allkirjastatud.

Kostjale selgitati võlgnevuse arvestust (toimiku 1. kd, lk 198).

105. Kohus leiab, et eelviidatud tõenditest ei tulene hagimenetluses esitatud nõude ebaselgust.

Sõltumata sellest, kas kostjale saadeti erinevate esindajate poolt enne kohtuvaidluse algust nõudeid

erinevates summades, oli nõue hagiavalduses selgelt välja toodud ja põhjendatud. Kui hagiavalduses

toodud nõue on selge, ei saa kohus jätta nõuet rahuldamata põhjusel, et see võis kostjale olla ebaselge

enne kohtuvaidluse algust. Kostja ei ole ka kohtumenetluse käigus nõustunud nõuet vabatahtlikult

tasuma.

106. Viimaks heitis kostja hagejale ette vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Kostja leidis,

et hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, sest hageja selle kohta

esitatud tõendid on allkirjadeta või laenuandja enda koostatud. Kostja ei töötanud, mis pidi tekitama

kahtlusi. Laenuandja ei nõudnud kostjalt pangakonto väljavõtete esitamist. Kostjal oli palju muid

laenukohustusi, samuti igakuised märkimisväärsed kulud eluasemele ja sideteenustele. Kuna laenu

väljastamine toimus kiiresti, ei saanudki laenuandja kostja krediidivõimelisust hinnata.

107. Esmalt osundab kohus, et kostja ei ole tõendanud oma väidet, mille kohaselt tuli tavapraktikas

2019. aastal tarbijalaenu väljastamisel tingimata nõudma laenutaotlejalt pangakonto väljavõtet. Kostja

ei ole selle väite tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit ega viidanud mõnele menetlusvälisele allikale,

millele tuginedes ta väite esitas. Hageja esitas kohtule Finantsinspektsiooni vastutustundliku laenamise

põhimõtte täitmise juhendi (toimiku 1. kd, lk 150-158), mille punkt 4.3. näeb üldnõudena ette, et

krediidiandja peab koguma ja säilitama andmeid tarbija regulaarsete sissetulekute, regulaarsete

finantskohustuste ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutab neid andmeid tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks, eesmärgiga jõuda veendumusele tarbija võimekuses krediit lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Eeltoodust ei tulene, et neid andmeid ei võiks koguda muul

moel peale pangakontode väljavõtete.

108. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et enne laenulepingute sõlmimist esitas kostja andmed oma

sissetulekute ja kohususte kohta, kinnitades igakordselt, et esitatud andmed on õiged ja täpsed (toimiku

1. kd, lk 143-149). Kostja on oma netosissetulekuks märkinud 1290 eurot, igakuisteks

finantskohustusteks 200 eurot ja igakuisteks kohustusteks 100 eurot. Neid andmeid ei ole kostja oma

taotlustes muutnud. Järelikult on kostja ise avaldanud, et tema igakuiste kohustuste kogusumma on

300 eurot. Kostja esitas ise kohtule väljavõtte AS Swedbank kodulehelt (toimiku 2. kd, lk 19), mille

kohaselt ei peaks igakuised laenukohustused ületama 30-50% igakuisest sissetulekust. Kui kostja

esitatud andmed tema kohustuste suuruse kohta oleksid olnud õiged, ei olekski tema laenukohustused

ületanud igakuiseid sissetulekuid 50% ulatuses.

109. Hageja esitas ka andmed selle kohta, millal kostja keskkonda sisse logis (toimiku 2. kd, lk 7),

millest nähtub, et kostja logis sisse laenutaotluste esitamise ajal. Erinevalt kostja vastuväidetest puudub

kohus alus kahelda esitatud tõendi õigsuses. Antud tõendist kogumis koos teiste tõenditega nähtub, et

kostja identifitseeris oma isiku ja sõlmis hagejaga lepingud laenuandja iseteeninduskeskkonnas.

Kirjeldatud juhul ei saanudki laenuandjal olla teistsuguseid tõendeid selle kohta, kuidas ta kostjaga

lepingud sõlmis. Laenuandja on e-kirjas hageja esindajale selgitanud (toimiku 2. kd, lk 6), et kostja

isiku tuvastamine toimus kostja registreerimise tulemusena keskkonnas www.raha24.ee 18.03.2019.

Järgmistel kordadel toimus isiku tuvastamine kas Internetipanga, ID-kaardi või Mobiili-ID abil või

kasutajanime ning salasõna alusel. Kuna kostja on laenu kätte saanud, puudub kohtul alus kahelda

tõendis toodud väidete õigsuses. Varasem laenuandja ei ole käesolevas asjas menetlusosaline, mistõttu

saab kohus varasema laenuandja kinnitusi hinnata kirjalike tõenditena ning tegu ei ole hageja kui poole

seletustega.

110. Hageja esitas kostja andmete alusel koostatud krediidivõimekuse analüüsi (toimiku 1. kd, lk 159)

ning väljavõtte kostja kohta andmebaasidesse tehtud päringutest (toimiku 1. kd, lk 160), millest nähtus,

et kostjal ei olnud ajavahemikul 18.03.2019 kuni 16.12.2019 võlgnevusi. Kohus ei nõustu kostja

väitega, et kuna krediidivõimekuse analüüsi genereerimise kuupäev on hilisem võrreldes lepingute

kuupäevadega ning analüüsist nähtuvad vaid kostjale arusaamatud numbrilised andmed, ei ole tegu

nõuetekohase tõendiga. Kohus leiab, et ilmselt on tegu väljavõttega andmebaasist, mis kuvab

väljavõtte loomise kuupäeva. Sellest sõltumata ei saa analüüsist järeldada, et kui kostja esitatud

andmed tema kohustuste ja sissetulekute kohta oleksid olnud õiged, oleks laenuandja tema

krediidivõimelisust hinnanud ebaõigesti.

111. Laenuandja on selgitanud 02.11.2022 e-kirjas (toimiku 2. kd, lk 8), et kostja pangakontot laenu

andmisel ei analüüsitud. Küll aga võeti aluseks EVK andmed pensionikonto sissemakseete kohta, mille

alusel arvutati laekunud netopalk. Kostja ise teatas oma igakuise sissetuleku suuruseks 1290 eurot.

Igakuine laenu limiit arvestati kostja kohustuste alusel. Laenuandja esitas kohtule allkirjastatud

kinnituse hagejale andmebaasist väljastatud dokumentide kohta (toimiku 2. kd, lk 9-10). Eeltoodud

tõendid kogumis näitavad, et laenuandja kontrollis kostja krediidivõimelisust ning kontrollis ka seda,

et kostjal oli sissetulek.

112. Kuna hageja tõendas, kuidas laenuandja kontrollis kostja krediidivõimelisust, selgitas kohus

kostjale 02.11.2022 eelistungil (toimiku 1. kd, lk 183-184) vajadust põhjendada väiteid, milliste

kohaselt rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 13 näeb ette, et vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja.

Küll on aga Riigikohus selgitanud (RK TKo 2-14-21710, p 26), et tõendamise üldiste reeglite järgi

peab esmalt laenusaaja, kes vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele tugineb, oma väiteid

tõendama. Tõendamise koormus võib ümber pöörduda alles siis, kui laenusaaja tõendab, et tal ei ole

vajalikke asjaolusid võimalik objektiivselt tõendada, kuid ta on siiski piisavalt põhistanud asjaolu

esinemise tõenäosust.

113. Kostja esitatud maksehäireregistri väljavõttest (toimiku 1. kd, lk 199) nähtub, et see on tehtud

seisuga 25.11.2022. Ainult ühe väljavõttes märgitud maksehäire alguseks on teatises märgitud

24.10.2019 ehk ainult üks maksehäire on alguse saanud varem, kui laenuandja ja kostja vahel sõlmiti

viimane laenuleping. Kas nimetatud maksehäire oli registrisse kantud ja avaldatud enne viimase

laenulepingu sõlmimist, tõendist järeldada ei saa. Kõik ülejäänud kostja maksehäired on hilisemad.

114. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et ajavahemikul 01.01.2019 kuni 01.06.2019 on talle

igakuiselt Mandatum Life Insurance Company Limited Eesti filiaal kandnud töötasuna üle ligikaudu

900 eurot. Oktoobris on kostjale üle kantud lõpparve. Filtreeritud konto väljavõte ei tõenda, kas kostja

pärast seda töötas mõne teise tööandja juures või millised olid tema igakuised sissetulekud pärast

lõpparve saamist. Kostja konto väljavõtetest nähtub samuti, et ta kandis igakuiselt 2019. aastal KVH

Kinnisvarahaldus OÜ-le 395 eurot ning ühistule üle kommunaalkulusid.

115. Kostja esitas oma 2019. aasta konto väljavõtte (toimiku 2. kd, lk 21), mille kohaselt ta tasus

Bestcredit OÜ-le igakuiselt 52,60 eurot ja kokku 484,05 eurot. Bondora AS-le tasus kostja 2019. aastal

45,24 eurot (toimiku 2. kd, lk 21 pöördel) ja Credit OÜ-le laenu pikendamise eest 48 eurot ning

seejärel kahe maksega 165,07 eurot ja 167,80 eurot. Kostja esitas pangakonto väljavõtte, et ta tasus

2019 Esto AS-le 91,95 eurot ja 57,57 eurot, kuid on ebaselge, mille eest on maksed tehtud (toimiku 2.

kd, lk 22 pöördel, lk 23). Kostja esitas kohtule ka erinevad maksekorraldused, mida J.C on kostja eest

tasunud erinevatele laenuandjatele, muuhulgas viitega ühes tsiviilasjas sõlmitud kompromissile.

Maksed on tehtud 2020. aasta novembris, 2021. aasta jaanuaris ja 2021. aasta septembris.

116. Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates saab kohus järeldada, et kostja esitas laenu taotlemisel

laenuandjale teadlikult ebaõigeid andmeid oma igakuiste kohustuste suuruse kohta. Juba ainuüksi

kostja igakuised kulud eluasemele ületasid laenutaotluses märgitud summat oluliselt. Kuna tegemist oli

kostja igakuiste kuludega, mida ta tasus pangakonto vahendusel, pidi talle olema arusaadav, et tema

tegelike igakuiste kohustuste suurus ületab oluliselt taotluses märgitut. Kuna kostja esitas laenuandjale

tahtlikult ebaõigeid andmeid oma kohustuste suuruse kohta, ei saa kostja käitumine kaasa tuua

intressimäära muutmist.

117. Nimelt näeb VÕS § § 4034 lg 7ette, et kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut aga ei kohaldata, kui

tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lõigetele 3 ja 4 või võltsinud

krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust

valesti. Eeltoodut kokku võttes tuleb kostjal tasuda intressi kokku lepitud määras. Muid tagajärgi

laenulepingust tulenevale kohustusele vastutustundliku laenamise põhimõtte võimalik rikkumine aga

kaasa ei too.

118. Eeltoodut kokku võttes ei võimalda kostja vastuväited jätta hagi rahuldamata. Kuna kostja on

laenulepingut rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevusena 1452,71 eurot,

intressina 829,38 eurot, lepingutasuna 925,36 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisena 959,91

eurot.

119. Kuna kohus rahuldas hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude, kuulub rahuldamisele ka

edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõue. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista

sissenõutavaks muutuv viivis alates 20.01.2022 kuni põhinõude summas 1452,71 eurot täitmiseni VÕS

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Samuti kuulub rahuldamisele hageja võla

sissenõudmise kulu 50 euro nõue VÕS § 1132 lg 2 alusel.

120. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus

tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses,

kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist.

121. Hageja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista riigilõivu 560 eurot ja kulud õigusabile 480

eurot. Õigusabi on osutatud tunnitasuga 120 eurot kokku 4 tundi. Kohtu hinnangul on hageja

menetluskulud, sealhulgas kulu õigusabile, põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuluna

välja mõista 1040 eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis

menetluskuludelt 1040 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2025. a otsusega nr 2-21-139662.