2-22-132406/9 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Triin Harak

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.02.2023, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-132406

Tsiviilasi

AS Aktiva Portfolio hagi A. M. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

8630,40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS Aktiva Portfolio, registrikood 16013522;

lepinguline esindaja S. R., e-posti aadress xxx

Kostja: A. M., isikukood xxx; Rahvastikuregistrijärgne

elukoht Eesti, tegelik elukoht teadmata

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista A. M.ilt välja AS Aktiva Portfolio kasuks võlgnevus kokku 7366,19 eurot,

millest põhivõlgnevus 6399,94 eurot, intress 386,01 eurot, laenuhaldustasu 10 eurot

ja kuni 26.10.2022 sissenõutavaks muutunud viivis 570,24 eurot.

3. Mõista A. M.ilt välja AS Aktiva Portfolio kasuks viivis põhinõudelt 5530,21 eurot

alates 27.10.2022 kuni põhinõude tasumiseni 18,90% aastas, põhinõudelt 698,99 eurot

alates 27.10.2022 kuni põhinõude tasumiseni 10,50% aastas ning põhinõudelt 170,74

eurot alates 27.10.2022 kuni põhinõude tasumiseni 15% aastas, kuid kokku koos

sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude 6399,94 euro ulatuses.

4. Jätta rahuldamata AS Aktiva Portfolio sissenõudmiskulude nõue 120 eurot.

5. Menetluskulud jätta 98,4% ulatuses A. M.i kanda ning 1,6% ulatuses AS Aktiva

Portfolio kanda.

6. Määrata AS Aktiva Portfolio menetluskulude suuruseks 1020 eurot, s.o riigilõiv 700

eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 300 eurot. Kostjal

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

2(5)

7. Mõista A. M.ilt välja AS Aktiva Portfolio kasuks hageja menetluskulud 98,4%

ulatuses, s.o summas 1003,68 eurot.

Väljamõistetud menetluskulud tuleb kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduarvele nr

xxx viitenumbriga xxx.

A. M. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 1003,68 eurot tasuma viivist

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Jätta rahuldamata hageja õigusabikulude nõue summas 160 eurot.

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

10. Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja avalikult kätte kostjale. Lahend

loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui

kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab

menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3(5)

1. AS Aktiva Portfolio nõuab 26.10.2022 hagis A. M. vastu 6399,94 euro põhivõlgnevuse,

386,01 euro intressi, 10 euro laenuhaldustasu, 120 euro sissenõudmiskulude, 570,24 euro

sissenõutavaks muutunud viivise ja jooksva viivise väljamõistmist.

Hageja

nõue

tuleneb

Inbank

AS

ja

kostja

vahel

22.07.2021

sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr xxx, 09.01.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxx ning

09.01.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxx.

Kostja ei ole täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi. Inbank AS on kostjaga sõlmitud

lepingud üles öelnud 28.04.2022. 29.04.2022 loovutas Inbank AS kostja vastu nõude AS-

le Aktiva Portfolio.

2. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 07.11.2022 määrusega, andes kostjale 15 päeva

hagimaterjalidele vastuse andmiseks ning edastas hagiavalduse ja menetlusse võtmise

määruse kostjale avaliku e-toimiku vahendusel, e-posti aadressile xxx ning võimalikule

kostja aadressile xxx (23.11.2022 tagastatud – ei viibinud kohal).

Kuna hagimaterjale ei õnnestunud kostjale kätte toimetada sama nõude varasemalt

toimunud maksekäsu kiirmenetluses ega kohtumenetluses, toimetas kohus hageja taotlusel

hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult.

Kohus avaldas teate kostjale hagimaterjalide ja asja menetlusse võtmise määruse avaliku

kättetoimetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded 02.01.2023 ning luges

menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 18.01.2023, s.o 15 päeva möödumisel.

Kohus andis kostjale tähtaja kirjaliku hagivastuse esitamiseks 28 päeva, mis möödus

16.02.2023. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.

3. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud

ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud

vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised

väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja

põhjendava osata, kuid selgitab siinjuures sissenõudmiskuludega järgmist.

4. Hageja on palunud kostjalt välja mõista mh sissenõudekulud 120 eurot. Puudub vaidlus, et

kostja on tarbija ning hageja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 seab piirangud tarbijast võlgnikult nõutavatele

sissenõudmiskuludele, sh konkreetsed ülempiirid. Tarbija kahjuks kõrvalekalduv

kokkulepe on tühine (VÕS § 1132 lg 6). VÕS § 1132 regulatsioon seob suures osas hüvitise

meeldetuletuskirjade saatmisega, v.a osaliselt VÕS § 1132 lg 2.

Meeldetuletuskiri on tarbijale kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

saadetud teade, mille ainuke eesmärk VÕS-i regulatsiooni kontekstis on võlgnikule meelde

tuletada oma kohustust eelnev võlg ära maksta (vt Võlaõigusseaduse kommenteeritud

väljaanne I, § 1132 kommentaarid, lk 580). Seega ei saa meeldetuletuskirjadeks lugeda nt

lepingu ülesütlemise hoiatust, ülesütlemise avaldust või nõude loovutamise teadet, sest

nende kirjade ainuke eesmärk ei ole tuletada meelde eelneva võlgnevuse tasumise

kohustust.

4(5)

Esitatud hagiavaldusest ei nähtu, millal ja kuhu hageja kostjale meeldetuletuskirju saatis.

Samuti ei nähtu hagist millal ja mis viisil (nt konkreetsed kostja telefoninumbrid, e-posti

aadressid, postiaadressid) hageja kostjaga ühendust võttis või hageja võlgnikuga suhtles

seonduvalt võlanõuete selgitamisega ja vastuväidete esitamisega. Samuti ei nähtu kohtule,

millised on konkreetsed kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, millal need päringud

tehti ning millised on võlanõude avaldamisega tehtud kulud, sh mis viisil ja kus võlanõue

avaldati. Hageja ei ole hagis kirjeldanud ühegi toimingu sisu.

TsMS § 407 lg 1 I ls kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Seega

tagaseljaotsust tehes ei hinda ega arvesta kohus ühtegi tõendit. Hagi õiguslikult

põhjendatus peab nähtuma hagist endast. Kuivõrd hageja ei ole hagisse konkreetselt kirja

pannud, mis toiminguid, millal ja mis viisil ta teinud on, mis kirjad ja mis konkreetsetel

aegadel kostjale on saadetud, ei saa kohus sissenõudmiskulude hüvitise nõuet vastavas

ulatuses õiguslikult põhjendatuks pidada. Õiguslikult põhjendamatus ulatuses peab kohus

nõude aga jätma rahuldamata. Kohtu hinnangul ei nähtu hagist asjaolusid, mille pinnalt

saaks järeldada, et kostjale saadeti enne või pärast lepingu lõppemist meeldetuletuskirju

või tehti muid toiminguid. VÕS § 1132 eeldused, sh sama sätte lg 3 piirangud, ei ole

hinnatavad. Seega ei ole hageja sissenõudmiskulude nõue 120 eurot õiguslikult

põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata.

5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

Kohus märgib, et hagiga taotleti kokku välja mõista kostjalt 7486,19 eurot, s.o põhivõlg

6399,94 eurot, intress 386,01 eurot, laenuhaldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 120 eurot

ja sissenõutavaks muutunud viivis 570,24 eurot.

Kohus mõistis käesoleva otsusega välja aga 7366,19 eurot, s.o põhivõlg 6399,94 eurot,

intress 386,01 eurot, laenuhaldustasu 10 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 570,24

eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 98,4% ((7366,19x100) / 7486,19).

Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 98,4% ulatuses kostja kanda ning 1,6%

ulatuses hageja kanda.

6. Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 700 euro, maksekäsu

kiirmenetluse menetluskulu 20 euro ja õigusabikulude 460 euro väljamõistmiseks. Kokku

on hageja menetluskulud 1180 eurot.

7. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja

materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 700 eurot, mis

oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 lisa 1 ja TsMS § 124 lg 1.

Kohus on seisukohal, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 700 eurot saab

pidada põhjendatud menetluskuluks.

8. Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskulu 20

eurot. Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 144 lg

7 tulenevalt on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud. Asja edasisel

lahendamisel

hagimenetluses

arvatakse

maksekäsu

kiirmenetluse

kulud

hagimenetlusekulude hulka (TsMS § 172 lg 9 III lause). Maksekäsu kiirmenetluses tuleb

hüvitada lisaks riigilõivule avaldajale menetluskulude katteks 20 eurot (TsMS § 4842).

Seega tuleb hagejale hüvitada maksekäsu menetluskulu 20 eurot.

5(5)

9. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kohtul menetlusosalise lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel arvestada mh ka

kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega.

Kohus märgib, et Riigikohus on leidnud 14.04.2021 lahendis tsiviilasjas nr 2-19-10324, et

eelkõige on seadusandja ülesanne tagada menetlusosalisele hüvitavate esindajakulude

suuruse mõistlik tasakaal tsiviilkohtumenetluses taotletava hüve väärtusega.

Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema

vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning

kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.

Hagihind on käesolevas asjas 8630,40 eurot ning esindajatasu summas 460 eurot ei ole

kohtu

hinnangul

käesolevas

asjas põhjendatud.

Kohtu hinnangul,

arvestades

menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud

lepingulise esindaja kulu 300 eurot. Kohus leiab, et hageja esindajal ei peaks käesoleva

asja materjalidega tutvumisel ja hagi koostamisel ning menetluskulude nimekirja

koostamisel ja esitamisel kokku kuluma enam kui u 2,5h. Kohus arvestab seejuures, et

koostatud hagiavaldus on standardne ning asi ise ei ole õiguslikult keeruline.

Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja kostjalt väljamõistetavaks õigusabikuluks

300 eurot.

Seega jätab kohus õigusabikulude hüvitamise nõude 160 euro ulatuses rahuldamata.

10. Kokku on kohtu hinnangul hageja menetluskulud seega 1020 eurot, sh riigilõiv 700 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja õigusabikulud 300 eurot, millest kostja

kanda jääb 98,4% ulatuses ehk 1003,68 eurot (1020x98,4%).

Seega hageja kantud menetluskulud summas 16,32 eurot jääb kostjalt välja mõistmata.

Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et

kostjal menetluskulud puuduvad.

Tuginedes TsMS § 177 lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

11. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p

2 tulenevalt.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Triin Harak