3-22-2100/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

17.02.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2100

Haldusasi

X kaebus Tallinna Kesklinna Valitsuse 22.09.2022 otsuse

nr

22256229322

tühistamiseks

ja

vastustaja

kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Tallinn linn, esindaja KT

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 23.12.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Menetlustoiming

Apellatsioonkaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada X apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 23.12.2022 otsuse peale

haldusasjas nr 3-22-2100.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 187 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X taotles Tallinna Kesklinna Valitsuselt toimetulekutoetust 2022. a septembri eest.

2. Tallinna

Kesklinna

Valitsus

keeldus

22.09.2022

otsusega

nr

22256229322

toimetulekutoetuse määramisest, sest kaebaja netosissetulek ületas pärast makstud elatise ja

sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel tehtud

eluasemekulude mahaarvamist 200 euro suurust toimetulekupiiri 35,42 euro võrra.

3. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi tühistada Tallinna

Kesklinna Valitsuse 22.09.2022 otsus ja kohustada vastustajat vaatama kaebaja

toimetulekutoetuse taotlus uuesti läbi.

Kaebajal on raske puue ja puudub töövõime. Eluasemekulude hulka jäeti õigusvastaselt

arvestamata elektri- ja gaasikulu. Kaebaja kasutab liikumiseks elektrilist abivahendit, mistõttu

on tema elektritarbimine suurem. Pärast eluruumi eest tasumist peab jääma vähemalt 200 eurot

söögi ja esmatarvete ostuks.

4. Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata.

3-22-2100

2(3)

Toimetulekutoetuse määramise ja maksmise alused on sätestatud SHS-s, lisaks juhindus linn

eluasemekulude arvestamisel Tallinna Linnavolikogu 16.12.2021 määrusest nr 32

„Toimetulekutoetuse määramisel aluseks võetavate eluasemekulude piirmäärad“ (01.07.2022–

31.10.2022 kehtinud redaktsioon; määrus nr 32). Kaebajale jäi 2022. a septembris pärast

augusti netosissetulekust (töövõimetoetus 506,23 eurot) makstud elatise (100 eurot) ja jooksva

kuu eest tasumisele kuuluvate eluasemekulude piirmäärade ulatuses tehtud mahaarvamist

(170,81 eurot) kasutamiseks 235,42 eurot, mis on 35,42 eurot rohkem kui toimetulekupiir. SHS

§ 133 lg 7 järgi ei saa eluasemekulude hulka arvestada varasemat võlgnevust. Sissetuleku

ärakulutamine ei anna isikule õigust saada toimetulekutoetust. Kaebajat ei ole jäetud abita.

5. Tallinna Halduskohus jättis 23.12.2022 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda.

Vastustaja määras määruse nr 32 § 1 alusel põhjendatult 2022. a septembri eluasemekulude

piirmääraks 170,81 eurot. Määruse nr 32 § 1 p 11 järgi ei saanud elektrienergia kulu arvestada

suuremas summas kui 60 eurot. Kaebajal jäi pärast augusti netosissetulekust 100 euro suuruse

elatise ja jooksva kuu eest tasumisele kuuluvate eluasemekulude mahaarvamist kasutada 235,42

eurot, mis on 35,42 eurot rohkem kui 2022. a riigieelarve seaduse § 2 lg 6 p-ga 3 kehtestatud

toimetulekupiir. Ühtlasi ei ole õige kaebaja väide, et talle jäi söögi ja esmatarvete ostmiseks

alla 200 euro. Toimetulekupiirina määratud summa peaks põhimõtteliselt katma mh kulutused

keskmise inimese minimaalselt vajalikele ravimitele (vt Riigikohtu 05.05.2020 otsus

nr 5-20-1). Kaebajat ei ole jäetud abita: talle on makstud sissetulekust sõltuvat toetust ravimite

ostmiseks ja puudega isiku sotsiaaltoetust ning antud toiduabi. Elektri- ja gaasikulude

hüvitamine toimub riigi kehtestatud abimeetmete kaudu.

6. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule 16.01.2023 apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse

tühistamiseks. Pärast eluasemekulude tasumist ei jäänud kaebajale toimetulekupiirile vastavat

summat. Kaebaja on puudega inimene, kes jäeti abita.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus tagastab apellatsioonkaebuse HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel. Vaidluse asjaolud

ja õiguslik olukord on selge. Apellatsioonkaebusel puuduvad eduväljavaated.

8. SHS § 131 lg 2 järgi on õigus saada toimetulekutoetust üksi elaval isikul või perekonnal, kelle

kuu netosissetulek pärast SHS § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud

eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Toimetulekutoetuse

arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek,

millest arvestatakse maha makstud elatis, täitemenetluse seadustiku (TMS) §-de 131 ja 132

kohaselt

täitemenetluses

kinnipeetud

summad,

jooksval

kuul

tasumisele

kuuluvad

eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir (SHS § 133 lg 1). Teisisõnu on isikul õigus

toimetulekutoetusele, kui tema netosissetulek on pärast seaduses lubatud mahaarvamisi (elatis,

TMS järgi kinni peetud summad, eluasemekulud) väiksem kui kehtestatud toimetulekupiir, või

kui tema netosissetulek on pärast mahaarvamisi, sh toimetulekupiir, väiksem kui 0.

Toimetulekupiiri üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks

eelarveaastaks riigieelarvega. 2022. a riigieelarve seaduse § 2 lg 6 p 3 järgi oli see 200 eurot.

Toimetulekutoetuse määramisel arvestavad eluasemekulud on sätestatud SHS § 133 lg-s 5.

Eluasemekulude piirmäärad kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus arvestusega, et need peavad

tagama isiku ja tema perekonnaliikmete inimväärse äraelamise (SHS § 133 lg 6).

9. Toimetulekutoetuse arvestamisel tuli aluseks võtta kaebaja 2022. a augusti netosissetulek,

millest tuli maha arvata makstud elatis ning jooksva kuu ehk 2022. a septembri eluasemekulud.

Kaebaja 2022. a augusti netosissetulek koosnes töövõimetoetusest 506,23 eurot. Ta maksis elatist

100 eurot (vastustaja 07.12.2022 vastuse lisa 1). Toimetulekutoetuse taotluse ja korteriühistu

3-22-2100

3(3)

arve järgi olid tema septembrikuu eluasemekulud 211,31 eurot, kuid vastustaja arvestas

eluasemekuludena 170,81 eurot (vastustaja 07.12.2022 vastuse lisa 2). 40,50 euro suurune vahe

on tekkinud elektrienergia tarbimisega seotud kulult. Korteriühistu arve järgi tuli kaebajal

elektrienergia tarbimise eest tasuda 100,50 eurot, kuid vastustaja on arvestanud kuluna 60 eurot.

Kui elektrienergia tarbimise kulu oleks arvestatud kogu ulatuses, oleks kaebaja netosissetulek

pärast mahaarvamisi 194,92 eurot ehk 5,08 eurot alla toimetulekupiiri.

10. Vastustaja ei ole eluasemekulude suuruse arvestamisel eksinud. Määruse nr 32 § 1 p 11 järgi

on elektrienergia tarbimisega seotud eluasemekulu piirmäär 60 eurot üksi elava inimese või

perekonna esimese liikme kohta kuus, perekonna iga järgneva liikme kohta kuni 10 eurot kuus.

Kaebaja elab üksi, mistõttu võis elektrienergia tarbimisega seotud kulu arvestada kuni 60 euro

ulatuses. Puudub põhjus pidada määruse nr 32 § 1 p-s 11 sätestatud piirmäära põhiseadusega

vastuolus olevaks. SHS-st ei tulene, et piirmäärad peavad vastama tegelikule kulule. Piirmäär

tuleb kehtestada arvestusega, et see tagab inimese inimväärse äraelamise. Vastustaja kehtestatud

piirmäär 60 eurot üksi elava inimese kohta ei ole ebamõistlikult väike summa ning eelduslikult

katab üksi elava isiku mõistliku tarbimise. Üldteadaolevalt olid 2022. a augustis elektrihinnad

tavapärasest kõrgemad, kuid inimestel oli mõnevõrra võimalik seda oma tarbimises arvestada.

Kuna kaebaja netosissetulek oli pärast lubatud mahaarvamisi toimetulekupiirist 34,42 euro võrra

suurem (506,23 - 100 - 171,81 > 200), ei vastanud ta toimetulekutoetuse saamise tingimustele

ning talle ei saanud toetust määrata. Eelduslikult katab toimetulekupiirile vastav summa

kulutused keskmise inimese minimaalselt vajalikule toidule, ravimitele ja esmatarvetele (vt ka

Riigikohtu 05.05.2020 otsus nr 5-20-1).

11. Kaebaja avaldusest võib järeldada, et ta maksis 2022. a septembris nii augusti kui ka

septembri eluasemekulude eest. Vastustaja on SHS § 133 lg-le 7 tuginedes õigesti märkinud, et

varasemat eluasemekulude võlgnevust ei arvestata jooksval kuul tasumisele kuuluvate

eluasemekulude hulka. Seega asjaolu, et kaebaja võis kasutada vaba raha varasema võlgnevuse

kõrvaldamiseks, mille tõttu tal jäi kätte vähem kui 200 eurot, ei tähenda, et talle tuleks seetõttu

maksta toimetulekutoetust.

12. Põhjendatud ei ole kaebaja etteheited abita jätmise kohta. Ta saab igakuiselt täiendavalt

puudega tööealise inimese toetust 49,09 eurot, mida ei arvestata sissetulekuna toimetulekutoetuse

arvutamisel (SHS § 133 lg 2 p 3), ning mis on mõeldud ravimite ja muude puudest tingitud

lisakulude, sh abivahenditega seotud kulude katmiseks (vt puuetega inimeste sotsiaaltoetuste

seaduse § 7 lg 1). Vastustaja 07.12.2022 vastusest nähtub ka, et kaebaja on saanud kohalikult

omavalitsuselt sissetulekust sõltuvat toetust ravimi- ja abivahendikulude ning toitlustamise

hüvitamiseks piirmäära ületavas summas, samuti on talle antud toiduabi.

13. Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust

eeldades ei oleks ilmselgelt alust apellatsioonkaebust rahuldada ning apellatsioonkaebus tuleb

HKMS § 187 lg 2 ja lg 3 p 5 alusel tagastada. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et

apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)