3-22-788/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.02.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-788

Haldusasi

AS A&P Mets kaebus metsateatiste menetluse

peatamise peale

Menetlusosalised

Kaebaja AS A&P Mets, esindaja MP

Vastustaja Keskkonnaamet, esindaja SL

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 18.10.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AS A&P Mets apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta AS A&P Mets apellatsioonkaebuse lisad 1 ja 3 ning Keskkonnaameti 22.11.2022

menetlusdokumendi lisa asja materjalide juurde.

2. Jätta AS A&P Mets apellatsioonkaebuse lisa 2 ning AS A&P Mets 01.02.2023

menetlusdokumendi lisad asja materjalide juurde võtmata.

3. Jätta AS A&P Mets apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

18.10.2022 otsus muutmata.

4. Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24.03.2023 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-22-788

2(11)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaamet

tegi

07.02.2022

kirjaga

nr

7-4/22/2442

„Loodusdirektiivi1

metsaelupaigatüüpide range kaitse alla võtmine“ Keskkonnaministeeriumile ettepaneku muuta

looduskaitseseaduse (LKS) § 8 lg 1 ning § 13 lg 1 alusel Natura 2000 võrgustiku loodus- ja

linnualadega kattuvate riiklikult kaitstavate loodusobjektide kaitsekorda selliselt, et

loodusdirektiivi I lisas nimetatud metsaelupaigatüübid oleksid rangelt kaitstud.

2. AS A&P Mets esitas 18.02.2022 ja 19.02.2022 Keskkonnaametile metsateatised Murksi

külas asuva kinnistu nr 18448150 katastriüksustel lähiaadressidega Uustalu mets

(katastritunnus 35301:001:1103) ja Uuemetsa (katastritunnus 42301:005:0353) eraldistel 4, 7,

10, 14 ja 15 harvendusraie ning eraldistel 3, 5, 11 ja 13 sanitaarraie tegemiseks. Metsateatised

on registreeritud metsaressursi arvestuse riiklikus registris numbritega 50000630026,

50000630028, 50000630746, 50000630750, 50000630754, 50000630758, 50000630762,

50000630780 ja 50000630782.

3. Keskkonnaamet peatas 14.03.2022 kirjaga nr 13-4/22/4945 LKS § 8 lg 6 ja

keskkonnaministri 11.08.2017 määruse nr 28 „Metsateatistel esitatavate andmete loetelu ning

metsateatiste esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“ (määrus nr 28) § 3

lg 1 alusel metsateatiste menetlused kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või sellest

keeldumise otsuse tegemiseni.

Menetlus peatatakse kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise

otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks haldusakti andmise menetluse peatamise

otsuse tegemisest arvates.

Kinnistu nr 18448150 eraldised 3, 4, 5, 7, 10, 11, 13, 14 ja 15 asuvad Lahemaa rahvuspargi

Lahemaa piiranguvööndis. Lahemaa rahvuspark kuulub Natura 2000 võrgustikku kuuluva

Lahemaa loodusala ja Lahemaa linnuala koosseisu. Eraldistel 3, 4, 5, 7, 11, 13, 14 ja 15 kasvav

mets vastab loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübi *9080 (soostuvad ja soo-

lehtmetsad) tunnustele ning eraldistel 10, 11 ja 14 kasvav mets elupaigatüübi *91D0 (siirdesoo-

ja rabametsad) tunnustele. Keskkonnaameti 07.02.2022 kirjas nr 7-4/22/2442 tehtud ettepanek

hõlmab muu hulgas elupaigatüüpe *9080 ja *91D0. Loodusdirektiivi efektiivsemaks

rakendamiseks teeb Keskkonnaamet ettepaneku moodustada Natura 2000 aladega kattuvatele

osadele uued sihtkaitsevööndid.

Range kaitse alla võtmine on põhjendatud asjaoluga, et metsaelupaikade seisund ei ole

loodusdirektiivi rakendamise aruande järgi valdavas osas soodne. Aruandes viidatakse, et

olulisteks ohuteguriteks on metsade majandamisega seonduv, muu hulgas raietööd (nt surnud

puude ja lamapuidu eemaldamine) ning veerežiimi muutused. Piiranguvööndis, kus

uuendusraied ja hooldusraied on lubatud, ei ole võimalik metsaelupaikade seisundit säilitada.

Ettepaneku eesmärk on tagada Natura 2000 võrgustiku alal paiknevate metsaelupaikade

säilimine vastavalt loodusdirektiivi artiklile 6.

Kinnistu nr 18448150 eraldistel 3, 4, 5, 7, 10, 11, 13, 14 ja 15 kavandatavad raied on vastuolus

loodusobjekti kaitse alla võtmise eesmärgiga ja kavandatava kaitsekorraga ning võivad

mõjutada

loodusobjekti

seisundit.

Nimetatud

eraldised

kattuvad

teadaolevate

metsaelupaikadega ja kavandatavad raied võivad kahjustada/hävitada elupaiku sellisel määral,

et need ei vasta pärast raieid enam metsaelupaiga tunnustele. Seega ei saa kavandatud raiete

1 Nõukogu 21.05.1992 direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse

kohta.

3-22-788

3(11)

lubatavuse üle otsustada enne loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest

keeldumise otsuse tegemist.

4. AS A&P Mets esitas 14.03.2022 kirja peale vaide, mille Keskkonnaamet tagastas

30.03.2022 kirjaga nr 1-7/22/52-2.

5. AS A&P Mets esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnameti 14.03.2022 otsuse

õigusvastasuse tuvastamiseks ja vastustaja kohustamiseks jätkata metsateatiste menetlust.

1)

14.03.2022 otsusest ei nähtu, miks Keskkonnaamet ei kontrollinud kaebaja 18.02.2022 ja

19.02.2022 esitatud metsateatistega kavandatud sanitaar- ja harvendusraiete vastavust

õigusaktidega kehtestatud nõuetele 15 tööpäeva jooksul. Kinnistul kavandatud sanitaarraie ja

harvendusraie on kehtivate õigusaktidega lubatud.

2)

14.03.2022 otsusest ei selgu, millise loodusobjekti kaitse alla võtmist Keskkonnaamet

silmas peab. Keskkonnaamet on 14.03.2022 otsuse resolutsioonis sidunud menetluse peatamise

üksnes loodusobjekti kaitse alla võtmise või sellest keeldumise otsuse vastuvõtmisega, jättes

täpsustamata metsateatiste menetluse peatamise aja. Maaomanikul on õigus teada haldusakti

andmise menetluse peatamise ajalist kestust. Vastuses kaebusele viidatud metsaelupaikade

looduskaitseala ei ole 07.02.2022 ettepanekus ega 14.03.2022 otsuses nimetatud.

Keskkonnaameti 07.02.2022 kirjas on tehtud ettepanek kaitstavatel loodusobjektidel asuvatel

teatud metsaelupaigatüüpidel kaitsekorra rangemaks muutmiseks, mitte uue kaitstava

loodusobjekti kaitse alla võtmiseks. Seega ei ole tegemist loodusobjekti kaitse alla võtmise

ettepanekuga.

3)

07.02.2022 ettepaneku kohaselt soovitakse tagada metsaelupaikade ökoloogilised

nõudlused sihtkaitsevööndi kehtestamisega, mille eesmärk on väljakujunenud looduslike

koosluste säilimine. Keskkonnaamet on avalikkusele täiendavalt selgitanud, et ettepanekuga on

hõlmatud üksnes alad, kus esinevad ettepanekus nimetatud metsaelupaigad. Seega on

esmatähtis välja selgitada asjaolu, kas metsateatisega hõlmatud eraldisel paiknev mets vastab

metsaelupaiga tunnustele ja mis ulatuses, sest Keskkonnameti ettepanek ei puuduta alasid, mis

ei vasta ettepanekus nimetatud metsaelupaiga tunnustele. Keskkonnaamet on 14.03.2022 kirjas

märkinud, et eraldistel 3, 4, 5, 7, 11, 13, 14 ja 15 kasvav mets vastab nõukogu direktiivi

92/43/EMÜ (loodusdirektiiv) I lisas nimetatud elupaigatüübi *9080 (soostuvad ja soo-

lehtmetsad) tunnustele ja eraldistel 10, 11 ja 14 kasvav mets vastab elupaigatüübi *91D0

(siirdesoo- ja rabametsad) tunnustele. Otsusest ei selgu, millele tugineb Keskkonnaameti

teadmine, et kõikidel nimetatud eraldistel esinevad metsaelupaigad. Eraldistel kasvav mets ei

vasta nimetatud elupaigatüüpide tunnustele. Elupaikade olemasolu (puudumise) oleks saanud

tuvastada vaatluse teel, nagu Keskkonnaamet on kaebaja esitatud metsateatiste menetlustes

varasemalt teinud. Näiteks on Keskkonnaamet 26.01.2022 kirjas nr 13-4/22/1763 asunud

seisukohale, et eraldistel 7, 10, 14 ja 15 kavandatud raiealade kattumine elupaigatüüpidega

vajab põhjalikumat analüüsi ja otsustamiseks on vajalik lisaaeg. Erinevatel aegadel tehtud

metsaelupaiga määramise inventuurid on sageli ebatäpsed, nagu vastustaja on ka ise möönnud.

Metsaseaduse (MS) § 41 lg 7 ning määrus 28 võimaldavad vajadusel metsateatise menetlemise

tähtaega pikendada mõistliku aja piires.

4)

LKS § 8 lg 6 ja muud asjakohased õigusaktid sätestavad haldusorganile õiguse, mitte

kohustuse raie peatada. Vastustaja peatas menetluse ilma juhtumipõhise kaalumise ja

põhjendamiseta. 14.03.2022 otsuses on esitatud üldised kaitsevajadust puudutavad selgitused,

kuid puuduvad konkreetse asukohaga seotud põhjendused. Alles detsembris 2021 avaldas

Keskkonnaamet, et Lahemaa rahvuspargi tsoneerimisel ja kaitsekorra kavandamisel hinnati alal

lubatavate tegevuste mõju kaitseala ja Natura 2000 ala eesmärgiks olevatele väärtustele ning

kaitsekord kehtestati selliselt, et lisaks riigisisestele eesmärkidele on tagatud ka Natura 2000

3-22-788

4(11)

ala eesmärkide täitmine. Keskkonnaamet on lühikese ajavahemiku jooksul avaldanud

vastuolulisi seisukohti, muutes maaomanike jaoks võimatuks planeerida oma tegevusi.

Keskkonnaamet ei ole toiminud kooskõlas hea halduse tava ja õiguskindluse põhimõttega.

5)

Alles siis, kui Keskkonnaamet on tuvastanud, et eraldistel 3, 4, 5, 7, 10, 11, 13, 14 ja 15

paiknevad metsaelupaigatüübid *9080 ja*91D0, on Keskkonnaametil õigus asuda kaaluma

konkreetse metsateatise menetluse peatamist. Kui eraldisel või selle osal ei esine elupaigatüüpe,

puudub vajadus peatada metsateatise menetlus teadmata ajaks. Siirdesoo- ja rabametsi on range

kaitse all piisavalt. LKS-st ega loodusdirektiivist ei tulene elupaikade ja liikide seisukohast

kõige tõhusama meetme võtmise kohustust. Kõik raied ei hävita ega kahjusta metsaelupaikasid,

samuti on võimalik tegevuse lubamise otsustamisel seada tingimusi.

6)

Omaniku huvide kaalumist 14.03.2022 otsusest ei nähtu. Üksnes rangema kaitse alla

võtmise vajadus ei ole piisav ja sobiv kaalutlus, et kõik metsateatiste menetlused peatada. Kui

see oleks olnud seadusandja eesmärk, oleks menetluse peatamine LKS § 8 lg-s 6 sätestatud

kohustusena. Eraldistel 3, 5, 11 ja 13 kavandati sanitaarraiet, mis on vajalik metsa seisundi

säilitamiseks ja paranemiseks, ning eraldistel 4, 7, 10, 14 ja 15 kavandati harvendusraiet.

Metsaalasid, kus varasemalt on tehtud harvendusraiet, käsitab Keskkonnaamet ka pärast raiete

tegemist metsaelupaikadena. LKS-st ega loodusdirektiivist ei tulene, et elupaikades tuleks kõik

raied keelata. Raie keelamisel metsaomanikele hüvitist ei maksta. Sanitaarraiete ja

harvendusraiete metsateatiste menetluste peatamine ei olnud proportsionaalne.

6. Keskkonnaamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) Keskkonnaameti 14.03.2022 kiri on menetlustoiming, mille iseseisev vaidlustamine ei ole

üldjuhul lubatav. Praegusel juhul puuduvad sellised erandlikud asjaolud, mis õigustaksid

menetlustoimingu iseseisvat vaidlustamist. Metsateatiste peatamine ei olnud eesmärgipäratu

ning menetluse peatamise tagajärjel tekkiv viivitus ei kujuta endast iseseisvat menetlusosalise

subjektiivsete õiguste rikkumist sõltumata menetluse lõpptulemusest. Menetluse peatamist LKS

alusel maksimaalselt 28 kuuks ei saa lugeda ebamõistlikult pikaks. Keskkonnaamet jääb

30.03.2022 kirjas nr 1-7/22/52-2 (vaide tagastamine) toodud seisukohtade juurde.

2) Menetlustoimingule ei laiene haldusaktide motiveerimise nõuded. Asjaolust, et kaebaja on

vaidlustanud 14.03.2022 kirja sisulistel põhjustel, järeldub, et kirjas esitatud põhjendused on

piisavad kaebeõiguse tagamiseks. Keskkonnaamet on 14.03.2022 kirjas pidanud silmas

07.02.2022 ettepanekuga esitatud ala (metsaelupaikade looduskaitseala). 07.02.2022 kiri on

käsitatav LKS § 8 lg 6 kohase ettepanekuna, mille alusel on Keskkonnaametil õigus peatada

metsateatise menetlus kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest

keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks haldusakti andmise menetluse

peatamise otsuse tegemisest arvates. Seega ei ole õige kaebaja väide, et metsateatiste

menetlused peatati teadmata ajaks.

3) Metsateatiste menetluse peatamise eesmärk on 14.03.2022 kirjas selgelt välja toodud.

Uuemetsa katastriüksuse lääneossa ja Uustalu metsa katastriüksuse põhjaossa jääv elupaik

*9080 (soostuvad ja soo-lehtmetsad, ID 1 788 445 481) ning Uustalu metsa katastriüksuse

lääneossa jääv elupaik *91D0 (siirdesoo- ja rabametsad, ID 426 445 083) on inventeeritud 2001.

aasta Natura pilootprojekti raames. Uuemetsa katastriüksuse kirdeossa jääv elupaik *9080 (ID

936 358 408) on inventeeritud 30.09.2011. Seega ei saa olla mõistlikku vaidlust selles, et

kinnistul nr 18448150 on inventeeritud elupaigad, mille range kaitse alla võtmiseks on

Keskkonnaamet esitanud ettepaneku. On ilmne, et kavandatud raied võivad mõjutada

loodusdirektiivi I lisas nimetatud metsaelupaigatüüpide seisundit ning Keskkonnaamet pidi

menetluse peatamisel lähtuma mh ettevaatusprintsiibist. Elupaigaandmete uuendamiseks sõlmis

Keskkonnaamet 31.12.2021 lepingu OÜ-ga Clanga. Pärast inventuuri tulemuste saamist ja

3-22-788

5(11)

ülevaatamist jätkab Keskkonnaamet metsateatiste menetlust juhul kui selgub, et eraldistel ei asu

elupaiku, mida 07.02.2022 ettepanek puudutab. Vastupidisel juhul on metsateatiste menetlus

14.03.2022 kirjas märgitud tähtajani peatatud.

4) Kaebajal ei ole õigustatud ootust, et praegune kaitsekord jääb kehtima. 26.01.2022 kirjas

nr 13-4/22/1763 on Keskkonnaamet märkinud, et kinnistu nr 18448150 eraldistele 2, 6, 7, 10,

12, 14 ja 15 esitatud metsateatistega kavandatud raiealade kattumine elupaigatüüpidega 9080*

ja 91D0* vajab põhjalikumat analüüsi. Seega ei ole õige kaebaja väide, et Keskkonnaamet on

andnud lühikese ajavahemiku jooksul vastuolulisi seisukohti. Looduskaitseline avalik huvi

metsateatiste menetluse peatamise vastu on kaalukam kui metsaomaniku huvi metsateatiste

kiire menetlemise vastu.

7. Tallinna Halduskohus jättis 18.10.2022 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda.

1)

Metsateatiste registreerimise menetluse peatamine kuni 28 kuuks on sedavõrd oluline

viivitus, et peatamise vaidlustamiseks on kaebajal kaebeõigus.

2)

Metsateatiste Keskkonnaametile esitamise ja nende registreerimise menetluse peatamise

vahele ei jäänud rohkem kui 15 tööpäeva, mistõttu on põhjendamatud kaebaja etteheited, et

14.03.2022 kirjas ei selgitatud, miks vastustaja ei kontrollinud 15 tööpäeva jooksul

metsateatistega kavandatud sanitaar- ja harvendusraiete vastavust õigusaktidega kehtestatud

nõuetele.

3)

LKS § 8 lg 6 sätestab, et kui on esitatud loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek, siis

on haldusorganil, kellele on esitatud taotlus muu haldusakti andmiseks, mis võib mõjutada

ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit, õigus peatada haldusakti andmise menetlus.

Haldusakti andmise menetlus peatatakse kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla

võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks haldusakti andmise

menetluse peatamise otsuse tegemisest arvates. Keskkonnaamet tegi 07.02.2022 kirjaga

Keskkonnaministeeriumile ettepaneku moodustada Natura 2000 aladega kattuvatele riiklikult

kaitstavate loodusobjektide osadele uued sihtkaitsevööndid 42 358,3 ha ulatuses. See ettepanek

hõlmab ka kaebaja kaasomandis olevat kinnistut nr 18448150, mis asub Lahemaa rahvuspargi

Lahemaa piiranguvööndis. Kuivõrd Keskkonnaamet tegi ettepaneku kaitstava loodusobjekti

kaitse-eeskirjas märgitud piirangute oluliseks muutmiseks, tuleb lähtuda LKS § 13 lg-st 1, mille

järgi kohaldatakse LKS § 8 lg-t 6 ka kaitstava loodusobjekti tüübi, kaitse eesmärgi või välispiiri

muutmisele või kaitse-eeskirjas märgitud piirangute või loodusobjektiga seotud kohustuste

ulatuse olulisele muutmisele või kehtetuks tunnistamisele. Seega oli Keskkonnaametil

07.02.2022 ettepaneku esitamise järgselt õigus otsustada kaebaja esitatud metsateatiste

menetluse peatamise üle.

4)

LKS § 8 lg 6 alusel menetluse peatamise otsustamine on kaalutlusotsus ning menetluse

peatamine ei ole kohustuslik. Keskkonnaametil on sellise otsuse tegemisel lai kaalutlusruum.

Kohus saab 14.03.2022 kirjaga menetluse peatamise õiguspärasuse hindamisel kontrollida, kas

Keskkonnaamet on otsustust tehes järginud kaalutlusreegleid (HKMS § 158 lg 3).

Keskkonnaamet on metsateatiste registreerimise menetluse peatamisel lähtunud seisukohast, et

looduskaitselised kaalutlused kaaluvad üles metsateatiste registreerimise menetluse ajutisest

peatamisest kaebajale tulenevad võimalikud ebasoodsad tagajärjed. Arvestades LKS-is

sätestatud menetluskorda, ei pidanud Keskkonnaamet menetluse peatamiseks kõiki menetluses

tähtsust omavaid asjaolusid juba ettepaneku tegemise staadiumis välja selgitama. Seega ei ole

õige kaebaja seisukoht, et menetluse võib peatada alles siis, kui vastustaja on tuvastanud, et

kinnistul asuvad ettepanekuga hõlmatud elupaigatüübid. Selliste põhjalike uuringute tegemine

võtab aega ning on menetluses ettepaneku tegemisele järgnev etapp, mida ei korralda

3-22-788

6(11)

ettepaneku tegija. LKS § 8 lg-st 3 tulenevalt korraldab kaitse alla võtmise algataja ettepanekus

nimetatud loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatavate

piirangute otstarbekuse ekspertiisi, kaasates selleks ala eriteadmistega isiku. LKS § 9 lg 1

kohaselt on kaitse alla võtmise menetluse algatajaks Keskkonnaministeerium. Menetluse

peatamise eesmärk on tagada loodusobjekti seisundi säilimine ja seda võib teha ka olukorras,

kus ettepanekuga algatatud protsessi lõpptulemus ei ole teada. Praeguses asjas ei ole vaja

hinnata, kas Keskkonnaameti 07.02.2022 ettepanekus esitatud muudatused tuleks ellu viia või

mitte.

5)

Puudub alus kahelda, et vastustaja vastuses kaebusele viidatud inventeerimise andmed

andsid piisava aluse eeldada, et Keskkonnaministeeriumile 07.02.2022 ettepaneku tegemine ja

kaebaja esitatud metsateatiste menetluse peatamine on põhjendatud. Vastustajal tuli eelkõige

lähtuda ettevaatuspõhimõttest. Kaebaja ei ole tõendanud, et 07.02.2022 ettepanekuga hõlmatud

metsaelupaiku tema kinnistul ei asu. Elupaiga andmete uuendamise käigus saadav täpsustav

info võib anda aluse metsateatiste menetluse jätkamiseks, kui selgub, et eraldistel ei asu

elupaiku, mida 07.02.2022 ettepanek puudutab. See, et kinnistul ei asu enam metsaelupaiku,

mida ettepanekuga kaitsta soovitakse, ei tähenda, et sellise teabe saamiseni metsateatiste

menetluse peatamine oleks olnud lubamatu. Kuigi metsateatiste tavapärast menetlusaega

arvestades on tegemist menetluse pikaks ajaks peatamisega, ei saa seda peatamise eesmärki

arvestades pidada ebaproportsionaalseks.

6)

On ilmselge, et ka sanitaar- ja harvendusraie võib kahjustada metsaelupaikade seisundit.

Kuna LKS § 30 lg-st 2 tulenevalt ei ole sihtkaitsevööndis ka sanitaar- ega harvendusraied

lubatud, on põhjendatud eeldada, et ka selline raie muudaks metsaeraldiste seisundit ning ei

oleks kindel, et ka pärast raiete tegemist oleks võimalik saavutada Keskkonnaameti 07.02.2022

ettepanekuga taotletavat eesmärki.

7)

Vastustaja on 14.03.2022 kirjas menetluse peatamise kaalutlusi piisavalt selgitanud.

Keskkonnaamet muutis Lahemaa rahvuspargi kaitsekorra küsimuses oma seisukohta tulenevalt

loodusdirektiivi rakendamise aruandest, milles leiti, et metsaelupaikade seisund ei ole valdavas

osas soodne. Uute andmete põhjal uute järelduste tegemine on õigustatud. Asjaolu, et

ettepaneku tegemise tõttu metsateatiste registreerimise menetluse peatamine põhjustab

kaebajale metsa majandamise planeerimise seisukohast ebamugavusi, ei muuda metsateatiste

registreerimise

menetluse

peatamist

lubamatuks.

Erametsaomanikule

hüvitatakse

looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu Natura 2000 võrgustiku alal

maaeluministri 22.04.2015 määruse nr 39 „Natura 2000 erametsamaa toetus“ alusel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. AS A&P Mets palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus

otsus, millega tuvastada Keskkonnaameti 14.03.2022 kirja õigusvastasus.

1)

Halduskohus jättis välja selgitamata asja lahendamiseks olulised asjaolud. Kui kohus ei

pidanud piisavaks kaebaja väidet metsaelupaikade puudumise kohta, oleks ta pidanud juhtima

sellele kaebaja tähelepanu ning andma võimaluse oma seisukohta täiendavalt põhjendada.

Halduskohus jättis tähelepanuta kaebaja esitatud tõendid, mis näitavad, et vastustaja tegelikult

ei teadnud, kas Murksi kinnistul tegelikult asuvad metsaelupaigad. Keskkonnaamet ei

selgitanud enne menetluse peatamist välja, kas Murksi kinnistu kavandatud raiealal üldse

esinevad 07.02.2022 ettepanekus nimetatud metsaelupaigad. 14.03.2022 otsuses ei ole viidatud

vastustaja vastuses nimetatud inventuuridele. Seejuures on vastustaja kõnealuste inventuuride

õigsuse varasemates menetlustes kahtluse alla seadnud. OÜ Clanga tehtud elupaikade

inventuur, mis esitati vastustajale juba 02.09.2022, kinnitab kaebaja väidet, et vaidlusalustel

3-22-788

7(11)

eraldistel ei asu metsaelupaikasid. Vastustaja ei teavitanud halduskohut inventuuri tulemustest,

ehkki täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks oli aega kuni 30.09.2022.

2)

Halduskohus ei ole põhjendanud, miks oli praegusel juhul õigustatud peatada menetlus

kuni kaitse alla võtmise otsuse tegemiseni, selle asemel, et pikendada metsateatiste menetlust

kuni asjaolude väljaselgitamiseni. Uuemetsa katastriüksuse eraldisel 2 on vastustaja pärast

menetluse pikendamist ja paikvaatluse korraldamist teinud harvendusraiet lubava otsuse. Sama

katastriüksuse eraldistel 4 ja 7 harvendusraie ning eraldistel 3 ja 5 sanitaarraie teostamiseks

esitatud metsateatiste menetluse on vastustaja aga menetluse pikendamise asemel otsustanud

arusaamatul põhjusel pikaks ajaks peatada. Metsaelupaikade olemasolu kaebaja metsaeraldistel

oleks saanud välja selgitada tavapärases metsateatise menetluses.

3)

LKS § 8 lg 6 alusel võib peatada üksnes menetlused, mille tulemusel antav luba võib

mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit. 07.02.2022 ettepaneku alusel saab

järelikult peatada üksnes nende haldusaktide menetlused, mis puudutavad ettepanekus

nimetatud metsaelupaigatüüpidele vastavaid metsi. Ettepanekuga kaitstavate elupaikade

puudumisel ei ole metsateatiste registreerimise menetluse peatamine kuni loodusobjekti kaitse

alla võtmise või sellest keeldumise otsuse vastuvõtmiseni proportsionaalne. Kaitse alla võtmise

ettepaneku esitamine ei vabasta Keskkonnaametit nõuetekohase asjaolude väljaselgitamise ja

hindamise kohustusest muus menetluses. Menetluse peatamine ei saanud praegusel juhul olla

põhjendatud üksnes seetõttu, et metsaeraldised asuvad Natura 2000 alal.

4)

Halduskohus jättis tähelepanuta, et lisaks avalikele huvidele tuleb menetluse peatamisel

arvestada ka metsaomaniku huve. Määruse nr 39 alusel makstav hüvitis ei kata saamata jäänud

tulu aja eest, mil metsateatiste menetlus on peatatud.

9. Keskkonnaamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata.

1)

Keskkonnaamet on kohtumenetluses selgitanud, et Uuemetsa katastriüksuse lääneossa ja

Uustalu metsa katastriüksuse põhjaossa jääv elupaik *9080 ning Uustalu metsa katastriüksuse

lääneossa jääv elupaik *91D0 on inventeeritud 2001. a Natura pilootprojekti raames. Uuemetsa

katastriüksuse kirdeossa jääv elupaik *9080 on inventeeritud 30.09.2011. Seega ei saa olla

mõistlikku vaidlust selles, et kinnistul nr 18448150 on inventeeritud elupaigad, mida hõlmab

Keskkonnaameti 07.02.2022 ettepanek. Vastustaja selgitas ühtlasi, et kui pärast inventuuri

tegemist ja selle ülevaatamist selgub, et asjassepuutuvatel eraldistel ei asu elupaiku, mida

puudutab 07.02.2022 ettepanek, jätkab vastustaja metsateatiste menetlust. 14.03.2022 kirjast

selgus üheselt, kui kauaks metsateatiste registreerimise menetlused peatatakse ning menetluste

peatamise põhjus iga metsaeraldise puhul.

2)

Menetluste peatamisel lähtus vastustaja teadmisest, et kavandataval raiealal võivad asuda

kaitstavad metsaelupaigad ning metsateatiste menetluse jätkamine võib kahjustada 07.02.2022

ettepanekus nimetatud loodusobjektide seisundit. Ettevaatusprintsiibist lähtudes esines alus

kohaldada LKS § 8 lg-t 6. LKS § 30 kohaselt on sihtkaitsevööndis keelatud igasugune

majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, sh sanitaar- ja harvendusraie.

3)

Ebaõige on kaebaja seisukoht, et enne metsateatiste menetluse peatamist pidanuks

vastustaja välja selgitama, kas metsateatistega hõlmatud eraldistel paiknev mets vastab

metsaelupaiga tunnustele. LKS § 8 lg 6 annab haldusorganile võimaluse peatada menetlused,

kus haldusorgani hinnangul esineb võimalus, et taotletav tegevus võib mõjutada ettepanekus

nimetatud loodusobjekti seisundit. Kusagilt ei tulene, et peatada võib üksnes need menetlused,

kus on juba välja selgitatud, et kavandatud tegevus kahjustab ettepanekus nimetatud

loodusobjekti seisundit. LKS § 9 lg 1 kohaselt on kaitse alla võtmise menetluse algatajaks

Keskkonnaministeerium. LKS § 8 lg 3 järgi korraldab kaitse alla võtmise algataja ettepanekus

3-22-788

8(11)

nimetatud loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatavate

piirangute otstarbekuse ekspertiisi, kaasates selleks vastava ala eriteadmistega isiku. Seega on

uuringute tegemine ettepaneku tegemisele järgnev, mitte eelnev etapp, mistõttu on

põhjendamatu heita Keskkonnaametile ette selliste uuringute tegemata jätmist metsateatiste

menetluses.

4)

Määruse nr 28 § 2 lg 3 kohaselt tuleb Keskkonnaametil kontrollida 15 tööpäeva jooksul

metsateatise nõuetekohasust ja kavandatud raie vastavust õigusaktidega kehtestatud nõuetele.

MS § 41 lg-te 8 ja 81 alusel tehtavad otsused on mitte kaalutlusotsused, vaid hindamisotsused

(Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas 3-21-979, p 15). Kehtiv õigus ei sätesta võimalust

pikendada metsateatise menetlust. LKS § 8 lg 6 näeb ette erandi määruse nr 28 §-s 2 toodud

tähtaegadest.

5)

Keskkonnaamet võttis OÜ-lt Clanga inventuuri tulemused vastu 02.09.2022 ning pärast

andmete analüüsimist (sh järjest kõikide metsateatiste, mille menetlus oli vastuvõetud

inventuurialal varasemalt peatatud, läbivaatamist) teavitas 21.11.2022 kaebajat sellest, et

Lahemaa rahvuspargi metsaelupaikade inventuuri välitöö andmete kohaselt ei vasta

kavandatavad raiealad 07.02.2022 ettepanekus nimetatud metsaelupaiga tunnustele. Jätkuva

raiesoovi korral palus Keskkonnaamet kaebajal esitada uud metsateatised. Seega ei oodanud

vastustaja kaitse alla võtmise või sellest keeldumise otsuse tegemiseni.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

10. Kaebaja on apellatsioonkaebuse lisadena esitanud kolm uut tõendit: väljavõte

Keskkonnaameti dokumendiregistrist OÜ Clanga inventuuri edastamise kohta (lisa 1),

07.06.2022 otsus Uuemetsa katastriüksuse eraldisel 2 metsateatise nr 50000642362

registreerimise kohta (lisa 2), OÜ Clanga inventuurist nähtuvad Uustalu mets ja Uuemetsa

katastriüksuse andmed (lisa 3). OÜ Clanga inventuur on Keskkonnaameti dokumendiregistris

registreeritud 02.09.2022.

Samuti esitas kaebaja 01.02.2023 seisukoha lisana kaks täiendavat tõendit: Keskkonnaameti

07.04.2022 kiri nr 13-4/22/6784 kaebajale (teade kaebajale Uuemetsa eraldise 2 kohta esitatud

metsateatise nr 50000642362 menetlustähtaja ületamise kohta; lisa 1) ning 07.06.2022 otsus

metsateatise nr 50000642362 registreerimise kohta (lisa 2). 01.02.2023 seisukoha lisa 2 on

sama dokument, mis on esitatud apellatsioonkaebuse lisana 2.

11. Ringkonnakohus märgib, et Keskkonnaameti 07.04.2022 kirja ning 07.06.2022 otsuse

metsateatise nr 50000642362 registreerimise kohta oleks kaebaja saanud esitada juba

halduskohtule. Kaebaja ei ole nimetatud uute tõendite esitamise lubatavust põhistanud (HKMS

§ 198 lg 3 I lause), mistõttu ringkonnakohus tagastab apellatsioonkaebuse lisana 2 ning

01.02.2023 seisukoha lisana esitatud dokumendid.

12. Toimikust nähtuvalt ei esitanud vastustaja teavet inventuuri valmimise kohta halduskohtule

ning ringkonnakohtul puudub teave selle kohta, et kaebaja oleks inventuuri puudutavatest

tõenditest olnud teadlik enne halduskohtu määratud taotluste ja tõendite esitamise tähtaja

lõppemist (30.09.2022). Seega on apellatsioonkaebuse lisana 1 ja 3 esitatud dokumendid

lubatavad ning need tuleb võtta asja materjalide juurde. Samuti võtab ringkonnakohus

toimikusse vastustaja 22.11.2022 menetlusdokumendi lisana esitatud Keskkonnaameti

21.11.2022 kirja nr 13-4/22/22820.

II

3-22-788

9(11)

13. Keskkonnaamet teavitas 21.11.2022 kirjaga nr 13-4/22/22820 kaebajat, et Lahemaa

rahvuspargi metsaelupaikade inventuuri 17.05.2022 välitöö andmete järgi ei vasta kavandatud

raiealad metsaelupaiga tunnustele. Kirjas on märgitud, et vaidlusalused metsateatised on

keskkonnaministri 28.08.2017 määruse nr 32 „Metsaressursi arvestuse riikliku registri

põhimäärus“ § 13 lg 1 p 1 alusel inventeerimisandmete muutmise tõttu arhiveeritud, mistõttu

tuleb kaebajal esitada Keskkonnaametile uued metsateatised. Seega ei ole vaidlusaluste

metsateatiste registreerimise menetlused enam peatatud ning nende menetlemiseks puudub

takistus, kuid tehnilistel põhjustel tuleb kaebajal esitada samade eraldiste kohta uued

metsateatised. Ringkonnakohus rahuldas 29.11.2022 määrusega AS A&P Mets taotluse

kaebuse muutmiseks ning otsustas jätkata asja menetlemist Keskkonnaameti 07.03.2022 otsuse

õigusvastasuse tuvastamise nõudes.

14. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

15. Keskkonnaamet tegi 07.02.2022 kirjaga Keskkonnaministeeriumile ettepaneku moodustada

Natura 2000 aladega kattuvatele aladele uued sihtkaitsevööndid 42 358,3 ha ulatuses.

Keskkonnaamet on ettepaneku tegemisel juhindunud LKS § 13 lg-st 1, mis sätestab, et kaitstava

loodusobjekti tüübi, kaitse eesmärgi või välispiiri muutmisele või kaitse-eeskirjas märgitud

piirangute või loodusobjektiga seotud kohustuste ulatuse olulisele muutmisele või kehtetuks

tunnistamisele kohaldatakse LKS §-des 8 ja 9 sätestatut.

16. Määruse nr 28 § 3 lg 1 sätestab, et kui metsateatisega kavandatud raie hõlmab ala, mille

kohta on looduskaitseseaduse kohaselt esitatud loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek või

algatatud kaitse alla võtmise menetlus, on Keskkonnaametil õigus peatada metsateatise

menetlus vastavalt LKS § 8 lg-le 6. LKS § 8 lg-st 6 tuleneb, et kui on esitatud loodusobjekti

kaitse alla võtmise ettepanek või algatatud kaitse alla võtmise menetlus, siis on haldusorganil,

kellele on esitatud taotlus muu haldusakti andmiseks, mis võib mõjutada ettepanekus nimetatud

loodusobjekti seisundit, õigus peatada haldusakti andmise menetlus.

17. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb määruse nr 28 § 3 lg-st 1 juhinduda ka siis, kui on tehtud

ettepanek kaitsekorra oluliseks muutmiseks, millele LKS § 13 lg 1 järgi kohaldatakse

loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanekut ja kaitse alla võtmise menetlust puudutavaid

sätteid. Kuna Keskkonnaameti 07.02.2022 kirjaga on tehtud selline ettepanek, siis võib see ka

olla menetluse peatamise aluseks LKS § 8 lg 6 järgi.

18. Menetluse peatamise menetlustoiming LKS § 8 lg 6 alusel tehakse kaalutlusõiguse alusel.

Sama on leidnud ka Tallinna Ringkonnakohus 31.08.2022 määruses asjas nr 3-22-1633 (p 12).

Seoses vastustaja väidetega märgib ringkonnakohus, et menetluse peatamine ei ole samastatav

MS § 41 lg-tes 8 ja 81 sätestatud metsateatiste registreerimise ja registreerimisest keeldumise

otsustega, mida on kohtupraktikas loetud hindamisotsusteks, mitte kaalutlusõiguse alusel

tehtavateks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 29.01.2021 otsus nr 3-20-245, p 18; 28.02.2019 otsus

asjas nr 3-17-1786, p-d 15 ja 21).

19. Puudub sisuline vaidlus, et juba talviseid ilmaolusid arvestades ei oleks vastustaja saanud

15 päeva jooksul välja selgitada, kas elupaigatüübid *9080 ja *91D0 vaidlusalustel eraldistel

ka reaalselt esinevad. Metsaseadus ega määrus nr 28 ei näe ette metsateatise menetlustähtaja

pikendamist. HMS § 41 sätestab, et kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või

sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti

andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast

mittekinnipidamise põhjuse. Määruse nr 28 § 3 lg-s 1 sätestatu ei välista ringkonnakohtu

hinnangul HMS § 41 kohaldamist, kuid menetluse peatamise aluse olemasolul ei pea

Keskkonnaamet siiski eraldi põhjendama, miks ta menetluse peatamise asemel ei teavita

haldusakti tähtajast mittekinnipidamise põhjusest ja haldusakti andmise tõenäolisest ajast.

3-22-788

10(11)

20. Menetluse peatamise otsustamisel LKS § 8 lg 6 alusel tuleb haldusorganil esmalt hinnata,

kas taotletud haldusakti andmine võib mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit.

Selle otsustuse saab haldusorgan teha talle teadaolevate andmete põhjal ning peatamise otsuse

tegemise ajal ei pea olema lõplikult välja selgitatud, kas kavandatav tegevus kahjustab

loodusobjekti seisundit. Keskkonnaamet on 14.03.2022 kirjas märkinud, et eraldistel 3, 4, 5, 7,

11, 13, 14 ja 15 kasvav mets vastab loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübi *9080

tunnustele ning eraldistel 10, 11 ja 14 kasvav mets elupaigatüübi *91D0 tunnustele. Vastustaja

on kohtumenetluses selgitanud, et kõnealused elupaigad on inventeeritud osaliselt 2001. a

Natura pilootprojekti raames ning osaliselt 30.09.2011. Ringkonnakohtul ei ole põhjust kahelda,

et vastustaja on menetluse peatamise otsuse tegemisel lähtunud kõnealuste inventuuride

tulemustest. Kaebaja ei ole viidanud hilisemate inventuuride tulemustele või muudele

usaldusväärsetele andmetele, mille põhjal oleks 14.03.2022 seisuga olnud kahtlusteta teada, et

vaidlusalustel metsaeraldistel elupaigatüüpe *9080 ja *91D0 ei esine. Arvestades, et LKS § 30

lg-st 2 tulenevalt on sihtkaitsevööndis keelatud igasugune majandustegevus ja loodusvarade

kasutamine, oleks ka sanitaar- ja harvendusraie võinud muuta metsaeraldiste seisundit ning

mõjutada Keskkonnaameti 07.02.2022 ettepaneku eesmärgi saavutamist. Kaalul olevaid

huvisid (ühelt poolt esmatähtsate elupaigatüüpide kaitse ja teiselt poolt metsaomaniku soov

kindlal ajal raiet teha) arvestades ei saa metsateatiste menetluse peatamist pidada

ebaproportsionaalseks.

21. Kaebaja arvates oleks vastustaja pidanud elupaigatüüpide puudumise tegema kindlaks

vaatluse teel enne menetluse peatamise otsustamist. Kaebaja on toonud näitena

Keskkonnaameti 28.02.2022 kirja nr 13-4/22/3955 (kaebuse lisa 7), millega on teavitatud

Põllustemetsa eraldisele 1 ja Uuemetsa eraldisele 2 esitatud metsateatiste nr 50000603290 ja nr

50000603368 menetlustähtaja ületamisest ning metsateatiste menetluse lõpuni viimise

kuupäevast. Ringkonnakohus märgib, et nimetatud metsateatised esitati 05.01.2022, s.o enne

Keskkonnaameti 07.02.2022 ettepaneku esitamist ning enne 28.02.2022 kirja oli

Keskkonnaamet juba korra teavitanud metsateatise menetlustähtaja ületamisest (26.01.2022 kiri

nr 13-4/22/1763 – kaebuse lisa 8). 28.02.2022 kiri puudutas seejuures vaid kahte metsaeraldist.

Sellest, et mõne teise metsateatise menetluses on teavitatud menetlustähtaja ületamisest, ei

tulene vastustajale kohustust iga metsateatise puhul peatamise asemel samasugust otsustust

teha. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vastustaja vaidlusaluste metsateatiste menetluse

peatamisel kaalutlusvigu teinud.

22. Vastustaja oli elupaigaandmete uuendamiseks juba 31.12.2021 sõlminud lepingu OÜ-ga

Clanga, et tuvastada elupaigatüüpide esinemine muu hulgas vaidlusalustel metsaeraldistel.

Inventuuriga selgitati seega välja nii kaitse alla võtmise ettepaneku kui ka metsateatiste

menetlemisel tähtsust omavad asjaolud. Ka juhul, kui vastustaja oleks menetluse peatamise

asemel menetlustähtaja ületamisest teavitanud, oleks andmed kogutud nimetatud lepingu alusel

tehtud tööde käigus ning need oleksid vastustajale edastatud samal ajal. Kui inventuuri

tulemusel oleks aga selgunud, et vaidlusalustel metsaeraldistel esinevad kaitstavad

elupaigatüübid, oleks vastustaja pidanud sellegipoolest tegema otsustuse menetluse peatamise

kohta.

23. Menetluse peatamise aluse äralangemisel (sh kui selgub, et taotletud haldusakti andmine ei

saa mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit) tuleb menetlust jätkata. Praegusel

juhul ongi Keskkonnaamet pärast inventuuri tulemuste ülevaatamist teavitanud kaebajat

metsateatiste menetluse peatamise aluse äralangemisest. Asjaolu, et vastustaja poolt inventuuri

andmete saamisest kuni 21.11.2022 kirja koostamiseni on kulunud üle kahe kuu, ei muuda

menetluse peatamist õigusvastaseks.

3-22-788

11(11)

24. Ringkonnakohtu hinnangul on 14.03.2022 kirjas esitatud põhjendused piisavad, et nende

adressaat mõistaks, mis õiguslikul alusel ja põhjustel on metsateatiste menetlus peatatud. Kirjas

on välja toodud menetluse peatamise maksimaalne tähtaeg (28 kuud) ning viidatud 07.02.2022

kirjaga tehtud ettepanekule muuta Natura 2000 võrgustiku loodus- ja linnualadega kattuvate

siseriiklike kaitstavate loodusobjektide kaitsekorda senisest rangemaks. Kirja väidetavad

põhjendamispuudused ei ole takistanud kaebajal kaebeõiguse teostamist.

25. Eelneva põhjal jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu

otsuse muutmata.

26. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja ei ole esitanud menetluskulude

nimekirja ega kuludokumente, jäävad apellatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda

(HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)