2-22-18142/6 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse kuupäev

17. veebruar 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-18142

Tsiviilasi

X hagi Y vastu mittevaralise kahju ja lisanduva

viivise nõudes

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 04.01.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosaline ja tema esindaja

ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): X, lepinguline esindaja

advokaat Katrin Paulus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 04.01.2023 määrus tühistada osas, milles maakohus keeldus hagi

menetlusse võtmast (resolutsiooni punkt 1), ja saata asi hagi menetlusse võtmise

uuesti otsustamiseks samale maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 01.12.2022 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu mittevaralise kahju

hüvitise ja lisanduva viivise nõudes. Hageja tõi esile, et kostja rikkus hageja isikuõigusi

ebakohase väärtushinnangu avaldamisega ja palus selle eest mõista välja õiglase hüvitise kohtu

õiglasel äranägemisel. Lisaks nõudis hageja viivist kohtu määratava hüvitise summalt alates

hagi esitamisest seadusjärgses määras.

2. Hageja nimetas hagi hinnaks 600 eurot. Ta põhjendas, et senises kohtupraktikas on

sarnased hüvitised jäänud vahemikku 500–600 eurot. Ühest küljest palus hageja võtta arvesse

elukalliduse tõusu ja inflatsiooni, mille tõttu varasemate aastate kohtupraktika kopeerimine

ilma hüvitisi suurendamata ei taga ajakohast kompensatsiooni. Viivise nõuet ei tule hagihinna

määramisel arvesse võtta, sest viivist arvutatakse nõudelt, mitte hagihinnalt (vt Tartu

Ringkonnakohtu 6. septembri 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-20-17805, p 22). Lähtudes enda

nimetatud hagihinnast, tasus hageja riigilõivu 175 eurot.

3. Maakohus jättis hagiavalduse 12.12.2022 kirjaga käiguta ja kohustas hagejat tasuma

riigilõivu. Kohtule jäi arusaamatuks hagihinna kujunemine. Hagiavalduse resolutsiooni järgi

palub hageja mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel, mille hind

oleks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 132 lg-te 1 ja 3 järgi 3500 eurot. Hagi

põhjendavas osas palus hageja määrata hüvitiseks vähemalt 600 eurot. Kohus selgitas, et ei

2 (4)

lähtu eeldusest nagu oleks mittevaralise hagi hind hageja nõudes 500-600 eurot. Kui hageja

taotleb kahjuhüvitist kohtu õiglasel äranägemisel, lähtub kohus seaduses sätestatud eeldusest ja

hagihinnaks jääb sel juhul 3500 eurot.

4. Hageja esitas 19.12.2022 vastuväite ja tähtaja pikendamise taotluse. Ta leidis, et TsMS

§ 132 lg-s 1 eeldusena nimetatud hinda ei saa rakendada, vaid hagihind peab vastama hagis

nõutava hüve tegelikule suurusele. Juhul, kui kohus jätab vastuväite rahuldamata, palus hageja

täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Kohus jättis 21.12.2022 e-kirjaga hageja

vastuväite ja tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata.

MAAKOHTU MÄÄRUS

5. Maakohus keeldus 04.01.2023 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse võtmast.

Menetluskulud otsustas kohus jätta hageja kanda.

Hagi menetlusse võtmisest keeldumist põhjendas maakohus järgmiselt:

-

TsMS § 340 lg-d 1 ja 2 näevad ette, et kui menetlusosaliste esitatud avaldus või

vastuväide ei vasta vorminõuetele, või on esitatud muude puudustega, määrab kohus

tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui kohtu

määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja

tagastatakse.

-

TsMS § 147 lg 1 kohaselt maksab avaldaja riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks

ette. Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole

tasutud riigilõivu (TsMS § 371 lg 1 p 10).

-

kohtule pole esitatud teavet, et hageja oleks tasunud nõutavas ulatuses riigilõivu. Kohus

võib keelduda TsMS § 340¹ lg 2 alusel avalduse menetlemisest juhul, kui kohus on

andnud avaldajale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, aga avaldaja kohtu osundatud

puudust ei kõrvalda. Kohus määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, aga

hageja ei ole puuduseid kõrvaldanud;

-

kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest TsMS § 340¹ lg 2 ja TsMS § 371 lg 1 p 10

alusel, sest hageja ei kõrvaldanud avalduses esinevaid puudusi tähtaegselt. Kohus

tagastab hagiavalduse koos lisadega hagejale TsMS § 372 lg 4 alusel.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

6. Hageja esitas 20.01.2023 määruskaebuse, milles palus vaidlustatud määruse tühistada ja

saata asi tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Hageja leidis jätkuvalt, et

ta on nimetanud õige hagihinna ja tasunud piisava riigilõivu.

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 24.01.2023.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse hagi menetlusse võtmisest keeldumise osas

ja saadab asja hagi menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks tagasi maakohtule (TsMS § 667

lg 2). Ülejäänud osas pole maakohtu lahend vaidlustatav. Määruskaebus rahuldatakse.

9. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast alusel, et hageja ei olnud tasunud nõutud

riigilõivu täies ulatuses. Maakohtu määruses viidatud TsMS § 340¹ lg 2 ei anna iseseisvat

õiguslikku alust menetlusdokumendi menetlemisest keeldumiseks. Ringkonnakohus maakohtu

arusaamaga põhjenduse osas ei nõustu.

9.1. Ringkonnakohus märgib, et kohtute infosüsteemist nähtub riigilõivu tasumine summas

175 eurot. Vastav makse on seotud käesoleva kohtuasjaga.

3 (4)

9.2. Maakohus on 12.12.2022 e-kirjas selgitanud, et hagejal tuleb täiendavalt tasuda 245 eurot

riigilõivu. Saadetud e-kirjast nähtub arusaam, et käesoleva asja hinna määramisel tuleb lähtuda

TsMS § 132 lg-s 1 nimetatud eeldatavast summast 3500 eurot. Selline arusaam võib olla liiga

üldistatud ja ennatlik. Maakohtu määrus ei ole kõnealuses osas ka piisavalt põhjendatud,

millega maakohus rikkus TsMS § 465 lg 2 p 8. Käesolevas ja eelmises punktis märgitud

kaalutlustel ei tohtinuks maakohus keelduda hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 10

alusel.

9.3. Käesolevaga sarnases asjas tsiviilasja hinna määramise kohta selgitab ringkonnakohus

järgmist.

9.3.1. TsMS § 132 lg 3 sätestab, et hagihinna tähenduses loetakse mittevaraliseks nõudeks ka

au teotamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue, kui nõutava hüvitise summa on

hagis märkimata jäetud ja taotletakse õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Õige on maakohtu

selgitus hagejale, et sellise nõude puhul eeldatakse TsMS § 132 lg 1 järgi, et hagihind on

3500 eurot. TsMS § 132 lg 2 võimaldab kohtul aga määrata mittevaralise nõude puhul

hagihinna erinevalt esimeses lõikes sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid, mh asja ulatust ja

tähtsust ning poolte varalist seisundit ja sissetulekut.

9.3.2. Niisiis on õige ka hageja põhjendus, et TsMS § 132 lg 1 näeb ette üksnes eelduse,

millest kohus saab teise lõike järgi kõrvale kalduda. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale,

et nõudes mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel, võib hageja hagi põhjendustes

tuua välja, milline võiks tema arvates olla õiglane hüvitis. Selline hagejapoolne summa

nimetamine võib olla üks asjaolu, mis võimaldaks määrata hagihinna erinevalt TsMS § 132

lg-s 1 sätestatust. Kui hageja väljatoodud summa jääb alla viidatud lõikes nimetatud eelduslikku

hagihinda, võiks üldjuhul sellest lähtudes ka hinna määrata (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse

seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2017, § 132, p 3.5.c). Siiski ei ole kirjeldatud

õiguskäsitlus kohtule siduv.

9.3.3. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja käesoleval juhul piisava selgusega viidanud

senisele kohtupraktikale ja selles kujunenud hüvitiste summale vahemikus 500–600 eurot.

Hageja märgitud vahemikuga arvestamist hagi hinna määramisel ei takista taotlus, et kohus

arvestaks asja lahendamisel elukalliduse tõusu ja inflatsiooniga. Põhimõtteliselt võib nõustuda

hagejaga, et käesolevas asjas esitatud hagiga taotletav hüvitis kaotab aja jooksul oma mõtte, kui

hüvitise summa püsib läbi aastate kohtupraktikas muutumatuna. Niisiis saa selgi põhjusel eirata

TsMS § 122 lg 2, mille kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.

9.3.4. Küll aga ei ole kohtul kohustust määrata hagi hinda hageja soovitud viisil. TsMS § 132

lg 2 annab kohtule avara kaalumisruumi, mille teostamisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid. Ühe

sellise asjaoluna saab kohus hinnata, kas TsMS §-s 366 ette nähtud võimaluse kasutamine

taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel tähendab ühtlasi TsMS § 132 lg 1 eelduse

rakendumist (nii nt Tartu Maakohtu 8. veebruari 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-18815, p 4

teine lõik). Ringkonnakohtu hinnangul on see lubatav ja legitiimne põhjendus. Kui aga

maakohus eelistab määrata hagihinna hageja nimetatud summa põhjal, on kohane lisaks lähtuda

TsMS § 133 lg 2 reeglist.

9.3.5. Olenemata sellest, millise käsitluse järgi maakohus käesolevas asjas hinna määrab, sh

millised asjaolud loeb hinna määramisel oluliseks, peab kohus vastavat kaalutlusotsust kohaselt

põhjendama. Vaidlustatud määruses neid põhjendusi ei sisaldu, mis toob kaasa määruses

sisalduva keeldumisotsustuse tühistamise.

9.4. Maakohtul tuleb hagi menetlusse võtmise etapis määrata hagihind ja selle põhjal

otsustada, kas hagejal on kohustus tasuda täiendavat riigilõivu. Kui maakohus leiab, et seni

tasutud lõiv ei ole piisav, siis tuleb anda konkreetselt nimetatud summas täiendava lõivu

tasumiseks mõistlik tähtaeg.

4 (4)

10. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest.

11. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale

hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja

menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale

kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)