2-21-20371/41 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Otsuse kuupäev

17. veebruar 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-20371

Tsiviilasi

Renovum OÜ hagi X ja Y vastu kinkelepingu ja

asjaõiguslepingu tagasivõitmise korras kehtetuks

tunnistamiseks

Vaidlustatud otsus

Pärnu Maakohtu 3. oktoobri 2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Renovum OÜ apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

4700,54 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): Renovum OÜ (registrikood 14042462),

lepinguline esindaja Inna Bodagovskaja

Kostjad (vastustajad): X (isikukood XXXXXXXXXXX) ja

Y (isikukood XXXXXXXXXXX), ühine lepinguline

esindaja Andrus Reidi

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

I. RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON

I.1. Rahuldada hageja 6. veebruari 2023 taotlus kohtutäituri 24. jaanuari 2023

kirja vastuvõtmiseks. Ülejäänud osas jätta hageja sama kuupäeva taotlused

rahuldamata ja tagastada hagejale teised lisad elektrooniliselt.

I.2. Muuta tsiviilasja hinda ja määrata selleks mõlemas kohtuastmes

4700,54 eurot.

I.3. Rahuldada hageja 27. jaanuari 2023 taotlus riigilõivu osaliseks tagastamiseks

ja kanda apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust 210 eurot

Renovum OÜ pangakontole EE377700771002004100.

I.4. Pärnu Maakohtu 3. oktoobri 2022 otsus tühistada menetluskulude jaotuse ja

rahalise kindlaksmääramise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta

menetluskulud maakohtus iga poole enda kanda ja rahaliselt kindlaks

määramata. Ülejäänud osas jätta sama otsus muutmata.

I.5. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

I.6. Menetluskulud ringkonnakohtus jaotada nii, et 10% kuludest jääb kostjate ja

90% hageja kanda.

I.7. Määrata ringkonnakohtu menetluskulud rahaliselt kindlaks ja tasaarvestada

vastavalt kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses märgitule.

2 (8)

II. KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

II.1. Jätta Renovum OÜ hagi X ja Y vastu rahuldamata.

II.2. Tühistada Pärnu Maakohtu 4. jaanuari 2022 määrusega seatud hagi tagamine.

II.3. Menetluskulud maakohtus jätta iga poole enda kanda ja rahaliselt kindlaks

määramata.

II.4. Menetluskuludest ringkonnakohus jätta 10% kostjate ja 90% hageja kanda.

II.5. Rahuldada osaliselt hageja taotlus ringkonnakohtu menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks ja määrata hagejale kostjate poolt hüvitatava menetlus-

kulu summaks 142 eurot.

II.6. Rahuldada osaliselt kostjate taotlus ringkonnakohtu menetluskulude raha-

liseks kindlaksmääramiseks ja määrata kostjatele hageja poolt hüvitatava

menetluskulu summaks 828 eurot.

II.7. Tasaarvestada punktides II.5 ja II.6 kajastatud vastastikused kohustused,

mille tulemusel mõista hagejalt Renovum OÜ kostjate X ja Y kasuks välja

ringkonnakohtu menetluskulude hüvitis 686 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Renovum OÜ (hageja) esitas 30. detsembril 2021 Pärnu Maakohtule (edaspidi: maakohus)

hagi X (kostja I) ja Y (kostja II, koos: kostjad) vastu kinkelepingu ja asjaõiguslepingu

tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise nõudes. Hageja palus hagiavalduse ja

18. juuli 2022 hagist osalise loobumise avalduse kohaselt:

(1) tunnistada kehtetuks kostjate vahel 12. oktoobril 2020 sõlmitud kinnistu kinkeleping ja

asjaõiguslik leping (edaspidi: kinkeleping) osas, millega kostja I kinkis kinnistu

asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXX, edaspidi: kinnistu) kostjale II ning kostja II

võttis kinnistu kinkena vastu;

(2) kohustada kostjaid andma nõusolek kinnistusraamatus tehtud omanikukande kustuta-

miseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu omanikuna sisse kostja I.

Hageja peamised väited on järgmised:

-

Harju Maakohtu 15. juuni 2021 otsusega tsiviilasjas nr 2-21-6751 mõisteti kostjalt I ja

C-lt (edaspidi: kostja I ema) solidaarselt hageja kasuks välja 414,50 eurot, sissenõutav

viivis 22,66 eurot, viivis 0,065% päevas alates 30. aprillist 2021 ning menetluskulu

485 eurot ja sellelt summalt seadusjärgne viivis; otsus jõustus 17. augustil 2021;

3 (8)

-

hageja pöördus 16. juunil 2021 täiteavaldusega kohtutäitur poole võla sisse-

nõudmiseks; täitemenetluses ei õnnestunud kostjalt I võlga sisse nõuda täies mahus ja

nõudejääk on 859,43 eurot;

-

Harju Maakohtu 17. augusti 2021 otsusega tsiviilasjas nr 2-21-102937 mõisteti

kostjalt I hageja kasuks välja 887,23 eurot ja seadusjärgne viivis ning menetluskulu

460 eurot ja sellelt samuti viivis; otsus jõustus 5. novembril 2021;

-

hageja pöördus 12. novembril 2021 täiteavaldusega kohtutäitur poole võla sisse-

nõudmiseks; täitemenetlus ei õnnestunud ja nõudesumma on 1961,04 eurot;

-

Harju Maakohtu 2. novembri 2021 otsusega tsiviilasjas nr 2-21-115063 mõisteti

kostjalt I hageja kasuks välja 887,23 eurot ja viivis 45,50% aastas alates 7. juulist 2021,

samuti mõisteti välja menetluskulu 425 eurot ja sellelt viivis; otsus jõustus

14. detsembril 2021;

-

hageja pöördus 8. detsembril 2021 täiteavaldusega kohtutäitur poole võla sisse-

nõudmiseks; täitemenetlus ei õnnestunud ja nõudesumma on 1395,31 eurot;

-

kokku on kostja I võlgnevus hagi esitamise ajal 4215,78 eurot;

-

kohtutäituri andmetel kostjal I ametlikku töökohta pole, tal puudub sissetulek ja

lahusvara, millele sissenõuet pöörata;

-

täidetud on kõik eeldused kinkelepingu tühistamiseks tagasivõitmise korras

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 lg-te 1 ja 2 ning § 189 lg 1 alusel. Täite-

menetluses nõude rahuldamine kostja I vara arvel ebaõnnestus. Kostjad sõlmisid

kinkelepingu 10 kuud enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist.

2. Maakohus tagas hagi 4. jaanuari 2022 määrusega ja määras kanda kinnistusraamatusse

kinnistu kohta eelmärke hageja kasuks ja märkuse käesoleva kohtuvaidluse kohta.

3. Kostjad vaidlesid hagile vastu, nende vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

täitemenetluses tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise eeldused on

täitmata;

-

hagejal ei olnud 12. oktoobri 2020 seisuga sissenõutavat nõuet kostja I vastu ega selle

rahuldamist võlgniku vara arvel õigustavat täitedokumenti. Kõik hageja viidatud

kohtulahendid tehti pärast kinnistu kinkimist;

-

kostja I ja hageja vahel oli sõlmitud õigusabileping õigusteenuse osutamiseks. Kuna

kostja I jättis arved õigusabi eest tasumata, ütles hageja 26. veebruaril 2021

õigusteenuse lepingu üles. Isegi kui lugeda, et hageja esimene nõue oli sissenõutav

alates õigusteenuse lepingu ülesütlemisest, puudub sellel seos kinkelepinguga. Kostja I

ei saanud 12. oktoobril 2020 eeldada, et hageja võib tema vastu nõude esitada;

-

samuti ei saa hageja väita, et kostja I tegi tehingu teadlikult sissenõudja huvide

kahjustamiseks, kuivõrd sissenõutavaid nõudeid kinkelepingu sõlmimise ajal hagejal

kostja I vastu ei olnud. Samuti ei teadnud ega pidanud kostja II kui tehingu teine pool

teadma sissenõudja huvide kahjustamisest tehingu tegemise ajal;

-

kostjal I vormistas 1. märtsil 2021 töölepingu Soome ettevõttega X OY. Ta töötab

selles ettevõttes ja tal on ning kindel igakuine sissetulek, mille arvelt ta saab kohustused

hageja eest täita. Hagejale pidi kostja I töötamine Soomes olema teada, sest ta esitas

Soome kohtutäiturile kaks nõuet: 1431,23 eurot (otsus tsiviilasjas nr 2-21-102937) ja

2169,48 eurot (otsus tsiviilasjas nr 2-21-115063). Kohtutäitur saatis kostjale I teate

töötasust kinnipidamise kohta ja töötasust kinnipidamise otsuse. Soome kohtutäiturile

teeb makseid kostja I tööandja. Menetluse ajal on valdav osa võlast tasutud.

4 (8)

MAAKOHTU OTSUS

4. Maakohus jättis hagi 3. oktoobri 2022 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata. Ühtlasi

tühistas maakohus 4. jaanuari 2022 määrusega seatud hagi tagamise abinõu. Menetluskulud

jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja

määras kindlaks kostjatele solidaarselt hüvitatava summa.

4.1. Maakohus tuvastas, et

-

kostjad sõlmisid 12. oktoobril 2020 kinkelepingu, millega kostja I võõrandas talle

kuulunud kinnistu kostjale II;

-

Harju Maakohtu 15. juuni 2021 otsusega tsiviilasjas nr 2-21-6751 on kostjalt I ja tema

emalt solidaarselt hageja kasuks välja mõistetud 414,50 eurot, viivis 22,66 eurot, viivis

0,065% päevas alates 30. aprillist 2021, samuti menetluskulu 485 eurot koos

seadusjärgse viivisega. Selle otsuse alusel esitas hageja 16. juunil 2021 kohtutäiturile

avalduse täitemenetluse algatamiseks;

-

Harju Maakohtu 17. augusti 2021 otsusega tsiviilasjas nr 2-21-102937 mõisteti

kostjalt I hageja kasuks välja 887,23 eurot, viivis seadusjärgses määras, menetluskulu

460 eurot koos seadusjärgse viivisega. Selle otsuse alusel esitas hageja täitemenetluse

algatamise avalduse 8. detsembril 2021;

-

Harju Maakohtu 2. novembri 2021 otsusega tsiviilasjas nr 2-21-115063 mõisteti

kostjalt hageja kasuks välja 1325 eurot, viivis 45,50% aastas alates 7. juulist 2021 ja

menetluskulu 425 eurot koos seadusjärgse viivisega. Selle otsuse alusel esitas hageja

täitemenetluse algatamise avalduse 12. novembril 2021;

-

kohtutäitur teatas 6. detsembril 2021 hagejale 16. juunil 2021 alustatud täitemenetluse

kohta, et kostja I suhtes tehtud kohtuotsust ei ole võimalik täita ja sisse nõuda

täitmiseks esitatud võlga, sest kostjal I puudub vara ja sissetulek, millele sissenõuet

pöörates oleks võimalik sissenõudja nõue koheselt rahuldada;

-

kostja I on sõlminud 1. märtsil 2021 töölepingu X OY-ga ja ta saab igakuist

sissetulekut töötasuna;

-

hageja avalduse alusel on Soome kohtutäitur 30. märtsil 2022 alustanud kostja I suhtes

Soomes täitemenetluse ja teinud 11. aprillil 2022 otsuse töötasust kinnipidamise kohta;

-

Soomes läbiviidavas täiteasjas on hageja töötasust kinni peetud mais, juunis, juulis,

augustis ja septembris 2022.

4.2. Esmalt märkis maakohus, et hageja on järginud TMS § 189 lg-s 1 nimetatud tähtaega,

sest hagi esitati vähem kui kaks aastat pärast kinkelepingu sõlmimist.

4.3. TMS § 187 lg-te 1 ja 2 kohaldamise eeldused on täidetud osaliselt. Hagejal on kehtivad

täitedokumendid tema nõuded on muutunud sissenõutavaks. Kostja I on tõendanud, et teenib

igakuiselt sissetulekut Soomes – seega on tal vara, mille arvelt kohustusi täita. Hageja on ka

asunud võlga sisse nõudma Soome kohtutäituri kaudu. Nii on hageja nõuded täitemenetluses

piisavalt tagatud ja kohtutäituri maksekinnitustest nähtuvalt neid igakuiselt tasutakse. Samuti

nähtub kostja I palgaarvestustest, et kostja saab piisavat töötasu, mille arvelt on võimalik võlad

tasuda. Kostja I on ka korduvalt pakkunud hagejale kogu võlgnevuse tasumist hiljemalt

oktoobris 2022, kuid hageja sellega ei nõustunud.

4.4. Maakohus määras kindlaks kostjatele hüvitatavad menetluskulud. Kostjate lepingulise

esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabi osutamise ajakulu on kokku 12 t ja 30 min hinnaga

80 eurot/t (käibemaksuta) – kokku 1000 eurot. Esitatud arvetest nähtuvalt on põhjendatud ka

tulenevalt TsMS §-st 143 tõlkekulud 219,78 eurot ja 56,42 eurot. Arvete tasuja on Reidi

Õigusbüroo OÜ, kes ei ole käibemaksukohustuslane, seega tuleb hagejalt välja mõista kostjate

tõlkekulu käibemaksuga summas 276,20 eurot. Hagejalt tuleb kostjate kasuks solidaarselt välja

mõista kokku 1276,20 eurot (= 1000 + 276,20).

5 (8)

POOLTE SEISUKOHAD.

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega

hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostjate kanda.

5.1. Esiteks jõudis maakohus valele seisukohale, et hagi esitamise ajal oli täitmata TMS § 187

lg 2 teine eeldus. Kostjal I on praegu kindel töökoht, kuid enne hagi esitamist ei olnud võimalik

sundtäitmisel olevate nõuete rahuldamine kostja I vara arvelt, kuna tal puudus Eestis vara ja

sissetulek. Hageja asus Soomes tööle esitatud hagi mõju all 1. märtsil 2021. Maakohus hindas

ekslikult võlausaldajate huvide kahjustamist.

5.2. Teiseks oleks tulnud menetluskulud jätta TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 alusel kostjate kanda,

sest kostja I on pärast hagi esitamist hageja nõude põhimõtteliselt rahuldanud. Kostja I hakkas

töötama Soomes ja avaldas, et oktoobris 2022 oleks võimalik võlg likvideerida. Seisuga

21. oktoober 2022 on täidetud nõuded, mis tulenevad otsustest tsiviilasjades nr 2-21-115063

ja 2-21-102937. Täies ulatuses on täitmata nõue, mis tuleneb otsusest tsiviilasjas nr 2-21-6751.

Hageja ei olnud nõus kostjaga I kokkulepet sõlmima, sest oktoobris 2022 oli hageja nõue

rahuldatud osaliselt.

6. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ja rahalise

kindlaksmääramise osas ning teeb selle kohta uue otsustuse, mille kohaselt jäävad maakohtu

menetluskulud poolte endi kanda ja rahaliselt kindlaks määramata (TsMS § 657 lg 1 p 2). Asja

sisulise lahendamise ja hagi tagamise abinõu tühistamise osas jääb sama otsus muutmata.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ning kaebemenetluse kulud jaotuvad nii, et hageja

kannab neist 90% ja kostjad 10%.

8. Esmalt teeb ringkonnakohus menetluslikud otsustused tsiviilasja hinna ja taotluste kohta.

8.1. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu arusaamaga tsiviilasja hinnast, milleks vaidlustatud

otsuses on märgitud 11 215,78 eurot. Tehingu täitemenetluses tagasivõitmise nõudel on selge

eesmärk saavutada täitmisel olev (rahaline) sooritus. Seetõttu on kirjeldatud nõude hind

üldjuhul piiratud täidetava nõude suurusega (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. oktoobri 2021

otsus tsiviilasjas nr 2-20-12967, p 12). Tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi-

avalduse esitamise aeg (TsMS § 123). Käesoleval juhul põhjendas hageja hagiavalduses, et ta

soovib kohustuse täitmist summas 4215,78 eurot, millele lisandub viivis. Hageja esitas

ringkonnakohtule arvutuse, mille kohaselt nõudesummale ühe aasta eest viivise lisamisel

kujuneb summa 4700,54 eurot (dtl 416–417). Kostjad ei esitanud hageja arvutustele

vastuväiteid. Juhindudes TsMS § 137 lg-test 1 ja 4, § 137 lg-test 1 ja 1¹ määrab ringkonnakohus

TsMS § 122 lg 2, § 133 lg-te 1 ja 2 järgi hagi hinnaks mõlemas kohtuastmes 4700,54 eurot.

8.2. Hageja palus talle tagastada 210 eurot apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust. Võttes

arvesse tsiviilasja hinda, on taotlus põhjendatud. Apellatsioonkaebuselt tuli TsMS § 139 lg 2

ning riigilõivuseaduse § 59 lg 15 ja lisa 1 järgi tasuda lõivu 560 eurot, aga hageja tasus

770 eurot – nende summade vahe tuleb talle TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tagastada.

8.3. Lisaks on veel lahendamata hageja 6. veebruari 2023 taotlus selle kuupäeva menetlus-

dokumendi kuue lisana esitatud dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks. Kostjad vaidlesid

taotlustele vastu. Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse osaliselt ja võtab toimikusse lisa

nr 1 koosseisus esitatud kohtutäituri 24. jaanuari 2023 teate (dtl 460, allkiri dtl 451). Ülejäänud

tõendid (dtl 452–459, 462–473) jäävad TsMS § 238 lg 1 alusel vastu võtmata. Täitmisteade

koos varanimekirja vormiga on toimikus varem olemas (dtl 418–425) ja poolte kirjavahetus

käesoleva aasta jaanuaris ei oma tähtsust asja lahendamisel. Vastu võtmata jäänud tõendid

tagastatakse hagejale elektrooniliselt.

6 (8)

9. Kaebuse sisulisel lahendamisel saab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi lähtuda

maakohtu tuvastatud asjaoludest kinkelepingu sõlmimise, täitemenetluste toimingute ja neis

menetlustes sundtäidetavate hageja nõuete kujunemise kohta.

10. Hagi rahuldamata jätmise osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega.

Vastuseks kaebuse väidetele saab märkida järgmist.

10.1. Hageja heidab maakohtule ette TMS § 187 lg 2 ekslikku kohaldamist. See etteheide pole

põhjendatud, maakohus kohaldas viidatud sätet õigesti. Seaduses ei ole reguleeritud, millistest

asjaoludest lähtuvalt tuleks hinnata täitemenetluse ebaõnnestumist, mistõttu peab kohus andma

hinnangu igal üksikjuhul eraldi (vt Riigikohtu 13. detsembri 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-

16664, p 18 kolmas lõik). Maakohus tuvastas asjakohaselt ja menetlusnorme rikkumata, et

kostja I saab praegu piisavat sissetulekut, mille arvel on võimalik hageja rahaliste nõuete

rahuldamine mõistliku aja jooksul. Suurem osa nõuetest on menetluse ajal ka täidetud. Õige on

maakohtu arusaam, et hageja ei saa tugineda teiste sissenõudjate nõuetele.

10.2. Hageja sisulised väited maakohtus piirdusid kõnealuse sätte esimese alternatiiviga

(sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist).

Kohut eksitav on hageja 27. jaanuari 2023 seisukohas märgitu nagu oleks hageja

3. jaanuari 2022 hagi tagamise taotluse täpsustuses tuginenud ka teisele alternatiivile (on alust

eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni), sest sellist avaldust hageja

viidatud menetlusdokument ei sisalda. Maakohus hindas vaidlustatud otsuse p-s 12 siiski

mõlemat alternatiivi ja asus põhjendatult seisukohale, et tervikuna ei saa lugeda kostja I vara

suhtes toimuvat täitemenetlust ebaõnnestunuks.

10.3. Ekslik ja tõenditega vastuolus on hageja arusaam, et kostja I asus Soomes tööle alles

pärast käesolevas asjas hagi esitamist. Maakohus tuvastas vaidlustamata asjaoluna, et kostja

sõlmis töölepingu 1. märtsil 2021, st enne hagi esitamist. Ringkonnakohus tuvastab, et kostja I

on saanud Soomes sissetulekut alates 2020. aasta juunist (dtl 380 jj). Asja sisulist lahendamist

ei mõjuta asjaolu, millal sai hageja teada kostja I Soomes töötamisest, aga ringkonnakohus

hindab seda seoses menetluskulude jaotusega (järgnevas p 11.2).

10.4. Ainetu on hageja etteheide seoses võlausaldajate huvide kahjustamise temaatikaga.

Maakohus leidis vaidlustatud otsuse p-s 10 hagejale soodsalt, et kostjad ei toonud esile asja-

olusid, mille alusel saaks asuda seisukohale, et kinkelepinguga ei kahjustatud sissenõudja huve.

11. Menetluskulude jaotuse osas ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu ja see toob kaasa

kaebuse osalise rahuldamise.

11.1. Hagi rahuldamata jätmisel tuleb menetluskulud üldjuhul jätta TsMS § 162 lg 1 alusel

hageja kanda. Siiski võimaldab TsMS § 162 lg 4 sellest reeglist kõrval kalduda, kui kulude

hagejalt väljamõistmine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Ringkonnakohus leiab, et

käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga eelkõige põhjusel, et hagejale ei ole kohtusse

pöördumine objektiivselt ette heidetav.

11.2. Hageja pöördus kohtusse olukorras, kus rahalised nõuded olid täitemenetluses jäänud

valdavas osas rahuldamata ja kohtutäitur ei tuvastanud kostja I kui täitemenetluse võlgniku

vara, millele saaks pöörata sissenõuet. Kuigi hagejale võis olla teada kostja I elukoht Soomes

(dtl 426), ei pidanud ta ainult sellest järeldama, et kostja I saab Soomes piisavat sissetulekut,

mis võimaldab asuda sundtäidetavaid kohustus täitma. Samuti ei saa hageja vastavat teadmist

järeldada sellest, et ta oli enne hagi esitamist pöördunud Soome kohtutäituri poole (dtl 440).

Kostja I ei toonud esile ega tõendanud, et ta oleks oma Soome sissetulekust teavitanud hagejat

või Eesti kohtutäiturit, kuigi kohtutäitur küsis temalt TMS § 26 lg 1 esimese lause alusel teavet

sissetulekute kohta (dtl 423–425, 460). TMS § 4 lg 4 esimese lause järgi teeb kohtutäitur

täitetoiminguid üksnes Eestis, mistõttu ilma kostja I kaasabita polnud täitemenetluses

mõistlikult võimalik saad teavet tema välisriigis asuva vara või seal saadava sissetuleku kohta.

7 (8)

11.3. Hagi esitamine kostja II vastu on otseselt tingitud olukorrast, et kostjad sõlmisid

kinkelepingu ja kostja I vara suhtes toimunud sundtäitmine ei olnud tulemuslik. Hageja ei saaks

vara tagasivõtmise hagi esitada teisiti, kui nimetades selles ka kostja II.

11.4. Eeltoodud kaalutlustel võis hageja oma õiguse kaitseks esitada vara tagasivõitmise hagi

mõlema kostja vastu. Alles menetluse kestel selgunud asjaolud tõid kaasa hagi rahuldamata

jätmise, aga see ei õigusta kõigi menetluskulude jätmist hageja kanda. Ringkonnakohtu

hinnangul on õiglane, et maakohtu menetluses kannavad kõik pooled ise oma menetluskulud.

11.5. Vaidlustatud otsusega lahendatud kinnistu tagasivõitmise nõude osas ei saa kohaldada

hageja kaebuses märgitud TsMS § 168 lg-d 4 ja 5, sest need käsitlevad menetluskulude jaotust

hagist loobumise või selle tagasivõtmise korral. Kaaluda saaks nimetatud sätete rakendamist

nõuete osas, millest loobumise maakohus võttis vastu 24. augusti 2022 määrusega. Ringkonna-

kohus leiab, et ainuüksi kinnistu avalikul enampakkumisel müümise ja tulemi arvel hagejale

raha maksmise nõudest loobumisel ei ole iseseisvat tähendust käesoleva asja lahendamisele.

Nimelt oleks hageja saanud oma peamise nõude rahuldamise korral ikkagi asuda

täitemenetluses taotlema kinnistu arestimist, enampakkumisel võõrandamist ja tulemi arvel

endale raha maksmist. Seetõttu on põhjendatud jaotada kõik maakohtu menetluskulud ühtviisi.

11.6. Maakohtu menetluskulude jaotuse muutmisel tuleb tühistada ka otsustus nende rahalise

kindlaksmääramise kohta. Kuivõrd nimetatud kulud jäävad iga poole enda kanda, siis pole vaja

neid rahaliselt kindlaks määrata.

12. Apellatsioonimenetluse kulud jaotuvad TsMS § 171 lg 1 ja § 163 lg 1 alusel nii, et hageja

kannab neist 90% ja kostjad 10%. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et kaebuse

sisulised väited olid kõik põhjendamatud. Hageja saavutab kaebusega teataval määral edu, sest

ei pea kandma kostjate kulusid maakohtus, aga poolte väidete ulatust ja apellatsioonimenetluse

käiku arvesse võttes, moodustavad vastavad toimingud suhteliselt väikese osa kogu vaidlusest.

Kokkuvõttes ei saa hageja kaebuse osalise rahuldamisega lugeda seotuks suuremat osa poolte

esindajate toimingutest kui 1/10. See suhtarv on kohane võtta aluseks apellatsioonimenetluse

kulude jaotamisel. Maakohtu tuvastatu põhjal olid hagejale kaebuse esitamise ajal juba teada

uued asjaolud, mis tingisid hagi rahuldamata jätmise, mistõttu ei kohaldu apellatsiooni-

menetluse kuludele TsMS § 162 lg 4.

13. Maakohus määras menetluskulud rahaliselt kindlaks. Kuigi ringkonnakohus selle otsustuse

tühistab, ei ole takistust määrata kohe rahaliselt kindlaks apellatsioonimenetluse kulud, sest

muud kulud jäävad nende poolte endi kanda jätmise tõttu kindlaks määramata.

13.1. Hageja kulunimekirja kohaselt koosnevad tema kulud riigilõivust 560 eurot ja

õigusabikulust 1290 eurot (10,75 t eest tasumääraga 120 euro/t). Kostjad ei esitanud hageja

kulude kohta arvamust. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esindaja toimingud ja neile

kulunud aeg põhjendatud. Vähendada tuleb aga tunnitasu määra, milleks asja keerukust,

esindaja avaldusi ja ka ajakulu arvestades on kohane 80 eurot. Ringkonnakohus võtab siinjuures

arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-

advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Riigilõivu kulu märgitud ulatuses on põhjendatud (vt

eespool p 8.2). Kokku on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu ringkonnakohtus

1420 eurot (= 560 + 10,75 × 80), millest menetluskulude jaotuse järgi peavad kostjad hüvitama

10% ehk 142 eurot.

13.2. Kostjate kulunimekirjade kohaselt on nende kuluks õigusabikulu 920 eurot (11,5 t eest

tasumääraga 80 euro/t). Hageja leidis, et põhjendatud ajakulu on 7,5 t. Ringkonnakohtu

hinnangul on kostjate esindaja toimingud, neile kulunud aeg ja tasumäär põhjendatud.

Asjakohatu on hageja etteheide, et arvestada ei tuleks kaebusega tutvumise ja kliendisuhtluse

aega. Need mõlemad on mõistlikus ulatuses hüvitatavad. Menetluskulude jaotuse järgi tuleb

hagejal hüvitada kostjate kuludest 90%, st 828 eurot.

8 (8)

13.3. TsMS § 445 lg 1 teise lause alusel tasaarvestab kohus eelmistes p-des 13.1 ja 13.2

märgitud menetluskulude hüvitamise nõuded, mille tulemusel peab hageja kostjatele hüvitama

apellatsioonimenetluse kuluna 686 eurot (= 828 – 142). Kostjad ei taotlenud hüvitatavalt

menetluskulult viivise väljamõistmist.

14. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja § 173 lg 1 teisest lausest esitab ringkonnakohus otsuse

resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse, milles märgib kõigi

seniste menetluskulude jaotuse. Kohtulahendi tervikresolutsioonis pole vaja korrata maakohtu

otsuse resolutsiooni p-s 2 kajastatud menetluslikku otsustust. Lahendi selguse huvides lisab

ringkonnakohus hagi tagamise osas, et seda on rakendatud maakohtu määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)