2-22-134123/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2023, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-134123

Tsiviilasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi H. R. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

95 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Osaühing

EUROPARK

ESTONIA

(registrikood: 10811490; asukoht: Estonia pst 9,

Kesklinna

linnaosa,

Tallinn,

Harju

maakond)

lepinguline esindaja Berit Asuküla

Kostja: H. R. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista H. R.lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks 26.01.2020

leppetrahvist nr 1552 6022 0160 3481, 27.02.2020 leppetrahvist nr 1552 7022 0125

0433, 04.03.2020 leppetrahvist nr 1550 4032 0170 4251, 16.03.2020 leppetrahvist nr

1551 6032 0153 3548, 18.03.2020 leppetrahvist nr 1551 8032 0140 7115, 28.03.2020

leppetrahvist nr 1552 8032 0155 1345, 13.04.2020 leppetrahvist nr 1551 3042 0124

8103 ja 16.04.2020 leppetrahvist nr 1551 6042 0142 5273 tulenev võlgnevus kokku 80

eurot.

3. Jätta rahuldamata Osaühingu EUROPARK ESTONIA sissenõudmiskulude nõue H.

R. vastu 15,00 eurot.

4. Jätta menetluskulud 84,21% ulatuses H. R. kanda ja 15,79% ulatuses Osaühingu

EUROPARK ESTONIA kanda.

5. Määrata

Osaühingu

EUROPARK

ESTONIA

põhjendatud

ja

vajalike

menetluskulude suuruseks 340 eurot (millest 100 eurot maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning 20 eurot TsMS § 4842 alusel

menetluskulud ja 220,00 eurot lepingulise esindaja kulud) millest 286,31 eurot mõista H.

R.lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja.

6. Väljamõistetud menetluskuludelt on H. R. kohustatud tasuma Osaühingu

EUROPARK ESTONIA-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses

Tsiviilasi nr 2-22-134123

2 (5)

(kohtuotsuse tegemise seisuga 10,5% aastas) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15

päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast

(TsMS § 317 lg 5).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X)

SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või

a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a

EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks:

kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 03.09.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult 95,00 euro saamiseks. 05.09.2022 tegi kohus võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati 02.11.2022 ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Pärnu Maakohus jättis 02.11.2022 hagiavalduse käiguta, kohustades hagejat esitama oma

nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis; tasuma täiendavalt riigilõivu

vastavalt hagi esitamise viisile ja esitama kohtule riigilõivu tasumist kontrollida võimaldavad

Tsiviilasi nr 2-22-134123

3 (5)

andmed; teatada kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte

toimetada.

3. Osaühingu EUROPARK ESTONIA esitas 01.04.2022 hagiavalduse H. R. vastu 26.01.2020

leppetrahvist nr 1552 6022 0160 3481, 27.02.2020 leppetrahvist nr 1552 7022 0125 0433,

04.03.2020 leppetrahvist nr 1550 4032 0170 4251, 16.03.2020 leppetrahvist nr 1551 6032 0153

3548, 18.03.2020 leppetrahvist nr 1551 8032 0140 7115, 28.03.2020 leppetrahvist nr 1552 8032

0155 1345, 13.04.2020 leppetrahvist nr 1551 3042 0124 8103 ja 16.04.2020 leppetrahvist nr

1551 6042 0142 5273 tuleneva võlgnevuse 80 euro ja sissenõudmiskulude 15 euro

väljamõistmiseks. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot, 20 eurot TsMS § 4842 alusel

menetluskulud ja 220,00 eurot lepingulise esindaja kulud ja menetluskuludelt viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt kostja oli sõiduki numbrimärgiga xxxxxx omanik/vastutav kasutaja

vähemalt alates 26.02.2020 ning sõidukit pargiti hageja opereeritavale parkimisalale xxxxx xx,

Pärnu parkimistingimusi rikkudes jättes parkimise eest tasumata. Hageja esitas pärast

parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded, mis on käesoleva ajani tasumata. Hageja

saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja sellele ei vastanud.

Hageja juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 1 palub kostjalt välja mõista hageja sissenõudmiskulud

15 eurot, mille sisse on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud

päringud andmete saamiseks. Hageja palub hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, et kostja ei vasta hagile kohtu poolt

määratud tähtaja jooksul.

4. Kohtu nõudel hageja 28.11.2022 teatas, et jääb esitatud sissenõudmiskulude juurde. Hageja

hinnangul sissenõudmiskulude hüvitamiseks annab õiguse ja aluse võlaõigusseadus. Hetkel on

tegemist VÕS § 1132 lg-s 2 kirjeldatud olukorraga, kus leping on lõppenud. Hageja saatis kirja

teel nõudekirjad kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile. Kostja nõudekirjale ei vastanud

ega asunud ka kohustust täitma. Eelduslikult on meeldetuletuskirja saatmine kõige tavapärasem

sissenõudmistoiming.

5. Pärnu Maakohus võttis 30.11.2022 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte TsMS § 3111 lg 3 alusel 31.01.2023 ning kostjale

vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 14.02.2023 kell 24:00. Kostja vastust kohtule

esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

7. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama

paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

8. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

Tsiviilasi nr 2-22-134123

4 (5)

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

9. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja põhinõue kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. Riigikohus on

26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 p-s 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel

parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt

võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik)

kasutada tasu eest parkimisala. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik

(üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma

üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt

lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

Kostja parkides 26.02.2020, 27.02.2020, 04.03.2020, 16.03.2020, 18.03.2020, 28.03.2020,

13.04.2020 ja 16.04.2020 tema poolt kasutuses oleva sõiduki hageja poolt hallatavale tasulisele

parkimisalale kohustus tasuma parkimise eest. Kostja ei ole oma rahalisi kohustusi täitnud.

VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude

põhivõlgnevuse kogusummas 80,00 euro väljamõistmiseks kostjalt.

10. Hageja on esitanud nõude kostjalt sissenõudmiskulude väljamõistmiseks kogusummas

15,00 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt on sissenõudmiskulude nõuete aluseks hageja märkinud

VÕS § 1132 lg 2 p 1. Kohus selgitas hagejale, et VÕS § 1132 lg 2 p 1 ei anna iseenesest hagejal

alust nõuda kostjalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid seab piirid

vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Säte ei nõua iseenesest, et

meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe, kuid kui poolte vahel sellist

kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise

kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127-140) alusel ning peab kahju tekkimist ja

selle ulatust ka tõendama (vt P.Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn

2016, lk 580, 581). Seega sissenõudmiskulude hüvitamise nõudmine VÕS § 1132 alusel saab

toimuda üksnes eelneva kokkuleppe alusel. Hageja ei ole esitanud ka selliseid asjaolusid, mille

alusel saaks kohus hageja sissenõudmiskulude hüvitise nõude rahuldada kahju hüvitamise

sätete alusel. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõude

summas 15 eurot.

11. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi

esitamisel tasutud riigilõivud kokku 100 eurot, kuna riigilõivude tasumine on nõude esitamise

vältimatu eeltingimus.

12. TsMS § 4842 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse

lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks

menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20

eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu

kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus loeb põhjendatuks hageja maksekäsu kiirmenetluses kantud

menetluskulude katteks 20 eurot.

Tsiviilasi nr 2-22-134123

5 (5)

13. Hageja taotleb lisaks riigilõivule lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas 220 eurot.

Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 110 eurot. Õigusabikulud on tekkinud käesolevas

tsiviilasjas ning on seoses vastuväitega tutvumises, hagiavalduse ja lisade komplekteerimisega

ja dokumentide esitamise ning riigilõivu tasumisega. Eeltoodu on hageja lepingulisel esindajal

võtnud aega 2 tundi. Hageja lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel

lähtub kohus menetluses esindaja poolt tehtud toimingute ja nendele kulunud aja vajalikkusest

ja põhjendatusest. Kohus leiab, et kostja esindaja ajakulu on selles asjas vajalik ja põhjendatud.

14. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt,

84,21 % ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 286,31 eurot kostja kanda ja

53,69 eurot hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja

ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

15. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik