1-17-5748/93 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R US

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-5748 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Erkki Hirsnik Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 23. detsembri 2022 määrus Mikhail Filippovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Mikhail Filippov (isikukood 39005280309), määruskaebus RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 23. detsembri 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 01.08.2017 otsusega karistati Mikhail Filippovit KarS § 202 lg 2 p 2 järgi 4 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel loeti üksikkaristustest kergem kaetuks raskeimaga, s.o Harju Maakohtu 04.08.2016 otsusega 1-16-6330 KarS § 184 lg 2 p 1 ja KarS § 189 lg 1 alusel mõistetud karistusega, mõistes liitkaristuseks 3 aastat 7 kuud vangistust. Mõistetud liitkaristusest arvati maha ärakantud 7 kuud vangistust, lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 3 aastat. Sama kohtuotsusega karistati M. Filippovit KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 4 aasta vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o Harju Maakohtu 04.08.2016 otsusega nr 1-16-6330 mõistetud ärakandmata karistuse – 3 aasta vangistuse – võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 7 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 15.01.2017 – 16.01.2017, s.o 2 päeva. Ärakandmisele kuulub 6 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti M. Filippovi kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 08.02.2017. Karistuse kandmise aja lõpp 05.02.2024.

2. Viru Maakohtu 23.12.2022 määrusega jäeti M. Filippov ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Formaalsed eeldused – nõutud osa karistusest kantud, elukoha olemasolu – on täidetud. Täitmata on materiaalsed eeldused.

2.1. Maakohus luges positiivseks, et M. Filippov on olnud hõivatud tööga, omandanud abikoka eriala, on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, omandanud riigikeelt, tal on toetavad suhted lähedastega, ta ei samasta end kriminaalse subkultuuriga, soovib elada seadusekuulekalt ja puuduvad distsiplinaarkaristused. Süüdimõistetul on küll garanteeritud elukoht, mis on erinev varasemast aadressist, kuid maakohus märkis, et soovikohane elukoht on ühiselamus, kus on ka keerulise minevikuga elanikke. Kui inimest ümbritsevad kriminaalse minevikuga isikud, on oht uute kuritegude toimepanemiseks kõrgem. Mõlemad kehtivad kriminaalkaristused on M. Filippovile mõistetud ebaseaduslikult suures koguses narkootilise aine amfetamiini oma elukohas valmistamise eest. Seejuures on M. Filippov kuriteod toime pannud oma erinevates elukohtades. Seega elukoha muutus ei ole selline tingimus, mis vaieldamatult garanteerib isiku seaduskuuleka elu.

2.2. M. Filippovi ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud ei kaalu üles kuriteo toimepanemise asjaoludest ja tema varasemast elukäigust lähtuvat ohuprognoosi, mis annavad küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. M. Filippovi puhul annavad alust rääkida kõrgendatud retsidiivsusriskist tema karistusandmed, tema varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Süüdimõistetul on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Ühe liitkaristuse aluseks oleva Harju Maakohtu 04.08.2016 otsusega mõisteti M. Filippovile koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud vangistust, mille kandmiselt ta vabanes 2016 septembri keskel. Kriminaalhooldusel olles rikkus M. Filippov erinevaid nõudeid ja kohustusi. Esimese registreerimisnõude rikkumise pani M. Filippov toime 16.01.2017 ja seejärel 30.01.2017. Lisaks ei elanud M. Filippov määratud elukohas. Sellest tulenevalt asus Harju Maakohus 22.02.2017 määruses seisukohale, et kriminaalhooldusametniku taotlus

M. Filippovile Harju Maakohtu 04.08.2016 otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud, kuid jäeti täitmisele pööramata otstarbekuse tõttu, kuna M. Filippov viibis teises kriminaalasjas alates 08.02.2017 vahi all. Seega varasem karistus M. Filippovi käitumisele mõju ei avaldanud, kuivõrd ta ei olnud pärast vangistusest vabanemist võimeline katseaega edukalt läbima ning pani vabaduses toime uue süüteo.

2.3. M. Filippov on viibinud vangistuses küll pikemat aega, kuid maakohtu hinnangul on uute kuritegude toimepanemist soodustavaks siiski sõltuvusainete tarvitamine. Vangla iseloomustuse kohaselt on M. Filippovil diagnoositud narkosõltuvus. Ta alustas tarvitamist umbes 18-aastaselt. Viimati tarvitas 2017. aastal enne vangistust. Seega on M. Filippov olnud narkootiliste ainete tarvitaja ca 9 aastat ning ainult vangistuses viibimine on katkestanud tema aastatepikkuse tarvitamisharjumuse. Omal käel pole M. Filippov oma probleemile lahendust leida suutnud. Kuigi M. Filippov on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mille eesmärk on tuua muutus sõltuvust tekitavate ainete tarvitamisse, ei pruugi narkootikumide tarvitamisest vabanemine pikaaegse tarvitaja puhul siiski nii lihtne olla, kui M. Filippov loodab. Vangistuses on tema kainus küll tagatud, kuid ei saa kindel olla, et ta suudaks ka vabaduses narkootilistest ainetest eemale hoida. Tema tarvitamisharjumus on pikaajaline ning vabaduses ta oma probleemiga ei tegelenud. M. Filippovile võib ju määrata keelu mitte tarvitada narkootilisi aineid, kuid füüsiliselt keegi teda takistada ei saa. Ka Harju Maakohtu 04.08.2016 otsusega määrati M. Filippovile lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Sellele vaatamata esitas M. Filippov 14.11.2016 kriminaalhooldajale seletuse, milles ta selgitas, et tarvitas 11.11.2016 Tallinnas Lasnamäel amfetamiini. Lisaks on M. Filippov karistusregistri väljavõtte järgi süüdi tunnistatud 15.01.2017 narkootikumidega seotud väärteo eest. M. Filippov mitte üksnes ei tarvitanud katseajal narkootilisi aineid, vaid pani toime ka uue narkokuriteo. Narkokuritegude retsidiivsusrisk on juba üldiselt väga kõrge ning M. Filippovi senine käitumine kinnitab seda, et ka tema puhul on uute narkokuritegude korduva toimepanemise risk keskmisest kõrgem.

2.4. Lisaks on M. Filippovi puhul kuritegude toimepanemise soodusteguriks varalise kasu saamine. Rahvatervise ja varavastaseid kuritegusid toime pannud isikuna on materiaalsete raskuste tekkimisel, eriti olukorras, kus isiku vastu on nõudeid suurusjärgus 12 503,72 eurot, märkimisväärne oht uute kuritegude toimepanemiseks. M. Filippovi sõnul käib tema suhtes pankrotimenetlus, kuid puuduvad andmed selle kohta, et M. Filippov oleks rahalistest kohustustest vabastatud. M. Filippov ei ole üldjuhul töötanud ametlikult ja enne karistuse kandmisele asumist oli hõiveta, seega on alust arvata, et ta on kuritegusid toime pannud enda materiaalse olukorra parandamiseks ja majandusliku kasu saamise eesmärgil. M. Filippov on avaldanud valmisolekut teha vabanemise korral ükskõik millist tööd, kuid töökohagarantiid ta esitanud ei ole. Kui isik ei ole astunud samme töökohagarantii saamiseks ja teada on, et inimene vajab oma esmavajaduste rahuldamiseks rahalisi vahendeid, on oht uute kuritegude toimepanemiseks suur.

2.5. Kuigi M. Filippov avaldas kohtuistungil, et mõistab oma probleemi algpõhjusi ning soovib elada seaduskuulekalt, siis puudus maakohtul veendumus tekkinud muutuste reaalse elluviimise võimekuses. Kohtuistungil kõlas, et M. Filippov soovib olla toeks oma lähedastele ning muutub ka elukoht. Kohus meenutab, et varasemalt on M. Filippovil olnud samuti lähedased ning kindel elukoht, kuid need temale seaduskuulekat elu ei taganud. Arvestades

M. Filippovi seniseid probleeme narkootiliste ainetega, siis on selge, et lihtsalt soovist narkootilisi aineid mitte tarvitada ei pruugi tema puhul piisata, vaid sellega tuleb aktiivselt tegeleda (nt otsida psühholoogilist tuge, pöörduda spetsialisti poole, liituda tugirühmaga).

Määruskaebus

3. Viru Maakohtu 23.12.2022 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu M. Filippov, kes palub tühistada maakohtu määrus ja vabastada ta tingimisi ennetähtaegselt. Puudub kindel ja küllaldane põhjus arvata, et süüdimõistetu vabaduses jätkab uute kuritegude toimepanemist. Kohtu põhjendused on liiga üldised, pealiskaudsed, ei ole piisavalt põhjendatud ja ei ole arvesse võetavad. Määruskaebuses leitakse kokkuvõtlikult, et maakohus on positiivsetele asjaoludele esitanud ülemäära ranged nõuded, mistõttu tuleb arvestada M. Filippovi väljatoodud positiivseid asjaolusid. Maakohtu põhjendus selle kohta, et ühiselamu võib soodustada kuritegusid, on liiga üldine. Katseaega ei suutnud süüdimõistetu varasemalt läbida, kuna oli noor, rumal, tarvitas narkootikume ja ei mõistnud muudatuste vajadust. Nüüd M. Filippov mõistab muudatuste vajadust. Ta on läbinud erinevaid sotsialiseerimise ja riske maandavaid programme. Vangistuses oldud aja jooksul on narkootikumide mõju kadunud ning süüdimõistetu naudib elu kainena. M. Filippov on saanud abi sotsiaaltöötajatelt ja psühholoogilt. Vabaduses saaks

M. Filippov lahti võlgadest, kui saab asuda tööle ning saab samaaegselt toetada oma eakaid vanemaid. Süüdimõistetu vabastamata jätmine üksnes mineviku tõttu on põhjendamatu, sest tema väärtushinnangud on muutunud. M. Filippov on vabatahtlikult valmis osalema uue kuriteo riske maandavates tegevustes. Individuaalse täitmiskava järgi on ta kõik teinud. Peamine sisuline eeldus ennetähtaegseks vabanemiseks on täidetud.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus jääb edutuks.

5. Ringkonnakohus ei vaidle vastu maakohtu määruses välja toodud ning määruskaebuses veelkordselt üle korratud M. Filippovit vangistuses iseloomustavatele positiivsetele asjaoludele. Nende ülekordamine ei anna neile aga suuremat kaalu. Enamgi veel, tutvudes maakohtu määrusega, ei ole võimalik asuda seisukohale, et maakohtu seisukohad oleksid üldised, põhjendamata, mitte veenvad või tuginetud oleks ainult minevikule. See, kui süüdimõistetu ei nõustu maakohtu põhistustega, ei tähenda, et maakohtu määrus on põhistamata. Kohtukolleegiumi hinnangul puudub veendumus, et uute kuritegude risk oleks viidud miinimumini ning maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et selliseks järelduseks annavad aluse süüdimõistetu isik ning tema varasem elukäik.

Maakohus on analüüsinud asjaolusid M. Filippovist lähtuvalt, seega isegi kui faktiliselt tundus mõni asjaolu positiivne, ei tähenda see, et see oleks positiivne uute kuritegude maandamisel. Isiku ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel tuleb analüüsida KarS § 76 lg 4 asjaolusid kogumis, millest on maakohus ka lähtunud, aga millest üritab süüdimõistetu irduda, tuues välja üksnes teda positiivselt iseloomustavad asjaolud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine ning selline prognoos M.

Filippovi osas on negatiivne. Maakohus on analüüsinud, kuidas kriminaalhooldus ei ole olnud M. Filippovi jaoks sobiv meede tema õiguskuulekusele suunamiseks, kuidas kergemad karistused ei ole mõjutanud süüdimõistetut uutest kuritegudest hoiduma, süüdimõistetul puudub reaalne plaan oma probleemidega tegelemiseks. Tal puudub garanteeritud töökoht ja süüdimõistetut toetavad lähedased ning elukoht olid süüdimõistetul ka varem, kuid ka need ei ole teda õigele teele juhatanud. Nagu ka kohtupraktikas on korduvalt välja toodud, siis isiku edasise õiguskuuleka käitumise olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid.

Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Nagu maakohus ka tegi – tuvastades positiivsed ja negatiivsed asjaolud ning neid kaaludes jõudis tulemuseni, et uute kuritegude risk ei ole viidud miinimumini ja M. Filippovi puhul ei ole nende riskide maandamiseks sobiv meede ka kriminaalhooldus. Ka jääb kohtule tuvastamata, et maakohus oleks positiivsete asjaoludele esitanud rangeid nõudmisi. Seega kogumis jääb süüdimõistetu määruskaebus edutuks.

Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaalvõi menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt ei materiaalega menetlusõiguse rikkumist. Samuti ei saa asuda seisukohale, et maakohus oleks vääralt kohaldanud kaalutlusõigust.

6. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 23. detsembri 2022 määrus muutmata ja määruskaebus jätta rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Erkki Hirsnik (allkirjastatud digitaalselt)