2-18-15977/50 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-15977

Kohtuasi

X pankrotimenetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15. septembri 2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Võlgnik X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Danil Lipatov

Pankrotihaldur Martin Krupp

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 15. septembri 2022 määruse resolutsiooni p 7 muutmata.

Muus osas on Harju Maakohtu 15. septembri 2022 määrus jõustunud.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud jätta X kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esitas 24. oktoobril 2018 Harju Maakohtule

avalduse X (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.

2-18-15977

2. Harju Maakohus kuulutas 18. oktoobri 2019 määrusega välja võlgniku pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks Martin Krupi.

3. Pankrotihaldur esitas 30. augustil 2022 taotluse pankrotimenetluses koostatud lõpparuande

kinnitamiseks, haldurile tasu määramiseks ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise otsustamiseks.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus kinnitas 15. septembri 2022 määrusega (vaidlustatud määrus) võlgniku

pankrotimenetluses esitatud lõpparuande, märkis, et võlgniku võlausaldajal Swedbank AS-il on

tunnustatud nõude eest jäänud raha saamata 2914,53 eurot ning Eesti Vabariigil (Maksu- ja

Tolliameti) kaudu 16 475 839,26 eurot, lõpetas võlgniku pankrotimenetluse, määras

pankrotihalduri tasuks 6930,56 eurot (sisaldab käibemaksu), vabastas Martin Krupi

pankrotihalduri kohustustest ja jättis algatamata võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb praeguses asjas füüsilise isiku maksejõuetuse

seaduse § 68 lg 2 alusel kohaldada pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis kuni

30. juunini 2022. Maakohus jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata

kuni 30. juunini 2022 kehtinud PankrS § 171 lg 2 p 1alusel. Kohtul on PankrS § 171 lg 2 alusel

kaalutlusõigus otsustamaks, kas kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte.

Võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle

majanduslik olukord on eriti raske ja mis lõpptulemusena peaks andma võlgnikule uue

võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Lõpparuandest nähtuvalt on

võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks võlgniku ebaseaduslik tegevus, mille tulemusena

on ta toime pannud kuriteo. Võlgnikult on solidaarselt välja mõistetud maksukahju. Kuna

võlgnik on süüdi mõistetud maksualase kuriteo toimepanemises, esineb PankrS § 171 lg 2 p‑s 1

sätestatud alus menetluse algatamata jätmiseks.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

5. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud määruse resolutsiooni p 7,

millega maakohus jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, ja algatada

võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.

Määruskaebuse kohaselt on maakohus jätnud kaalutlusõiguse teostamata ja toimepandud

kuriteo

asjaolud

hindamata.

Võlgnikku

süüdistati

kriminaalasjas

nr X-XX-XXXX

karistusseadustiku (KarS) § 22 lg 3 – § 3891 lg 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, mis seisnes selles, et võlgnik osutas ainelist ja füüsilist kaasabi OÜ-le Y. Kogu

kuriteo toimepanemist juhendas O.B. ning võlgniku panus ja osavõtt kuriteos oli suhteliselt

väheoluline. Kohtuotsusest kriminaalasjas nr X-XX-XXXX nähtub, et võlgnik ei saanud

maksukuriteo toimepanemise käigus kasu. Võlgnik tegutses teiste isikute juhendamisel.

Võlgniku käitumises ei olnud raskelt süülise käitumise tunnuseid.

Lisaks leiab võlgnik, et maakohus ei ole arvestanud proportsionaalsuse põhimõttega. Võlgnikul

on ainult kaks võlausaldajat ja võlg summas 16 475 839,26 on solidaarvõlg, mida kannavad

kõik kriminaalasjas nr X-XX-XXXX süüdistatud isikud. Maakohus ei arvestanud sellega, et

pankrotimenetluses oli müüdud ½ suurune mõtteline osa kinnistust (registriosa nr XXXXXXX)

asukohaga XXX, Tallinn, mille müügist laekus pankrotivarasse 40 000 eurot, C OÜ osaluse

müügist laekus pankrotivarasse 25 eurot, võlgniku sissetulekust laekus pankrotivarasse 3080,69

eurot ehk pankrotivara suurus oli kokku 43 716,10 eurot. See näitab, et võlgnik on püüdnud

2-18-15977

võlgasid võimalikult suurel määral tasuda. Võlgnikul on püsiv maksejõuetus ning kui

kohustustest vabastamise menetlus jääb algatamata, muutub tema majanduslik olukord eriti

raskeks. PankrS §-st 2 tuleneb, et igal füüsilisel isikul on õigus alustada oma elu „puhtalt

lehelt“. Maakohus ei arvestanud võlgniku maksejõuetuse põhjused ning tema majanduslikku

olukorda. Maakohus rikkus ka selgitamiskohustust ja kohtumääruse põhjendamise kohustust,

kuna ei ole andnud võlgnikule võimalust anda selgitusi maksukuriteo asjaolude kohta, vaid on

vaidlustatud määruses tuginenud üksnes maksukuriteo toimepanemisele.

6. Pankrotihaldur vaidles määruskaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata.

Menetluse edasine käik

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamata jätmise osas TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) jätta

muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

9. Määruskaebuses on maakohtu määrust vaidlustatud üksnes osas, milles maakohus jättis

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata (määruse resolutsiooni p 7). Seega

kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes selles osas.

Ülejäänud osas on maakohtu määrus edasi kaebamata jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause

koosmõjus § 463 lg-ga 2).

10. Määruskaebemenetluses on vaidluse all, kas maakohtul oli õigus jätta kuni 30. juunini 2022

kehtinud PankrS § 171 lg 2 p 1 alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata.

Kuni 30. juunini 2022 kehtinud PankrS § 171 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või

täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või KarS §-des 380–3811 nimetatud kuriteo

toimepanemises.

11. Riigikohus on mitmetes lahendites sedastanud, et kohtul on PankrS § 171 lg 2 alusel

kaalutlusõigus, et otsustada, kas kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte. Kui

esineb mõni PankrS § 171 lg 2 p‑des 1-5 sätestatud menetluse algatamata jätmise alus, võib

kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keelduda (vt nt Riigikohtu

8. veebruari 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-16, p 16 ja seal viidatud kohtulahendid).

Maakohus tuvastas, et võlgnik on süüdi mõistetud maksualase kuriteo toimepanemises,

mistõttu on täidetud kuni 30. juunini 2022 kehtinud PankrS § 171 lg 2 p 1 eeldus kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kolleegiumi hinnangul põhjendas maakohus oma

otsustust piisavalt ega ole rikkunud muul viisil menetlus- või materiaalõigust. Vaidlustatud

määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle

tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654

lg 6 ja § 659 koosmõjust neid kõiki ei korda.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

12. Võlgnik leiab määruskaebuses, et tema kohustustest vabastamise menetlust oleks tulnud

algatada, arvestades kuriteo asjaolusid, samuti asjaolu, et võlg summas 16 475 839,26 eurot on

2-18-15977

solidaarvõlg, et võlgnik on võlgasid pankrotimenetluse ajal tasunud ning võlgnik on teinud kõik

endast oleneva, et võlausaldajate nõudeid võimalikult suures ulatuses rahuldada. Kolleegiumi

arvates ei anna eeltoodud võlgniku põhjendused alust maakohtu määruse tühistamiseks.

12.1. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kuni 30. juunini 2022 kehtinud PankrS § 2 ei

sätestanud füüsilisele isikule absoluutset õigust pankrotimenetluse kaudu oma kohustustest

vabaneda. Kuni 30. juunini 2022 kehtinud PankrS § 2 sätestas, et füüsilisest isikust võlgnikule

antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses

ettenähtud korras. Seega selleks, et füüsilisest isikust võlgnikul oleks võimalik kohustustest

vabaneda, peavad olem täidetud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise ja

vabastamise eeldused (vt PankrS 11. ptk). Riigikohus on võtnud seisukoha, et võimalus

vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ei ole eelduslikult iga võlgniku

õigus (vt nt Riigikohtu 5. oktoobri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-16, p 13).

12.2. Võlgnik toob määruskaebuses välja, et kriminaalasjas nr X-XX-XXXX süüdistati teda

KarS § 22 lg 3 – § 3891 lg 2 ja 3 alusel ainelise ja füüsilise kaasabi osutamise eest alusetu

sisendkäibemaksu tekitamisel teiste isikute poolt. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ega pea

pankrotiasja menetlev maakohus tuvastama ega hindama kriminaalasja asjaolusid. Lisaks

asjaolu, et võlgnik oli kuriteost osavõtja (KarS § 22 lg 1 ja 3), mitte täideviija ning kriminaalasi

lahendati kokkuleppemenetluses, ei anna ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks alust ega vähenda isiku süüd kuriteo toimepanemises. Süüteole saab kaasa aidata

üksnes tahtlikult (KarS § 22 lg 3) ning osavõtja vastutab samal alusel, mille järgi vastutab

täideviija (KarS § 22 lg 4). Võlgniku rolli sai kriminaalasja menetlev maakohus arvestada

kriminaalasja lahendamisel ja võlgniku karistust vastavate asjaolude esinemisel kergendada

(KarS § 22 lg 5). Praeguses menetluses ei ole põhjendatud kohustustest vabastamise menetlust

algatada tulenevalt asjaolust, et võlgnik oli kaasaaitaja ega saanud kuriteo toimepanemisest

kasu.

12.3. Samuti ei oma tähtsust asjaolu, et võlg summas 16 475 839,26 eurot on solidaarvõlg. Kui

mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist

(võlaõigusseaduse § 65 lg 1). Võlgniku solidaarvastutus ei anna alust jätta kuni 30. juunini

2022 kehtinud PankrS § 171 lg 2 p 1 kohaldamata.

12.4. Ringkonnakohus ei nõustu ka võlgniku väitega, et tema kohustustest vabastamise

menetlust tuleks algatada, kuna ta on võlga pankrotimenetluse jooksul tasunud ja teinud endast

kõik võlgade võimalikult suures ulatuses tasumiseks. Pankrotihalduri lõpparuandest nähtuvalt

on pankrotimenetluses müüdud ½ suurune mõtteline osa kinnistust (registriosa nr

XXXXXXX), mille müügist laekus pankrotivarasse 40 000 eurot ja C OÜ 100% osalus, mille

müügist laekus pankrotivarasse 25 eurot (tl 155 pöördel). Võlgniku sissetulekust on tehtud

kinnipidamisi kokku summas 3080,57 eurot (tl 155 pöördel). Võlausaldajate nõuded tunnustati

kokku summas 16 515 231,14 eurot (tl 156), võlausaldajatel jäi tunnustatud nõuete eest saamata

kokku 16 478 753,79 eurot (tl 160). Seega on pankrotimenetluses rahuldatud võlausaldajate

nõudeid üksnes 0,22% ulatuses ning seda peamiselt võlausaldajate nõudeid tagava pandieseme

(kinnisasja mõtteline osa) müügist. Eeltoodust tulenevalt ei ole võlgnik ringkonnakohtu

hinnangul võlausaldajate nõudeid olulises osas pankrotimenetluse vältel rahuldanud, mistõttu

ei saa ka sellel võlgniku argumendil kohustustest vabastamise menetlust algatada.

13. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jäävad määruskaebuse menetlemisel

tekkinud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt

ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

2-18-15977

14. Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse kuni 30. juunini 2022 kehtinud

PankrS § 171 lg 5 alusel. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)