2-21-9734/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 16.02.2023.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-9734

Kohtuasi

Pärnu linn, A. H. Tammsaare pst 38 korteriühistu hagi

X ja C vastu ühisvara jagamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 23.12.2021.a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Pärnu linn, A. H. Tammsaare pst 38 korteriühistu

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): Pärnu linn, A. H.

Tammsaare pst 38 korteriühistu (registrikood 80009920,

aadress A. H. Tammsaare pst 38, Pärnu linn, 80016),

lepinguline esindaja Jelena Smorodina (e-post:XXX)

Kostja I: X (isikukood XXXXXXXXXXX, surnud

XX.XX.XXXX)

Kostja II: C (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX,

e-post:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus Pärnu linn, A. H. Tammsaare pst 38 korteriühistu hagis X ja C

vastu ühisvara jagamiseks, kuna isik, kelle vastu ühisvara jagamise hagi esitati, so

X, on surnud ja vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 23.12.2021.a määrus.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2-21-9734

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu linn, A. H. Tammsaare pst 38 korteriühistu (hageja) esitas 17.06.2021.a Pärnu

Maakohtule hagi X (kostja I) ja C (kostja II) vastu ühisvara jagamise nõudes, mida täpsustas

01.07.2021.a ja 01.09.2021.a.

2. Hagiavalduse kohaselt kohustati Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 12.01.2021.a

kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-141065 (maksekäsk) võlgnikku X tasuma Pärnu linn, A.

H. Tammsaare pst 38 korteriühistule põhinõudeid summas 1589,17 eurot ning hüvitama

riigilõivu 47,68 eurot ja menetluskulu 20,00 eurot. Kohtulahendi täitmiseks esitas hageja Pärnu

kohtutäiturile Eha Nikkerile täitmisavalduse 09.02.2021.a, mille alusel algatas kohtutäitur

täitemenetluse nr 173/2021/68 kostja I suhtes. Pärnu kohtutäitur Eha Nikkeri 05.04.2021.a kirja

kohaselt olid kostja I ja II alates 21.02.1987.a kuni 23.08.1999.a abielus ning kinnistusregistri

andmetel on kostja I nimele 28.01.2000.a kinnistamisavalduse alusel 12.04.2000.a sisse kantud

korteriomand (registriosa nr 1305905), asukohaga Pärnu maakond, Pärnu linn Pärnu linn A.H.

Tammsaare pst. 38, mille eriomandi esemeks on eluruum nr 73. Korteriomand on omandatud

kostja I poolt 20.12.1996.a, s.o kostja I ja kostja II abielu kestel ja loetakse nende ühisvaraks.

Kuna kostjal I puudub lahusvara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata ja rahuldada

sissenõudja nõuet, palub hageja TMS § 14 lg 1 alusel jagada kostja I ja II ühisvara kaasomandi

osadeks ja lõpetada nimetatud kinnisasja osas nende ühisomand sissenõude pööramiseks kostja

I osale ühisvarast.

3. Pärnu Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 01.09.2021.a määrusega ning tegi asjas

29.10.2021.a tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi. Kostja II esitas Pärnu Maakohtule

25.11.2021.a kaja, mille maakohus rahuldas 23.12.2021.a määrusega, taastades asja menetluse.

4. Pärnu kohtutäitur Eha Nikker esitas 11.11.2021.a Pärnu Maakohtule ja hagejale õiendi,

milles ta tunnistab oma viga 05.04.2021.a koostatud teate, milles ta kinnitas, et alates

21.02.1987.a kuni 23.08.1999.a oli X abielus C-ga ja korteriomandi eriomandi esemeks olev

eluruum on omandatud X poolt 20.12.1996.a, s.o X ja C abielu kestel, väljaandmisel ning palus

lugeda õigeks, et X abikaasa oli alates 21.02.1987.a kuni 23.08.1999.a Q (isikukood

XXXXXXXXXXX).

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Pärnu Maakohus jättis 23.12.2021.a määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja

kanda. Maakohus määras kindlaks, et kostjatel menetluskulud puuduvad.

6. Määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus TsMS § 423 lg 2 p-le 2, olles asjas kohtutäitur

Eha Nikkeri poolt 11.11.2021.a esitatud õiendi ja rahvastikuregistri kandega alusel seisukohal,

et kuna hagi on esitatud vale kostja vastu, siis ei ole võimalik korteriomandit jagada ja hageja

taotletavat eesmärki hagiga võimalik saavutada ning hagi tuleb jätta läbi vaatamata.

2-21-9734

7. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda ning määras kindlaks, et

kostjatel menetluskulud puuduvad.

Määruskaebus

8. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätkata asja

menetlusega.

9. Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt on hageja nõude esitamise eesmärgiks õige kostja,

so kostja I, osa ühisvarast eraldumine selleks, et oleks võimalik pöörata sellele sissenõuet. Selle

eesmärgi saavutamine on võimalik vale kostja II C õige kostja Q-ga asendamise korral. Peale

kohtumenetluse taastamist ei ole maakohus võimaldanud hagejal taotleda vale kostja II õige

kostjaga asendamist, kuna samal päeval jättis hagi läbi vaatamata, mis on ennatlik.

Menetluse edasine käik

10. Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja määras kostjatele tähtaja sellele

vastamiseks. Kostja II vastas, et temal kaebuse osas seisukoht puudub, kuna ta ei saa asjas

kostjaks olla ning lisas, et tema andmetel on kostja I surnud.

11. Hageja esitas 06.02.2022.a Pärnu Maakohtule taotluse tsiviilasja menetluse peatamiseks

seoses kostja I surmaga ning pärijate ringi väljaselgitamisega, mille maakohus jättis

18.05.2022.a määrusega rahuldamata.

12. Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, on seisukohal, et TsMS § 659, § 657

lg 1 p 4, § 428 lg 1 p 5 ja § 431 alusel tuleb menetlus praeguses asjas lõpetada ning maakohtu

määrus tühistada.

14. TsMS § 428 lg 1 p 5 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui asjas pooleks

oleva füüsilise isiku surma korral vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust. TsÜS § 6 lg 1

kohaselt võivad tsiviilõigused ja -kohustused ühelt isikult teisele üle minna (õigusjärglus), kui

need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Õigusjärgluse aluseks on TsÜS §

6 lg 2 järgi tehing või seadus.

15. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas hageja hagi kostja I ja kostja II vastu ühisvara

jagamise nõudes. Hageja nõudeks on jagada kostja I ja II ühisvarasse kuuluv korteriomand

registriosa nr 1305905 selliselt, et jätta see ½ suuruses mõttelises osas kostja I omandisse ja ½

suuruses mõttelises osas kostja II omandisse ning kohustada kostjaid andma nõusolek

korteriomandi registriosa nr 1305905 teises jaos kehtiva omanikukande kustutamiseks ja uue

kande tegemiseks, mille kohaselt kantakse korteriomandi kaasomanikena ½ suurustes

mõttelistes osas kinnistusraamatusse kostja I ja II. Kostja I suri 21.01.2022.a.

16. PKS § 37 alusel saavad ühisvara jagada abikaasad. Lisaks sellele võib TMS § 14 lg 2 alusel

ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist nõuda ka sissenõudja.

PKS § 39 sätestab, et kui abielu lõpeb ühe abikaasa surmaga, kuulub surnud abikaasa osa

ühisvaras tema pärandvara hulka. Abikaasade ühisvara jagamisele pärast ühe abikaasa surma

2-21-9734

kohaldatakse kaaspärijate kohta pärimisseaduses sätestatut. PärS § 152 lg-test 1, 3 ja 4

tulenevalt võib pärandvara jagamist nõuda iga kaaspärija. Pärandvara jagamisel kohaldatakse

kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kaaspärijad

jagavad pärandvara kokkuleppel. Vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus.

17. Kohtupraktikas on selgitatud, et pärast abielu lõppemist ühe abikaasa surma tõttu ei saa

abikaasade ühisvara enam jagada. Pärandvara jagamise asjades abikaasade ühisvara

perekonnaseaduse sätete järgi ei jagata ning abielu kestel soetatud vara, mille kohta ei ole

sõlmitud abieluvaralepingut või mis ei ole saadud kinke või pärimise teel, tuleb lugeda

abikaasade ühisvaraks, eeldades selle vara osas abikaasade osade võrdsust. Pärandvara

jagatakse pärimisseaduse sätete alusel (vt nt Riigikohtu 13.01.2010.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-151-09, p 12 ja Riigikohtu 18.10.2010.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-10, p 14).

18. Kuivõrd pärast ühe abikaasa surma ei saa abikaasade ühisvara enam jagada, on tegemist

õigussuhtega, mis ei võimalda õigusjärglust ja toob kaasa käesoleva tsiviilasja menetluse

lõpetamise ning maakohtu määruse tühistamise.

19. Ringkonnakohus osundab, et kuigi TsMS § 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse

lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel

sama hagieseme üle, sätestab TMS § 16 lg 1, et enne võlgniku surma alanud täitemenetlus

jätkub tema pärandvara suhtes, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

20. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja õiguskaitse võimalused käesoleva asja menetluse

lõpetamisega ammendatud. Hageja saab oma õiguste edasisel kaitsmisel juhinduda

pärimisseadusest. PärS § 1 lg 1, § 3 lg 1 ja § 4 lg 1 alusel läheb surnud isiku vara (pärand) isiku

surma korral üle pärija(te)le. PärS § 130 lg 1 alusel on pärija kohustatud täitma kõik pärandaja

kohustused.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus

21. TsMS § 173 lg 1 esimene lause sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas

määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või

hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata

või asja menetlus lõpetatakse.

22. Kuna menetluse lõpetamise tõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse, tuleb muuta

ka menetluskulude jaotust. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi

jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib

kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude

väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või

ebamõistlik.

23. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb praeguses asjas menetluskulud jätta TsMS § 162 lg-st 4

tulenevalt poolte endi kanda, kuna kulude hageja kanda jätmine oleks tema suhtes äärmiselt

ebaõiglane. Käesolevas asjas algatas ühisvara jagamise menetluse hagejaks olev võlausaldaja.

Sissenõudja ei saa kohtuväliselt mõjutada ühivara jagamist, mistõttu tema ainsaks võimaluseks

rahuldada nõuet ühivara arvel, on nõuda selle jagamist TMS § 14 lg 2 alusel. Ka kohtupraktikas

on osundatud, et võlgniku osa kindlaksmääramiseks tuleb hagejal kui sissenõudjal vajaduse

korral esitada ühisvara jagamise hagi (TMS § 14 lg 2, PKS § 33 lg 3) (vt nt Riigikohtu

22.02.2017.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-16, p 12). Menetluse lõppemist

2-21-9734

õigusjärgluse puudumisega ei saanud hageja mõistlikult ette näha ega seda asjaolu mõjutada,

nagu ka seda, et kohtutäitur eksib andmete väljastamisel. Maakohus jättis menetluskulud hageja

kanda. Eelnevaid asjaolusid arvestades oleks menetluskulude hageja kanda jätmine tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane. Kuna ringkonnakohus jätab poolte menetluskulud nende enda kanda, ei

määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

24. Ringkonnakohus märgib, et tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kostja II oleks kajalt tasunud

kautsjonit. Juhul kui see siiski nii on, selgitab ringkonnakohus kostjale II, et kaja rahuldamise

korral tagastatakse kautsjon TsMS § 149 lg-te 5 ja 8 alusel avalduse lahendanud kohtu

(praegusel juhul maakohus) määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see

tasuti või tema korraldusel muule isikule. TsMS § 149 lg 9 kohaselt lõpeb kautsjoni tagastamise

nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal kautsjon tasuti, kuid mitte enne menetluse

jõustunud lahendiga lõppemist.

25. Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS § 433 lg-st 1 ja § 178 lg-st 1.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/