2-21-19849/25 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (18)

2-21-19849

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kohtuistungisekretär

Ülle Raag

Margit Paluoja

Määruse tegemise aeg ja

koht

15.02.2023. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-19849

Tsiviilasi

AB

„Lietuvos

draudimas“

avaldus

OÜ-lt

Blank

Konsultatsioonid kahju hüvitamise nõudes

Nõude hind

4734,53 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja:

AB

„Lietuvos

draudimas“

(registrikood:

1100518349) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal

(registrikood 12831829) kaudu; asukoht: Pärnu mnt 141

Tallinn, 11314 Harju maakond); telefon +372 6224550, e-

post: info@pzu.ee

Avaldaja lepinguline esindaja: Arvi Luhakooder 4PS OÜ

(registrikood 12399527), asukoht Kalda tn 30 Tabasalu

Harku vald Harjumaa 76901, telefon +372 5065681, e-post:

arvi.luhakooder@gmail.com

Asjast puudutatud isik: Blank Konsultatsioonid OÜ

(registrikood: 11316120; asukoht: Kõrgemäe tn 19a-2

Viljandi linn, 71005 Viljandi maakond);

Lepinguline esindaja: advokaat Jaanika Reilik-Bakhoff,

Advokaadibüroo

Pallo&Partnerid,

e-post:

jaanika.reilik@pallo.ee

Puudutatud isik: Jõgeva vald Jõgeva linn Suur tn 58

korteriühistu (registrikood 80449205, aadress: Suur tn 58

Jõgeva linn Jõgeva vald 48304 Jõgeva maakond);

Seaduslik esindaja: valitseja BRP Haldus OÜ (registrikood

10906871).

Lepinguline esindaja: Merike Valgmäe, Merike Valgmäe

Õigusbüroo OÜ (registrikood 12408261, aadress: Suur tn 18a

Jõgeva linn Jõgeva vald 48306 Jõgeva maakond), telefon

5697 3130, e-post: info@mvoigusburoo.ee

2 (18)

RESOLUTSIOON

Jätta Blank Konsultatsioonid OÜ vastu esitatud avaldus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud avaldaja kanda.

2. Mõista AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalilt (registrikood 12831829) Blank

Konsultatsioonid OÜ (registrikood 11316120) kasuks menetluskulude katteks

välja 3327 (kolm tuhat kolmsada kakskümmend seitse) eurot 63 senti.

3. Välja mõista AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalilt Blank Konsultatsioonid OÜ

kasuks viivis punktis 2 välja mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses

ettenähtud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu)

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Esitatud avaldus ja avaldaja nõuded

1. AB „Lietuvos draudimas“ esitas 20.12.2021. a Tartu Maakohtule avalduse (tl 1-5) OÜ-

lt Blank Konsultatsioonid kahjuhüvitise 4734,53 eurot nõudes. Avaldaja taotleb

puudutatud isikult viivise väljamõistmist kahjuhüvitiselt, viivise summa seisuga

20.12.2021 on 12,45 eurot, samuti viivise väljamõistmist põhinõudelt alates 21.12.2021

VÕS § 113 lg.1 sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Avaldaja taotleb

puudutatud isikult veel võla sissenõudmiskulu 40 eurot väljamõistmist, sellelt kulult

viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg.1 määras kuni sissenõudmiskulu täieliku

tasumiseni,

avaldaja

menetluskulu

väljamõistmist

ja

viivise

väljamõistmist

menetluskulult alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulu täieliku

tasumiseni.

Hüvitisnõude aluseks on järgmised asjaolud:

1.1.Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil Suur tn 58-10

Jõgeval. On sõlmitud kindlustusleping omavastutusega 200 eurot. Kindlustusvõtjaks

on Lxxxxxxx Vxxxxxx. 05.09.2021 sai avaldaja kahjuteate, mille kohaselt avastas

kindlustusvõtja reisilt tulles oma korteris veekahjustuse- ülevalt on tulnud vett.

Veeplekid on kahes toas. Kindlustusvõtja esitas fotod korteri nr. 10 nähtavatest

veekahjustustest. Kindlustusvõtja tegi korteriühistule päringu kahju põhjuse kohta,

millele vastas BRP Halduse OÜ, et veekahju on saanud alguse korterist nr. 13, kus

augusti alguses lekkis radiaatori õhutuskraan. Avaldaja vaatas kahjustada saanud korteri

üle, koostas vara ülevaatuse akti. Kahjustada on saanud korteri nr. 10 toa lagi, seinad

ja laminaat ning elutoa lagi, seinad ja laminaat. Tubades on vajalik aluspõrandate

kontroll. Avaldaja esindaja pildistas korteris nähtavad kahjustused, fotod on lisatud

kahjunõude avaldusele.

1.2. Kindlustustööde OÜ tegi korteri nr. 10 remondiks hinnapakkumise summas

4934,53 eurot. Avaldaja hinnangul oli hinnapakkumises näidatud kulud vajalikud ja

mõistlikud. Kindlustustööde OÜ parandas korteris nr. 10 kahjustused, esitas avaldajale

3 (18)

remondiarve summas 4734,53 eurot, mille avaldaja hüvitas. Omavastutus 200 eurot jäi

kindlustusvõtja kanda.

1.3. Avaldaja esitas puudutatud isikule, kes on korteriomandi nr. 13 omanik

Sxxxxxxxxx elamus, kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Puudutatud isik

kahjunõudega ei nõustunud ja kahju ei hüvitanud.

1.4. Avaldajal on puudutatud isiku vastu kahju hüvitamise nõue summas 4734,53 eurot.

Avaldajale on kahju hüvitamise nõue üle läinud VÕS § 492 lg.1 alusel, kuna avaldaja

on kindlustusandja, kellele on üle läinud kahjustada saanud korteriomaniku nõue. Kuna

veekahju on alguse saanud puudutatud isiku korterist, on puudutatud isikuks

korteriomandi Jõgeva, xxxxxtn xxxxx omanik.

1.5.Korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest tulenevate kohustuste

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab nõuda VÕS § 115 lg.1 alusel.

Korteriomanike ühisusest tuleneb eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui

kaasomanike vahel. Kuna korteriomandi- ja korteriühistuseadusega on reguleeritud ühe

korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju

tekitamine, ei kohaldata hüvitisnõude alusena KrtS § 31 kõrval teisi sätteid, s.h.

deliktiõiguse sätteid. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik

kasutada õiguskaitsevahendeid ja nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju

hüvitamist VÕS § 115 lg.1 alusel.

1.6. Avaldaja hinnangul on käesoleval juhul täidetud kõik kahju hüvitamise nõude

eeldused VÕS § 115 lg.1, § 103 lg.1, § 127 lg.1, lg.2, lg.4, § 128 järgi: teine

korteriomanik on kohustust rikkunud, ta vastutab kohustuse rikkumise eest, kahju on

hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga, rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik

seos.

Puudutatud isik on kohustust rikkunud- ta oleks pidanud vältima teisi kaasomanikke

kahjustavat asjaolu ehk veekahju endale kuuluvas korteris. Korteriomanikul on

kaasomanikuna kohustus tagada, et kaasomandi ese oleks sellises korras, millest ei

tekiks kellelegi kahju. Puudutatud isiku vastutus ei sõltu rikkumise viisist, vaid

rikkumise faktist, hoolsuskohustust saab rikkuda nii tegevuse kui ka tegevusetusega.

Veeleket ja selle tagajärgi sai ära hoida puudutatud isik, kelle mõjusfääris asub

lekkekoht. Korteriomanikul on kohustus hoida korras nii oma eriomandi eset kui ka

aidata kaasa kaasomandi eseme korrashoiule ehk et tal on ka kaasomandi alalhoiu

kohustus.

Puudutatud isik vastutab kohustuse rikkumise eest, tema rikkumist saab eeldada.

Avaldaja on tõendanud, et veekahju on saanud alguse Jõgevaxxxxxxtn xxxxx korterist.

Vastutusest vabanemiseks peab korteriomanik (puudutatud isik) tõendama, et kahjustav

asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud

või on tema rikkumine vabandatav. Kohustuse rikkumisel vastutab korteriomanik

sõltumata süüst.

Kannatanud korteriomanikule on tekkinud kahju: korter nr. 10 on veeuputuse tagajärjel

saanud kahjustada. Korteris nr.10 said kahjustada kahe toa laed, seinad ja

laminaatpõrandad. Kahju tuleb hüvitada ulatuses, milles puudutatud isik kahjustada

saanud korteriomaniku vara kahjustas. Puudutatud isikul oli mõistlikult võimalik ette

näha,

et

veekahju

korral

võib

vesi

tungida

gravitatsiooni

mõjul

läbi

ehituskonstruktsioonide ja kahjustada teist kaasomanikku. Kahju suurus on 4734,53

eurot ehk korteri nr. 10 kahjustuste parandamise kulu. Parandamise kulust 200 eurot jäi

omavastutusena korteriomaniku kanda.

Puudutatud isiku käitumise (ta ei vältinud korterisisest veekahju) ja kindlustatud korteri

omanikul tekkinud kahju (läbi lae voolanud veest tekkinud kahjustused) vahel on

4 (18)

põhjuslik seos. Kui puudutatud isiku korteris ei oleks vesi põrandale ja sealt edasi

kindlustatud korterisse voolanud, ei oleks ka kahju tekkinud.

Avaldaja nõuab kahju 4734,53 eurot hüvitamist ja viivise maksmist alates 09.12.2021,

kuna avaldaja nõudis puudutatud isikult kohtuväliselt kahju hüvitamist 08.detsembriks

2021. Lisandub sissenõudmiskulude ja õigusabikulude hüvitamise nõue.

1.7.Avaldaja oma 06.07.2022.a menetlusdokumendis (tl.143-146) jääb esmases

avalduses esitatu juurde, rõhutades, et korteriomanikul, kelle vastu on nõue esitatud, on

nii korteriomandi eriomandi korrashoiu kohustus kui ka kaasomandi alahoiu kohustus.

Kaasomandi alalhoiu kohustus tähendab eelkõige keeldu kaasomandi eset lõhkuda või

rikkuda, samuti kohustust jälgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda

ja viivituseta teavitada korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või

kahjustumise ohust. Avaldaja kordab, et käesoleval juhul saab korteriomaniku poolset

kohustuse rikkumist eeldada.

1.8. Kohtuistungitel 19.12.2022 ja 09.01.2023 jäi avaldaja oma seniste seisukohtade ja

väidete juurde.

1.9.Lõpseisukohtades 18.01.2023 (tl.13-17 IIkd) palub avaldaja mõista puudutatud

isikult Blank Konsultatsioonid OÜ välja 4734,53 eurot kahjuhüvitisena. Muus osas,

s.h. nõude eeldused ja põhjendused jääb avaldaja varem esitatu juurde.

2. Puudutatud isik Blank Konsultatsioonid OÜ (edaspidi: korteriomanik) avaldust ja tema

vastu suunatud nõuet õigeks ei võta, leides, et tegemist on olukorraga, kus

korteriomaniku vastu on pahatahtlikult esitatud kahjunõue eesmärgiga vältida ise kahju

kandmist. Korteriomanik viitab, et praegusel juhul langeb kokku nii kahju tegelikkuses

kandnud isik (avaldaja) kui ka kahju lõppjärgus hüvitama kohustatud isik ehk samuti

avaldaja. (Korteriomaniku 25.02.2022.a menetlusdokument tl.77-79, lisad tl.80-87 Ikd).

2.1.Korteriomanik kinnitab, et temale kuulub korter, millest sai alguse veekahju

tekkimine, see sai alguse kaasomandiosast ehk radiaatori õhutusventiilist, mis

kuulub kaasomandisse teiste korteriomanikega ja selle hoolduse eest vastutab

korteriühistu. Korteriomanikul ei ole õigust ise radiaatori õhutusventiili parandada.

Tehnosüsteemide korrashoiukohustus lasub korteriühistul.

2.2.Korteriomaniku korteris elab üürnik, kes hommikul ärgates teavitas koheselt

korteriühistut tekkinud olukorrast ja korteriühistu saatis töömehed viga

likvideerima. Avaldaja ei ole mingil moel tõendanud, et korteriomanik on rikkunud

hoolsuskohustust. Ka korteriühistu ise on võtnud õigeks, et tegemist on nende

vastutusalaga ja nemad peavad kahju hüvitama (kirjavahetus korteriühistu ja

avaldaja vahel tl.80-86 Ikd). Korteriühistu on pöördunud oma kindlustusseltsi

poole, et viimane vastutuskindlustuse raames hüvitaks kahju. Paraku on vastav

vastutuskindlustuse andja avaldaja, kes ei soovinud oma kohustust täita ja alustas

käesolevat pahatahtlikku menetlust. Käesoleval juhul langevad kokku avaldaja ja

korteriühistu vastutuskindlustuse andja. Kui sellist olukorda poleks, oleks kahjud

kindlustusandjate vahel hüvitatud ja vaidlus puuduks.

2.3.Vastutuskindlustus on olemas ka korteriomanikul, kellel on palutud kahju hüvitada,

kuid korteriomaniku vastutuskindlustusandja on vastanud, et korteriomanik selle

kahju eest ei vastuta (Swedbank vastus tl.87 Ikd).

2.4.Korteriomanik ei ole käitunud seadusevastaselt, ta teavitas viivitamatult

korteriühistut tekkinud kahjust. Korteriomanikul puudus igasugune mõistlik

võimalus ära hoida kaasomandisse kuuluva küttesüsteemi purunemist, selle eest

vastutavad riskivastutuse korras kõik kaasomanikud. Korteriomanik leiab, et

menetlusse tuleb kaasata korteriühistu KrtS § 34 lg.3 alusel, kes esindab kõiki

kaasomanikke. Korteriomanik peab tõenäoliseks, et korteriühistu ei saa ise kahju

5 (18)

õigeks võtta ja välja maksta, kuna siis vastutuskindlustuse andja ehk avaldaja seda

kahju ei hüvitaks (avaldaja soovitus korteriühistule nõudele vastu vaielda).

2.5.26.07.2022.a menetlusdokumendis (tl.149-152 Ikd) palub korteriomanik kahju

hüvitamisel kahjuhüvitisest maha arvata saadava kasu VÕS § 127 lg.5 alusel.

Korteriomanikul puudub ülevaade, millises seisukorras eelnevalt olid kahjustada

saanud ruumid ja millal oli seal varasemalt remonti tehtud, sellekohaseid andmeid

ei ole avaldaja esitanud. Korteriomanik kordab, et ta ei ole rikkunud oma kohustust,

kuna korteris elav üürnik on leket märgates teavitanud korteriühistut sellest

viivitamatult. Korteriomanik ega tema korteris elav üürnik ei ole kaasomandi eset

kahjustanud ja sellega leket põhjustanud, kuid samal ajal ei ole ta hoolduskohustust

täites jäänud ka passiivseks, kuna on täitnud üürniku vahendusel endal lasuvat

teavitamiskohustust. Ka korteriühistu on kinnitanud oma vastutust ja sellega on

korteriomanik juba tõendanud, et tema ei ole kahju tekkimises süüdi.

2.6. Korteriomanik jääb selle juurde, et kõnealune küttesüsteemi osa kuulub

kaasomandi hulka ja avaldajal puuduvad tõendid korteriomaniku kohustuse

rikkumise kohta, mistõttu ei saa korteriomanikult kahju hüvitamist nõuda.

Kahjunõue saaks olla põhjendatud kas korteriühistu või kõigi omanike vastu

korteriühistu kaudu. Kui tegemist oleks ka solidaarvõlgnikega korteriomaniku ja

korteriühistu näol, ka siis tuleks nõue esitada KrtS § 34 lg.3 järgi korteriühistu

vastu.

2.7.Korteriomanik leiab, et tegemist on võlasuhte poolte (avaldaja ja korteriühistu)

kokkulangemisega,

kuna

korteriühistu

oli

pöördunud

avaldaja

kui

vastutuskindlustusandja poole kahju hüvitamise avaldusega, kuid avaldaja ei

keeldunud kahju hüvitamisest viitega vastutuskindlustuse puudumisele.

2.8.30.11.2022.a menetlusdokumendis (tl.157-158, 160-161) korteriomanik kinnitab

varemöeldut ja taotleb enda vande all ülekuulamist.

2.9.05.01.2023.a menetlusdokumendis (tl.231-235 Ikd) on korteriomanik seisukohal, et

täitmata on kõik kahjunõude eeldused. Korteriomanik ei ole oma kohustust

rikkunud, seda kinnitavad ka korteriühistu poolt esitatud tõendid. Korteriomanik

kutsus lekke tekkimisel viivitamatult abi, abi saabus (korteriühistu poolt) ja kahju

likvideeriti. Korteriomaniku enda korteris mingit veekahju ei tekkinud. Kui sellest

juhtumist oleks veekahju tekkinud, siis oleks see pidanud tekkima ka

korteriomaniku enda korteris (korteris nr. 13). Kuna korteriomanik ei ole oma

kohustust rikkunud, ei saa ta ka selle eest vastutada. Avaldaja on jätnud tõendamata

kahju tekkimise põhjusliku seose ja kahju ulatuse. Korteriühistu on avaldajale küll

algselt vastanud, et korteris nr. 13 vahetati radiaatori õhutajat ja see võib olla korteris

nr 10 tekkinud veekahjude põhjuseks, aga kindlalt seda väita ei saa. Korteriomanik

kirjeldab esitatud tõenditele tuginedes, et veeprobleeme oli majas teisigi, s.h.

korteris nr. 10, kus see avastati samal päeval kui radiaatori õhutaja leke korteris nr.

13. Korteriomanik viitab, et avaldaja ei ole ise midagi teinud selleks, et kahju

põhjust ja põhjuslikku seost välja uurida- ta ei ole kordagi avaldanud soovi korterit

nr. 13 ehk seda korterit, millest kahju väidetavalt alguse sai, vaatama minna.

Korteriomanikul endal puudus aga võimalus tõendeid koguda ja korterit nr. 10

vaatamas käia, kuna ta sai tema vastu esitatavast nõudest teada alles siis kui kahju

korteris nr. 10 oli juba likvideeritud. Tekkinud kahju ei ole hõlmatud kaitse

eesmärgiga, kuna korteri nr. 10 seisukord enne kahju tekkimist ei ole jätkuvalt teada.

Kaitse-eesmärgiga ei ole kaetud remont, mida korteri nr. 10 omanik nagunii

parasjagu tegi. Korteriomanik esitab tõendi (tl.235 Ikd) selle kohta, et korteris nr.

10 vahetati augustis 2021 kanalisatsioonitoru. Puudub võimalus hinnata esitatud

6 (18)

piltide alusel, kus kahju tekkis ja miks peaks see olema seotud ülemise korteri kuu

aega tagasi aset leidnud õhutuslekkega.

2.10.Nõude esitamine korteriomaniku vastu ei ole põhjendatud, seadusandja on

näinud selleks ette KrtS § 34 lg.2, lg.3, käesoleval juhul tulnuks nõue esitada lg.3

alusel korteriühistu vastu.

2.11. Esitatud tõenditest nähtub, et avaldajal on korteriühistuga sõlmitud

vastutuskindlustuse leping, avaldaja langeb kokku tegeliku kahju hüvitajaga ehk

korteriühistu vastutuskindlustusandjaga. Korteriomanik leiab, et avaldaja ei ole

kasutanud oma menetlusõigusi heauskselt, on rikkunud TsMS § 200 lg.1, lg.2, kuna

korteriühistu vastutuse korral peaks avaldaja ise selle kahju kandma. Korteriomanik

leiab, et tegemist on temale tahtliku kahju tekitamisega vastuolus VÕS § 6 lg1, lg.2,

TsMS § 138 lg.1, lg.2 sätetega, mistõttu mistahes vastutuse aluste olemasolul tuleks

temalt jätta kahju välja mõistmata VÕS § 6 lg.2, § 140 lg.1 alusel.

2.12. Lõppseisukohtades 20.1.2023 (tl.23-26 IIkd) jääb korteriomanik varem

esitatud seisukohtade juurde, palub jätta avalduse rahuldamata ja kõik

menetluskulud avaldaja kanda. Korteriomanik jääb selle seisukoha juurde, et ükski

kahju hüvitamise nõude eeldustest ei ole käesoleval juhul täidetud. Korteriomaniku

hinnangul on avaldaja, hoolimata esitatud tõenditest ja korteriühistu väidetest, et

vastutus õhutuskraani rikke eest langeb korteriühistule, jäänud paindumatult ja

pahatahtlikult korteriomaniku vastu esitatud nõude juurde. Korteriomanik ei ole

ühtki endal lasuvat kohustust rikkunud, avaldaja ei ole tõendanud, et korteris nr. 10

05.septembril 2021 leitud kahjustused on tekkinud seoses korteris nr. 13 ´kuu aega

tagasi vahetatud radiaatori kraaniga. Kui selline seos leidubki, on selline kraani

katkiminek käsitatav vääramatu jõuna ja selle vahetamine oleks korteriühistu

kohustus. Puudub põhjuslik seos korteri nr. 10 omanikule tekkinud kahju ja

korteriomaniku vahel, ka ei ole avaldaja nõutavast kahjuhüvitisest maha arvestanud

kasu, mille on korteri nr. 10 omanik kindlustushüvitise läbi saanud. Avaldaja nõue

tulnuks esitada KrtS § 34 lg.2, lg.3 kohaselt. Avaldaja on nõuet esitades käitunud

pahauskselt ja avaldus tuleb jätta rahuldamata ka VÕS § 140 lg.1, § 6 lg.2 kohaselt.

3. Kohus määrusega 08.04.2022 kaasas puudutatud isikuna Jõgeva vald Jõgeva linn xxxx

tnxxx korteriühistu (edaspidi: korteriühistu). Korteriühistu on menetluses esitanud

seisukohad, millest tulenevalt ei ole nõude eeldused täidetud, avaldus tuleb jätta

rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

3.1.28.04.2022 menetlusdokumendis (tl.97-98 Ikd) märgib, et avaldaja nõude esitajana

on ka korteriühistu valitseja kindlustusandja. Kindlustusobjektiks on xxxxx tn xx

elamu, kindlustuskaitse hõlmab muuhulgas veeavariid. Kohtueelselt avaldaja

keeldus korduvalt arvestamast korteriühistu valitseja arvamusega, et tegemist on

korteriomanike kaasomandis oleva küttesüsteemi osaga, mille eest vastutab

korteriühistu ning et avaldaja peaks arvestama kindlustushüvitise korteriühistu

kindlustuslepingu alusel. Avaldaja kui kahju tegelikkuses kandnud isik langeb

kokku kahju lõppjärgus hüvitama kohustatud isikuga ja võlasuhe võib olla

lõppenud VÕS § 206 alusel kokkulangemisega. Korteriühistu leiab, et avaldaja ei

ole käitunud avaldust esitades hea usu põhimõttest lähtuvalt. Samas esitab

korteriühistu ka sisulised seisukohad. Korteriühistule jääb arusaamatuks, miks

nõuab

avaldaja

kahjuhüvitist

koos

käbemaksuga,

avaldaja

on

käibemaksukohustuslane ja saab sisendkäibemaksu tagasi arvestada.

3.2. Kahjustatud isik sai remonditööde teostamise tagajärjel uue viimistluse tubades.

Kahjustatud isikul võib olla tekkinud kasu, kui ta sai varasemaga võrreldes väga hea

viimistluse tubades. Kasu tuleb VÕS § 127 lg.5 alusel kahjuhüvitisest maha

7 (18)

arvestada, kahjuhüvitist võib VÕS § 140 lg.1 alusel ka vähendada. Korteriühistu

leiab, et kasu, mille kahjustatud isik sai remonditööde tulemusena, tuleb

kahjuhüvitisest maha arvestada. Nõude eeldused ei pruugi olla täidetud, tõendamata

on teise korteriomaniku (s.t. puudutatud isiku) kohustuse rikkumine ja vastutus

rikkumise eest, avaldus tuleb jätta rahuldamata. Korteriühistu esitab tõenditeks

kindlustuspoliisid (tl.100-139 Ikd).

3.3.Vastuseks kohtu kirjale ja küsimustele teatab korteriühistu (tl.147-148 Ikd), et

kaasatud on kõik asjasse puutuvad menetlusosalised, korteriühistul on huvi jätkata

tema valitseja ja kindlustusandja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali vahelist

võlasuhet ja kindlustuslepingut.

3.4.30.12.2022.a

menetlusdokumendiga

(tl.180-181)

taotleb

korteriühistu

dokumentaalsete tõendite asja juurde võtmist nii nagu ta taotles juba 19.12.2022.a

kohtuistungil. Korteriühistu esitab väljavõtte programmist xxxxxtn xx elamus

registreeritud taotluste ja probleemide kohta, millega tõendada korterite nr. 10 ja 13

omanike või üürnike väljakutsete tegemise aega ja sisu (tl.183-197 Ikd). xxxxx tn

xx korteriomanike kirjalik otsus 06.04.2021 (tl.198-223 Ikd) ja majanduskava

(tl.224 Ikd), millega tõendada, et korteriühistul oli piisavalt rahalisi vahendeid

süsteemide

hooldamiseks,

raha

koguti

ka

küttesüsteemide

plaaniliseks

tehnohoolduseks. Korteriühistu valitseja vastutuskindlustuse poliis (2l.225-228

Ikd), millega tõendada, et korteriühistu tegevusvastutus oli kindlustatud, s.h.

kindlustatud kaasomanike omavaheline vastutus seoses kaasomandi ühisest

haldamisest tuleneva kahju tekitamisega ühele või mitmele kaasomanikule. SanJaan

OÜ selgitus (tl.229-230 Ikd) xxxx tn xx väljakutse kohta augustis 2021.

3.5.Lõppseisukohtades 20.01.2023 (tl.20-22 IIkd) leiab korteriühistu, et avaldaja nõue

puudutatud isiku I (ehk korteriomaniku) vastu on tõendamata. Tõendamata on

kohustuse rikkumine korteriomaniku poolt ja tõendamata on ka põhjuslik seos.

Korteriühistu on seisukohal, et korteriomanik ei ole oma kohustust rikkunud.

Avaldaja etteheide, et korteriomanik ei ole teatanud korteriühistule, et tema korteris

on kaasomandiosa esemel mingisugune puudus, millega oleks vaja tegeleda on

alusetu. Juhtumist tuleb teavitada siis, kui midagi on juhtunud. Korterites asuvaid

küttesüsteemide radiaatorite automaatõhutajaid ei hooldata ennetavalt. Radiaatori

automaatõhutaja ei ole seade. See keeratakse radiaatori külge ja kui tekib leke,

vahetatakse välja. Mitte ükski tõend ei kinnita avaldaja viiteid, nagu oleks tegemist

korteriomaniku poolse rikkumise või lõhkumisega. Korteriomanik on kirjalike

tõenditega ja juhatuse liikme ütlustega kohtuistungil tõendanud, et korteriomanik

ei ole kaasomandi alalhoiu kohustust rikkunud ja sellega on korteriomanik

vastutusest vabanenud. Korteriomanik on temal lasuva vastutuse eelduse ümber

lükanud. Täielikult on tõendamata põhjuslik seos. Korteriühistu on esitanud tõendi

(väljavõtted Arhibus programmist), millest järeldub, et kahju ei ole tekitanud

puudutatud isik I ehk korteriomanik. Korteriühistu on seisukohal, et avaldaja

esitatud fotodega kahjustatud korteri kohta on tõendatud, et kahjustatud korteril

puudus isegi keskmise kvaliteediga siseviimistlus. Pärast kindlustusandja (ehk

avaldaja) tellitud remonti sai korteriomanik aga uue siseviimistluse. Seega on alus

kahjuhüvitisest maha arvata kogu kasu VÕS § 127 lg.5 alusel või vähendada

kahjuhüvitist VÕS § 140 lg.1 alusel nullini. Korteriühistu leiab ka, et avaldaja on

menetluses korduvalt ebaõigesti väitnud, et korteriühistu ei ole sõlminud

vastutuskindlustuse lepingut. Avaldaja pidi teadma nõuet kohtule esitades, millised

lepingud on tal korteriühistu kasuks sõlmitud. Avaldaja on keeldunud korduvalt

arvestamast ka korteriühistu seisukohtadega, et tegemist on korteriomanike

kaasomandis oleva küttesüsteemi osaga, mille eest vastutab korteriühistu ja

8 (18)

kindlustushüvitist tuleks arvestada korteriühistu kindlustuslepingu alusel.

Korteriühistu leiab, et avaldaja on rikkunud VÕS § 6 ja TsÜS § 138 sätteid, mis

keelavad oma õiguste kuritarvitamise. Korteriühistu palub jätta avaldus

rahuldamata ja kõik menetluskulud avaldaja kanda.

4. Kohus pidas kohtuistungid 19.12.2022 ja 09.01.2023, kus nii avaldaja, korteriomanik

kui ka korteriühistu esitasid oma seisukohti kinnitavaid väiteid.

5. Kohus kirjaga 05.07.2022 (tl. 140 Ikd) ja kirjaga 10.11.2022 (tl.153-154 Ikd) selgitas

menetlusosalistele asjas tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendamiskoormist.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Käesolevas asjas on menetlusosaliste vahel vaidlus isegi selles, milliste asjaolude osas on poolte

vahel vaidlus. Kohtule esitatu ja menetlusosaliste seisukohtade alusel puudub asjas vaidlus

järgmiste faktiliste asjaolude üle:

-

Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud aadressil xxxx tn xx Jõgeva asuva

korteriomandi nr. 10. (poliis tl.9-10 Ikd), kinnistusraamatu väljavõte (tl.1-3 Ikd).

Poliisi kohaselt on kindlustusvõtja omavastutus 200 eurot.

-

05.09.2021 teavitas xxxx tnxxxxxx korteriomanik, et avastas korterist veekahjustuse

(tl.11 Ikd).

-

Kindlustustööde OÜ tegi korteri nr. 10 remondiks hinnapakkumise summas 4934,53

eurot, millest tööde maksumus 4112,11 eurot, käibemaks 822,42 eurot (tl. 14 Ikd).

Kindlustustööde OÜ koostas tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (tl.15), esitas arve

summas 4734,53 eurot (tl.17 Ikd), avaldaja on tasunud tehtud tööde eest 4734,53 eurot

(tl.18 Ikd). Summa 4734,53 eurot sisaldab endas taastamistööde maksumust 3945,44

eurot ja käibemaksu 789,09 eurot.

-

Puudutatud isik I (käesolevas kohtulahendis märgitult: korteriomanik) on aadressil xxxx

tn xx Jõgeva asuva korteriomandi nr. 13 omanik osaühing BLANK

KONSULTATSIOONID, omandiõigus alates 03.04.2012.a. (tl.19 Ikd).

Kohtumenetluse käigus on pooled ühetaolisel seisukohal ka selles, et kütteradiaator koos selle

juurde kuuluvaga on kaasomandi ese.

Kohus lahendab kohtuvaidluse TsMS § 613 lg.1 p.1 alusel hagita menetluse korras.

Menetlusosalised on avaldaja, kellele kui kindlustusandjale on VÕS § 492 lg.1 alusel läinud

üle kindlustusvõtja nõue kolmanda isiku vastu, ja puudutatud isik I (korteriomanik). Kohus

kaasas puudutatud isikuna II korteriühistu. xxxx tn xxxxx korteriomanikku ei ole kohus

menetlusosalisena kaasanud, kuna selle korteriomaniku nõude on omandanud õigusjärglane,

kes osaleb selle korteriomaniku asemel menetluses (Riigikohus 2-18-13649 p.22). Kohtu

küsimusele kirjas 05.07.2022 (tl.140) selle kohta, kas kõik vajalikud menetlusosalised on

kaasatud, leidsid osalejad, et kõik vajalikud isikud on kaasatud.

6. Kohus, lahendades vaidlust, käsitleb kahju hüvitamise nõude eeldusi järgmises

järjekorras:

Kas puudutatud isik I (korteriomanik) on oma kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg.1); kas

puudutatud isik I (korteriomanik) vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg.1); kas

avaldajale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg.1, § 128) ja kas kahju on hõlmatud rikutud

kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg.2); kas rikkumise ja tekkinud kahju vahel on

põhjuslik seos (VÕS § 127 lg.4); muud asjas vaidlust tekitanud küsimused (hüvitisesummale

9 (18)

käibemaksu lisamine, korteriühistul vastutuskindlustuse olemasolu, võlasuhte poolte

kokkulangemine).

6.1.Kas puudutatud isik I (Suur tn 58-13 korteriomanik) on oma kohustust rikkunud.

Avaldaja nõue põhineb eeldusel, et xxxxxtn xx korteris nr xx tekkis veekahju põhjusel, et

xxxx tn xx korteris nr. xxx mis asub korteri nr. xx kohal, toimus veeleke. xxxx tn xxxxx korteri

omanik teatas 05.09.2021 kindlustusandjale järgmist (tl.11 Ikd teade varakahjust): ülevalt on

tulnud vett. Vee plekid on laes kahes toas, mööda akent voolanud. Toimumise kuupäev:

05.09.2021. Klient tuli koju reisilt ja avastas, et ülemisest korrusest on vesi voolanud korterisse.

06.09.2021 kell 1:22 (PM) on xxxx tn xxxxx korteriomanik teatanud korteriühistu valitsejale

(tl.12 Ikd): käesoleval aadressil on juhtunud veekahjustus, mille on põhjustanud ülemisel

korrusel asuv korter. Eile avariinumbril helistades saadeti välja santehnik Jxxx Lxxxxxxe, kes

käis viiendal korrusel asuvat korterit kontrollimas ning ütles, et hetkel on vead likvideeritud.

Uputus, mis sai alguse radiaatorist, toimus ca kuu aega tagasi. Kuna ma ise ei viibinud antud

perioodil korteris, avastasin kahjud alles eile, 05.09.

Korteri nr. xxxxx omanik kirjutab korteriühistu valitsejale, et kindlustusjuhtumi

vormistamiseks on vaja teada järgmisi andmeid ja on kopeeritud kindlustusandja kirjast, et

vajalik on näha infot kahju põhjustaja kohta (kas KÜ vastutusvaldkond või korteri number,

kust leke alguse sai). Korteriühistu valitseja vastus selle peale (tl.12 Ikd), et… 05.09.2021

santehnik käis kohapeal olukorda kontrollimas, vaadati üle ka korter xxxx tn xxxxx, aga sel

hetkel leket korteris ei tuvastatud. Korteris xx vahetati augusti alguses radiaatori õhutajat, kuna

see lekkis. Võib eeldada, et see võib olla korteris xxx tekkinud veekahjude põhjuseks, aga

kindlalt seda väita ei saa. Elamu küttesüsteem on kaasomandis.

Kohtule on esitatud väljavõte programmist Arhibus (tl.184-197 Ikd), millel rida 11 töö

tellimise kuupäev 9.08.2021 töö kirjeldus „xxxxxxxxxx radikas tilgub“.

Puudutatud isiku I xxxxxxxxxxxxxx korteriomaniku) Blank Konsultatsioonid OÜ juhatuse

liige Txxx Bxxxx andis kohtuistungil 19.12.2022.a tunnistajana vande all ütlusi (kohtuistungi

protokoll tl.170 Ikd 02:11:17-02:23:09), et korteris elasid pikaaegsed üürnikud. Tunnistajale

tuli teavitus, et korterisse oli olnud väljakutse lekke tõttu. Radiaatori ventiil oli kuskilt vett läbi

andnud, oli tekkinud leke. Tunnistaja ei tea, kas oli kedagi uputatud või mitte, aga kohale oli

kutsutud spetsialist, kes läks seda likvideerima. Tunnistaja suhtles üürnikuga, kes ütles, et kõik

on korras ja koristatud, mingeid kahjustuse jälgi korteris ei ole, pandi uus ventiil. Tunnistaja

korteris veekahju sellest ei tekkinud, tunnistaja käis hiljuti korterit vaatamas, kõik oli korras.

Tunnistaja enda kindlustusandja soovis korterisse saada, tunnistaja ei tea, et teise korteri

kindlustus oleks küsinud korterit näha, tunnistaja oleks näidanud. Tunnistaja ei tea, kas käiakse

korterites regulaarselt ventiile hooldamas või kontrollimas. Tunnistaja korteris oli selline

juhtum esmakordne. See detail oli radiaatoril juba enne kui tunnistaja korteri ostis aastal 2012.

Korteris elasid pikaaegsed ja vastutustundlikud üürnikud.

Korteriühistu esitas kohtule SanJaan OÜ juhatuse liikme Jxxx Lxxxxxxx selgituse (tl.229-230)

xxxxxxx elamu väljakutse ja töö teostamise kohta. JxxxxLxxxxxxx käis xxxxxtn xx korteris

xx väljakutsel koheselt kui tuli teade veelekkest, mis on tekkinud radiaatori õhutajast.

Radiaator, mille õhutaja lekkis, asus kõige väiksemas toas. Oli näha, et radiaatori

automaatõhutaja lekib, radiaatori vahetus läheduses põrandal oli sel hetkel veeloik suurusega

umbes 0,50x1,0m. Jxxx Lxxxxxxx võttis radiaatoril lekkiva automaatõhutaja ära, asendas

uue automaatõhutajaga. Kontrollis pärast üle, kõik oli korras, lekkeid ei olnud. SanJaan OÜ

juhatuse liige kirjutab: korteris asuvaid küttesüsteemide radiaatorite automaatõhutajaid ei

hooldata ennetavalt. Hooldatakse elamu küttesüsteeme, s.h. kontrollitakse vee- ja

püstakukraane 2-4 korda aastas, et need töötaksid.

10 (18)

Seega vahetati korteri nr. xx lekkiv automaatõhutaja uue vastu lekke tekkimise päeval

09.08.2021.a.

Neist tõenditest tuleneb, et korteris nr xx tekkinud radiaatori automaatõhutaja lekkest teavitati

korteris elava üürniku poolt korteriühistut koheselt lekke tekkimisel ja korteriühistu oma

lepingupartneri (SanJaan OÜ) kaudu reageeris sellele samuti koheselt. Spetsialist tegi vajalikud

tööd: küttesüsteem tühjendati, lekkiv automaatõhutaja vahetati, pärast seda lekkeid ei olnud.

Kohale saabunud spetsialist on andnud ülevaate olukorrast lekkiva radiaatori juures: radiaatori

juures põrandal veeloik, selle suurus. Neist tõenditest järeldub, et radiaatori õhutaja lekkest

ei olnud tekkinud suuremat veevoolu ega uputust.

Programmi Arhibus sissekandest 05.09.2021.a (rida 8) nähtub, et sel kuupäeval on sissekanne:

korter xx suure toa mööda seina on jooksnud vesi, tapeet ja värv pundunud, (kohapeal pidevalt

ei ela, teevad remonti), lekke avastasid 05.09.2021, siis vett enam ei tulnud. Jxxx käis kohal,

krt xx oli kuiv, kuid arvatavasti on olnud leke siis kui krt xx kuu tagasi vahetati õhutajat ja

enne seda oli leke, mille krt xx omanikud avastasid 05.09.2021.

Selline sissekanne tähendab, et 05.septembril ehk päeval, mil korteris xx veekahjustus avastati,

puudusid ülemises korteris ehk korteris xx veekahjustused, need puuduvad ka hiljem (praegu).

6.1.1.Korteriomaniku kohustuste allikad.

Korteriomaniku kohustused seoses temale kuuluva korteriomandiga tulenevad KrtS §-st 12

lg.-st 2, mis sätestab: Korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes

korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.

KrtS

§

lg.1

p.1

järgi:

Korteriomanikul

on

õigus:

1) kasutada eriomandi eset oma äranägemise järgi niivõrd, kui see ei ole vastuolus seadusega

või kolmanda isiku õigustatud huviga;

KrtS § 31 lg.1 p.1 sätestab: Korteriomanik on kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning

seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele

ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; AÕS § 72 lg.5 sätestab: Kaasomanikul on õigus

nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks

vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt

hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.

Need korteriomaniku kohustusi ette nägevad sätted tähendavad kokkuvõttes, et

korteriomanikul on kohustus hoida korras ja kanda hoolt nii korteriomandi eriomandi eset

(KrtS § 4 lg.1 tähenduses) kui ka hoida alles ja kanda hoolt kaasomandi eseme eest, s.h.

kaasomandi eseme eest, mis jääb eriomandi piiresse (KrtS § 4 lg.3 mõttes). Kohus leiab, et

sellised korrashoiu ja alalhoiu kohustused, mis korteriomanikul lasuvad, kujutavad endast nn

lahtise loeteluga kohustusi, mis võivad seisneda nii tegevuses aga ka tegevusetuses ehk

passiivses kohustuses hoiduda kaasomandi eseme kahjustamisest. Iga korteriomandi eriosa

piiresse jäävad ka kaasomandi osad, mis on vajalikud korteriomanike ühiseks kasutamiseks,

selline kaasomandi osa on näiteks küttesüsteem, millest eriomandi piiresse jäävad radiaatorid,

aga ka torustik. Riigikohus on olnud seisukohal, et korteriomaniku kaasomandi alahoiu

kohustus tähendab eelkõige keeldu kaasomandi eset lõhkuda või rikkuda, samuti kohustust

jälgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitada

korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust (2-18-13649 p.16).

Kohus on seisukohal, et ka käesolevas asjas tuleb lähtuda Riigikohtu poolt juba varasemalt

(näiteks lahendis nr. 3-2-1-107-15, p.13) võetud seisukohast, et korteriomandite ühiseks

kasutamiseks vajalikud seadmed, mis on üks tervik ega saa olla jaotatud osadeks, on

korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, kas need asuvad korteriomandi reaalosas või

mitte.

11 (18)

Kohtu hinnangul on käesolevas asjas esitatud tõenditega tõendatud, et korteri nr. xx reaalosa

piires asuva kaasomandieseme hulka kuuluvat radiaatori automaatõhutajat ei olnud lõhutud

ega rikutud. Selline järeldus tuleb teha SanJaan OÜ juhatuse liikme kirjeldusest, mille

spetsialist on andnud kohapealse olukorra ülevaatusel: „Oli näha, et radiaatori automaatõhutaja

lekib…“. Kohus märgib, et tööd teinud spetsialist kirjeldab olukorda, nähtut ja oma tegevust

detailselt ja täpselt, olukorra ja automaatõhutaja kirjelduses ei sisaldu sõnu „katki, murdunud,

lõhutud“ vms.

Uuritud tõenditest nähtub ka, et korteri xx korteriomanik (tema eest üürnik KrtS § 31 lg.5

kohaselt) on omanud ülevaadet seisukorrast korteris ja viivituseta teavitanud korteriühistut

kahju tekkimise ohust ehk rikke (õhutaja lekkimise) tekkimisest. Kuna kohale saabunud

spetsialist SanJaan OÜ-st on fikseerinud üksnes väikese veeloigu põrandal, kinnitab see, et

korteris viibinud üürnik ongi reageerinud viivituseta ja abi on saabunud lühikese aja jooksul.

Selline tõendatud faktiline olustik korteris nr. xx lükkab ümber eelduse, et korteriomanik ei

ole täitnud kaasomandi alalhoiu kohustust või on mingil viisil kaasomandi eset kahjustanud,

rikkunud või lõhkunud. Kohus märgib, et ehkki korteriomaniku kohustused kaasomandi eseme

alalhoidmisel ja selle seisukorra jälgimisel on nn lahtise loeteluga kohustused, mille hulka

kuulub mistahes aktiivne või passiivne kohustus, peavad need võimalikud loetlemata

kohustused ja kaasomanikult oodatavad tegevused olema siiski korteris elavale isikule

äratuntavad ja arusaadavad- äratuntavad, et tegemist on seisukorra halvenemisega või

arusaadavad, et tegemist on kahju tekkimise ohuga. Kohtule esitatud asjaoludest tuleneb, et

korteris elas pikaaegne ja vastutustundlik üürnik, mistõttu ei ole alust asuda seisukohale, et isik

hoolimatult või pahatahtlikult jättis reageerimata (teatamata) radiaatori automaatõhutaja

seisukorra halvenemisest kui see äratuntavalt avaldus. Et küttesüsteemide radiaatorite

automaatõhutajate seisukorrale ennetavat reageerimist (hooldust) ei teostata, kinnitab ka

vastava ala spetsialist oma selgituses.

Kohus on seisukohal, et avaldaja osutus kohtuistungil 09.01.2023 (01:48:29 tl.9 IIkd) sellele,

et ta soovib uurida tõendit, millega tõendatakse, et puudutatud isik ei ole kohustust rikkunud,

kuid seda tõendit ei ole, mistõttu ei ole teada, mida puudutatud isik (korteri xx omanik) tegi või

tegemata jättis, ei ole piisav, et lugeda rikkumine toimunuks (eeldus, et puudutatud isik on

kohustust rikkunud, realiseerunuks). Korteriomanikule ei saa ette heita tegevusi või nende

puudumist või reageerimisi või reageerimise puudumist, mille vajadus ei ole mõistlikule

täisealisele isikule äratuntav või mille vajadus ei ole arusaadav.

Seetõttu ei ole alust etteheitel, et korteriomandi nr. xx omanik on oma kohustust rikkunud ja

VÕS § 115 lg.1 eeldus ei ole täidetud.

6.2.Kas puudutatud isik I (korteriomanik) vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115

lg. 1).

Kohus on teinud kindlaks, et puudutatud isik I ehk korteriomandi nr. xx omanik ei ole oma

kohustust rikkunud. VÕS § 115 lg.1 sätestab: Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja

koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud

kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui

kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

Kuna puudub VÕAS § 115 lg.1 sätestatud kahju hüvitamise eeldus, ei saa rääkida

korteriomaniku vastutusest tekkinud kahju eest.

Kohtumenetluse käigus on pooled ühetaolisel seisukohal selles, et kütteradiaator koos selle

juurde kuuluvaga on kaasomandi ese. Kaasomandi esemeks olev keskküttesüsteem on

korteriühistu vastutusalas. Riigikohus on olnud seisukohal, et korteriühistu kohustus on hoida

kaasomandis olev küttesüsteem sellises korras, et sellest ei teki lekkeid (2-19-9543 p.18).

12 (18)

Korteriühistu on käesolevas menetluses esitanud tõendid selle kohta, et nii korteriühistu kui

selle valitseja on teinud kõik endast oleneva seoses küttesüsteemi hooldamisega. 2021.aastaks

kehtestatud majanduskavast nähtub (tl.198-223 Ikd), et korteriühistul oli 2021.aasta alguseks

piisav pangakonto jääk (8061,43 eurot), oli piisav remondifondi jääk (10209,09 eurot), koguti

tehnohoolduse tasu (tl.224 Ikd tulp 1 rida 2), mille arvelt toimub küttesüsteemide plaaniline

tehnohooldus. Korteriühistul oli piisavalt rahalisi vahendeid süsteemide hooldamiseks. Kord

aastas toimub elamu, s.h. tehnosüsteemide ülevaatus, mille tulemused kajastatakse

majanduskavas. Majanduskavale on lisatud ülevaade elamu seisukorrast (tl.224 Ikd pöördel),

millest

nähtub

kinnisvarahalduri hinnang.

Selle järgi

on elamu

veesüsteemi,

kanalisatsioonisüsteemi ja küttesüsteemi seisukord mitterahuldav.

Et küttesüsteemi, s.h. radiaatorite seisukord oli korteriühistu hallatavas elamus vilets, järeldub

puudutatud isiku Blank Konsultatsioonid OÜ juhatuse liikme ütlustest kohtuistungil selle kohta,

et radiaatoril olev detail (ventiil või haisupunn) oli radiaatoril juba siis kui Blank

Konsultatsioonid selle korteri ostis aastal 2012. See tähendab, et kaasomandi osaks olev

küttesüsteem oli kasutusel pikka aega ilma selle detaile vahetamata. Sellises olukorras on lekete

tekkimine pigem tõenäoline kui juhuslik. Korteriühistu on alates lekke tekkimisest

teadasaamisest olnud seisukohal, et „xxxx tn xxxxx kahjujuhtum on korteriühistu

vastutusalas“, palume tühistada korteriomanikule esitatud kahjunõue ning katta see

korteriühistu kindlustuse alt. Sellise tekstiga kirja saatis korteriühistu valitseja 22.detsembril

2021 kell 10:35 kindlustusandja varakahjukäsitlejale (tl.82-83 Ikd). Enne seda saadeti

kindlustusandjale kahjunõue korteriühistu poolt juba 24.11.2021 (tl.85), seejärel 25.11.2021

(tl.83-84). Kindlustusandja on keeldunud lugemast kahju hüvitajaks korteriühistut

(25.11.2021.a 12:13 e-kiri tl.84), esitades põhjenduseks muu hulgas, et „Kohtupraktika kohaselt

sellisel juhul eeldatakse korteriomaniku poolset rikkumist, mis on nõude esitamisel väga

oluline lihtsustus“.

KrtS § 12 lg.1 sätestab: Korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja

täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu.

KrtS § 34 sätestab: (1) Korteriomandite eset valitsetakse seadusest, korteriühistu põhikirjast,

korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes.

(2) Korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu.

Riigikohus on lahendis 2-18-13649 p.17 olnud seisukohal, et ka korteriühistu võib vastutada

kahju hüvitamise eest, kui on tuvastatud, et on rikutud mõnda korteriomandite kaasomandi osa

eseme valitsemisega seotud kohustust, mida korteriomanikud täidavad KrtS § 12 lg 1, § 34 lg-

te 1 ja 2 kohaselt korteriühistu kaudu (korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise

kohustus). Korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustus tähendab eelkõige

korteriomanike ühist ning korteriühistu kaudu täidetavat kohustust tagada korteriomandite

kaasomandi osa eseme korrashoid, remont ja korteriomanditeks jaotatud ehitise säilitamine ja

hoidmine korteriomanike määratud seisukorras.

Käesolevas asjas on tõendatud, s.h. korteriühistu esitatud tõenditega, et korteriomanike

kaasomandi osa eseme (küttesüsteemi, millest lähtus tekkinud veekahju) seisukord oli

mitterahuldav. Sellistel asjaoludel on küttesüsteemi lekkest lähtunud veekahju eest vastutav

korteriühistu ja nõue tuleks esitada KrtS § 34 lg.1, lg.2 korras korteriühistule. Sama seisukohta

on jaganud käesolevas menetluses ka korteriühistu ja korteriomanik ehk mõlemad puudutatud

isikud. Ehkki kohus on menetluses käsitlenud nõude tekkimise aluseid ja küsimust võimalikust

vastutajast, ei saa kohus omaalgatuslikult suunata nõuet isiku vastu, kelle vastu pole seda

esitatud. Asja lahendamisel tuleb arvestada, et hüvitise saab välja mõista üksnes sellelt

menetlusosaliselt, kellelt seda on nõutud. (Riigikohus asjas 2-18-13649 p.23).

13 (18)

6.3.Kas avaldajale on tekkinud kahju ja kas see on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-

eesmärgiga.

Avalduse kohaselt on tekkinud kahju suuruseks 4734,53 eurot ehk korteri nr. xx remonditööde

maksumus (omavastutus 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda). Kahju hüvitamine toimub VÕS

§ 132 sätete alusel- hüvitamisele kuuluvad asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku

väärtuse vähenemine. Korteri nr. xx siseviimistlus sai kahjustada ja korterit oli võimalik

parandada. Avaldaja on kahju suuruse tõendamiseks esitanud tõendid- hinnapakkumine (tl.14

Ikd), tööde üleandmise-vastuvõtmise akt tl.15 Ikd, arve summale 4734,53 eurot (tl.17 Ikd),

maksekorraldus kindlustushüvitise väljamaksmise kohta (tl.18Ikd), kohtuväline kahjunõue

(tl.20 Ikd), vara ülevaatuse akt (tl.13 Ikd). Vara ülevaatus on teostatud xxxx tn xxxxx

15.septembril 2021.a pärast 5.septembri 2021 juhtumit. Siin on fikseeritud juhtumi põhjus,

arvatav süüdlane „Radiaatori õhutusventiili leke ülemises korteris nr. xx“. On esitatud kahju

kirjeldus. Niiskuskahjustustega on: tuba- lagi, tapeeditud seinad, laminaat, elutuba: lagi,

tapeeditud seinad, laminaat. Tubades vajalik aluspõrandate kontroll. Tekkinud kahju

tõendamiseks on esitatud fotod (tl.27-65 Ikd).

Puudutatud isik I (korteriomanik) ja puudutatud isik II (korteriühistu) vaidlevad vastu avaldaja

nõudele, mille kohaselt on kahju hulka arvatud kogu korteri remondikulu, mille tulemusena sai

korter nr. xxx laitmatu siseviimistluse. Korteriühist oma esimeses menetlusdokumendis

28.04.2022 p.7, p.8 (tl.97-98 Ikd) on seisukohal, et kahjustatud isikule on tekkinud kasu, kui

ta sai tubades võrreldes varasemaga väga hea viimistluse. Ei ole teada, millal kahjustatud

korteris viimati remonti tehti. Kahjuhüvitisest tuleb maha arvata kasu, mis kahjustatud isik sai

remonditööde tulemusena.

Puudutatud isik I 26.07.2022.a menetlusdokumendis p.2.1. (tl.149 pöördel) osutab, et avaldaja

ei ole esitanud andmeid, millises seisukorras olid kahjustada saanud ruumid varem ja millal

seal viimati remonti tehti, kahjuhüvitisest tuleb maha arvata avaldaja põhjendamatu

rikastumine.

Kohus kohtuistungil 19.12.2022 (tl.167 Ikd 00:58:55- 01:45:44) käsitles igakülgselt

menetlusosalistega kahju tekkimise ja selle suuruse tõendamise küsimust, s.h. selgitas

tõendamiskoormist, et kahju suuruse tõendamine on avaldaja ülesanne. Avaldaja esitas

vastuväite kohtu otsustusele tõendamiskoormise jagamise kohta. Kohus lahendas vastuväite

(01:17:47).

Kohus on selgitanud vajadust arvestada kahju hüvitamise nõude esitamisel VÕS § 127 lg.5

sätetega kirjas 05.07.2022 (tl.140 Ikd) ja 10.11.2022 (tl.153 Ikd), s.h. viimases kirjas

selgesõnaliselt osutades, mida kahju hüvitamise nõude esitamisel ja tõendamisel arvestada.

Kohus andis võimaluse esitada seisukohti ja tõendeid.

Esitatud tõenditest tuleneb, et avaldaja kindlustusandjana on välja maksnud korteri nr. xx

remondi maksumuse ja sellega on tal väljamakstud summa ulatuses tekkinud kahju.

VÕS § 127 lg.2 sätestab: Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei

olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise

kohustus tekkis.

VÕS § 127 lg.5 sätestab: Kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud

isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui

kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga.

Avaldaja on esitanud kohtule tõendid (fotod), millelt nähtub, et korteris nr. xx ei ole seintel

tapeeti (numbrid e-toimikust: foto 1, 145418, 145608, foto 11, foto 7 jt) ja et korteris tehakse

remonti (foto 7). See on kooskõlas korteriühistu poolt esitatud tõendiga, väljavõte programmist

Arhibus, milles rida 8 on sissekanne 05.09.2021 xxxx tn xxxxx: suure toa seina mööda on

14 (18)

jooksnud vesi, tapeet ja värv pundunud (kohapeal pidevalt ei ela, teevad remonti). Kohus

nõustub puudutatud isiku I ja puudutatud isiku II väidetega selle kohta, et kahjustatud korteris

puudus enne väidetava veekahju tekkimist keskmise kvaliteediga siseviimistlus. Fotolt 11

nähtub, et isegi ukseavad on avatud ja näha on paigaldamisseisukorras soojustus. Tegemist oli

remondiolukorras korteriga, millel olulises osas siseviimistlus puudus. Pärast kindlustusandja

tellitud remonti on korteris uus siseviimistlus, mille käigus on eemaldatud senine ja paigaldatud

uus parkett, tapeeditud seinad ja tehtud muud tööd.

Olukorras, kus korteris olid seinad tapeetimata ja tapeet paigaldati kahju heastamise tööde

käigus, on kahjustatud isik saanud kasu- uue siseviimistluse ja säästnud selle tegemise kulud.

VÕS § 132 lg.3 järgi Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise

mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja

väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva

paragrahvi lõikele 1.

Sellises olukorras, kus kahju hüvitamise nõue on esitatud kõigi remonditööde kogumaksumuse

ulatuses, tuleb VÕS § 132 lg.3 alusel mõistlike kulude kindlaksmääramiseks kahju hüvitist

vähendada vähemalt nende kulude võrra, mida kahju saanud korteriomanik säästis ehk nende

tööde maksumus (kulud), mida ei olnud seal ennegi tehtud.

Riigikohus on lahendis nr. 2-18-13649 p.19 öelnud: Kolleegium leiab, et KrtS § 12 lg 2 ning

AÕS § 72 lg 5 teise lause ja § 75 lg 1 järgi on kahjustatud korteriomanikule hüvitatavaks

kahjuks (vt otsuse p 18) eelkõige kahjustatud korteriomaniku korteriomandi eriomandi eseme

ning tema ainukasutusse antud kaasomandi eseme senise seisundi taastamiseks mõistlikult

vajalikud kulud (s.o ehitise osade parandamine, asendamine ja siseviimistlus).

Seega: Kahjuhüvitis peab katma kulud, mis on vajalikud korteriomandi senise seisundi

taastamiseks. Avaldaja esitatud fotode alusel on kindlakstehtav, et kahjustatud korteri senine

seisund ei olnud vähemalt keskmise kvaliteediga siseviimistlus. See oli remondijärgus ja

osalise siseviimistlusega korter, mistõttu senise seisundi taastamiseks ei ole alust kahjuhüvitist

välja mõista taotletud ulatuses.

6.4. Kas rikkumise ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos.

Kohus on eespool p.6.1. ja 6.2. teinud kindlaks, et avaldaja ei ole oma kohustust rikkunud ja

ta ei vastuta tekkinud kahju eest. Seetõttu ei ole alust asuda kindlaks tegema põhjusliku seose

olemasolu või puudumist puudutatud isiku I tegevuse (rikkumise) ja tekkinud kahju vahel.

Kohus on seisukohal, et korteriühistu valitseja esindaja kiri kindlustusandjale (tl.12 Ikd)

13.september 2021 kell 13:55, milles tekst: „Korteris xx vahetati augusti alguses radiaatori

õhutajat, kuna see lekkis. Võib eeldada, et see võib olla korteris 10 tekkinud veekahjude

põhjuseks, aga kindlalt seda väita ei saa. Elamu küttesüsteem on kaasomandiosa.“, ei ole

tõendus ega kinnitus tegeliku põhjusliku seose kohta. Kohtule on esitatud ja kohus on eespool

käsitlenud tõendeid, millest nähtub, et 09.08.2021, mil korteri nr. 13 radiaatori

automaatõhutaja lekkis, oli korteris nr. xx radiaatori lähedal maas veeloik suurusega umbes

0,5x1,0m. Leke kõrvaldati koheselt, pärast lekkeid ei olnud. Ka 05.09.2021, mil tuli teade

korterist xx vee läbijooksu kohta, kontrolliti korterit nr. xx ja seal oli kõik kuiv. Radiaatori

automaatõhutaja lekkimisest tekkinud veeloik suurusega 0,5x1,0m ei ole veeuputus, mis tooks

kaasa massiivse vee läbijooksu.

Kohtule esitatud tõenditest (väljavõte Arhibus programmist tl.184-197 Ikd, korteriühistu

30.12.2022.a. seisukoha lisa 2 e-toimikus) nähtub, et samal päeval, 09.08.2021, mil korteris

nr. xx lekkis radiaatori automaatõhutaja, on esitatud ka teade korterist nrxxxx (vt rida 12

Arhibus programmi väljavõttel), milles kirjas: helistas korter xx. WC-vannitoa remondi käigus

15 (18)

avastatud, et kanalisatsioonitorustik on mõrane ja lekib. Paluti üle vaadata. Info edastatud

Jxxxxxxx

Neist tõenditest järeldub, et samal päeval, kui teatati korteri nr. xx lekkivast automaatõhutajast

(09.08.2021), teatati ka korteri nr. xx kanalisatsioonitoru lekkimisest, mis avastati remondi

käigus. Järelikult oldi korteris nr. xx kohal 09.08.2021 ja suur vee läbijooks korterist nr.xxx

pidanuks koheselt ilmnema. Tegelikult teatati vee läbijooksust alles 05.09.2021. Lõhkine

kanalisatsioonitoru korteris nr. xx vahetati augustis 2021 (akt tööde üleandmise-vastuvõtmise

kohta august 2021 ja lisa aktile tl. 235 Ikd), mis tähendab, et ka kanalisatsioonitoru vahetamise

ajal augustis 2021 oldi korteris nr. xx kohal. Ometigi teatati vee läbijooksust alles 05.09.2021.a.

Sellised asjaolud ja tõendid ei võimalda teha järeldust selle kohta, et esineb põhjuslik seos

korteris nr. xx tekkinud veekahju ja korteris xxxtoimunud radiaatori automaatõhutaja

lekkimise vahel.

Kohus küsitles kohtuistungil 19.12.2022 avaldajat teemal, kas kohtueelses menetluses on teine

pool keeldunud kahju tekkimise kindlaks tegemisele kaasa aitamast (01:38:36-01:43:04 tl.169

Ikd). Avaldaja ei ole pöördunud korteri nr xx omaniku poole kahju tekkimise asjaolude

kindlakstegemiseks.

6.5. Muud asjas vaidlust tekitanud küsimused (hüvitisesummale käibemaksu lisamine,

korteriühistul vastutuskindlustuse olemasolu ja võlasuhte poolte kokkulangemine).

Korteriühistu on tõstatanud küsimuse avaldaja kahjuhüvitise nõudest koos käibemaksuga.

Avaldaja on käibemaksukohustuslane ja saab sisendkäibemaksu tagasi arvestada. Avaldaja on

esitanud tõendid (tl.146, 163 Ikd) selle kohta, et ta on registreeritud piiratud

käibemaksukohustuslasena

alates

01.05.2015.

Piiratud

maksukohustuslasel

ei

ole

sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Kindlustusteenust ei maksustata käibemaksuga (KMS

§ 16 lg.2 p.1).

Asjas on tõendatud, et korteriühistu Jõgeva maakond xxxxxx vald xxxxxx linn xxxxxxn xx

esindaja (valitseja) on BRP Haldus OÜ (tl.88 Ikd). BRP Haldus OÜ on sõlminud

kindlustuslepingu kindlustusandjaga AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (tl.100-117, 118-

136 Ikd). See tähendab, et avaldaja on ka korteriühistu valitseja kindlustusandja.

Kindlustusobjektiks on ka xxxxx tn xx asuv elamu (tl.101 pöördel Ikd), kindlustuskaitse

hõlmab ka veeavariid.

Avaldaja on sellele korteriühistu väitele vastu vaielnud (avaldaja 06.07.202022.a

menetlusdokument tl.143-144 Ikd) p.4, esitades väite, et vastutuskindlustust ei ole

kindlustusvõtja soovinud. Korteriühistu esitas 30.12.2022.a menetlusdokumendiga

kindlustuspoliisi nr. 3865290434 (tl.225-226 Ikd) koos kindlustusobjektide nimekirjaga tl.227-

228, mille hulgas BRP Haldus OÜ valitsetav xxxx tn xx korterelamu. Kindlustuspoliisi

eritingimustest nähtuvalt on kindlustatud kaasomanike omavaheline vastutus seoses

kaasomandi ühisest haldamisest… tulenevalt õigusvastase kahju tekitamisega ühele või

mitmele kaasomanikule. Kindlustusandja on AB „„Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal ehk

avaldaja. Kohus märgib, et käesolevas menetluses on viiteid sellele, et avaldaja olemine

menetluses osaleva korteriühistu kindlustusandjaks, on mõjutanud avaldaja menetlusotsustusi.

Sellele on juhtinud tähelepanu mõlemad puudutatud isikud oma menetlusdokumentides.

Korteriühistu on märkinud, et võlasuhe võib olla lõppenud VÕS § 206 alusel seoses

kokkulangemisega ( 28.04.2022.a menetlusdokument p.3). Kohus küsis selle kohta seisukohad

menetlusosalistelt

(kohtu

05.07.2022.a

kiri).

Korteriühistu

teatas

(26.07.2022.a.

menetlusdokument), et tal on huvi jätkata võlasuhet selle kindlustusandjaga ja kohus asus

seisukohale, et tegemist ei ole võlasuhte lõppemisega kokkulangemise tõttu, kuna eksisteerib

VÕS § 206 lg.1 teises lauses nimetatud õigustatud huvi (kohtu 10.11.2022.a kiri).

16 (18)

AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus Blank Konsultstsioonid OÜ vastu jääb

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg-tele 1, 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus

ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kulude jaotuse alusel

kindlaks kohtuotsuses kui nende kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist.’

Käesolev asi on lahendatud hagita menetluses.

TsMS § 172 lg.7 sätestab: Kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu,

võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on

põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib

algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud

avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus jätab avalduse rahuldamata, seega jäävad menetluskulud avaldaja kanda.

Asjas on menetluskulude nimekirja esitanud avaldaja ja puudutatud isik I (korteriomanik).

Korteriühistu on teatanud, et tal ei ole menetluskulusid, mida esitada.

Kohus määrab kindlaks puudutatud isiku I menetluskulude rahalise suuruse.

Korteriomaniku esindaja advokaat Jaanika Reilik-Bakhoff (Advokaadibüroo Pallo

&Partnerid) esitas menetluskulude nimekirja 20.01.2023 (tl.27-30 IIkd). Menetluskulude

nimekiri sisaldab Blank Konsultatsioonid OÜ-le osutatud õigusteenuse kulu kogusummas

3452,32 eurot (summa käibemaksuta), millele lisandub sõidukulu istungile 15,30 eurot.

Esindaja tunnihind on 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Menetluskulude nimekirjas

kinnitatakse, et kõik tööaruandes loetletud tegevused ja kulud on kantud seoses tsiviilasja 2-

21-19849 lahendamiseks, õigusabi kasutamine sellises mahus on olnud vajalik ja põhjendatud.

TsMS § 177 lg.4 alusel taotletakse viivise väljamõistmist hüvitatavatelt menetluskuludelt.

Esindaja on täiendanud oma menetluskulude nimekirja 27.01.2023.a menetlusdokumendis,

lisades sellele ajakulu 30 minutit, rahaliselt 70 eurot, seoses avaldaja menetluskulude nimekirja

kontrollimisega ja selle kohta seisukoha koostamisega. Kokku puudutatud isiku I

menetluskulud 3537,62 eurot.

Kohus käsitleb siinkohal õigusteenuse kulu selle komponentide lõikes. Korteriomaniku

esindaja tunnitasu on 140 eurot, lisandub käibemaks. Esindaja ajakulu selles menetluses on

olnud 24 tundi 31 minutit. On esitatud loetelu õigusteenuse hulka kuuluvate tegevustega

kuupäevade kaupa, mille hulgas ka kohtuistungitel osalemine 19.12.2022 ja 9.01.2023, suhtlus

korteriühistuga seoses kanalisatsioonitoru vahetusega, istungi helisalvestise ositi kuulamine.

On lisatud hüvitis sõidule kulunud aja eest rohkem kui 50 km kaugusele 20 eurot ja sõidukulu

19.12.2022.a kohtuistungile sõidu eest marsruudil Tartu- Jõgeva-Tartu analoogselt riigi

õigusabi kulude hüvitamisele iga läbitud kilomeetri kohta 0,15 eurot.

TsMS § 175 lg.1 järgi mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Menetluskulu kindlaksmääramine on kohtu kaalutlusotsus, mille juures kohus hindab esmalt

esindaja tunnitasu suurust. Riigikohus lahendis 2-19-10324 on öelnud, et TsMS § 175 lg 1

tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab

nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike

menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra

17 (18)

korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks

vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja

asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle

sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (p.19). Hinnates käesolevas

menetluses Blank Konsultatsioonid OÜ esindaja tööühiku hinda, s.o. tunnitasu põhjendatust

ja vajalikkust, lähtub kohus esindaja poolt esitatud menetlusdokumentide sisust ja kasutatud

argumentidest. Kohus peab esindaja tunnitasu 140 eurot põhjendatuks.

Esindajal on kulunud Blank Konsultatsioonid OÜ-le õigusteenuse osutamiseks aega 24 tunni

31 minuti ulatuses, mis koosneb järgmistest tegevustest: olukorraga tutvumine ja õiguslik

analüüs, kohtule esialgse vastuse koostamine ja saatmine, konsultatsioon kliendiga

(telefonikõned, kirjad, olukorra selgitamine kliendile), Tutvumine kohtu määrusega, kirjadega,

avaldaja ja korteriühistu poolt esitatud menetlusdokumentidega, asjas viidatud kohtupraktikaga

tutvumine, vastuse koostamine kohtule, lisade komplekteerimine ja esitamine, kohtu nõudele

vastuse koostamine, taotluse koostamine aj esitamine kohtule, ettevalmistus kohtuistungiks,

kohtuistungil

osalemine

(kaks

kohtuistungit),

suhtlus

korteriühistuga

seoses

kanalisatsioonitoru vahetusega, istungi helisalvestise kuulamine ja täiendava seisukoha

koostamine, lõppseisukohtade teeside koostamine, redigeerimine ja esitamine, menetluskulude

nimekirja koostamine ja esitamine.

Kohus peab kõiki loetletud tegevusi asjas põhjendatuteks. Menetluse käigus on nähtunud, et

esindaja on ennast kurssi viinud faktilise olukorra ja asjaoludega, on seostanud õigusnorme

kohaselt faktiliste asjaoludega. Samas leiab kohus, et ajakulu mõnedele tegevustele on olnud

ülemäärane ja kohus peab põhjendatuks vajalikku ajakulu vähendada. Nii on esindaja ajakulu

tegevusele 25.02.2022.a „Vastuse koostamine kohtule, lisade komplekteerimine ja esitamine“

2 tundi 30 minutit. Sellele on eelnenud vajalikke tegevusi 2 tunni 20 minuti ulatuses. Kohus

hindab, et põhjendatud ajakulu menetlusdokumendi „Täiendav vastus avaldusele“, mis

koosneb sisust 2,5 lehekülge, koostamiseks on 2 tundi. Seejuures arvestab kohus, et selle

menetlusdokumendi koostamisele on eelnenud 2 tundi 20 minutit ettevalmistavaid tegevusi ja

kokkuvõttes on selle dokumendi valmimisele kulunud aeg 4 tundi 20 minutit (koos

ettevalmistavate tegevustega) proportsioonis dokumendi mahu ja sisuga.

Tegevusele 4.01.2023 (suhtlus korteriühistuga seoses kanalisatsioonitoru vahetusega, istungi

helisalvestise kuulamine ja täiendava seisukoha koostamine), mille ajakulu on olnud 3 tundi,

loeb kohus põhjendatuks ajakulu 2 tundi 30 minutit. Ehkki vastus on kohaselt struktureeritud

ja sisukas, on selles esitatud seisukohad esindajalt kõlanud juba eelnenud kohtuistungil, ka on

esindaja ise viibinud kohtuistungil ja kuulnud- näinud seal toimunut, mistõttu põhjendatud

ajakulu 2 tundi 30 minutit. Tegevused 19.01.2023 ja 20.01.2023 (kohtuteeside kirjutamine,

redigeerimine ja esitamine, menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine) kokku

ajakuluga 3 tundi loeb kohus põhjendatuks 2 tundi 30 minutit (teesid 2 tundi, menetluskuludega

seonduv 30 minutit).

Kohus loeb põhjendatuks ka hüvitise sõidule kulunud aja eest (analoogia alusel riigi õigusabi

korras hüvitatavaga) ja sõidukulu advokaadibüroo asukohast Tartust Jõgevale ja tagasi,

läbitud vahemaa 102 km, hinnaga 0,15 eurot km, 15,30 eurot. Kokku põhjendatud ajakulu 23

tundi 1 minut, tunnihinnaga 140 eurot, tasu 3222,33 eurot. Lisandub 20 eurot sõidule kulunud

aja eest ja 15,30 eurot sõidukulu ehk kokku 3257,63 eurot. Kohus loeb põhjendatuks ka

avaldaja menetluskulude nimekirja kontrollimisele, seisukoha koostamisele ja esitamisele

kulunud aja 30 minutit, mille eest tasu 70 eurot. Kokku õigusteenuse tasu ja kulu 3327,63 eurot.

Hageja taotleb TsMS § 177 lg.4 alusel, et menetluskuludelt tuleb tasuda viivist menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

18 (18)

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Avaldajalt kuulub puudutatud isik I Blank Konsultatsioonid OÜ kasuks väljamõistmisele

menetluskulu 3327,63 eurot, lisandub viivise väljamõistmine.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik