3-21-2290/47 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. veebruar 2023. a, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2290

Haldusasi

AS Generaator kaebus Keskkonnaameti 18.06.2021 kirja nr 6-

5/21/11390-2 õigusvastasuse tuvastamiseks, alternatiivselt

tühisuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – AS Generator, seaduslik esindaja Jan Niilo, volitatud

esindajad Britta Retel ja Allar Jõks

Vastustaja – volitatud esindajad Meelis Järvemägi, Aimar

Rakko, Kaili Viilma, Märt Holtsmann, Siret Punnisk ja Elina

Leiner

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 17.03.2023 a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaamet jättis 18.06.2021 kirjaga nr 6-5721/11390-2 (dtl 149 jj) kooskõlastamata Saesaare

elektrijaama kinnistute ja nende lähiala detailplaneeringu.

1. DP kooskõlastamise kohustus tuleneb PlanS v.r. § 17 lg 2 p-st 3 ja LKS § 14 lg 1 p 5 ja § 21 lg-st

1. Kooskõlastamata jätmise õiguslikud alused on PlanS § 17 lg 4, VeeS § 32 lg 1, LKS § 14 lg 2 ja

„Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala kaitse-eeskirja § 1 lg 1 p-d 1 ja 2.

2. Planeeringualasse jäävad mh Saesaare elektrijaam ja pais. Valdav kõlvikuline koosseis on

metsamaa. DP-ga nähakse ette hüdroenergia kasutamine elektri tootmise eesmärgil, koos

sanitaarvooluhulga tagamisega ja kalapääsu rajamine. DP p 3.1.1. sätestab, et on ette nähtud

rekonstrueerida olemasolevat liigveelasku ja pinnaspaisu ning rajada kalapääs, mille üheks

tehnilise lahenduse variandiks on KSH-s pakutud kruvikalapääs.

3. Kooskõlastamisel on tähtsust omavateks asjaoludeks:

a.

Planeeritav ala asub Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala Ahja jõe piiranguvööndis, kus

reguleerib tegevust kaitse-eeskiri. Liikidena kaitstakse mh loodusdirektiivi II lisas nimetatud

paksukojalist jõekarpi (Unio crassus), harilikku hinki (Cobitis taenia) ja

harilikku võldast (Cottus Gobio).

b. Maastikukaitseala kuulub Natura 2000 võrgustiku koosseisu Ahja loodusalana,

mille kaitse eesmärgiks on lisaks eelnimetatud liikidele loodusdirektiivi I

lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid jõed ja ojad (3260) jne.

1(10)

c.

Keskkonnaameti peadirektori 02.12.2014 käskkirjaga nr 1-4.1/14/508 on kinnitatud „Ahja jõe

ürgoru maastikukaitseala, Eoste hoiuala ja osaliselt Ahja jõe hoiuala kaitsekorralduskava

aastateks 2015-2024“.

d. Ahja jõgi kuulub LKS § 51 lg 2 alusel keskkonnaministri 15.06.2004 määrusega nr 73

kehtestatud “Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“

nimekirja. Keskkonnaregistri andmete alusel on Ahja jões jõeforelli ja harjuse kudemis-ja

elupaigad. Täitmata on paisu omanikule või valdajale seatud nõue tagada kalade läbipääs nii

paisust üles- kui ka allavoolu.

e.

Veepoliitika raamdirektiivi 2000/60/EÜ kohaselt on vooluveekogude kaitse põhieesmärgiks

on kõikide vete, sh pinnavee hea seisundi (kalastik on üheks indikaatoriks) saavutamine.

Ahja_2 seisund on kesine just kalastiku tõttu ja hea seisund 2021. aastaks on saavutamata.

f.

Kruvikalapääsude osas on seni leitud, et mitte rajada kruvitõstukeid Natura jõgedele; toimiv

(kruvi)kalapääs oleks Saesaare paisu puhul vaid poolik lahendus ning Saesaare paisu ja

hüdroelektrijaama säilitamisel tõhus lahendus kalade läbipääsu tagamiseks puudub ja

kalapääsu rajamine ei aitaks saavutada soovitud keskkonnaeesmärke.

g. DP KSH aruandest jääb selgusetuks, kuidas kaasneb pikaajaline positiivne mõju paisu

säilimisel Natura liikide (harilik hink, harilik võldas ja paksukojaline jõekarp) osas ning

kuidas on jõutud tulemuseni, et kruvikalapääsu rajamisega kaasneb pikaajaline positiivne

mõju, kui samas viidatud kalastiku ekspert tõdeb oma hinnangus et: „Seetõttu oleks toimiv

(kruvi)kalapääs siin vaid poolik lahendus.

4. Kaitsekorralduskava järgi tuleb nii hingu kui võldase kaitse-eesmärgi saavutamiseks rajada

Saesaare paisule kalapääs või paisutus likvideerida. Seejuures on mõeldud kalapääsu, mis tagaks

nende liikide vaba liikumise paisust üles- ja allavoolu. Eesmärgiks on tagada looduskaitseline

seisund vähemalt 20 km ulatuses „A“. Kavandatava kruvikalapääsu rajamine ja ulatusliku

paisjärve säilitamine kokkuvõttes ikkagi ei taga paisjärvest üles- ja allavoolu jääva elupaigatüübile

jõe ja ojad iseloomuliku kalastiku (eelkõige hingu ja võldase) soodsat seisundit ja on poolik

lahendus. Seega puudub KeA-l KeHJS § 45 lg 2 viidatud veendumus, et kruvikalapääsu rajamise

tulemusena ei mõjutata kahjulikult Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega mõjutata

negatiivselt selle ala kaitse eesmärki. Kruvikalapääsu rajamisega ei ole võimalik saavutada Ahja_2

head seisundit. Puudub teaduslikult tõestatud info, kuidas kruvikalapääs toimiks kaitse-eesmärgiks

oleva hingu ja võldase huvides ning kas ja kuidas mõjuks positiivselt Ahja jões asuvate jõeforelli

ja harjuse kudemis-ja elupaikadele. Samuti ei paranda kruvikalapääs eeldatavalt oluliselt

elupaigatüübi seisundit. Kuni liikide mõlemapoolne liikumine ei ole usaldusväärselt tõestatud

(varsematele kogemustele ja seirele tuginedes), ei saa väita, et kalapääsu rajamisega kaasneks

senisega võrreldes positiivne mõju. Mõju võib osutuda pigem negatiivseks, kuna ka mittetoimiva

kalapääsu rajamise korral paisjärv säilitatakse.

5. KSH aruande kohta on lisaks eelmises punktis toodule märgitud, et kaitsekorralduskavas seatud

eesmärgi saavutamise osas veendumuse puudumiseni, et saa hinnata kruvikalapääsu ja paisutuse

likvideerimist eesmärkide vaatest võrdväärseks. Natura loodusala kaitse-eesmärkide seisukohast

oleks parim lahendus paisu võimalikult kiire likvideerimine ning loodusliku jõesängi taastamine

ning kõik teised lahendused oleks kas negatiivse või neutraalse mõjuga.

6. KeA esitas ka täiendavad märkused DP osas (p 5).

2. Aktsiaselts Generaator esitas 07.10.2021 kohtule kaebuse nõuetega tuvastada Keskkonnaameti

18.06.2021 kirja nr 6-5/21/11390-2 tühisus või alternatiivselt õigusvastasus.

1. Riik ei saa keelata sellise planeeringu kehtestamise, mille eesmärgiks on seadusest tuleneva

kohustuse täitmine. Haldusakt või ka menetlustoiming on tühine, kui see kohustab toime panema

õigusrikkumise.

2. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus LKSi ega kaitse-eeskirjaga. Piiranguvööndis on lubatud kõik,

mis ei ole kaitse-eeskirjaga keelatud. Piiranguvööndis on majandustegevus lubatud. Kalapääsu

rajamine, tehnovõrkude asukohtade määramine ja sanitaarvooluhulga tagamiseks vajalike ehitiste

rajamise võimaluste määramine ei ole keelatud tegevuste nimekirjas.

2(10)

3. Kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt ala terviklikkust ega kaitse-eesmärki. Ala kaitsestaatuse

soodsaks jäämine tähendab seda, et säilivad püsivalt asjaomase ala olemuslikud tunnused, mis on

seotud teatud loodusliku elupaigatüübi esinemisega, mille kaitse-eesmärk õigustas selle ala

kandmist ühenduse tähtsusega alade loetellu direktiivi tähenduses. Kaitse-eesmärgi saavutamiseks

on vajaliku meetmena ette nähtud kalapääsu rajamine ning kaebaja on soovinud seda kohustust

täita.

4. Vastustaja on teinud olulise kaalutlusvea. R. Järvekülje ekspertarvamus kinnitab, et kruvikalapääs-

ja turbiin sobivad enamus kalaliikidele, nende seas ka harilikule võldasele. Ükski uuring ei

kinnita, et see ei sobi harilikule hingile. Vastustaja pidi võtma arvesse seda, et kalapääsu rajamine

on vajalik selleks, et saaks jätkata taastuvenergia tootmisega, seetõttu ei saa vastustaja keelduda

põhjusel, et loodusele võiks olla soodsam see, kui paisu ei eksisteeri. Eesti riik ei pea täielikult

taastama olukorda, mis valitses enne paisu rajamist. Kalapääsu rajamine ei ole tegevus, mille

keskkonnamõjusid peaks hindama, vaid tegemist on Natura alade üldise kaitsekohustuse

täitmisega.

3. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

1. Nii LKS kui VeeS on sõnaselgelt sätestatud, et kohustatud on tagada kalade läbipääs nii üles- kui

allavoolu, mis tähendab, et sobiva tehnilise võimaluse (kalapääsu) puudumise korral, tuleb

läbipääs tagada paisutuse likvideerimisega.

2. Kalastiku hea seisund eeldab, et kogu jõe ulatuses on kalastiku liigiline koosseis ja esinevate

liikide arvukused lähedased looduslikele tüübispetsiifilisetele tingimustele ja kalakoosluste

vanuselise struktuuris ei esine suuri muutusi.

3. Vaidlusalune DP pakub välja kalapääsu, mis kalade läbipääsu ei taga ega täida seega kaitse-

eesmärke. Vastustaja järeldust kinnitab mh KSH aruanne ja selles toodud vastuolud, R. Järvekülje

eksperthinnang ning KSH aruande lisad, nt lisa 5, s.o kalastiku eksperthinnang;

invertariseerimistöö ja Saesaare KMH aruanne. Kruvikalapääsu rajamine ja ulatusliku paisjärve

säilitamine ei taga elupaigatüübil iseloomulikku kalastiku soodsat seisundit. Kalapääsu läbinud

kalad ei leia paisjärves teed koelmualadele, kuna tegemist on omaduselt järvelise elupaigaga.

Paisu säilimisel jätkuvad sellele iseloomulikud tagajärjed. Vastustaja on jõudnud tänaste

teaduslike seisukohtade alusel järeldusele, et ainsaks kaitse-eesmärkide täitmise viisiks on

paisutuse likvideerimine. DP menetluse kestel on ka alternatiivsete kalapääsude variantide puhul

leitud, et pakutud variandid, s.o kamberkalapääs ei täida oma eesmärki.

4. Paisu omanikul on kohustus tagada kalade läbipääs, mis võib teatud juhtudel tähendada ka

paisutuse likvideerimist. Kaitsekorralduskava sätestab, et kalapääsud tuleb rajada Saesaare

tammile ja Kiidjärve paisule 2015. aastaks; kalapääsude mitterajamisel tuleb paisud avada või

likvideerida. Vastustaja on jõudnud menetluse käigus seisukohale, et mistahes kalapääsu rajamine

oleks perspektiivitu ja kaaluda tuleks paisutuse likvideerimist. DP koostamise menetluse

algatamine ei tähenda, et DP-d on võimalik ka kehtestada.

5. Kaitseala valitseja ei kooskõlasta DP menetluses tegevust, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-

eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. Mittetöötava kalapääsu rajamine ei ole põhjendatud

ning lükkab edasi toimivate lahendiste rakendamise. Ehitustegevusega kaasneksid paratamatult

häiringud, mis ei ole ebavajaliku tegevuse elluviimiseks põhjendatud. Vastustaja leiab, et KSH

aruande hinnangud on küsitavad ega lähe kokku aruande lisas 5 toodud kalastikueksperdi

järeldustega. Eksperthinnangus on leitud, et kõik teised lahendused peale paisutuse likvideerimise

on negatiivse või neutraalse mõjuga. Kavandatav tegevus mõjutab Natura ala terviklikkust, kuna

võimaldab jätkata tegevusel, mis ala kahjustab. Kaitseala kaitse-eesmärgiks ei ole olukorra

säilitamine, vaid elupaigatüübi seisundi parandamine. Mittetoimiv kalapääs ei saa omada soodsat

mõju. Tegemist oleks planeeringu elluviimise korral ehitisega, mis vormiliselt kannab kalapääsu

nime, kuid ei toimi kalade läbipääsuna ning tekitaks näilise olukorra, kus paisutaja on täitnud küll

oma seadusest tulenevad kohustused, kuid seaduste eesmärk (tagada kaladele läbipääs) jääb

täitmata.

3(10)

6. Kuna hink on tugevasti kohastunud eluks põhjaeluviisiga aeglase vooluga veekogu osades, siis on

tõenäoline, et see liik ei ole võimeline astangulisi kalatreppe ning isegi looduslähedasi kalapääse

läbima. Võldase võime kiirelt elupaiku vahetada on väga piiratud.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kaebaja on vaidlustanud vastustaja menetlustoimingu. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebajal on

kaebeõigus, ning kohus nõustub selle järeldusega. HKMS § 45 lg 3 alusel võib menetlustoimingu

peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui

menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või

lõpliku toimingu tegemise. Planeeritav ala asub Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal1 ning kaitsealal ei

või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta detailplaneeringut kehtestada (LKS § 14 lg 1 p

5). Sama kinnitab ka kohtupraktika (vt nt RKHKo 3-3-1-38-10, p 15 ja seal viidatud kohtupraktika).

Kuna vaidlustatud kiri on menetlustoiming, on kohtupraktikas peetud leebemaks selle

haldusmenetluses põhjendamise nõuet ning peetud võimalikuks ka menetlustoimingu täiendavat

põhjendamist kohtumenetluses. Eeltoodu ei tähenda, et kogu põhjendamiskohustuse täitmine toimub

üksnes kohtumenetluses.

5. Pooled ei vaidle kaebaja põhimõttelise kohustuse üle rajada kalapääs, sh fakti üle, et hetkel

kalapääs puudub.

5.1. VeeS § 174 lg 3 kohaselt peab lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana

määratud veekogule või selle lõigule ehitatud paisul peab paisu omanik või valdaja tagama kalade

läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu. Pooled ei vaidle, et vaidlusalune ala kuulub nimistusse2.

Poolte vahel puudub vaidlus ka selle üle, et veepoliitika raamdirektiivi kohaselt tuli tagada kõigi vete

hea seisund ning vastav seisund on Ahja jões saavutamata. Ka on pooled nõus, et vaidlus puudutab

Natura elupaigatüüpe ning kaitstavaid liike (vaidlustatud kirja p-d 1.1-1.5, dtl 150-151).

5.2. VeeS § 174 lg 5 p 2 alusel peab paisu omanik või valdaja tagama paisul vee-elustiku kaitse,

sealhulgas Keskkonnaameti nõudmisel kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu. Kaitstava

loodusobjekti kaitse korraldamiseks võib koostada kaitsekorralduskava (LKS § 25 lg 1). Kaitsealuse

liigi isendite elutingimuste sihipärane parandamine on lubatud üksnes LKS §-s 25 nimetatud

kaitsekorralduskava alusel (LKS § 54). Käesoleval juhul on Keskkonnaameti poolt kehtestatud Ahja

jõe ürgoru maastikukaitseala, Eoste hoiuala ja osaliselt Ahja jõe hoiuala kaitsekorralduskava

aastateks 2015–2024 (dtl 168 jj).

Riigikohus selgitas 16.03.2016 otsuses nr 3-3-1-81-15, et kaitsekorralduskava võib muuhulgas

sisaldada nii prognoose, eesmärke, vajalike tegevuste loetelu, üksikotsuste tegemise põhimõtteid kui

ka haldusevälisele isikule pandavaid kohustusi. Kaitsekorralduskava mõned osad võivad vastata

HMS §-s 51 nimetatud haldusakti tunnustele, mõned aga mitte; kuid kaitsekorralduskava on

tervikuna haldusakt, täpsemalt üldkorraldus. Kaitsekorralduskava kõikidel osadel ei pruugi olla

ühesugune iseloom, vaid mõnel osal võib puududa imperatiivne olemus ja tegemist võib olla üksnes

haldusesisese tegevusplaaniga, kaitseala valitseja kaalutlusotsuste tegemise aluseks olevate

põhimõtetega (nt sissejuhatus). Ka mittesiduvas osas on kaitsekorralduskava haldusorgani jaoks

kaalutlusotsuse tegemise aluseks, millest võib kõrvale kalduda üksnes vajaduse korral.

Ahja jõe ürgoru kaitsekorralduskava sätestab järgmist (dtl 185-187):

1 Vabariigi Valitsuse 12.09.2014 määrus nr 147, https://www.riigiteataja.ee/akt/116092014002

2 Keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 § 2 p 1, https://www.riigiteataja.ee/akt/127062022011

4(10)

-

2.1.7. – paksukojaline jõekarp; meede: Kalapääsud tuleb rajada Saesaare tammile /…/ 2015.

aastaks. Kalapääsude mitterajamisel tuleb paisud avada või likvideerida.

-

2.18 hingi ja 2.19 võldase osa osas sisaldavad sama meedet.

Erinevalt Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-81-15 kaitsekorralduskava üldpõhimõtetele ja Tallinna

Ringkonnakohtu 16.03.2016 määruses nr 3-16-227 viidatud tegevusplaanile (p 8) on käesoleval juhul

sõnastatud selgesõnaline kohustus objekti (Saesaare paisu); tähtaja (2015. aasta) kui ka tagajärje osas

(paisude avamise või likvideerimise kohustus). Kaitsekorralduskava imperatiivsest sõnastusest

lähtumisest haldusaktina on selgitanud ka Tartu Ringkonnakohtu 17.03.2020 kohtuotsuses nr 3-18-

403. Haldusakt on kohustuslikus osas siduv ka haldusorganile endale (HMS § 60 lg 2).

6. Kaitsekorralduskava sõnastuse siduvusest ka vastustajale endale tuleneb see, et vastustaja ei saa

vaikimisi pidada ainuvõimalikuks ja parimaks lahenduseks paisu ja paisjärve likvideerimist. Eeldada

tuleb, et kaitsekorralduskavas on tehtud kaalutletud otsused, mis on vajalikud konkreetse liigi

isendite elutingimuste parandamiseks. Seega saab kaitsekorralduskavas paksukojalise jõekarbi, hingi

ja võldase seisundi parandamise meetmeks pidada piisavaks (eelduslikult tõhusa ja toimiva)

kalapääsu rajamist ja toimimist.

Vastustaja ei tohi oma tegevuses käituda sõnamurdlikult ning kaalutlusotsuses leida, et

kaitsekorralduskava kui haldusaktiga isikule pandud kohustuse sisulise täitmise korral ei täida isik

ikkagi kaitsekorralduskava. Kui vastustaja leiab, et mistahes juhul on toimiv ja tõhus kalapääs liikide

elutingimuste parendamiseks ebapiisav, tuleb vastavalt muuta ka kaitsekorralduskava või liigi kaitse

tegevuskava (LKS § 49) ja näha seal ette ainsa lahendusena paisu ja paisjärve likvideerimine.

Vastavat otsust tuleb ka ammendavalt põhjendada ning kaebajal on ka üldkorralduse vaidlustamise

õigus.

Küll aga võib paisjärve olemasolu olla tegur, mida hinnatakse kalapääsu toimivuse ja tõhususe

tegurina. Tegemist ei saa olla ühe ja ainsa teguriga, kuid koostoimes teistega toimiva faktoriga, mis

aitab hinnata, kas kalapääs töötaks, ah kas kalad leiavad sissepääsu, väljapääsu ja kas nad üldse

kalapääsu siseneda soovivad.

7. Kuigi kohus seda eelnevas punktis puudutab, selgitab kohus veelkord, et kaitsekorralduskava ning

ka VeeS § 174 lg 5 p-st 2 tuleneva kalapääsu rajamise kohustus on täidetud siis, kui tegemist ei ole

üksnes vormiliselt kalapääsuga, vaid sellise kalapääsu lahendusega, mis reaalselt toimib ja mis tagab

kalapääsu sisulise eesmärgi – kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu.

Vastupidine järeldus oleks vastuolus:

-

veepoliitika raamdirektiiviga (2000/60/EMÜ)3, milles on seatud eesmärk saavutada pinnavee ja

põhjavee vähemalt hea seisund (preambuli p-d 25-26) hiljemalt 15 aastat pärast direktiivi

jõustumist (art 4 lg 1 a iii). Haldusakti andmise ajal kehtinud Ida-Eesti vesikonna

veemajanduskava (dtl 417 jj) kohaselt on Ahja_2 seisund kesine (lk-d 206, 243, 322). Kohus

märgib, et ka kohtuotsuse tegemise ajal kehtiva Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava ja selle lisa

24 kohaselt on Ahja_2 ökoloogiline seisund jätkuvalt kesine (lisa 2 lk 1);

-

Natura ala kaitsest tulenevate kohustustega, mis tulenevad elupaikade direktiivist nr 92/43/EMÜ5;

sh kohustusest kaitsta ühenduse tähtsusega liike (loetletud II lisas) ning kohustustest kehtestada

3 Konsolideeritud versioon: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02000L0060-

20141120&from=EN

4 Kättesaadavad https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027#veemajanduskavade-do; otseviited

https://envir.ee/media/7658/download ja https://envir.ee/media/7646/download

5 Konsolideeritud versioon: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:01992L0043-

20130701&from=EN#tocId80

5(10)

vajalikud kaitsemeetmed, vältida liikide elupaikade halvenemist ja häirimist; ning hinnata iga kava

või projekti tagajärgi, mida see ala kaitse-eesmärkidele avaldab (art 6 lg-d 1-3);

-

Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala kaitse-eeskirjas toodud kaitse-eesmärgiga, s.o eesmärgiga

kaitsta ohustatud, haruldasi ja kaitsealuseid liike ning nende elupaiku (§ 1 lg 1 p 2). Vastustajal on

kohustus jätta kooskõlastamata tegevus, mis võib kahjustada kaitse-eesmärgi saavutamist (§ 7 lg

1), milleks on mh vaidlusaluste liikide kaitse. Liikide kaitse on ka piiranguvööndi kaitse-eesmärk

(§ 13 lg 1);

-

ka kaitsekorralduskava eesmärgipärase tõlgendusega. Nii hingi kui ka võldase kaitse-eesmärgiks

on liigile sobilik elupaigatüüp. Kalapääs, mis ei võimalda hingi ega võldase liikumist paisust üles-

kui ka allavoolu, ei saa olla liigile sobilik elupaigatüüp. Mistahes muu tõlgendus, mis lubaks küll

kalapääsu, aga ei kontrolliks selle eesmärgi täitmist, s.o tõhusust, oleks vastuolus meetme

eesmärgiga, milleks meedet (kalapääsu rajamist) üldse nõutakse.

Vastustaja ei ole eeltooduga ka keelanud kaebajal tegevust, mis on piiranguvööndis lubatud.

Vastustajal on kohustus seista nii kaitsekorralduskava sisulise, eesmärgipärase täitmise kui ka

veestiku hea seisundi saavutamise eest. Tegevuse, nt mittetöötava kalapääsu lubamine, millel on

negatiivne või parimal juhul neutraalne mõju, ei aita kummagi eesmärgi täitmisele kaasa. Vastustaja

on ka põhjendatult välja toonud, et ehitustegevusel kaasneb negatiivne mõju (15.12.2021 vastuse p

3.2.1, dtl 1528). Kui ehitustegevusel on negatiivne mõju ja (mittetöötav) kalapääs ise on neutraalne,

ei ole summaarne tulemus positiivne ega ka mitte neutraalne. Tegevus, mis mõjutab Natura ala

negatiivselt, ei ole lubatud.

Kaebaja toodud kaalutlust – vajadus/soov jätkata taastuvenergia tootmisega – ei olnud eeltoodust

tulenevalt võimalik eraldiseisvalt arvestada. Seda kaalutlust arvestades ei saa kaitsekorralduskava

tõlgendada nii, et taastuvenergia tootmisest tulenevalt saab jätta kalapääsu rajamata või rajada võib

mittetoimiva, n.ö fiktiivse kalapääsu. Kui kalapääs toimib, ei tule kalapääsust tulenevalt takistusi

taastuvenergia tootmisega jätkamiseks. Seetõttu ei sõltu käesoleva asja lahendus mingil määral

kaebaja soovist või avalikust huvist taastuvenergia tootmise vastu.

8. Eeltoodust tuleneb ka, et nõudes tõhusat, mitte mistahes kalapääsu, ei ole vastustaja rikkunud

seadusest tulenevat kohustust ega kohusta kaebajat toime panema õigusrikkumist.

Kaitsekorralduskava ei anna kohustatud isikule subjektiivset õigust lugeda mistahes kalapääsuga

kohustus täidetuks. Kaitsekorralduskavaga ei ole ära määratud ka kalapääsu liiki ega valitud

konkreetset tehnoloogiat. Kaitsekorralduskavas puudub küll analüüs, kas kalapääsu rajamine on üldse

võimalik, s.o analüüsides, kas on olemas tõhusat kalapääsu, mille rajamine looduskeskkonda

arvestades oleks üldse võimalik. See aga ei muuda kaitsekorralduskava järgimatuks; samuti ka sealt

tulenevat kohustust tühiseks, vaid jättis võimaluse arvestada uusimate tehnoloogiliste lahendustega,

mis kaitsekorralduskava kehtestamise ajal ei olnud veel olemas. Kaitsekorralduskava näeb ette ka

tagajärje – kui kalapääsu ei rajata, sh rajamise põhjust täpsustamata, tuleb paisud avada või

likvideerida.

Seega ei ole vastustaja kiri tühine (kuivõrd menetlustoimingul puudub kehtivus) ega ka mõnele

tühisuse tunnusele vastamise tõttu ilmselgelt õigusvastane.

9. Järgnevalt käsitleb kohus tõendamiskoormust. Pooled ei vaidle selle üle, et kruvikalapääse ei ole

varem Eestis proovitud ning lähtuda on võimalik üksnes teoreetilistest käsitlustest, teadusandmetest

ja teiste riikide, valdavalt Austria kogemusest.

Kohus ei pea võimalikuks järeldada, et kuni puuduvad vastupidised andmed, tuleb eeldada, et

kruvikalapääsud on tõhusad. Selline järeldus oleks vastupidine meetme eesmärgiga ega võimaldaks

saavutada ühtegi vee raamdirektiivis ega Natura loodusdirektiivis märgitud eesmärki (vt eelnevalt

kohtuotsuse p 7).

6(10)

Kohus ei välista eelnevaga, et Eestis ei võiks olla erinevate kalapääsude kaitselõike. Küll aga tuleb

käesoleval juhul arvestada, et kaitsekorralduskavas märgitud eesmärk – tõhus kalade läbipääs – tuli

saavutada aastaks 2015; ning veeseisund hinnangule „hea“ aastaks 2021. Seega ei ole käesolevaks

ajahetkeks, sh juba menetlustoimingu tegemise ajaks võimalik üksnes proovida ja katsetada, vaid

tagada tuleb sellise kalapääsu olemasolu, mis tõendatuna täidab ka talle seatud eesmärki. Seetõttu

tuleb järeldada, et kruvikalapääsu osas peab olema teaduspõhiselt vähemalt tõenäosuslik kindlus, et

see tagab eesmärgi saavutamise.

10. Vastustaja on õiguspäraselt järeldanud, et puuduvad andmed, et kruvikalapääs võiks käesoleval

juhul olla tõhus eesmärgi saavutamiseks. Kirja punktis 2.2 on selgitatud, et Keskkonnaametil puudub

teaduslikult tõestatud info, kuidas kruvikalapääs toimiks kaitse-eesmärgiks oleva hingu ja võldase

huvides ning kas ja kuidas mõjuks positiivselt Ahja jões asuvate jõeforelli ja harjuse kudemis-ja

elupaikadele.

Kohus käsitleb vastustaja toodud tõendeid nende kaupa. Kohus selgitab ka, et osas, kus vaidluse

esemeks on tõendite hindamine, saab kohus ka sekkuda vastustaja tegevusse ja asendada vastustaja

hinnangud enda järeldustega ilma küsimust tagasi vastustajale otsustamiseks saatmata.

Kohus jätab asjas kõrvale inventariseerimistöö (OÜ IBUN jt, 2012-2013).

Inventariseerimisprogrammi III etapis hinnati ka Saesaare paisu6, kuid kus lahendustena on varem

kaalutud üksnes kalalifti, kamberkalapääsu ja looduslähedasi möödaviikpääse (lk 9). Analüüs ei

puuduta kruvikalapääsu, selle rajamise võimalusi ega tõhususi. Seega ei saa ka inventariseerimistööst

teha ajakohast järeldust, et lahendus kalade läbipääsuks puudub, kuna käesolevas asjas vaidluse all

olevat kalapääsu liiki ei ole hinnatud.

Vastustaja on tuginenud 2018. aasta aruandele „Kruvikalapääsude efektiivsuse ja selektiivsuse

eksperthinnang Eesti tingimustes“ (kirja p 1.6, dtl 312 jj) ja DP KSH aruande lisale 5 (dtl 2018 jj) -

kalastiku eksperthinnangule „Kruvikalapääs ja selle kasutatavus Saesaare paisul“ (kirja p 1.7). Kohus

märgib, et mõlemad aruanded tuginevad sisuliselt samadele andmetele (Austrias paigaldatud

kalapääsudele), kuid on jõudnud kardinaalselt erinevatele järeldustele kruvikalapääsu tõhususe ja

rakendatavuse kohta Eestis.

Mõlemast analüüsist tuleneb esmalt järeldus, et tegemist on uudse lahendusega, mida Eestis varem

kasutatud ei ole (aruande lk 3, lisa 5 lk 4). Seni on need rakendust leidnus peamiselt Austrias, kust on

toodud ka uuringute näiteid. Mõlemas analüüsis mööndakse, et uuringuid on vähe (lisa 5 lk 10) ning

need on olnud seni peamiselt rakendusuuringud. Peamiseks allikaks mõlemas analüüsis on uuring

Pilsingi kruvitõstuki kohta Urli jõel 2014-2015 aastal (aruande lk 14jj, lisa 5 lk 10 jj). Konkreetses

jões on tüüpiliseks kaasnevaks liigiks võldas ja harvem esinevaks kaasnevaks liigiks hink (aruande lk

14). Lisaks hingile ja võldasele on Ahja jões jõeforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigad ning Ahja_2

kuulub vastavasse nimistusse, millel tuleb tagada kalade vaba läbipääs (kirja p 1.4). Pilsingi jões on

tüüpiliseks kaasnevaks liigiks ka jõeforell ja harjus (aruande lk 14, lisa 5 lk 12). Nende kalade

kaitsmise vajadusele on viidanud vastustaja ka vaidlustatud kirja punktis 2.2.

Lisas 5 on mööndud, et Pilsingi pais jääb mõõtmeilt Saesaarele alla, kuna selle kõrguste vahe on 3,6

m ehk üle kahe korra väiksem Saesaarest (7,5 m) (lk 10, vt ka aruande lk 14). Ka aruandes (lk 20) on

mööndud, et ükski uuritud kalapääs ei asu siirdekalade rändeteeks oleval või mõnel suuremal jõel (lk

20).

Kalaliikide kaupa on tehtud järgmised järeldused:

6 Kättesaadav: https://keskkonnaagentuur.ee/tokestusrajatiste-inventariseerimine-vooluveekogudel-kalade-randetingimuste-

parandamiseks#iii-hange-avaliku-s

7(10)

-

Võldas

– Suhteliselt sobivaks saab antud uuringu põhjal kruvitõstukit hinnata põhjaeluviisiga

väikeste kalade (võldas) jaoks (aruande lk-d 17, 20, 24, 26). Kruvipääsust jõudis võldas üles (lisa

5 lk 12). Samas jääb allavoolu rände korral probleemseks võldase kui põhjaeluviisiga ja eelistatult

põhjalähedastes veekihtides ujuvate kala laskumisvõimalus, kuivõrd veevõtt turbiinile või üle

liigveelasu toimub tavaliselt pinnakihist. Probleemile lahenduse leidmine on keeruline ja õhku on

jäetud küsimusi (lisa 5 lk 17). Ahja jõe kalastikku arvestades saab olema probleeme võldase

seisundi parandamisega (lk 18) seoses rändetee leidmisega läbi paisjärve; sh on ka kohastumise

tekkimine vähetõenäoline (samas).

-

Hink

– Kruvitõstukit läbinud kalaliikide osas nii eelnevalt kui ka uuringuaastal tulemused

puuduvad (aruande lk 16). Haruldase kaasneva liigi, hingi tõusmist nähti esimest korda

kompensatsioonikatsete käigus, kokku tõusis üles neli isendit (lisa 5 lk 13). Samas jääb allavoolu

rände korral probleemseks hingi kui põhjaeluviisiga ja eelistatult põhjalähedastes veekihtides

ujuvate kala laskumisvõimalus, kuivõrd veevõtt turbiinile või üle liig-veelasu toimub tavaliselt

pinnakihist (lk 17).

-

Harjus

– Kruvitõstukit läbinud kalaliikide osas on harjuse kui tüüpilise kaasneva liigi kohta

andmed vaid 1 isendi kohta (aruande lk 16). Enamiku kruvitõstukit läbinud liikide kohta – harjus –

pole võimalik seisukohta kujundada, kuna puudub piisav taustteave liigi esinemise ja arvukuse

kohta Urli jões ning pääsu läbinud isendite arv oli liialt väike (lk 17). Üldiselt sobivaks on

valminud kruvikalapääsud hinnatud harjusele (lk 20). Kruvitõstuki puhul on senised uuringud

näidanud selle võimalikku sobivust vaid teatud kalaliikidele – sh harjusele (lk 24), kellele võib

kruvitõstuk sobida (lk 26). Kruvipääsust avastati harjust rohkem, kui leiti elektripüügil (lisa 5 lk

12). Veehoidla kui rändetõkke kohta on märgitud, et Ahja jõe kalastikku arvestades saab olema

probleeme harjuse asurkondade seisundi paranemisega, kuna kala ei pruugi leida rändeteed läbi

paisjärve. Harjuse osas pole teoreetiliselt võimatu, et mingi arvu põlvkondade järel tekib

kohastumus, kuid keeruline on hinnata kui palju põlvkondi selleks võib kuluda (tõenäoliselt

aastakümneid) (lk 18).

-

Jõeforell

– pole võimalik seisukohta kujundada, kuna puudub piisav taustteave liigi esinemise ja

arvukuse kohta Urli jões ning pääsu läbinud isendite arv oli liialt väike (aruande lk 17). Veehoidla

kui rändetõkke kohta on märgitud, et Ahja jõe kalastikku arvestades saab olema probleeme

jõeforelli asurkondade seisundi paranemisega, kuna kala ei pruugi leida rändeteed läbi paisjärve

(lisa 5 lk 18). Jõeforelli osas pole teoreetiliselt võimatu, et mingi arvu põlvkondade järel tekib

kohastumus, kuid keeruline on hinnata kui palju põlvkondi selleks võib kuluda (tõenäoliselt

aastakümneid) (samas).

Kokkuvõttes on mõlemas analüüsis nähtud kruvikalapääsu olulisi probleeme. Ka siis kui on

mööndud, et võldasele võiks kruvikalapääs toimida, on küsimusi tekitav põhjalise eluviisiga kalade

laskumisvõimalus; samuti kõigi kalade puhul rändetee leidmine üldse. Sh on kohastumine nt võldase

korral vähetõenäoline. Hingi, harjuse ja jõeforelli osas on isendeid olnud liiga vähe, et põhjalikumat

seisukohta kujundada. Niisiis puuduvad ammendavad tõenduslikud andmed, et kruvikalapääs

liikidele, kelle kaitseks vastavad meetmed on üldse kehtestatud, elupaiku ja läbipääsuvõimalusi

kaitseks. Nagu kohus eelnevalt selgitas, tuleb sellisel juhul järeldada, et kalapääsu toimimine on

tõendamata; ega tule ära oodata neile kalaliikidele negatiivsete tagajärgede tekkimise tõendamist.

Analüüsides on toodud ka muid probleeme, millele samas ei ole toodud üheseid lahendusi:

-

Pilsingi paisu uuringu kohaselt kalade suremus puudus, kuid vigastusi kaladel ei uuritud (aruande

lk 15, 17).

-

Probleemiks võib olla, kas kalad vabatahtlikult kruvitõstuki lüüsi sisenevad (aruande lk 17, 22).

See probleem on kooskõlas lisa 5 toodud küsimusega, kas kalad leiavad rändetee (vaata eelnev).

-

Pilsingu paisu uuring võib olla üleliia optimistlike järeldustega (aruande lk 17-18), jättes

arvestamata andmete vähesuse (lk 20, 24).

-

Võrdlusena on kasutatud kalapääsu, mis on ebaõnnestunud (aruande lk 19).

8(10)

-

Kruvitõstuk jääb efektiivsuselt kindlasti ja oluliselt alla nii looduslähedastele kärestikulistele,

tiikide kaskaadi tüüpi kui ka pilukalapääsudele. Puuduseks on ka tehniliste probleemide ja rikete

oht (aruande lk 26, samuti lk 18).

-

Kruvipääsu talvisel käitusel võib väga külma ilmaga jää hakata tööd segama (lisa 5 lk 9) ja meie

oludes tuleb arvestada reaalse jäätumisohuga.

-

Projekteerimisel ja rajamisel tuleb hoolikalt käsitleda rida asjaolusid (lisa 5; lk 15 jj): asukoht, sh

probleemne vooluhulk enamuse aja aastast, lõksu sattumise võimalus ja pääsu leitavus; ning

tehnilised parameetrid, sh varem on rajatud vaid 1 sellise pikkuse (tõusuga) kruvikalapääs, millega

võivad olla seotud probleemid pöörlemiskiiruse, vindisammu ja kalade rapsimise võimalusega.

Veehoidla rändetõkkena ja allavoolu ränne on juba kokku võetud eelpool.

Seega kumbki analüüs ei välista, et teoreetiliselt on võimalik konstrueerida kruvikalapääs, mis võib

olla tehniliselt töökindel ja leidnud lahendused erinevatele probleemkohtadele. Samas on tegemist

ulatusliku teadliku ja rakendusliku ebakindlusega, kas kõiki probleemkohti on võimalik lahendada.

Kui käesoleval juhul oleks vaidluse all katselõigu rajamine, kus puuduvad kaitsealused liigid, võiks

sellise lahenduse kasutuselevõtt olla tervitatav. Küll aga on käesoleval juhul tegemist Natura alaga,

mille pinnavee hea seisund on tähtaegselt saavutamata ning tuleb täita nii kaebajale kui ka

vastustajale haldusaktiga pandud kohustus. Sellisel olukorras ei piisa hüpoteetilisest võimalusest, et

võib-olla mingite tingimuste kokkulangemisel kruvikalapääs töötab. Kohus kordab, et ka KSH lisas 5

on märgitud probleeme juba sellega, et võrdlusena uuritud Pilsingi pais on kaks korda madalam ja

Saesaare paisu kõrgusest võib tulla mitmeid probleeme, sh on varem vaid ehitatud üks nii kõrge

kruvikalapääs. Ka kalastiku eluviis (hink ja võldas) ei kinnita seda, et nad võiksid hakata kasutama

allavoolu rändeteed ning kõigi kaitstavate kalade osas on küsitav, kas nad rändetee üldse üles leiavad.

Niisiis puudub kohtu hinnangul nõutav vähemalt tõenäosuslik kindlus, et tagatud on keskkonna-alase

eesmärgi saavutamine, s.o tõhus ja toimiv kalapääs. Kuivõrd ehitamisel on negatiivne mõju, ei kaalu

teadmata tõhususe ja töökindlusega kalapääsu rajamise risk üles keskkonnale võimalikku tekitatavat

kahju.

Kaebaja on esitanud kaebuse lisana 15 (dtl 340 jj) kruvikalatõstuki hindamise analüüsi Kunda jõel.

Kohus märgib esmalt, et Saesaare paisu kõrgust arvestades ei ole uuringu tulemused automaatselt

ülekantavad. Ka on kalade liikuvust (uuringu lk 27; märge „1“ läbimise kohta) jäetud arvestamata

see, et isendite arvud (v.a võldase osas) on väga väikesed (vrdl eelnev, lisaks analüüs lk 12) ning

arvestamata on jäetud ka möödaviikpääsu kui võrdluse sobimatus (vt eelnev). Lugitsch an der Raabi

(lk 17) kruvikalatõstuki vaatluses ei nähtu vaatlusaluste liikide tõendatud liikuvust üles- ja allavoolu.

Steiermarki kruvikalatõstuki korral võib märgata jõeforelli liikumist, kuid nii võldase kui ka harjuse

liikumine piirdub üksiku isendiga (lk 18) ning sama järeldus tuleneb ka Mitterlehneri

kruvikalatõstuki jälgimisest (lk 21). Põhjalise eluviisiga kalade laskumisvõimalust ei ole ka

käsitletud, mistõttu ei saa teha järeldust, positiivse tõendatud mõju kohta.

11. Käesoleva vaidluse keskmes ei ole KSH aruandele toodud märkused, kuivõrd kalapääsu

toimimise tõendamatuse tõttu tuli igal juhul jätta kooskõlastus andmata.

Kohus märgib ka, et kooskõlastust küsitakse planeeringu lahendusele või lahendustele. Vastustaja ei

pea planeeringut kooskõlastades laiapõhjaliselt analüüsima, milliseid kõikvõimalikke lahendusi on

veel võimalik või kas tuleks muuta hoopis teisi haldusakte (käesoleval juhul kaitsekorralduskava).

Küll tuleb teha mõistlikke ja asjakohaseid ettepanekuid, kui planeeringu eesmärk on saavutatav mõne

teise kohandusega. Vastustaja selgitas, et kaalus ka muid kalapääsu liike (looduslik möödaviik;

kalalift), kuid need ei osutunud erinevatel põhjustel võimalikuks. Sellise analüüsiga on vastustaja

teinud ammendavalt koostööd kaitsekorralduskava meetme täitmisel. Kohus möönab, et võib olla

paratamatu, et kalapääsu planeerimise aja seisuga puudub sellise kalapääsu tehniline lahendus, mille

osas oleks piisav kindlus, et see tegelikult ka kaitse-eesmärgi täitmist tagab.

9(10)

12. Kohus jätab kokkuvõttes kaebuse rahuldamata. Poolte menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1

alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Sullin

10(10)