4-23-5/13 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R US

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

15. veebruar 2023, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-23-5 Kohtunik Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 17. jaanuari 2023 määrus väärteo eest karistustena määratud rahatrahvi asendamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Deniss Vorobjov (isikukood 37909023714), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu 17. jaanuari 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politseivõi Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. PPA 11.10.2019 otsusega väärteoasjas nr 2330,18,003679 määrati Deniss Vorobjovile NPALS§ 151 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. Otsus jõustus 30.10.2019. Määratud rahatrahv tuli tasuda 15 päeva jooksul, s.o hiljemalt 29.10.2019.

D. Vorobjov rahatrahvi vabatahtlikult ära ei tasunud, mistõttu pöörati otsus selle sissenõudes sundtäitmisele kohtutäituri kaudu (täiteasi nr 158/2020/477). 13.06.2022 teavitas kohtutäitur sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest.

2. 02.01.2023 esitas PPA taotluse D. Vorobjovile mõistetud rahatrahvi asendamiseks arestiga.

3. Viru Maakohtu 17.01.2023 määrusega rahuldati PPA taotlus ja asendati D. Vorobjovile PPA 11.10.2019 otsusega määratud rahatrahv 400 eurot, s.o 100 trahviühikut, 10 päeva arestiga, mis kuulub kandmisele koheselt pärast Viru Maakohtu 12.01.2021 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-9279 mõistetud vangistuse ärakandmist tähtaegselt või ennetähtaegselt.

3.1. Menetlusalune isik ei ole 11.10.2019 otsusega määratud rahatrahvi tasunud. Tal puuduvad selleks vahendid ja realiseerimiseks võimalik vara. Väärteo eest karistuse määramise ja karistuse täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida nii pikaks, et määratud karistuse mõju hajub. Sundtäitmise, sealhulgas trahvi asendamise sisu ja mõte seisneb mõistetud karistuse vääramatuse tagamises. Karistuse vääramatus kujutab endast muuhulgas otsustavust karistuse täideviimisel. Puuduvad VTMS-is ja TMS-is sätestatud võimalikud alused rahatrahvi maksmise tähtaja pikendamiseks ja seda ei ole taotletudki. Mõjuvaid põhjusi rahatrahvi tasumata jätmiseks ei ole, samuti puuduvad aresti kohaldamist välistavad asjaolud.

3.2. Ka ei ole rahatrahvi üldkasuliku tööga asendamine põhjendatud ega otstarbekas. Isik oli Viru Maakohtu 20.09.2019 otsusega süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 120 järgi ning KarS § 64 lg-t 1 kohaldades karistati teda 1 aasta 3 kuu vangistusega. KarS § 74 lg-te 1, 2 kohaselt kuulus kohesele ärakandmisele 1 kuu 15 päeva vangistust, ülejäänud osa vangistusest, s.o 1 aasta 1 kuu 15 päeva, jäeti täitmisele pööramata tingimusel, et ta ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2,

21 ja 8 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. 08.11.2020 Viru Maakohtu määrusega kohaldati D. Vorobjovi suhtes tõkendina vahistamist alates 07.11.2020 uute kuritegude toimepanemise tõttu. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt esitas kriminaalhooldaja süüdimõistetu osas 3 erakorralist ettekannet. Maakohtu hinnangul ei ole varasemad meetmed isikut mõjutanud, ta jätkas süütegude toimepanemisega katseajal ja olles allutatud kriminaalhooldusele. Sellises olukorras ei ole aresti asendamine üldkasuliku tööga põhjendatud ning üldkasuliku töö nõuetekohase sooritamise tõenäosus on vähene.

4. Viru Maakohtu 17.01.2023 määruse peale esitas määruskaebuse D. Vorobjov, kes palub tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega võimaldada maksta rahatrahv peale vabanemist või kanda aresti nädalavahetustel. Süüdimõistetul olid mõjuvad põhjused rahatrahvi mittemaksemiseks. Covid-19 pandeemia ajal oli võimalus töötada piiratud ning puudusid võimalused rahatrahvi maksmiseks. Alates 12.01.2021 kannab ta karistust Viru vanglas, tööd sai alustada 09.11.2022, seega ta ei omanud piisavalt vahendeid trahvi maksmiseks. Peale vabanemist on D. Vorobjovil hea võimalus asuda tööle ja saada vahendeid trahvi tasumiseks. Vanglas töötamise eest saadava tasuga ei ole võimalik trahve maksta. Maakohus on põhjendanud määrust ebaõigete põhjendustega ehk on rikkunud menetlusõigust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebus põhjendamatu ega too endaga kaasa maakohtu määruse tühistamist.

6. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul nõuetekohaselt tuvastanud, et D. Vorobjovil on rahatrahv täies ulatuses tasumata ja vara, millele sissenõuet pöörata tal ei ole. Seega asenduskaristuse määramine on põhjendatud.

7. Põhjendatud ei ole D. Vorobjovile anda võimalust tasuda rahatrahvi vangistuse ärakandmise järgselt. KarS § 72 lg 1 ja VTMS § 211 lg 1 ei võimalda kohtul sellist lahenduskäiku. Nimelt tuleneb eelviidatud sätetest, et kohus saab asendada tasumata rahatrahvi arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga. D. Vorobjov nõuetekohaselt rahatrahvi ei tasunud, mistõttu alustati täitemenetlust ning kuna ka täitemenetlus ebaõnnestus, siis taotles PPA asenduskaristuse kohaldamist ehk rahatrahvi tasumise võimalused on käesolevaks ajaks ammendunud.

8. Täiesti asjakohatu on väide, et covid-19 pandeemia tõttu ei olnud võimalik kaebajal rahatrahvi nõuetekohaselt tasuda. PPA otsus tehti D. Vorobjovi suhtes 11.10.2019, rahatrahv tuli tal tasuda hiljemalt 29.10.2019. Sel perioodil ei olnud eelviidatud pandeemia Eestisse jõudnud. Seega on tegemist üksnes otsitud põhjusega.

9. D. Vorobjov taotleb alternatiivselt võimaldada kanda asendusaresti nädalavahetuseti. KarS § 66 lg 1 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Korraga ärakantava vangistuse või aresti kestuse või rahalise karistuse osade suurused määrab kohus. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva.

D. Vorobjov ei ole põhjendanud, miks peaks kohus talle määrama aresti kandmise ositi. Selliseks ei näe vajadust ka kohus iseseisvalt, sest süüdimõistetu on oma varasema käitumisega näidanud, et teda ei saa usaldada. Nii on maakohus käsitlenud, kuidas D. Vorobjovi kriminaalhooldus on ebaõnnestunud, kuidas ta vahistati uue kuriteo toimepanemise tõttu, mistõttu kannab ta käesolevalt vangistust.

10. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194 ja § 196 lg-st 2 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 17.01.2023 määruse muutmata ja D. Vorobjovi määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Tiit Lõhmus Kohtunik