2-22-5311/5 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 15.02.2023.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-5311

Kohtuasi

STÖRM OÜ hagi TASMO ÄRIGRUPI Aktsiaseltsi

vastu võlasuhte ja võlgnevuse puudumise tuvastamise

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.04.2022.a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

STÖRM OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(määruskaebuse

esitaja):

STÖRM

OÜ

(registrikood 16093587, aadress Harju tn 9, 10146

Tallinn), lepinguline esindaja Igor Sumarok (e-post:xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 12.04.2022.a määrus tühistada ja saata hagiavaldus tagasi samale

maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. STÖRM OÜ määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. STÖRM OÜ (hageja) esitas 11.04.2022.a Harju Maakohtule hagi TASMO ÄRIGRUPI

Aktsiaseltsi (kostja) vastu, milles palus tuvastada, et TASMO ÄRIGRUPI Aktsiaseltsil

puuduvad nõuded summas 5367,10 eurot OÜ STÖRM vastu seoses majandamiskulude

kandmisega perioodil alates 2021 märts kuni 2022 veebruar korteriomandi nr 5, asukohaga

Punane 14A, Tallinn (registriossa number 17966901) huvides ja et TASMO ÄRIGRUPI

2-22-5311

Aktsiaseltsi ja OÜ STÖRM vahel ei ole võlasuhet seoses korteriomandi nr. 5 asukohaga Punane

14A, Tallinn, (registriossa number 17966901) huvides majandamiskulude kandmisega.

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja aadressil Punane 14A Tallinn asuva korteriomandi nr 5

(registriosa number 17966901) omanik ning korteriühistu liikmeks alates korteriomandi

soetamisest 04.03.2021.a. Enne 15.05.2013.a aadressil Tallinn Punane 14A asuvas majas

korteriühistut asutatud ei olnud ja korteriomanikud valitsesid kaasomandi eset korteriomanike

ühisusena. Seoses maja haldamise ja majapidamisega esitas hagejale arved kostja. Hagejale

teadaolevalt korteriomanike otsus kostja valitsejaks määramiseks puudub. Alates 15.05.2013.a

moodustati Punane 14A Tallinn asuvas majas korteriühistu. Kostja jätkas hagejale

majandamiskulude arvete (s.h halduskulud, küte, vee ja elektri eest jne) esitamist väidetavalt

osutatud teenuste eest, mis tavaliselt osutatakse korteriomanikele korteriühistu vahendusel.

Korteriomanike ega korteriühistu koosoleku otsust selles osas vastu võetud ei olnud. Samal ajal

hakkas hagejale mõningate majandamiskulude tegemise eest esitama arved ka korteriühistu.

Hageja rõhutab, et kostja ja hageja vahel lepingulised suhted puuduvad, mille alusel võiksid

tekkida hageja vastu nõuded. Majandamiskulude ebaproportsionaalselt suurte summade

nõudmiste tõttu ja selleks, et saada informatsiooni tõele vastavate kulude kohta, hakkas hageja

küsima kostjalt selgitusi. Kostja pakkus hagejale loobuda tema teenuste vastuvõtmisest. Ühtlasi

ähvardas kostja hagejat, et arvete tasumata jätmisel katkestab ta kommunaalteenuste osutamise.

Hageja tasus kostjale osaliselt, kuid ei nõustunud tasuma 5367,10 eurot, mille osas leiab, et

arvetes näidatud summad on alusetud ja seega tuleb selles osas tuvastada võlgnevuse

puudumine. Kuna kostja ei ole oma arvetel kajastatud summasid selgitanud, põhjendanud ega

hagejaga kooskõlastanud, lähtus hageja tegelikest temale teadaolevatest või tarbitud teenustest

ja mõistlikest tariifidest sarnaste teenuste eest, mis rakenduvad Tallinna linnas. Tekkinud

olukorra lahendamiseks ja poolte vaheliste õigussuhete korrastamiseks on vajalik tuvastada, et

kostja ja hageja vahel puuduvad õigussuhted majandamiskulude osas KrtS tähenduses, mis

tulenevad hagejale kuuluvast Punane 14A, Tallinn asuvast korteriomandist. Praegu ei või

hageja kuidagi otsustada ühe või teise teenuse suhtes või mõjutada teenuse hinda, kuna kostja

tarnib teenuseid positsioonilt, et kui midagi ei tasu, siis lülitakse kõik välja.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus keeldus 12.04.2022.a määrusega STÖRM OÜ hagi TASMO ÄRIGRUPI

Aktsiaseltsi vastu võlgnevuse puudumise ja võlasuhte tuvastamise nõudes menetlusse võtmast

ning jättis kõik menetluskulud hageja kanda.

4. Määruse põhjenduste kohaselt tugines maakohus TsMS § 371 lg 2 p-le 2 ja TsMS § 368 lg-

le 1. Maakohus leidis, et hageja võib TsMS § 368 lg 1 alusel esitada eraldi tuvastusnõude

üksnes siis, kui hagejal on sellise asjaolu tuvastamiseks eriline tuvastushuvi, mida tuleb hagejal

ka vastavalt põhjendada.

5. TsMS kommenteeritud väljaandes leitakse, et üldiselt peaks hageja saavutama oma eesmärgi

kujundus- või sooritushagi esitamisega ja puudub vajadus et kohus võtaks resolutsioonis

seisukoha õigussuhte olemasolu või puudumise kohta. (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II.

Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2017, lk 411). Riigikohtu praktikas on leitud, et

tuvastusnõude esitamine on õigustatud, kui see annaks hagejale parema õiguskaitse (rohkem)

kui sooritusnõude esitamine. Olukorras, kus hageja ei too esile ühtki aspekti, mida

tuvastusnõude esitamine annaks talle kohustamisnõudega võrreldes rohkem, tuleb tuvastushagi

jätta perspektiivituse tõttu menetlusse võtmata või läbi vaatamata (maakohus viitab Riigikohtu

lahenditele asjades nr 3-2-1-12-11, p 37-38; 3-2-1-157-12, p 14; 3-2-1-97-13, p 10). Seega tuleb

võimalusel alati eelistada sooritusnõuet (või negatoorhagi) tuvastusnõudele.

2-22-5311

6. Kohus leidis, et hageja poolt esile toodud asjaoludest ei nähtu eraldiseisvat tuvastushuvi.

Tuvastushagi esitamisel peab hagejal olema mingi eesmärk, mida ta üritab hagiga saavutada.

Hageja on hagiavalduses esile toonud, et kostja on esitanud talle arveid muuhulgas 5367,10

euro tasumiseks, kuid hageja ja kostja vahel õigussuhe puudub ning ta ei soovi arveid tasuda.

Kohus selgitab, et juhul, kui hageja leiab, et neil õigussuhet ei ole ja kostja nõuab raha

põhjendamatult, siis ta võib selle täitmisest keelduda. Hageja ei pea esitama selleks

tuvastushagi. Juhul, kui kostja leiab, et tal on hageja vastu nõue ja see on põhjendatud, saab

kostja pöörduda võlgnevuse välja mõistmiseks kohtusse. Sellisel juhul saab hageja esitada

tasumise vastuväite kohtumenetluses. Kostja nõude menetlemisel tuvastab kohus hageja nõudes

esitatu, s.o kas hageja on kohustatud kostjale võlgnevuse tasuma või mitte, muuhulgas, kas

poolte vahel on õigussuhe. Nimetatud menetluses arvestab kohus hageja vastuväidet, mille

kohaselt tal võlgnevust ei ole. Kohus leidis, et üksnes võlgnevuse ja õigussuhte puudumise

tuvastamiseks hagejal iseseisev tuvastushuvi puudub.

7. Kohus juhtis täiendavalt tähelepanu, et hagi alusena hagis välja toodud asjaolud viitavad väga

selgelt (tõendeid hindamata, tuginedes ainult hageja väidetele) pooltevahelise õigussuhte

olemasolule. Hageja on ise hagis välja toonud, et seni on teenuseid osutanud kostja, kostja on

esitanud hagejale teenuste eest arveid ja hageja on neid (osaliselt) tasunud. See viitab selgelt

poolte vahelise õigussuhte (eeskätt lepingulise suhte) olemasolule. Sellel alusel ei saa kohus

rahuldada taotletud hagi eset (tuvastada õigussuhte puudumine). Hageja hagis esile toodud

seisukohad on selles osas vastuolus. Ühelt poolt leiab hageja, et neil võlasuhe puudub ja soovib

selle tuvastamist, samas soovib hagi tagamise korras, et kohus kohustaks kostjat teenuseid

osutama. Juhul, kui pooltel võlasuhe puudub, ei saa kohus kohustada kostjat osutama hagejale

teenuseid. Ebaselgeks jääb, millisel õiguslikul alusel tuleks kostjal hagejale teenuseid osutada.

8. Kohtule jäi hagist ja hagi tagamise taotlusest selge mulje, et hageja huvi on saavutada

olukord, kus kostja ei katkestaks kommunaalteenuste osutamist. Käesolevalt esitatud hagiga

sellistes nõuetes nagu hageja esitanud on, ei saa hageja soovitud eesmärki saavutada. Kohus

saaks käesolevalt esitatud hagi alusel tuvastada üksnes asjaolu, kas hageja peab kostjale raha

maksma või mitte, kuid see ei ole aluseks kostja poolt kommunaalteenuse osutamiseks

kohustamiseks ja selle osutamise jätkamiseks. Kui kostja ei osuta hagejale teenust, kuid hageja

hinnangul peaks seda siiski tegema, siis hageja saab oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse

täitmisnõudega (nõudes lepingu täitmist) või esitada negatoorhagi (nõudes tema õigusi

rikkuvate tegevuste keelamist). Hageja on esitanud muuhulgas hagi tagamise avalduse, kust

samuti nähtub, et hageja palub hagi tagamise korras kohustada kostjat hagejale

kommunaalteenust osutama.

9. Kohus oli kokkuvõtvalt seisukohal, et hageja tuvastusnõude menetlemisest tuleb

keelduda, kuivõrd hagejal puudub iseseisev õiguslik huvi haginõudes märgitud asjaolu

tuvastamiseks ja hagis kohtu ette toodud asjaoludel ei oleks õigussuhte puudumist ka võimalik

tuvastada.

Määruskaebus

10. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja võtta hagi

menetlusse või saata asi samale maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

11. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt pidi maakohus, juhul kui kohtu hinnangul esinesid

hagis vastuolud või ebatäpsustused, selgitamiskohustuse täitmise raames nendele osutama ja

andma tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja leiab, et hagi oli võimalik täpsustada selliselt,

et seda edukalt menetleda.

2-22-5311

12. Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et üksnes võlgnevuse ja õigussuhte puudumise

tuvastamiseks hagejal iseseisev tuvastushuvi puudub. Hageja on hagis selgitanud, milles

seisneb tema huvi. Hagejal puudub võimalus kostjat mõjutada. Majas puuduvad iseseisvad

liitumispunktid ja kommunaalteenuste võrgud läbivad kostja kinnistut. Kostja ei selgita

kommunaalteenuste summade kujunemist, kuid nõuab nende tasumist täies ulatuses. Siinjuures

ületavad kommunaalteenuste hinnad vastavate teenuseosutajate hindasid Tallinna linnas. Osa

arvetel märgitud kuludest nagu näiteks reservfond, halduskulud, ei või kostja üldse nõuda, kuna

ta ei ole korteriühistu valitseja. Kuna kostja positsioon seisneb selles, et hagejal tuleb kas tasuda

kogu arve või ta katkestab kommunaalteenuste osutamise, on tuvastushagi esitamine

põhjendatud ja nõuetekohane kaitsevahend.

13. Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et hageja seisukohad on vastuolulised. Hageja ei

väida, et poolte vahel puuduvad üldse mis tahes õigussuhted. Hageja seisukoht seisneb selles,

et poolte vahel ei või olla õigussuhteid majandamiskulude osas KrtS tähenduses, mis tulenevad

hagejale kuuluvast Punane 14A, Tallinn asuvast korteriomandist. Hageja ei keeldu tegelikult

tarbitud teenuste eest tasumisest, kuid peab nende teenuste hindade kujunemisest aru saama ja

tasuma nende eest vaid põhjendatud osas.

14. Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et poolte vahel on lepingulised suhted.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusest ja kaugkütteseadusest tulenevalt korteriomanditeks

jagatud kinnisomandi puhul on kliendiks korteriühistu, s.t et leping võib sõlmida ainult

korteriühistuga ja esitada sellele ka vastavad tasunõuded; korteriomanik üldjuhul ei või olla

sellise lepingu pooleks.

Menetluse edasine käik

15. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le

3, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ning vaidlustatud Harju

Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ja

hagiavaldus saata menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, kuna ringkonnakohus

ei saa asja ise lahendada ega hagiavaldust menetlusse võtta. Määruskaebus rahuldatakse selle

alternatiivnõude osas. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

17. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et praegusel juhul ei olnud

hagiavalduse menetlusse võtmata jätmiseks vajalikud eeldused täidetud.

18. Vaidlustatud määruse põhjendustest nähtuvalt tugines maakohus hagiavalduse menetlusse

võtmisest keeldumisel TsMS § 372 lg 2 p-le 2, mis sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse

menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks

või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat

eesmärki võimalik saavutada.

19. Jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud

põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul,

kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi

materiaalõiguslikul alusel (vt nt Riigikohtu 08.03.2017.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p

2-22-5311

10). TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel saab jätta menetlusse võtmata hagi, mille esitamine on

õiguslikult võimatu (vt nt Riigikohtu 16.12.2015.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-15, p 10).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus selles osas määrust piisavalt põhjendanud.

20. Hagiavalduse esitamisel tugines hageja TsMS § 368 lg-le 1, mille kohaselt võib hageja

esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise

vastu õiguslik huvi. Seega pidi maakohus kontrollima hageja õiguslikku huvi (vt nt Riigikohtu

03.10.2013.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-13, p 11).

21. Vaidlustatud määruse põhjendustest nähtuvalt asus maakohus nimetatud kontrolli

tulemusena seisukohale, et hagiavalduses toodud asjaoludel hagejal iseseisev tuvastushuvi

üksnes võlgnevuse ja õigussuhte puudumise tuvastamiseks puudub ning leidis, et hagejal oleks

mõttekam oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse täitmisnõudega (nõudes lepingu täitmist)

või esitada negatoorhagi (nõudes tema õigusi rikkuvate tegevuste keelamist). Maakohus ei ole

aga põhjendanud, kuidas nimetatud haginõuete esitamine tagaks hagejale tema praeguses asjas

esitatud hagiavalduses märgitud nõuetega soovitud eesmärkide saavutamise ja vajaliku

õiguskaitse.

22. Erinevalt maakohtust on ringkonnakohus seisukohal, et hagejal on käesolevas asjas

tuvastushuvi TsMS § 368 lg 1 mõttes olemas ja ta on seda ka piisavalt põhjendanud.

23. Hagiavaldusest ja selles esitatud asjaoludest nähtuvalt on hageja eesmärgiks see, et kohus

tuvastaks, et kostjal ei ole hageja vastu hagiavalduses märgitud nõuet summas 5367,10 eurot

seoses korteiromandi registriosa nr 17966901 majandamiskulude kandmisega perioodil alates

2021 märts kuni 2022 veebruar ja võlasuhet seoses eelnimetatud korteriomandi

majandamiskulude kandmisega. Hagejal on sellise õigussuhte puudumise tuvastamise vastu

õiguslik huvi, kuna asja lahendamine tagab selguse küsimuses, kas kostjal on hageja vastu

majandamiskulude kandmisega seotud nõuded või mitte. Sisuliselt on tegemist õigussuhte

puudumise tuvastamise nõude ehk negatiivse tuvastushagiga TsMS § 368 lg 1 mõttes, mille

esitamist on kohtupraktikast tulenevalt tunnustatud (vt nt Riigikohtu 15.06.2021.a otsus

tsiviilasjas nr 2-19-15657, p 11 ja Riigikohtu 03.10.2013.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-13,

p 10).

24. Arvestades, et hageja väitel on kostja asetanud ta ka olukorda, milles on nõudnud kas kõigi

arvete tasumist kogu ulatuses või tuleb hagejal leppida kommunaalteenuste osutamise

katkestamisega kostja poolt, puuduvad hagejal ringkonnakohtu hinnangul oma õiguste kaitseks

ka muud paremad võimalused. Maakohtu poolt mainitud lepingu täitmisnõude või

negatoorhagiga kohtusse pöördumine käesolevas asjas esitatud hagiavaldusega soovitud

eesmärkideni viia ei saaks, kuivõrd hagejal säiliksid nii hagiavalduses märgitud võlgnevus

kostja ees kui ebaselgus selles, kas hageja on kohustatud kostjale majandamiskuludega seotud

nõudeid tasuma või mitte.

25. Eeltoodust tulenevalt on maakohus ringkonnakohtu hinnangul hagiavalduse menetlusse

võtmisest keeldunud ennatlikult, mistõttu tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja hagiavaldus

saata maakohtule selle menetlusse võtmise otsustamiseks. Arvestades määruskaebuse

rahuldamist ja tuginedes menetlusökonoomia põhimõttele, ei vasta ringkonnakohus muudele

kaebuse väidetele.

26. Ringkonnakohus osundab et juhul kui hagiavalduses esitatud asjaolud ja nõuded ei ole

maakohtu arvates piisavad selleks, et hagiavaldus menetlusse võtta, kuid hagi on võimalik

2-22-5311

täpsustada, tuleks maakohtul kaaluda hagiavalduse käiguta jätmist ning hagejale hagiavalduse

täpsustamiseks tähtaja määramist.

Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus

27. TsMS § 173 lg 3 teisest lausest tulenevalt jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada.

28. Tulenevalt TsMS § 696 lg-st 1 ja § 372 lg-st 5 ei saa määruskaebust esitada ringkonnakohtu

määrusele, millega maakohtu määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta tühistati.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/