2-21-9339/90 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Margit Vutt

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. veebruar 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-9339

Tsiviilasi

A.A. ja B.B. hagi S.S. vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

S.S. apellatsioonkaebuse hind 900 eurot

A.A. ja B.B. apellatsioonkaebuse hind 4356 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 29. septembri 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant/vastustaja

(kostja)

S.S.

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

Aleksandr

Jefimov

Apellandid/vastustajad

(hagejad)

A.A.

(isikukood

XXXXXXXXXXX) ja B.B. (isikukood XXXXXXXXXXX),

seaduslik esindaja E.E. (isikukood XXXXXXXXXXX),

esindaja riigi õigusabi korras advokaat Aleksei Forstiman

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 29. septembri 2022. a otsus muutmata.

2. Jätta nii S.S. apellatsioonkaebus kui ka A.A. ja B.B. apellatsioonkaebus

rahuldamata.

3. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. (hageja I) ja B.B. (hageja II) esitasid 10. juunil 2021 S.S. (kostja) vastu hagi, milles

palusid mõista kostjalt kui nende vanaisalt kummagi hageja kasuks välja igakuise elatise 146

eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates

hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni. 13. septembril 2021 suurendasid hagejad

oma nõuet ja palusid mõista kummagi hageja kasuks välja 292 euro suuruse elatise, kuid mitte

vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

Hagiavalduse kohaselt on kostja hagejate isapoolne vanaisa. Kostja ei suhtle lapselastega ega

tunne nende vastu huvi. Viru Maakohtu 15. mai 2017. a otsusega tsiviilasjas nr 2-17-5658 on

I.S. (hagejate isa) hageja I kasuks ja Viru Maakohtu 2. juuli 2018. a otsusega tsiviilasjas nr 2-

17-14703 ka hageja II kasuks mõistetud välja miinimumelatis.

Laste isa ei tasu elatist ega osale ka muul moel laste ülalpidamises. Täiteasjas nr 167/2017/725

on isa elatisevõlg Narva kohtutäituri Krista Järveti teatise kohaselt 24. mai 2021. a seisuga 11

230 eurot (sh elatisabi nõue riigi kasuks 1900 eurot). Täiteasjas nr 197/2018/826 on Narva

kohtutäituri Tatjana Afanasieva 23. mai 2021. a tõendi kohaselt laste isa elatisvõlg 9809 eurot

24 senti. Ka selles täitemenetluses on sissenõudjale välja makstud elatisabi 1900 eurot.

Kohtulahendeid ei ole õnnestunud täita. Laste isa on töötu ja tal ei ole vara, mille arvel

elatisenõuet täita ja tal ei ole ka lubasid, mille kehtivuse peatamisega saaks teda mõjutada.

Seepärast nõuavad hagejad elatist asenduskohustusena kostjalt kui vanaisalt. Kostja on töötav

pensionär ja tema sissetulek võimaldab täita hagejate ülalpidamise kohustust.

Kostja igakuine stabiilne sissetulek on vähemalt 1299 eurot 44 senti kuus ja tal on ka

lisasissetulekuid. Kostjale kuulub Narvas asuv korter, kaks garaaži ja sõiduauto. Kostja

igakuised kulud näitavad, et tema majanduslik seisund on hea. Menetluse vältel kinkis kostja

kogu oma vara oma tütrele, kuna soovis näidata, et on varatu. Kuigi kostja väidab, et ta lõpetas

2021. a detsembris töötamise, nähtub XXXXXXXX kodulehelt, et faktiliselt töötab ta edasi.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Esialgses vastuses märkis ta, et tema sissetulek võimaldab tal

tasuda kummalegi lapselapsele 50 euro suurust elatist kuus (kokku 100 eurot kuus). Kostja

igakuine sissetulek on 406 euro 74 sendi suurune vanaduspension ja kuni 892 euro suurune

töötasu XXXXXt. Kostjal on vana kaubik Volkswagen (väljalaskeaasta 1998), mille remondile

kulub raha. Muid sissetulekuid ega vara kostjal ei ole. Kostja igakuised kulud on eluasemekulud

110–180 eurot, kulutused toidule 500 eurot, kulutused transpordile 100 eurot, sidekulud 50

eurot, kulutused tervishoiule 150 eurot, kulutused hügieenitarvetele 100 eurot, kulutused

riietele ja jalanõudele 80 eurot ning muud vältimatud püsikulutused (Coop Panga laen) 166

eurot. Arvestades kostja tulusid ja kulusid, ei jää tal üle sellist raha, et maksta hagejatele elatist.

Vanuse tõttu on kostjal terviseprobleemid ja tal on vaja raha ravimiteks, raviks,

hambaproteesideks. Kostja sissetulekud on küllaldased enda igapäevaseks ülalpidamiseks.

Samuti aitab kostjat tema tütar A.S..

25. jaanuari 2022. a menetlusdokumendis teatas kostja, et töö XXXXX mudellaevanduse

õpetajana on lõppenud. Nüüd on kostja ainus sissetulek 406 euro 74 sendi suurune

vanaduspension

(netosumma).

Pensioni

arvel

pole

võimalik

asenduskohustusena

ülalpidamiskohustust täita. Kostja ja tema abikaasa ühisvaras oli korter ja kaks garaaži

(hooneühistu osalused). Kostja abikaasa suri ja kuna neil oli tehtud abikaasade vastastikune

testament, siis sai vara omanikuks kostja. Abikaasad olid testamendis kokku leppinud, et pärast

nende surma saab vara omanikuks nende tütrepoeg C.C. Kuna eelnimetatud isik saaks lõpuks

nagunii sama vara (korter, kaks garaaži ja auto) omanikuks, siis kinkis kostja selle vara tütrele.

Seega ei ole ta võimeline hagejatele elatist maksma. Kostjale ei saa ette heita, et ta lõpetas

töötamise.

Põhjendamatu on hagejate väide, et nende isalt on raske elatist saada. Isa saab enda

ülalpidamisega hakkama ja töötab mitteametlikult. Kohtutäituril on võimalik kasutada isa

mõjutamiseks seaduses ettenähtud meetmeid. Samuti on võimalik pöörduda politsei poole,

kuna elatise mittemaksmise eest on ette nähtud kriminaalvastutus.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 29. septembri 2022. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt

kummagi hageja kasuks asenduskohustusena välja igakuise 50 euro suuruse elatise alates 10.

juunist 2021 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi

kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hagejatel kui kostja lapselastel õigus nõuda kostjalt

elatist, kui ülalpidamiskohustust täitma kohustatud vanema suhtes tehtud kohtulahendi täitmine

täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni. Kohtutäiturite kirjadega on tõendatud, et

laste isa suhtes tehtud kohtulahendit ei ole õnnestunud täita. Isal pole sissetulekut ega vara,

mille arvel kohustust täita. Hagejate nõudeõigust ei välista see, et nad ei ole pöördunud politsei

poole, et algatada isa suhtes kriminaalmenetlus.

Maakohus tuvastas, et ajavahemikus 2. detsembrist 2002 kuni 30. novembrini 2021 töötas

kostja töölepingu alusel XXXXX laevatehnikuna. Töötamise registri andmete kohaselt töötas

kostja ajavahemikus 6. novembrist 2018 kuni 15. juulini 2021 ja 3. septembrist 2021 kuni 22.

septembrini 2021 ka MTÜ-s Narva Merekeskus. Kostja 2020. aasta tuludeklaratsiooni kohaselt

oli tema netotulu 2020. a 12 425 eurot 66 senti. Maksu- ja Tolliameti 31. jaanuari 2022 teatise

kohaselt tegid Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakond ja Sotsiaalkindlustusamet kostjale 2021.

aastal väljamakseid 15 724 eurot 68 senti, mis teeb keskmiselt 1310 eurot 39 senti kuus.

Sotsiaalkindlustusameti 1. veebruari 2022. a vastuse kohaselt on kostjale alates 1. jaanuarist

2021 määratud pension (11. jaanuarist 2021 kuni 31. jaanuarini 2021 oli see 258 eurot 37 senti,

1. veebruarist 2021 kuni 31. märtsini 381 eurot 40 senti ja alates 1. aprillist on pension 406

eurot 74 senti kuus).

Ajavahemikus 1. jaanuarist 2021 kuni 30. juunini 2021 ja 30. juunist 2021 kuni 27. jaanuarini

2022 on kostja Coop Panga kontoväljavõtte järgi kostja tütar maksnud kostja kontole iga kuu

eurot.

Samuti

on

sellele

kontole

laekunud

töötasu

Narva

Linnavalitsuse

Kultuuriosakonnalt. Väljaminekud on olnud ühekordne 50 euro suurune makse tütrele,

kindlustusmaksed, laenumaksed Coop Pank AS-ile, maksed Tele2 Eesti AS-ile, VKG

Elektrivõrkudele, AS-ile Narva-Jõesuu Kommunaal, osamaks URAL AUTO GÜ-le ja

korteriühistule XXXXX. Samuti nähtub, et tasutud on pangakaardiga kauplustes.

Ajavahemikus 1. jaanuarist 2021 kuni 30. juunini 2021 ja 30. juunist 2021 kuni 28. jaanuarini

2022 on kostja Swedbank AS-i pangakontole laekunud pension ja arvestatavates summades

sularaha. Väljaminekuteks on peamiselt pangakaardiga maksmine kauplustes, apteekides,

restoranides ja tanklates. Sellelt kontolt on tasutud ka korteriühistule XXXXX, VKG

Elektrivõrkudele ja AS-ile Narva-Jõesuu Kommunaal.

Kostjale kuulus 13. septembri 2021. a seisuga liikmesus Hooneühistus XXXXXXXX-X. Kostja

abikaasale kuulus sama aja seisuga XXXX asuv 63,80 m2 suurune korter ja liikmesus

Hooneühistus XXXXXXXX. Eelnimetatud vara oli abikaasade ühisvara. Kostja abikaasa suri

XXXXXXXX. 12. jaanuaril 2022 kinkis kostja kaks eelnimetatud hooneühistu liikmesust ja

korteri oma tütrele.

22. juunil 2016 tegid kostja ja tema abikaas abikaasade vastastikuse testamendi, milles oli mh

märgitud, et üleelanud abikaasa surma järel pärandavad abikaasad kogu oma vallas- ja

kinnisvara, mis tahes koosseisus ja kus tahes see on, abikaasade lapselapsele C.C..

Maakohus märkis otsuses, et kuigi kostja abikaasa suri juba XXXXXXXX, vormistas kostja

pärandi vastuvõtmise alles käesoleva asja menetluse ajal ja kinkis samal päeval kogu vara

tütrele. Maakohus järeldas, et seda tegi kostja selleks, et näidata oma halba majanduslikku

olukorda ja vabaneda elatise maksmise kohustusest. Vaatamata sellele, et kostja kinkis korteri

tütrele, tasub ta korteri ja elektri eest ise.

Ajavahemikus 1. jaanuarist 2022 kuni 16. augustini 2022 on kostja Swedbank AS-i

kontoväljavõtte kohaselt teinud kulutusi tanklas, kuid kostja omandis ei ole autot.

Maakohus tuvastas, et kuigi kostja väidab, et tema tööleping XXXXX on lõppenud, töötab ta

seal faktiliselt edasi. XXXXXXXX. a õppeplaanis märgitud ürituste „XXXXXXXX“ ja

„XXXXXXXX“ vastutatavaks pedagoogiks on märgitud kostja. Samuti oli kostja veel ka 10.

augustil 2022 klubi veebilehel märgitud õpetajana ja samas oli toodud ka tema tööaeg. Kostja

on küll väitnud, et ta käib seal vaid laevamudeleid meisterdamas, kuid see ei välista kostja

töötamist.

Kostja igakuised kulud ületavad peaaegu kolm korda kostja väidetavat sissetulekut (pensionit).

Eluliselt ei ole usutav, et kulusid aitavad kanda kostja pereliikmed. Kostja on lesk. Tal on

vanurist ema, kes vajab kostja väitel ise abi. Tal on ka poeg, kes ei tasu lastele elatist ja tütar,

kellel on viis last ja kes ilmselt vajab ise abi.

Kokkuvõttes leidis maakohus, et arvestades kostja pensioni suurust, töötamist (seda, et kostja

on võimeline täiendavat sissetulekut teenima), kohustuse suurust COOP Panga ees, laenuga

seotud kohustuslikke kindlustusmakseid, vara puudumist, millega võinuks kostjal olla seotud

kulutused, v.a kulud seoses XXXX asuvas korteris elamisega, on kostja võimeline andma

asenduskohustusena kummalegi hagejale elatist 50 eurot kuus.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi

rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta poolte enda kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt tulnuks temalt jätta elatis välja mõistmata, kuna

hagejate seaduslik esindaja ei ole pöördunud politsei poole avaldusega, et algatada

kriminaalmenetlus laste isa suhtes, kes ei maksa elatist. Kriminaalmenetluse tulemusel saaks

isa karistada ja see mõjutaks teda elatist maksma. Hagejate isa töötab mitteametlikult, ta saab

majanduslikult hakkama ja seega on tal sissetulek olemas. See välistab hagi rahuldamise kostja

suhtes.

Maakohus jättis tuvastamata, kas kostja sissetulekud ja varaline seisund võimaldavad tal täita

lapselaste ülalpidamiskohustust ning kas elatise väljamõistmine ei kahjustaks tema enda

tavapärast ülalpidamist. Maakohus leidis ekslikult, et kostja on teinud oma varaga tehinguid

selleks, et vabaneda hagejate ülalpidamise kohustusest. Kostja ei kinkinud talle kuulunud

korterit ja kahte garaaži tütrele selleks, et oma vara varjata. Kostja kavatseb lahkuda Venemaale

oma eakale emale appi ja tal ei ole pärast töötamise lõppu piisavalt sissetulekut, et vara ülal

pidada. Lisaks ei oleks korteri arvel nagunii saanud elatist tasuda, kuna korter on kostja elukoht.

Maakohus leidis ekslikult, et pärast korteri tütrele kinkimist tasub kostja jätkuvalt korteri ja

elektri eest täies ulatuses, hinnates valesti ajavahemiku 1. jaanuar 2022 – 16. august 2022 kohta

esitatud Coop Panga väljavõtet. Kostja tegi selles ajavahemikus ainult ühe makse (10. juunil

2022) ja sellest ei saa järeldada pidevat tasumist ega seda, et kostjal oleks piisavalt raha ka

elatise maksmiseks. Samast väljavõttest on näha, et tütar on kostjale 8. juunil 2022 kandnud üle

200 eurot ja selle raha arvel kostja korteri eest maksiski.

Maakohus tuvastas, et ajavahemiku 1. jaanuar 2022 kuni 16. august 2022 kohta esitatud

Swedbank AS-i pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja ostab tanklast kütust, kuigi tema

omandis ei ole sõiduautot. Sellest järeldas maakohus ekslikult, et kostja on oma auto samuti

fiktiivselt kinkinud tütrele. Kostja on eelnimetatud ajavahemikus tanklates maksnud kuus korda

kokku 129 eurot 39 senti, ostes kütust muruniidukile, sigarette ja vähesel määral kütust tütre

autole, mida ta vahel kasutab. Seega ei ole õige, et kostja tangib võõrast autot.

Maakohus leidis ekslikult, et kostja töötab endiselt XXXXX ka pärast 30. novembrit 2021, kuid

teeb seda mitteametlikult ja varjab seda kohtu eest. Klubi kodulehel on teave uuendamata ja

sellest ei saa järeldada, et kostja endiselt seal töötab. Töösuhte olemasolu saaks tõendada

tööleping või kanne töötamise registris, kuid selliseid tõendeid ei ole. Ka faktiline töötamine ei

ole tõendatud. Kostja ei ole saanud väidetavalt tööandjalt tasu. XXXXXXXX ei saa

mitteametlikult tasu maksta. Maakohus ei arvestanud Viru Ringkonnaprokuratuuri ja

Riigiprokuratuuri määruseid, millest saab järeldada, et kostja käitumises ei ole õigusrikkumise

tunnuseid.

Maakohus võttis kostja tulude ja kulude võrdlemisel arvesse mittevõrreldavad andmed.

Maakohus lähtus kuludest, mis kostjal olid siis, kui ta veel töötas, ja võrdles neid kostja tuludega

pärast töötamise lõpetamist ning tegi sellest ebaõige järelduse, et kostja kulu ületab peaaegu

kolm korda tema sissetulekut. Pärast laenu ja kindlustusmaksete tasumist jääb kostjal üle vaid

256 eurot kuus ja selle arvel tuleb katta kõik muud kulud. Seega ei võimalda kostja majanduslik

seisund tasuda lapselastele elatist. 65-aastane vanaduspensionär ei suuda ka täiendavat

sissetulekut teenida.

5. Hagejad vaidlesid kostja apellatsioonkaebusele vastu palusid jätta selle rahuldamata.

Kostja ei ole tõendanud, et hagejate isa töötab. Asenduskohustusena elatise väljamõistmist ei

välista see, et hagejad ei ole pöördunud kuriteoteatega politsei poole. Kostja kinkis menetluse

ajal ühe päeva jooksul kogu oma vara tütrele ja enne seda lahkus näilikult töölt, kuid faktiliselt

jätkab vara kasutamist ja töötamist. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja jätkab tegelikult

töötamist. Prokuratuur ei ole oma määruses välistanud, et kostja töötab XXXXX.

Kostja väide, et tema kulutused on pärast töö lõppemist vähenenud, on tõendamata. Kostja

pangakontole laekub raha tütrelt, kelle asemel kostja faktiliselt töötab. Maakohtu istungil ei

osanud kostja vastata, mille arvel ta oma kulusid kannab. Maakohus jättis rahuldamata hagejate

taotluse kuulata üle tunnistaja, kelle ütlustega saanuks kinnitada, et kostja töötab endiselt samas

kohas. Tulude varjamine on elatist maksma kohustatud isikute puhul tavaline. Elatise nõudjate

jaoks on keeruline kohustatud isiku tulusid tõendada.

6. Hagejad esitasid samuti maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Nad paluvad tühistada

maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ja mõista kostjalt kummagi

hageja kasuks välja elatis 292 eurot kuus. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda.

Hagejate apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt hindas maakohus tõendeid valesti, kui

leidis, et kostja ei suuda maksta kummalegi lapselapsele rohkem elatist kui 50 eurot kuus.

Kostja ei ole usutavalt põhistanud ega tõendanud, et tal ei ole võimalik tasuda kummalegi

lapsele elatist 292 eurot kuus. Kostja töötab endiselt samal ametikohal XXXXX ja saab sama

suurt töötasu, kuid ta varjab oma sissetulekut. Kostja asemel on näilikult tööle vormistatud tema

tütar ja seega laekub töötasu mitte kostjale vaid tema tütrele. Kostja selgitas kohtuistungil, et

elab koos tütre perekonnaga. Ta on oma vara tütrele kinkinud. Kostja väide, et ta kavatseb asuda

elama Venemaale, ei ole õige ja isegi kui oleks, ei põhjenda see, miks ta pidi oma vara tasuta

ära andma.

Isegi kui kohus ei tuvastanud kostja varjatud sissetuleku suurust, ei olnud põhjendatud mõista

väiksem elatis välja selle aja eest, mil kostja töötas. Lisaks ei ole maakohtu lahendist aru saada,

kuidas jõudis maakohus järeldusele, et kummalegi hagejale väljamõistetav elatis peab olema

just 50 eurot kuus.

7. Kostja vaidleb hagejate apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Maakohus leidis ekslikult, et kostja töötab endiselt. Kostja pangakonto väljavõtetest ei nähtu,

et ta oleks pärast töötamise lõppu töötasu saanud. Kostja lahkus töölt vanuse tõttu. Kostja tütar

töötab tõesti kostja endisel ametikohal ja saab selle eest tasu, aga see ei saa olla elatise

väljamõistmise aluseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuste ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

mõlemad apellatsioonkaebused tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1

alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Kummagi apellatsioonkaebuse väited ei

anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on õigesti hinnanud asjas kogutud

tõendeid ning kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme. Kuna maakohtu otsus

on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega ega

pea vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata (TsMS § 654 lg 6).

9. Vastuseks kostja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Kostja väidab, et temalt asenduskohustusena elatise väljamõistmiseks ei ole praegu alust,

kuna hagejate ema ei ole teinud kõike endast olenevat, et hagejate isalt elatist saada.

Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

11. Iseenesest on õige, et vanavanemate ülalpidamiskohustus on üksnes asenduskohustus, mis

tuleb kõne alla eelkõige siis, kui lapse vanemalt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada. Kuid

Riigikohus on vanavanema ülalpidamiskohustust reguleerivat perekonnaseaduse (PKS) § 106

lg-t 2 tõlgendades selgitanud, et vanavanemal tekib PKS § 106 lg 2 esimese lause järgi

kohustus oma lapselapsi ülal pidada mh juhul, kui ülalpidamist andma kohustatud vanemalt on

ülemäära keeruline ülalpidamist saada, ja et muu hulgas on selleks olukord, kus vanemalt on

elatis kohtulahendiga välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud

soovitud tulemuseni (RKTKo 3-2-1-75-11, p 18).

12. Maakohus tuvastas õigesti, et praegu on vanavanema asenduskohustuse eeldused täidetud,

kuna laste isalt ei ole täitemenetluses olnud võimalik elatist saada. Asjaolu, et hagejate ema ei

ole pöördunud politsei poole, ei välista kostjalt elatise väljamõistmist. Hagejad on teinud

piisavalt jõupingutusi, et isalt elatist saada ja neilt ei saa asjaolusid arvestades rohkemat nõuda.

13. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga ka selles, et maakohus jättis tuvastamata, kas kostja

sissetulekud ja varaline seisund võimaldavad tal täita lapselaste ülalpidamiskohustust.

Maakohus on oma otsuses põhjalikult analüüsinud kostja varalist olukorda ja jõudnud

põhjendatult järeldusele, et kostja oleks enne seda, kui ta kogu oma vara tütrele kinkis, suutnud

kummalegi hagejale maksta 50 euro suurust elatist kuus. Kostjalt 50 euro suurust elatist välja

mõistes võttis maakohus õigesti arvesse seda, et kostja võõrandas oma vara menetluse vältel

tasuta oma tütrele ja halvendas sellega tahtlikult oma varalist olukorda.

14. Kostja väidetel ei kinkinud ta oma vara tütrele mitte sellepärast, et vara varjata, vaid

sellepärast, et ta soovib lahkuda Venemaale ja sellepärast, et tal ei ole piisavat sissetulekut, et

vara ülal pidada. Väidet, et kostjal oleks ka päriselt kavas lahkuda Venemaale, ei ole kostja

millegagi tõendanud. Kuna kostja andis oma vara ära tasuta, siis ei olnud tal endal järelikult

vaja ka elamiseks lisaraha, kuna vastasel korral oleks ta vähemalt garaažid võõrandanud tasu

eest. Samal põhjusel ei ole eluliselt usutav ka kostja väide, et tema sissetulekud on praegu nii

väiksed, et ta vaevu saab oma kulude kandmisega hakkama. Kui inimesel on vaja elamiseks

lisaraha, siis ta ei kingi oma vara ära.

15. Kostja on menetluses läbivalt tuginenud ka sellele, et kogu tema ja tema abikaasa vara pidi

abikaasade vastastikuse testamendi järgi saama endale nende tütrepoeg ja seega võis kostja selle

juba eluajal kinkida oma tütrele. Ringkonnakohus selgitab, et testament on korraldus surma

puhuks (pärimisseaduse § 19 lg 1) ja iseenesest ei ole pärandajal keelatud oma vara eluajal

käsutada. Kuid kui pärandaja peab eluajal täitma alaneja sugulase ülalpidamiskohustust, siis ei

saa tema pärijatel olla kindlust, et testamendi tegemise ajal olemasolev pärandaja vara säilib

samasuguses koosseisus kuni pärandaja surmani. Seega ei saa vara tasuta tütrele võõrandamist

õigustada asjaolu, et kostja ja tema abikaasa olid teinud vastastikuse testamendi ja määranud

selles üleelanud abikaasa järel pärijaks oma tütrepoja.

16. Iseenesest on õige kostja väide, et korteri arvel ei saaks ta elatist tasuda, kuna korter on

kostja elukoht. Küll aga on kostja kinkinud oma tütrele ka kaks garaaži, mille väärtus on asjas

tõendina esitatud müügikuulutuste (II kd, tl 85) järgi keskmiselt 6000–8000 eurot. Hageja I

saab 18-aastakses 2032. a märtsis ja hageja II 2035. a juunis. Hagi on esitatud 2021. a juunis

Arvestades maakohtu otsusega välja mõistetud elatise suurust ja maakohtu otsuse järgi

kummalegi hagejale nende täisealiseks saamiseni maksmisele kuuluvat elatist (hagejale I ca 11

× 12 × 50 = 6600 ja hagejale II ca 14 × 12 × 50 = 8400 eurot), on võimalik järeldada, et

kõnealuse vara arvel oleks kostja saanud hagejaid ülal pidada. Kostja on menetluses ka

avaldanud, et ta kinkis garaažid ära, kuna tal ei olnud neid enam vaja. Sellises olukorras ja

arvestades, et kostjal on abi vajavad lapselapsed, saanuks kostja talle mittevajaliku vara tasu

eest võõrandada ja saadud raha arvel hagejatele elatist maksta. Kokkuvõttes leidis maakohus

ringkonnakohtu hinnangul õigesti, et kostja ei saa menetluse vältel enda varatuks muutmisega

vabaneda hagejate ülalpidamise kohustusest, kui ta enne enda varatuks muutmist oleks suutnud

seda kohustust täita.

17. Eeltoodud põhjusel ei ole praegu olulised ka kostja väited, et maakohus võttis tema tulude

ja kulude võrdlemisel arvesse mittevõrreldavad andmed ja et maakohus lähtus kuludest, mis

kostjal olid siis, kui ta veel töötas, ja võrdles neid kostja tuludega pärast töötamise väidetavat

lõpetamist. Lisaks nõustub ringkonnakohus hagejatega, et kostja ei ole ka tõendanud, et tema

kulud oleksid pärast töötamise lõppu teistsugused kui need, mis ta avaldas menetluse alguses

ehk ajal, mil ta veel töötas. Üksnes Coop Panga konto 2022. a väljavõttest (II kd, tl 111–113)

ei saa kulutuste vähenemist järeldada ja lisaks nähtub sellest väljavõttest, et kostja maksab iga

kuu kontole sularaha.

18. Kostja väited, et ta ei ole tegelikult tütrele kingitud korteri kulusid kandnud ega autole kütust

ostnud, ei anna samuti alust tema kaebust rahuldada ega muuda ebaõigeks maakohtu otsuse

lõppjäreldust, et kostja oleks vähemalt oma muu (ja kostja enda väidetel talle mittevajaliku)

vara arvel suutnud hagejatele elatist maksta, kui ta ei oleks seda ära kinkinud.

19. Kostja arvates leidis maakohus ekslikult, et kostja töötab endiselt XXXXX ka pärast 30.

novembrit 2021. Ringkonnakohtu arvates tuvastas maakohus asjas kogutud tõendite põhjal

õigesti, et faktiline töösuhe jätkus ka pärast seda kuupäeva. Õiguslikult võiks töösuhte

olemasolu tõesti kinnitada eelkõige tööleping või kanne töötamise registris, kuid praegusel

juhul ei ole tegu õiguslikult vormistatud töösuhtega, vaid faktilise olukorraga ja seega ei saa

nende tõenditega töötamist tõendada, kuna kostja ongi soovinud oma tegelikku olukorda

varjata. Tsiviilkohtumenetluses ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu (TsMS § 232

lg 2), mis tähendab, et faktilise töösuhte jätkumist said hagejad tõendada kõigi lubatud

tõenditega. Maakohus luges olemasolevate tõenditega õigesti tõendatuks, et kostja jätkas

faktiliselt töötamist ka pärast seda, kui tema töösuhe oli formaalselt lõppenud. See, et kostja

kontole ei ole tasu makstud, ei ole oluline, kuna eelduslikult makstakse töösuhte varjamisel ka

tasu teise isiku kaudu. Maakohus tuvastas, et kostja oli ka 2022. a õppeplaanis märgitud ürituste

vastutatavaks pedagoogiks ja et ta oli koos tööajaga märgitud veel ka üheksa kuud pärast

töösuhte lõppu klubi veebilehel õpetajana. Kostja väide, et see oli nii üksnes põhjusel, et

veebilehe andmed olid uuendamata, ei ole eluliselt usutav. Lisaks on hagejad esitanud

sõnumivahetuse, kust samuti nähtub, et kostja oli klubis õpetaja ka pärast töösuhte lõppu.

20. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et maakohus pidanuks asjas tõendina esitatud

Viru Ringkonnaprokuratuuri ja Riigiprokuratuuri määrustest järeldama, et kostja ei jätkanud

pärast töölepingu lõpetamist faktilist töötamist. Viidatud tõenditest nähtub, et hagejate esindaja

on pöördunud kuriteoteatega prokuratuuri poole ja leidnud, et kostja võib olla pannud toime

kelmuse. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatest ei nähtu, et prokurauur oleks

tuvastanud, et kostja ei ole oma vara varjanud või et ta ei tööta faktiliselt edasi oma endisel

töökohal. Sellest nähtub üksnes, et prokuratuuri hinnangul ei ole esitatud avalduses toodud

asjaolusid, mille põhjal saaks kostja tegevust pidada karistusseadustikus ettenähtud kelmuseks

ja seda põhjusel, et kelmuse koosseisuline tunnus on pettuse mõjul tehtud varakäsutus, kuid

hagejad ei ole sellist varakäsutust teinud (st nad ei ole oma nõudest kostja vastu loobunud).

21. Kokkuvõttes ei ole eeltoodud põhjustel alust kostja apellatsioonkaebust rahuldada.

22. Hagejate apellatsioonkaebuse keskne väide on, et maakohus oleks pidanud asjaolusid ja

tõendeid arvestades mõistma kummagi hageja kasuks välja mitte 50 euro suuruse elatise, vaid

seadusest tuleneva miinimumelatise. Ringkonnakohus ei nõustu selle väitega.

23. Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid, arvestanud kostja kulusid, tulusid ja vara, ning

kokkuvõttes põhjendatult leidnud, et kostjalt tuleb kummagi hageja kasuks välja mõista 50 euro

suurune elatis.

24. Hagejad heidavad maakohtule ette ka seda, et nad ei saa aru, kuidas maakohus jõudis

järeldusele, et kummalegi hagejale väljamõistetav elatis peab olema just 50 eurot kuus.

Ringkonnakohus nõustub, et maakohtu otsuses ei ole täpseid arvutuskäike, kuid igal juhul oli

põhjendatud mõista hagejate kasuks välja miinimumelatisest väiksem elatis, kuna kostja

varaline seis ei võimaldaks miinimumelatist tasuda. Samas tuleb arvestada, et elatisesumma

täpne väljaarvutamine olekski käesolevas asjas keeruline. TsMS § 233 lg 2 võimaldab kohtul

selles olukorras teha otsuse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Seda

põhimõtet arvestades on maakohus mõistnud välja mõistlikus suuruses elatise.

25. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjust rahuldada ka hagejate apellatsioonkaebust ja maakohtu

otsus tuleb jätta muutmata.

26. Kuna nii hageja kui ka kostja apellatsioonkaebus jäävad rahuldamata, tuleb menetluskulud

apellatsiooniastmes jätta poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Vutt