2-22-13891/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.02.2023.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-13891

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

T.D hagi N.O vastu elatise nõudes 2034 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: T.D (isikukood XXX; elukoht xxx)

Hageja esindaja: X (isikukood XXX; e-post xxx)

Kostja: N.O (isikukood XXX; elukoht xxx; e-post xxx)

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista N.O T.D kasuks elatis perioodi eest 01.09.2022 kuni 31.12.2022

summas 192 eurot.

3. Välja mõista N.O T.D kasuks igakuine elatis summas 30 eurot alates 01.01.2023

kuni T.D poolt keskhariduse omandamise lõpuni, kuid mitte kauem, kui T.D

21. aastaseks saamiseni.

4. Elatise summad kanda iga jooksva kuu 1.kuupäevaks X arvelduskontole nr

XXXXXXXX , selgitusega „elatis“.

5. Juhul, kui N.O on kohtumenetluse kestel T.D-le maksnud elatist, siis tasutud

summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.

6. Jätta T.D hagi elatise väljamõistmiseks perioodi eest 01.07.2022 kuni 31.08.2022

summas 678 eurot rahuldamata.

7. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

19.09.2022 esitatud ning 03.10.2022 ja 07.10.2022 täiendatud hagiavalduse kohaselt on T.D

(hageja) N.O (kostja) tütar. Hageja õpib täiskohaga gümnaasiumi 12.klassis ja ei saa endale ise

elatist teeninda ning tal puuduvad ka selleks varalised võimalused. Hageja igakuised kulud

moodustavad kokku 510 eurot, s.h eluasemekulud 170 eurot, kulutused toidule 160 eurot,

kulutused transpordile 50 eurot, sidekulud 10 eurot, kulutused tervishoiule 10 eurot, kulutused

koolikohustuse täitmisele 10 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot ja muud vältimatud

püsikulutused (s.o lõbustused) 50 eurot.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista kostjalt elatis alates septembrist 2022 summas

226 eurot kuus kuni õppeaasta lõpuni, s.o juuni 2023, mida indekseerida 1.04.2023 nagu tehakse

seda alaealise lapse elatise puhul. Samuti palus hageja välja mõista tagasiulatuvalt juuli ja

augusti 2022 eest elatise kokku summas 678 eurot.

Kostja vastus

Kostja palus jätta hagiavaldus rahuldamata. Kostja kasvatab oma alaealist tütart T.D. Kostja on

töötu ning hagis nõutud kuupõhine elatis käib kostjale üle jõu. Kostja on andnud hagejale

suusõnalise lubaduse, et toetab teda ka õpingute jooksul vabatahtlikult ja kohtuväliselt summas

100 eurot kuus. See summa peaks tagama tema igakuised kulutused seoses huviringide ja

kooliga, riietusega ja teiste isiklike vajadustega. Lisaks võimaldatakse iga-aastaselt tütrele

reisimist, mille kulud on hüvitatud kostja poolt.

Hagis nõutud summa tagasiulatuvalt suvekuude eest juuli 2022 ja august 2022 kokku 678 eurot,

ei ole põhjendatud, kui tütar käis samaaegselt tööl ning oli suvevaheaeg. Sealhulgas puuduvad

seoses kooli ja huviringidega lisaväljaminekud ning täisealine laps oli võimeline end ise üleval

pidama. Suvevaheaja veetis osaliselt hageja ka kostja kodus. Samuti puudub antud summa

suuruse põhjendus, sest see on veel suurem kui hagis nõutud 226 eurot kuus. Hageja esindajal

ei ole olnud õiguslikku alust nõuda suvekuude eest (juuli, august) elatist. Sel ajal sai hageja

korduvalt kostja käest sularaha.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud

väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

3. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes

täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid

mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Riigikohus on selgitanud, et täisealiseks saanud

isiku puhul saab eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul,

kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või

muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks,

tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku

abivajaduse ulatusest ning täisealiseks saanud lapse elatisenõudele ei kohaldu

perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäär (vt ka Riigikohtu lahend

3-2-1-119-15 p 10).

PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 kohaselt

arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi,

sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega

seotud kulutusi.

4. Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus selles, et kostja on hageja isa. Samuti puudub

vaidlus selles, et hageja on täisealine, kes õpib käesoleval ajal XXX Gümnaasiumi

12.klassis (dtl 11). Seega on hageja PKS § 97 p 2 kohaselt iseenesest õigustatud elatist

nõudma. Kohtu hinnangul ei saa õppetöö tõttu eeldada, et hageja hangiks kõik endale

eluks vajalikud vahendid ise. Kuna hageja käib 12ndas klassis, siis eelduslikult on

igapäevaselt vajalik ka kodus õppetööga tegeleda.

5. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise alates septembrist 2022 igakuiselt summas

226 eurot. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku 510 eurot,

s.h eluasemekulud 170 eurot, kulutused toidule 160 eurot, kulutused transpordile 50

eurot, sidekulud 10 eurot, kulutused tervishoiule 10 eurot, kulutused koolikohustuse

täitmisele 10 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot ja muud vältimatud

püsikulutused 50 eurot. Kuna kostja on esitanud oma vastuses vastuväited hageja kulude

suuruse osas, siis peab kohus vajalikuks esmalt hinnata hageja väljatoodud igakuiste

kulude suurust ja nende põhjendatust.

5.1 Hageja on märkinud oma igakuisteks eluasemekuludeks 170 eurot ning esitanud kohtule

Kiili KVH OÜ veearve summas 29,48 eurot (dtl 18), Eesti Keskkonnateenused AS-i

prügiarve 4,99 eurot (dtl 19), Kiili Sangar AÜ elektriarve summas 235,53 eurot (dtl 23)

ning kodukindlustuse aastase poliisi summas 131,36 (dtl 95-100), s.o igakuiselt 10,95

eurot. Arvestades, et nimetatud kulud on seotud kõik hageja eluasemega, siis võib pidada

põhjendatud igakuiseks eluasemekuluks kokku 280,95 eurot, millest hageja osa

moodustab 56,19 eurot (280,95 eurot / 5 pereliikmega). See, et eluase kuulub hageja

esindaja elukaaslasele ja eelnimetatud arved on esitatud tema nimele, ei tähenda, et

hagejal eluasemekulud puuduksid.

5.2 Asjaolu, et nii lapsed kui ka täiskasvanud tarbivad igapäevaselt toitu on üldtuntud ja

tõendamist mittevajav asjaolu. Kohtu hinnangul on 160 eurot selleks mõistlik ja

põhjendatud. Kohus arvestab ka keskmise toidukorvi kallinemisega viimaste aastate

jooksul.

5.3 Hageja on märkinud transpordikuluks 50 eurot ning selgitanud, et alates 05.12.2022 on

tal juhtimisõigus ning ta kasutab alates sellest ajast ka sõidukit iseseisvalt. Kuigi hageja ei

ole ühtegi tõendit seoses transpordikuludega kohtule esitanud, siis on eluliselt usutav, et

teatud transpordikulud seoses oma sõidukiga võivad hagejal igakuiselt tekkida, kuna

ühistranspordi kasutamine ei ole igakord ajaliselt mõistlik ja võimalik ning aeg-ajalt tuleb

teha ka pikemaid sõite. Kohus peab mõistlikuks kuluks 20 eurot.

5.4 Sidekulude tõendamiseks on hageja esitanud kohtule Tele 2 ning Telia arved (dtl 101-

105). Kohtu hinnangul ei saa sidekulude olemasolu pidada ebavajalikuks ja kohtu

hinnangul on seega hageja poolt väljatoodud 10 eurot igati mõistlik ja põhjendatud.

5.5 Kuigi hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit koolikohustuse kulude tõendamiseks, siis

arvestades asjaoluga, et hageja käib 12ndas klassis, siis on eluliselt usutav, et teatud

kulud kooliga tekivad (nt vihikute, kirjatarvete jms soetamine; ekskurssioonid ja muud

kooliga seotud üritused). Kohtu hinnangul on 10 eurot nimetatud kulule mõistlik.

5.6 Kohtu hinnangul saab üldtuntuks lugeda, et hageja vajab igapäevaselt riideid ja

jalanõusid ning oluline on asjaolu, et hageja elab kliimavööndis, kus erinevatel

aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Kohus asub seisukohale, et 50 eurot

jalanõudele ja riietele on mõistlik ja usutav kulu.

5.7 Hageja on välja toonud ka muud kulud 50 euro ulatuses. Kohus asub seisukohale, et kõiki

igakuiseid kulutusi ei ole võimalik ka ette näha ning aeg-ajalt on vaja teha kulutusi ka

näiteks seoses tervishoiu ja hügieeniga. Iseenesest ei saa pidada ebavajalikuks ka kulusid

meelelahutusele. Kohus peab seega mõistlikuks igakuiseks muuks kuluks 50 eurot.

5.8 Eeltoodust tulenevalt on hageja igakuised kulud kohtu hinnangul põhjendatud kokku

356,19 euro ulatuses.

6. Kostjalt väljamõistetava elatise summa määramisel tuleb kindlaks teha, millises ulatuses

kumbki vanem elatist maksma peab. PKS § 105 lg 3 kohaselt täidavad mitu sama astme

sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus

määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka

tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Riigikohus on asunud

seisukohale, et ülalpidamiseks kohustatud isiku puhul tuleb temalt elatise väljamõistmisel

arvestada PKS § 102 ja PKS § 105 lg 3 järgi tema varalist seisundit. Sealjuures ei

kohaldu täisealise lapse puhul PKS § 102 lg 2, vaid üksnes sama paragrahvi lg 1, mille

kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid

kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist,

kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-119-15, p. 11).

6.1 Kostja on oma vastuses märkinud, et ta ei ole suuteline elatist hageja poolt nõutud

summas tasuma ning samuti on kostja viidanud oma alaealisele ülalpeetavale.

Kohus on 15.11.2022 kirjas (dtl 55-58) kostjale selgitanud, et kui kostja leiab, et ta ei ole

majanduslikult suuteline elatist nõutud summas hagejale tasuma, siis tuleb kohtule

vastavaid asjaolusid tõendada, sh esitada selgitus ja tõendid oma igakuiste sissetulekute

(s.h võimalikud toetused) ja väljaminekute kohta. Samuti selgitas kohus, et kostjal tuleb

välja tuua, milliseid konkreetseid kulutusi seoses teiste ülalpeetavatega tehakse ning

esitada ka tõendeid nimetatud kulude olemasolu ja kandmise kohta.

6.2 Kostja on esitanud oma konto väljavõtte, mis oli 23.11.2022 seisuga miinuses (dtl 67-82).

Samas nähtub nimetatud väljavõttest, et kostja 6,5 kuu sissetulekud on kostjal olnud

kokku 10 783 eurot, mis teeb igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1658,92 eurot. Kohus

selgitab, et ka sularaha sissemakseid kontole saab pidada kostja sissetulekuks. Äriregistri

kohaselt on kostja seotud mittetulundusühinguga Spordiklubi X (kostja on üheks

asutajaks ja juhatuse liikmeks) ning D OÜ-ga (kostja on asutaja ja osanik). Igakuiseid

kulusid (sh kulusid seoses teise lapsega) ei ole kostja kohtule väljatoonud ega tõendanud.

23.11.2022 dokumendis on kostja üksnes märkinud, et on oma elukaaslase ülalpeetav.

Seega saab viimati nimetatust järeldada, et igakuised kulud kostjal puuduvad.

6.3 Hageja on viidanud ka oma tervislikule seisundile, kuid tõendamata on, kas ja kuidas

takistab tema tervislik seisund elatise tasumist. Patsiendiportaali väljavõtted retseptidest

nimetatut ei tõenda (dtl 83-84, 86-87).

6.4 Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul puuduvad tõendid, et

elatise väljamõistmisel jääks kostja või kostja alaealine laps halvemasse olukorda kui

hageja. Kuigi kostja on viidanud, et ta on töötu ja ülalpeetav, siis kostja keskmine

sissetulek on olnud ca 1600 eurot kuus, millest kostja saab katta nii enda igakuised kulud

kui ka oma osa hageja kulude eest.

7. Kostja on oma 23.11.2022 vastuses viidanud ka sellele, et hageja emale laekuvad

peretoetused.

Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 1 sätestab, et lapsetoetuse saamise õigus on igal

lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni. PHS § 17 lg 2 kohaselt põhikoolis,

gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival või Sotsiaalministeeriumi hallatava

riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud

keskhariduseta 19-aastaseks saanud lapsel on õigus lapsetoetusele jooksva õppeaasta või

täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse

nimekirjast väljaarvamiseni. PHS § 21 lg 1 sätestab, et lasterikka pere toetuse saamise

õigus on ühel vanemal, hoolduspere vanemal või eestkostjal või käesoleva seaduse § 25

lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud isikul, kes kasvatab peres kolme või enamat last, kes

vastavad käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele.

Kohus märgib, et kuni 31.12.2022 oli lapsetoetuse suuruseks 60 eurot ja lasterikka pere

toetus 600 eurot ning alates 01.01.2023 on lapsetoetuse suuruseks 80 eurot ja lasterikka

pere toetus 650 eurot.

PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse

vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel,

mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

Hageja ema saab PHS kohaselt kuni hageja 19 aastaseks saamiseni lapsetoetust ja

lasterikka pere toetust (Rahvastikuregistrist nähtuvalt on hageja emal lisaks hagejale veel

kaks alaealist last). Hageja osas moodustas toetus kokku kuni 2022 aasta lõpuni 260 eurot

kuus (60 + 600/3 lapsega) ja alates 2023 aastast moodustab hageja osas toetus kokku

eurot 296,67 eurot kuus (80+650/3 lapsega). Kuigi PKS § 101 lg 5 kehtib eelkõige

alaealiste laste puhul, siis saab kohtu hinnangul analoogia korras arvestada sellega ka

käesoleval juhul, kuna eelnimetatud toetuste mõtteks on vanemate toetamine laste kulude

kandmisel. Seega on põhjendatud hageja igakuistest kuludest nimetatud toetused maha

arvestada ning hageja vanemate kanda jäävad perioodil september 2022 kuni 31.12.2022

igakuised kulud ca 96 euro ulatuses (356,19 – 260) ning alates 01.01.2023 kulud ca 60

euro ulatuses (356,19-296,67). Kohus ei pea vajalikuks sendi täpsusega kulusid

arvestada, kuna kulud võivad iga kuu veidi erineda. Arvestades, et vanemad peavad oma

kulusid kandma eelduslikult võrdsetes osades, siis jääb kostja osaks hageja kulude

kandmisel perioodil 01.09.2022 kuni 31.12.2022 kokku 192 eurot (s.o 48 eurot x 4

kuuga) ning alates 01.01.2023 igakuiselt 30 eurot.

8. Hageja on esitanud ka taotluse elatise indekseerimiseks. Kohus selgitab, et indekseerida

saab alaealisele kohaldatavat elatise baassummat, mis on sätestatud PKS §-s 101 lg 1.

Täisealise elatise puhul baassummat ega selle indekseerimist ei kohaldata. Seega puudub

õiguslik alus hagejale väljamõistetava elatise indekseerimiseks.

9. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka tagasiulatuva elatise juuli ja augusti 2022 eest

kokku summas 678 eurot.

Kohus asub seisukohale, et kuna juulis ja augustis õppetööd ei toimu ning hageja on

täisealine, siis on põhjendatud eeldada, et sel ajal oli hageja võimeline hankima endale ise

vajalikud vahendid. Seega jätab kohus hageja nõude tagasiulatuva elatise saamiseks juuli

ja augusti 2022 eest rahuldamata.

10. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista elatis perioodi eest 01.09.2022 kuni 31.12.2022 kokku

192 eurot ning alates 01.01.2023 elatis summas 30 eurot kuus kuni hageja poolt

keskhariduse omandamise lõpuni, kuid mitte kauem, kui hageja 21. aastaseks

saamiseni.

PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Seega tuleb elatise

summad tasuda igakuiselt hageja soovil tema ema kontole iga jooksva kalendrikuu 1.

kuupäevaks selgitusega „elatis“.

Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad

tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.

11. Käesolevas otsuses nimetamata poolte seisukohad ja tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg

1 ja lg 5 alusel arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega

mõjuta asja lahendust.

Menetluskulud

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kuna kohus jätab

menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määra kohus ka kindlaks menetluskulude rahalist

suurust.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2025. a otsusega nr 2-22-

13891.