2-22-3891/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht 14.02.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-3891

Kohtuasi

Estmak Capital OÜ avaldus ITAN Cars OÜ

(likvideerimisel) vastu teabe andmise kohustamiseks ja

dokumentidega tutvumise võimaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.11.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

ITAN Cars OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: Estmak Capital OÜ (registrikood 11559160),

esindaja vandeadvokaat Martin Raude

Puudutatud isik: ITAN Cars OÜ (registrikood 12319758,

likvideerimisel), esindajad vandeadvokaadid Elmer Muna

ja Evelin Lisett Ratnik

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta puudutatud isiku ITAN Cars OÜ (likvideerimisel) määruskaebus

rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 16.11.2022 määrus muutmata.

3. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta puudutatud isiku ITAN

Cars OÜ (likvideerimisel) kanda.

4. Määrata

kindlaks

avaldaja

Estmak

Capital

OÜ

määruskaebemenetluse

menetluskulude rahaline suurus ning mõista puudutatud isikult ITAN Cars OÜ-lt

(likvideerimisel) avaldaja Estmak Capital OÜ kasuks välja määruskaebemenetluse

menetluskulude hüvitis 1300 eurot.

5. Kohustada puudutatud isikut ITAN Cars OÜ-d (likvideerimisel) tasuma

väljamõistetud menetluskulude hüvitiselt avaldajale Estmak Capital OÜ-le viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse

jõustumisest kuni selle täitmiseni.

2-22-3891

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Estmak Capital OÜ (avaldaja) esitas 16.03.2022 Harju Maakohtule avalduse ITAN Cars OÜ

(likvideerimisel) (puudutatud isik) vastu teabe andmise kohustamiseks ja dokumentidega

tutvumise võimaldamiseks.

2. Avaldaja palus kohut kohustada puudutatud isikut selgitama:

-

kus asub puudutatud isiku raha alates 01.11.2020 ning esitama avaldajale tutvumiseks

dokument või dokumendid, millest nähtub, kes ja millisel õiguslikul alusel hoiab

puudutatud isiku raha alates 01.11.2020;

-

esitama avaldajale tutvumiseks puudutatud isiku pangakonto väljavõtte (Luminor Bank

AS-is) perioodi kohta alates 06.08.2020 kuni konto sulgemiseni;

-

esitama avaldajale tutvumiseks puudutatud isiku bilansi seisuga 31.12.2020 ja

31.12.2021 ning kasumiaruande perioodi kohta 04.02.2020 kuni 31.12.2020 ja

01.01.2021 kuni 31.12.2021.

Avaldaja palus määrata kindlaks ka kohtumääruse täitmise viisi ja korra ning tähtaja ja

kohustata puudutatud isiku likvideerijat täitma eelnimetatud kohustus viie tööpäeva jooksul

alates kohtumääruse jõustumisest, edastades teabe ja dokumendid e-posti aadressile xxx või

esitades teabe ja dokumendid tutvumiseks puudutatud isiku asukohas selliselt, et avaldaja

esindaja saab tutvuda dokumentidega vähemalt neli tundi ja teha dokumentidest fotosid või neid

muul viisil jäädvustada.

3. Esitatud avalduse kohaselt on avaldaja puudutatud isiku osanik, kellele kuulub 25%

puudutatud isiku osakapitalist. 04.02.2022 esitas avaldaja puudutatud isikule nõude teabe

saamiseks ja puudutatud isik vastas sellele 16.02.2022. 17.02.2022 esitas avaldaja teabe

saamiseks uue nõude, milles palus esitada eelmises punktis loetletud teave ja dokumendid.

Puudutatud isik avaldaja teabenõuetele ei vastanud ning seetõttu on avaldaja sunnitud

pöörduma kohtusse äriseadustiku (ÄS) § 166 kohase teabenõudega.

Puudutatud isiku seisukohad

4. Puudutatud isik leiab, et avaldus ei ole põhjendatud ning palub jätta see rahuldamata.

5. 11.04.2022 seisukohas selgitas puudutatud isik, et avaldajal ei ole küsitud teave vajalik mis

tahes osanikuõiguste teostamiseks, mistõttu on avaldus vastuolus ÄS §-s 166 sätestatud teabe

küsimise õiguse eesmärgiga. Veebruaris 2020 on puudutatud isiku osanikud vastu võtnud

2-22-3891

otsuse lõpetada majandustegevus ning osaühing likvideerida. Osaühingu lõppbilanss ning vara

jaotuskava koostati juunis 2020. Kõik osanike pädevusse kuuluvad küsimused seonduvad

osaühingu tegevusega (ÄS § 168 lg 1), kuid puudutatud isik on likvideerimisprotsessis juba

põhivara võõrandanud ning välistatud on ka tegevuse jätkamise otsustamine. Järelikult ei ole

avaldajal juba alates juunist 2020 olnud vajadust teostada puudutatud isiku osast tulenevat

hääleõigust, mille kasutamiseks võiks teoreetiliselt olla vajadus küsitud dokumentidega

tutvumiseks.

5.1. Avaldaja tegutseb teabenõuete esitamisel pahauskselt. Teabenõuete esitamine ning

erinevate õigusvaidluste algatamine takistab puudutatud isiku likvideerimismenetluse

lõpuleviimist ja kahjustab osaühingu huve. Seega on puudutatud isikul õigus teabe andmisest

keelduda ÄS § 166 lg 2 alusel. Järjepidevalt üha uute teabenõuete esitamise eesmärk on

kasutada ära osaniku õigust nõuda likvideerijalt teavet nn kalastamiseks, et leida seeläbi

mingisugustki infot, mida oleks võimalik kas olemasolevates või uutes kohtuvaidlustes ära

kasutada, et mõjutada puudutatud isikut tegutsema avaldaja huvides. Esitatud avalduse laiem

eesmärk on sundida puudutatud isikut ja teisi osanikke nõustuma avaldaja taotlusega maksta

likvideerimise

lõppbilansist

avaldajale

tema

osalusega

võrreldes

suurem

osa

likvideerimishüvitisest. Osaühingu ning selle osanike mõjutamine ja/või tõendite kogumine

osaühingu ja osaniku vahel käimasolevate kohtumenetluste jaoks ei ole ÄS §-s 166 sätestatud

osanikuõiguse eesmärk. Pidevate teabenõuete esitamine ja kohtuvaidluste algatamine on

puudutatud isikule ka rahaliselt koormav. Avalduse rahuldamine läheks seetõttu vastuollu hea

usu põhimõttega.

6. 05.10.2022 seisukohas selgitas puudutatud isik, et avaldaja on osalenud puudutatud isiku

osanike 03.02.2020 otsuse vastuvõtmisel, millega osanikud otsustasid ettevõtte tegevuse

lõpetada ja alustada likvideerimismenetlusega. Avaldaja on olnud teadlik ka sellest, et

likvideerimismenetluse käigus on Luminor Pank AS puudutatud isiku arvelduskonto sulgenud

30.09.2020 seisuga. Seetõttu ei saa olla vaidlust, et avaldaja on teadlik ka sellest, et enne

30.09.2020 on puudutatud isik olnud sunnitud ÄS § 214 lg 3, § 215 lg 1 ja § 216 lg 1 kohaselt

ühingu allesjäänud vara hoiustama muul arvelduskontol seni, kuni jõustub kohtuotsus avaldaja

enda poolt algatatud tsiviilasjas nr 2-20-12848. Puudutatud isiku likvideerija on juba avaldaja

04.02.2022 teabenõudele vastates osundanud, et avaldajal on võimalus ise pöörduda Luminor

Pank AS poole ning tutvuda seeläbi puudutatud isiku arvelduskonto väljavõttega perioodil

06.08.2020 kuni 30.09.2020.

7. 06.10.2022 täpsustas puudutatud isik, et puudutatud isiku allesjäänud vara on hoiustatud

Luminor Bank AS-is puudutatud isiku nimele avatud hoiukontol seni, kuni likvideerijal on

lubatud puudutatud isiku allesjäänud varast väljamakseid teha.

8. 10.11.2022 selgitas puudutatud isik, et puudutatud isiku arvelduskonto Luminor Bank AS-is

lõppes seoses puudutatud isiku likvideerimisega 30.09.2020. Raha hoiustamine Luminor Bank

AS-i hoiukontol on toimunud vastavalt Luminor Bank AS-i kontolepingu tingimuste p-le 16.7.

Avaldaja on algatanud puudutatud isiku vastu kaks kohtumenetlust, millest kohtuasja nr 2-20-

12848 menetlus on Harju Maakohtu poolt peatatud ning millest kohtuasi nr 2-20-11168 on

käesoleval ajal Tallinna Ringkonnakohtu menetluses. Kuivõrd mõlema viidatud kohtuasja

lahendusest sõltub puudutatud isiku allesjääva vara suurus ning puudutatud isiku osanikele

väljamaksmisele kuuluvate väljamaksete suurus, siis on puudutatud isik kohustatud raha

hoiustama Luminor Bank AS-i hoiukontol ÄS § 216 lg 2 kohaselt seni, kuni selgub, millisele

osanikule ja mis ulatuses on võimalik täpsemalt allesjäänud varast väljamakseid teha.

2-22-3891

8.1. Puudutatud isik ei ole koostanud küsitud bilanssi ega kasumiaruannet. Puudutatud isiku

likvideerimismenetlus on käesolevaks ajaks sisuliselt lõpetatud. See tähendab, et puudutatud

isiku igapäevane majandustegevus on lõppenud, võlad sisse nõutud, vara müüdud ning

teadaolevad võlausaldajate nõuded rahuldatud ja allesjäänud vara hoiustatud, nagu näeb ette

ÄS § 209 lg 2. Seetõttu kohaldub puudutatud isiku aruandlusele raamatupidamise seaduse

(RPS) § 26 lg-s 3 sätestatud erand, mille järgi on raamatupidamiskohustuslane kohustatud

likvideerimismenetluse lõpetamisel või raamatupidamise kohustuse lõppemisel koostama

ainuüksi lõppbilansi. Likvideerimisbilanss on koostatud ja osanikele esitatud ühes vara

jaotuskavaga. Puudub vaidlus, et avaldajale on vara jaotusplaan ning RPS § 26 lg-s 3 viidatud

lõppbilanss ka esitatud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

9. Harju Maakohtu 16.11.2022 määrusega rahuldati avaldus osaliselt. Maakohus kohustas

puudutatud isiku likvideerijat esitama avaldajale tutvumiseks puudutatud isiku pangakonto

väljavõtte Luminor Bank AS-ist perioodi kohta alates 06.08.2020 kuni konto sulgemiseni viie

tööpäeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest, edastades pangakonto väljavõtte e-posti

aadressile xxx . Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda ja mõistis puudutatud

isikult avaldaja kasuks menetluskuluna välja 979 eurot ja viivise menetluskuludelt.

10. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust, et avaldaja

on puudutatud isiku osanik, kellele kuulub 25% puudutatud isiku osakapitalist. ÄS § 166 lg 1

annab osanikule õiguse saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu

dokumentidega ilma oma õigustatud huvi põhistamata – st tema õigustatud huvi eeldatakse.

Vaidlus puudub, et avaldaja on esitanud puudutatud isikule enne kohtusse pöördumist avalduse

teabe saamiseks.

11. Avaldus tuleb rahuldada osas, milles avaldaja on taotlenud, et puudutatud isik esitaks

avaldajale tutvumiseks puudutatud isiku pangakonto väljavõtte. Tegemist ei ole ÄS § 166 lg 2

mõttes teabega, mille andmisest võiks keelduda põhjusel, et see võib tekitada olulist kahju

osaühingu huvidele. Konto väljavõtte esitamine ei nõua suurt rahalist ega ajakulu. Puudutatud

isik ei ole kohtule välja toonud põhjuseid, mis takistab tal nõutud väljavõtet esitada. Kooskõlas

Riigikohtu seisukohaga (vt Riigikohtu 26.01.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-9006) ja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg-ga 1 ja § 445 lg-ga 1 tuleb puudutatud isiku

likvideerijal edastada nõutud pangakonto väljavõte avaldajale e-posti aadressile xxx.

12. Avaldaja on taotlenud teavet selle kohta, kus asub puudutatud isiku raha alates 01.11.2020,

ning palunud esitada avaldajale tutvumiseks dokument või dokumendid, millest nähtub, kes ja

millisel õiguslikul alusel hoiab puudutatud isiku raha alates 01.11.2020. Tegemist ei ole ÄS

§ 166 lg 2 mõttes teabega, mille andmisest võiks keelduda põhjusel, et see võib tekitada olulist

kahju osaühingu huvidele. 10.11.2022 selgitas puudutatud isik, et puudutatud isiku

arvelduskonto Luminor Bank AS-is lõppes seoses puudutatud isiku likvideerimisega

30.09.2020. Luminor Bank AS märkis 30.09.2020 kontolepingu korralise ülesütlemise teates,

et kõik puudutatud isikuga sõlmitud teenuselepingud on lõppenud ning raha on deponeerinud

Luminor Bank AS-i hoiukontol. Puudutatud isiku likvideerimismenetluse käigus pärast

võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud raha hoiustamine Luminor Bank AS-i hoiukontol

on toimunud vastavalt Luminor Bank AS-i kontolepingu tingimuste p-le 16.7. Puudutatud isik

esitas Luminor Bank AS-i kontolepingu tingimused. Kohus luges, et eelnevaga on puudutatud

isik teabe andmise kohustuse nimetatud nõude osas kohtumenetluses täitnud.

2-22-3891

13. Avaldus jääb rahuldamata osas, milles avaldaja palub, et puudutatud isik esitaks avaldajale

tutvumiseks puudutatud isiku bilansi ning kasumiaruande, kuna puudutatud isik on kinnitanud,

et tal ei ole võimalik esitada küsitud bilanssi ning kasumiaruannet, kuna puudutatud isiku

raamatupidamises sellised dokumendid puuduvad. Riigikohus on selgitanud, et ÄS § 166 lg 1

mõtte kohaselt ei saa osanik nõuda osaühingult tutvumist selliste dokumentidega, mida ei ole

olemas (Riigikohtu 14.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492; Riigikohtu 26.01.2022 määrus

tsiviilasjas nr 2-20-9006).

14. Käesoleval juhul on põhjendatud menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmine, sest

kohus rahuldas avalduse osaliselt ja osaliselt täitis puudutatud isik teabe andmise kohustuse

kohtumenetluses (TsMS § 172 lg 1). Avaldaja põhjendatud menetluskuludeks on lepingulise

esindaja kulu 925 eurot ilma käibemaksuta (3,7 h x 250 eurot/h), riigilõiv 50 eurot ja tõendi

saamise kulu 4 eurot, kokku 979 eurot. Menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis.

Määruskaebus

15. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas,

milles maakohus avalduse rahuldas, jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda ja mõistis

puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud. Puudutatud isik palub teha asjas uue

määruse, millega jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda või alternatiivselt

saata asi tühistatud osas tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

16. Maakohus on kohaldanud ebaõigesti ÄS § 166 lg-t 1 ning rikkunud TsMS § 436 lg-t 1 ja

§ 442 lg-t 8. ÄS §-s 166 sätestatud õigus küsida osaühingult teavet ei hõlma selliste

dokumentidega tutvumise võimalust, mis osaühingu raamatupidamises puuduvad. Puudutatud

isikul puudub pangakonto väljavõte perioodi 06.08.2020 – 30.09.2020 kohta. Kõnealune konto

suleti likvideerimise tõttu juba 30.09.2020, mis tähendab, et puudutatud isiku likvideerijal

puudub sellele kontole ligipääs. Vaidlustatud määruse kohaselt peaks puudutatud isiku

likvideerija seega eraldi pöörduma panga poole ning taotlema likvideerijale suletud pangakonto

väljavõtte esitamist. Avaldajal ei ole küsitud teabe saamiseks üldse vajadust, sest asjaomasel

perioodil 06.08.2020 – 30.09.2020 ei ole puudutatud isik arvelduskontoga ühtegi arveldust

teinud. Lisaks kahjustab teabenõude täitmine osaühingu huve, sest avaldaja soovib teabeõigust

teostada vastuolus ÄS § 166 eesmärgiga.

17. Maakohus rikkus menetluskulude jaotamisel TsMS § 172 lg-t 1 ja poolte võrdsuse

põhimõtet. Kohus rahuldas avalduse üksnes küsimuse nr 2 osas ja jättis selle küsimuste nr 1 ja

nr 3 osas rahuldamata. Kuivõrd kohus jättis avalduse valdavas osas rahuldamata, siis oleks

maakohus pidanud asuma seisukohale, et määrus on tehtud avaldaja kahjuks. Lisaks on

käesolev menetlus algatatud avaldaja huvides ja seega tegi ka maakohus vaidlustatud määruse

avaldaja huvides. Maakohus on rikkunud menetluskulude jaotuse osas põhjendamiskohustust.

Maakohus on jätnud tähelepanuta, et likvideerija on avaldaja 04.02.2022 teabenõudele vastates

osutanud avaldaja võimalusele ise pöörduda panga poole ning tutvuda seeläbi pangakonto

väljavõttega. Lisaks ei ole puudutatud isik avaldajale mis tahes täiendavat teavet menetluse

kestel väljastanud. Avaldajale oli kohtumenetluse eelselt teada, et puudutatud isiku

likvideerimismenetluse käigus on Luminor Pank AS puudutatud isiku arvelduskonto sulgenud

30.09.2020 seisuga. Seetõttu ei saa olla vaidlust, et avaldaja on teadlik ka sellest, et puudutatud

isik on olnud sunnitud ühingu allesjäänud vara hoiustama ÄS § 214 lg 3, § 215 lg 1 ja § 216 lg 1

kohaselt muul arvelduskontol seni, kuni jõustub kohtuotsus avaldaja poolt algatatud tsiviilasjas

nr 2-20-12848 (s.o avaldaja hagi puudutatud isiku bilansi ja vara jaotusplaani vaidlustamiseks,

vt ka ÄS § 216 lg 2). See on ainus info, mida puudutatud isik on kohtumenetluse kestel avaldaja

2-22-3891

küsimuse nr 1 osas avaldanud. Seega ei ole puudutatud isik mitte kuidagi avaldust küsimuse

nr 1 osas rahuldanud.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

18. Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku kanda.

18.1. Pangakonto väljavõte ei ole dokument, mis peab teabenõude rahuldamiseks olemas

olema. Äriühingutel ei ole ilmselt füüsilisel või elektroonsel kujul pidevalt olemas erinevate

pangakontode erinevate perioodide väljavõtteid. Kohtute läbiva praktika kohaselt peavad

äriühingud sellest sõltumata pangakonto väljavõtteid esitama. Pangakonto väljavõte ei ole

dokument, mida peab koostama või mille kohta ei peaks päringut tegema. Pangakonto

väljavõtte saamine toimub seda internetipangas automaatselt genereerides või seda pangalt

küsides. See, et puudutatud isikul ei ole internetipangale ligipääsu, ei tähenda, et puudutatud

isik ei peaks pangakonto väljavõtet pangalt küsima.

18.2. Puudutatud isiku tõendamata väide arvelduste tegemise või tegemata jätmise kohta ei ole

teabenõude lahendamise kontekstis asjakohane. Avaldaja ei ole palunud teabenõudes teavet,

kas puudutatud isiku pangakontol on perioodil alates 06.08.2020 kuni konto sulgemiseni

arveldusi tehtud. Seda, kas ja millised arveldused on kõnealusel perioodil puudutatud isiku

pangakontol tehtud, on võimalik kontrollida üksnes pangakontoga tutvudes.

18.3. Maakohus jättis õigesti menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja esitas

puudutatud isikule kohtuväliselt teabenõude, millele puudutatud isik ei vastanud. Olukorras,

kus puudutatud isik jättis avaldaja kohtuvälise teabenõude täitmata ja avaldaja pidi pöörduma

teabe saamiseks kohtusse, oli põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Puudutatud isik ei ole selgitanud, milles tulenevalt oleks olnud avaldajal õigus pangalt nõuda

ja pangal kohustus avaldajale väljastada puudutatud isiku pangaandmeid. Osanikule peab

andma teavet osaühing, mitte osaühingu raha hoiustanud pank. Puudutatud isik selgitas

maakohtu menetluses alles pärast kohtu korduvaid päringuid, kus asub puudutatud isiku raha

alates 01.11.2020. Avaldaja sai eeldada, et puudutatud isik on koostanud küsitud bilansid ja

kasumiaruanded (ÄS § 211 lg-d 1 ja 3) ning puudutatud isik avaldas nende koostamata jätmise

asjaolu alles kohtumenetluses.

19. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

20. TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus §-ga 659) järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse

põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud. Puudutatud isik vaidlustab maakohtu määruse osas, milles maakohus avalduse

rahuldas, ning menetluskulude kindlaksmääramise osas. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud

ulatuses, milles maakohus jättis avalduse rahuldamata (st osas, milles avaldaja nõudis bilanssi

seisuga 30.12.2020 ja 31.12.2020 ning kasumiaruannet perioodide 04.02.2020 – 31.12.2020 ja

01.01.2021 – 31.12.2021 kohta) ning maakohtu määrus on vaidlustamata osas jõustunud (TsMS

§ 456 lg 4 teine lause koosmõjus §-ga 659).

21. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks vaidlustatud ulatuses. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab

ringkonnakohus

maakohtu

määruse

muutmata

ning

määruskaebuse

rahuldamata.

2-22-3891

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja

§ 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus

järgmist.

22. ÄS § 166 lg 1 sätestab osaniku õiguse saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja

tutvuda osaühingu dokumentidega. ÄS § 166 lg 3 järgi võib osanik juhul, kui juhatus keeldub

teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise

õiguspärasuse üle otsustaks osanike koosolek, või esitada kahe nädala jooksul, alates juhatuse

keeldumise saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui juhatus sellele ei

ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või

dokumentidega tutvumist võimaldama.

23. Kolleegium leiab, et asjaolu, et puudutatud isiku pangakonto on suletud, likvideerijal

puudub kontole ligipääs ning avaldaja teabenõude täitmiseks peab likvideerija pöörduma

seetõttu eraldi panga poole ning taotlema suletud pangakonto väljavõtte esitamist, ei anna

käesoleval juhul alust avaldaja taotluse vaidlustatud ulatuses rahuldamata jätmiseks.

24. Puudutatud isik leiab, et ÄS §-s 166 sätestatud teabeõigus ei hõlma selliste dokumentidega

tutvumise võimalust, mis osaühingu raamatupidamises puuduvad. Riigikohus on selgitanud, et

ÄS § 166 lg 1 ei piira iseenesest seda, mida osanik võib teabena ühingult küsida. Eeltoodu ei

tähenda siiski seda, et osanik võiks osaühingult teabenõude korras küsida ükskõik mida.

ÄS § 166 lg 1 mõtte kohaselt ei saa osanik nõuda osaühingult tutvumist selliste dokumentidega,

mida ei ole (veel) olemas. Samuti ei saa osaühingut kohustada koostama osaniku jaoks selliseid

dokumente, mida ühing muidu koostama ei peaks. Sellistele tunnustele vastavad näiteks

kvartaalsed majandusaasta aruanded, juhatuse eelarved ja prognoosid. Niisugune nõue ei ole

ÄS § 166 lg 1 järgi võimalik, kuna viidatud sätte järgi saab nõuda üksnes dokumente, mis

ühingul olemas on (Riigikohtu 14.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492, p-d 14, 14.2, 14.3).

Ringkonnakohus märgib, et käesoleval juhul ei ole tegemist olukorraga, kus puudutatud isik

oleks kohustatud koostama osaniku jaoks dokumente, vaid puudutatud isik on kohustatud

küsima pangalt pangakonto väljavõtte, mis genereeritakse ja edastatakse elektrooniliselt panga

poolt puudutatud isikule. Seega ei ole käesoleval juhul asjakohane puudutatud isiku viide

sellele, et avaldus tuleks jätta rahuldamata põhjusel, et puudutatud isikul vastav dokument

puudub. Asjaolu, et pangakonto on suletud, ei takista kolleegiumi hinnangul konto väljavõtte

pangalt küsimist ja selle avaldajale esitamist sulgemisele eelnenud perioodi kohta. Suletud

pangakonto kohta väljavõtte esitamist on põhjendatuks peetud ka kohtupraktikas (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 08.04.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-19-17301, p 12.3). Puudutatud isik ei ole

väitnud, et pangakonto väljavõtte esitamine oleks objektiivselt võimatu, koormaks teda

ebamõistlikult või et selle esitamisega kaasneksid puudutatud isikule märkimisväärseid kulud.

Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, et likvideerijale võib teabenõude täitmine kaasa tuua teatava

aja- ja ressursikulu, ei kaalu käesoleval juhul üles ÄS § 166 lg-s 1 sätestatud osaniku õigust

saada teavet osaühingu tegevuse kohta (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2018 määrus

tsiviilasjas nr 2-17-6062, p 55).

25. Puudutatud isik väidab lisaks, et avaldajal ei ole küsitud teabe saamiseks üldse vajadust,

sest küsitud perioodil ei ole puudutatud isik arvelduskontoga ühtegi arveldust teinud.

Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et seda, kas ja millised arveldused on kõnealusel perioodil

puudutatud isiku pangakontol tehtud, on võimalik kontrollida üksnes pangakontoga tutvudes.

26. Puudutatud isik ei ole põhistanud oma väiteid, et avaldaja oleks saanud ise pöörduda panga

poole ning tutvuda seeläbi pangakonto väljavõttega. Kuigi hagita menetluses kehtib TsMS

§ 477 lg-test 5 ja 7 tulenevalt uurimispõhimõte, ei võta see menetlusosaliselt täielikult ära

2-22-3891

lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust (vt Riigikohtu

20.12.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-17-4751, p 14). Käesoleval juhul on avaldaja pöördunud

teabe saamiseks puudutatud isiku poole ning ÄS § 166 lg-st 1 tulenevalt on osaühing kohustatud

osanikule teavet andma.

27. Puudutatud isik leiab, et teabenõude täitmine kahjustab osaühingu huve. ÄS § 166 lg 2 järgi

võib juhatus keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see

võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele. Teabenõude rahuldamata jätmine on

põhjendatud üksnes juhul, kui teabe andmisega tekitataks puudutatud isikule kahju ning

eelduslikult on osanikul õigus tutvuda kõigi osaühingu dokumentidega, millega tutvumine ei

tekita ühingule olulist kahju (Riigikohtu 14.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492, p-d 12,

16.2). Pahauskne võiks osaniku teabenõue tervikuna olla vaid siis, kui asjas oleks tuvastatud,

et avalduse eesmärk on ühingut kahjustada (Riigikohtu 14.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-

3492, p 17). Üksnes spekulatiivsetest väidetest ohu esinemise kohta ei piisa, vaid osaühingul

tuleb sellist kahju tekkimise ohtu TsMS § 235 mõttes põhistada (Riigikohtu 26.01.2022 määrus

tsiviilasjas nr 2-20-9006, p 12.5).

28. Seega, kui puudutatud isik ei ole konkreetse dokumendiga tutvuda võimaldamise või teabe

andmise tagajärjel tekkida võiva olulise kahju asjaolusid põhistanud, on avaldajal üldjuhul

õigus selle dokumendiga tutvuda või vastavat teavet saada. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

puudutatud isik käesoleval juhul välja toonud asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et

konkreetsel juhul esineb reaalne oht puudutatud isikule kahju tekkimiseks olukorras, kus

avaldaja saab tutvuda puudutatud isiku pangakonto väljavõttega. Osaniku poolt puudutatud

isiku pangakontoga tutvumine ei saa iseenesest olla puudutatud isiku huve kahjustav. Ka

pangakonto väljavõttelt saadavate andmete kasutamine kohtumenetlustes või nende andmete

pinnalt uue kohtumenetluse alustamine ei kanna automaatselt ühingu kahjustamise eesmärki

ÄS § 166 lg 2 mõttes. Lisaks ei muuda ainuüksi asjaolu, et avaldaja ja puudutatud isiku endiste

osanike vahel on erimeelsused, avaldaja teabenõuet pahauskseks (Riigikohtu 14.02.2018

määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492, p 17). Seega ei ole puudutatud isik ringkonnakohtu hinnangul

esile toonud selliseid asjaolusid, milles nähtuks eesmärk äriühingut kahjustada ja millest

tulenevalt esineks reaalse kahju tekkimise oht.

29. Ringkonnakohus lisab siiski, et osaühingult teavet saanud osanik on kohustatud kasutama

seda teavet heauskselt ja mitte ühingu huvide vastaselt (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 32).

Kui osanik seda kohustust rikub ja ühingule kahju tekitab, võib osaühing nõuda osanikult

kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist (võlaõigusseaduse § 115 lg 1).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

30. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse.

31. Maakohus jättis menetluskulud põhjendatult TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda

ja ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust maakohtu määrust selles osas muuta. TsMS § 172 lg 1

teine lause annab mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku

kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmise, kui see on

asjaolusid arvestades õiglane. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane

jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (Riigikohtu 07.10.2020 määrus

tsiviilasjas nr 2-18-11359, p 14). TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamine on seejuures kohtu

diskretsiooniotsus ja kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni

piire on ületatud (Riigikohtu 15.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-176-16, p 27). Maakohus

2-22-3891

kohaldas menetluskulude jaotamise otsustamisel õigesti kaalutlusõigust ega ületanud selle

piire. Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleval juhul on põhjendatud menetluskulude

puudutatud isiku kanda jätmine eelkõige seetõttu, et puudutatud isik ei vastanud kohtueelselt

avaldaja teabenõudele ja see tingis avaldaja vajaduse pöörduda kohtusse. Puudutatud isikul

oleks olnud võimalik menetluskulusid vältida, kui ta oleks kohtuväliselt avaldaja teabenõude

rahuldanud. Puudutatud isik andis alles kohtumenetluses avaldajale teavet selle kohta, et

puudutatud isik ei ole avaldaja küsitud bilansse ega kasumiaruandeid koostanud. Avaldaja

omalt poolt on selgitanud, et ta sai eeldada vastavate dokumentide koostamist (ÄS § 211 lg-d 1

ja 3). Ringkonnakohus ei nõustu, et puudutatud isik ei ole avaldust küsimuse nr 1 osas

rahuldanud. Puudutatud isik on küsitud asjaolu selgitanud pärast maakohtu sellekohaseid

päringuid oma 05.10.2022, 06.10.2022 ja 10.11.2022 menetlusdokumentides.

32. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest

tingitud menetluskulud puudutatud isiku kanda (TsMS § 171 lg 1).

33. Maakohus määras TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks ka avaldaja menetluskulude suuruse

979 eurot, sh lepingulise esindaja kulu 925 eurot (3,7 h x 250 eurot/h). Puudutatud isik on

palunud jätta menetluskulud avaldaja kanda, kuid ei ole määruskaebuses menetluskulude

rahalise suuruse (sh maakohtu poolt põhjendatuks peetud avaldaja lepingulise esindaja

tunnihinna) kohta sõnaselgeid vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohtul ei ole alust asuda

maakohtust erinevale seisukohale.

34. Kuna maakohus määras vaidlustatud määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse,

teeb ringkonnakohus seda ka määruskaebemenetluses kantud kulude osas (TsMS § 174 lg 3).

35. Avaldaja palub 30.01.2023 taotluses mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja

määruskaebemenetluses kantud esindustasu 1300 eurot (ilma käibemaksuta). Avaldaja

lepingulise esindaja tasu koosneb järgmistest tegevustest:

-

maakohtu 16.11.2022 määrusega tutvumine – 0,2 h;

-

määruskaebusega tutvumine – 0,3 h;

-

vastuse koostamine määruskaebusele – 4,2 h;

-

maakohtu 13.12.2022 kirjaga tutvumine – 0,1 h;

-

ringkonnakohtu 26.10.2023 kirjaga tutvumine – 0,1 h;

-

30.01.2023 menetluskulude nimekirja koostamine – 0,3 h.

36. Ringkonnakohus leiab esiteks, et avaldaja esindaja tunnitasu 250 eurot (millele ei lisandu

käibemaksu) on käesoleval juhul arvestades esindaja kvalifikatsiooni ja teostatud toiminguid,

põhjendatud ja mõistlik. Vastavat tunnitasu suurust on põhjendatuks pidanud ka maakohus ning

puudutatud isik ei ole määruskaebuses sellele vastuväiteid esitanud. Avaldaja esindaja poolt

määruskaebemenetluses teostatud toiminguid kokku mahus 5,2 h peab ringkonnakohus

põhjendatuks. Ringkonnakohus arvestab seejuures, et maakohtu menetluses avaldaja oma

seisukohta puudutatud isikule vastuväidetele ei esitanud (maakohus seda ei küsinud) ning sega

esitas avaldaja oma seisukohad alles vastuses määruskaebusele. Seetõttu on avaldaja

määruskaebemenetluses õigusabile kulunud ajakulu suurem kui maakohtus. Avaldaja

põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud on seega kokku 1300 eurot (5,2 h x

250 eurot/h). Nimetatud summa kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskuluna

väljamõistmisele.

37. Avaldaja taotlusel mõistab ringkonnakohus TsMS § 177 lg 4 alusel puudutatud isikult

avaldaja kasuks välja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude

2-22-3891

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

38. Käesolev määrus on TsMS § 696 lg 3 järgi edasikaevatav. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt

saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahaline suurus kindlaks

määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt