2-22-18724/18 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-18724

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

13. veebruar 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-18724

Tsiviilasi

M.M. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik M.M. (isikukood XXX; elukoht XXX; telefon

XXX; e-post XXX);

usaldusisik M.N. (Osaühing XXX; telefon XXX, XXX; e-post

XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja M.M. (isikukood XXX; elukoht XXX) pankrot kell 15.00 ja algatada M.M.

kohustustest vabastamise menetlus.

2. Määrata usaldusisiku M.N. töötasu suuruseks 594 eurot, millele lisandub käibemaks

118,80 eurot, kokku 712,80 eurot.

3. Välja mõista riigi vahenditest usaldusisiku tasu 594 eurot, millele lisandub käibemaks

118,80 eurot, kokku 712,80 eurot, Osaühingule Advokaadibüroo Normann ja Partnerid

(arvelduskonto nr XXX).

4. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes M.N. (Osaühing Advokaadibüroo

Normann ja Partnerid, Lossi 37, 71004 Viljandi; telefon 435 5370, 509 2695; e-post XXX).

5. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 6. märtsil 2023 kell 10.45 Posti 22 Viljandis saalis

nr X ja Kalevi 1 Tartus saalis nr X.

6. Kohustada M.M. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

7. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist

oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002

lõikes 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu

võtta üksnes haldur.

8. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

9. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 13. veebruaril 2024.

10. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta (FiMS § 47 lõiked 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada

mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49

lõige 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku

varale.

11. Jätta menetluskulud M.M. kanda.

12. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

Määrus toimetada kätte võlgnikule, usaldusisikule ja punkt 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste

Keskusele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetega

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale

võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. M.M. (avaldaja/võlgnik) esitas 14.12.2022 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse

(tsiviilasi nr 2-22-18724).

Avalduse kohaselt on võlgnik vallaline. Tal on kaks alaealist ülalpeetavat M.M, sünd 04.04.2017, ja

J.B., sünd 05.02.2018, kes ei ela koos võlgnikuga. Võlgnik ei tööta. Tema sissetulekuks on osaline

töövõimetoetus 487 eurot ja toimetulekutoetus 287 eurot. Igakuised väljaminekud on 774 eurot:

eluasemekulud 263 eurot, kulutused toidule 155 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 75 eurot,

kulutused majatarvetele ja hügieenile 30 eurot, transpordikulud 15 eurot, sidekulud 40 eurot, tasutud

ülalpidamismaksed võlgnikust lahus elavatele lastele 161 eurot, ravimid ja tervishoiukulud 35 eurot.

Võlgnevuste tasumiseks raha ei jää. Võlgnik kinnitab, et tal puudub vara, mida realiseerida. Võlgnik

on märkinud oma kohustuste suuruseks 16 440,48 eurot.

2. Kohus võttis 10.01.2023 määrusega M.M. maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas tema

usaldusisikuks M.N.

3. Usaldusisik on 09.02.2023 esitanud kohtule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 17

sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks

sobivaima menetluse liigi kohta.

Kohtu põhjendused

4. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste

kohta ning hinnanguga võlgniku majandusliku olukorra kohta.

Üldandmed

Võlgnik on vallaline ja tal on kaks alaealist ülalpeetavat: M.M., sünd 04.04.2017, ja J.B., sünd

05.02.2018. Võlgnikul ei ole käesoleval ajal töökohta, kust laekuks kindel igakuine piisav sissetulek

võlgade tasumiseks mõistliku aja jooksul. Võlgnik on Eesti Töötukassas töötuna arvel alates

02.11.2022. Töötukassa 29.06.2021 otsusega nr XXX määrati võlgnikule puuduv töövõime viieks

aastaks (02.06.2021 kuni 01.06.2026). Otsuse kohaselt on võlgnikul üldhaigestumisest tingituna

tuvastatud töövõimet välistav seisund ja arvestades tervisekahjustuse iseloomu on tema töövõime viie

aasta jooksul tõenäoliselt vähemuutuv. Võlgnikule on määratud puuduva töövõime toetus

ajavahemikul 01.07.2021 kuni 01.06.2026, mille suurus käesoleval ajal on 16,33 eurot päevas,

so keskmiselt 489,90 eurot kuus.

Vara

Võlgniku sissetulekuks kuni 01.06.2026 on puuduva töövõime toetus keskmiselt 489,90 eurot kuus.

14.12.2022 seisuga oli võlgniku AS SEB Pank kontol 5,63 eurot. Võlgnikul puudub olemasolevate

võlgade tasumiseks realiseeritav vallas- ja kinnisvara.

Kohustused

M.M. on tuvastatud pandiga tagamata kohustusi kokku 25 801,58 eurot, millest 14 525,03 eurot on

tasumata kiirlaenud (Holm Bank AS, PlusPlus Capital Aktsiaselts, Bondora AS, Revensen OÜ,

OÜ GS Core, R&A VARAD OÜ, Osaühing Aktiva Finants, AS Aktiva Portfolio), 364,20 eurot

võlgnevus Elisa Eesti AS sideteenuste eest (võlausaldaja CREDITREFORM EESTI OÜ),

5594,30 eurot elatise võlgnevus (M.M. ja J.B.), 596,63 eurot kohustused Sotsiaalkindlustusameti

(elatisabi tagasinõue) ja Sihtasutuse Viljandi Haigla (visiiditasu) ees ning 4721,42 eurot kohtutäiturite

(O.K., S.T. ja A.B.) tasud.

Maksejõuetus

Võlgnik võttis alguses laene korteri remondiks, et seal perega koos inimväärselt elada. Pärast laste

isast lahkuminemist sattus ta makseraskustesse. Võlad jõudsid inkassosse ja kulud suurenesid.

Seejärel anti nõuded kohtusse ja edasi sundtäitmiseks kohtutäituritele. Lahkumineku järel pidi

võlgnik omale eraldi korteri üürima. Ta tasus üürikorteri eest ja täiturite juures olevad nõuded jäid

maksmata. Võlgnik on üritanud tööl käia, kuid kehva tervise tõttu ei pidanud pingetele vastu ja oli

tihti haiguslehel. Ka haridustase on võlgnikul madal, mistõttu on sobivat tööd raske leida.

Võlgniku ainus kindel sissetulek käesoleval ajal on puuduva töövõime toetus, mis ei ole suurem kui

489,90 eurot kuus. Sellest kulub igakuuliselt 190 eurot üürilepingu alusel tasumisele kuuluvale üürile

(1-toaline korter XXX). Kommunaalkulud on sõltuvalt aastaajast erinevad. Jaanuaris 2023 olid need

114,62 eurot. Sõltuvalt kulude suurusest on võimalik kohalikult omavalitsuselt taotleda

toimetulekutoetust. Jaanuaris 2023 maksti võlgnikule toetust 110,73 eurot. Toidule kuluvat summat

155 eurot kuus saab pidada mõistlikuks, arvestades Statistikaameti andmebaasis 2022. aasta kohta

välja toodud minimaalse toidukorvi maksumust 128 eurot. Tähelepanuta ei saa jätta võlgniku

kohustust maksta igakuulist elatist kahele lapsele, kummalegi 150 eurot, kokku seega 300 eurot kuus.

Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Suutmatus

võlgasid tasuda ja rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid on kestnud pikemat

aega. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 25 801,58 euro ulatuses ning tal puudub vara nende

kohustuste täitmiseks. Võlgniku sissetulek on keskmiselt ca 490 eurot kuus. Võlgniku sissetuleku

arvel ei ole kohustuste täitmine mõistliku aja jooksul võimalik.

Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on tema puuduv finantsteadlikkus ning oskamatus hinnata

pädevalt laenulepingute sõlmimise järel tekkivate maksekohustuste suurust ja oma võimalusi neid

täita, so muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses.

Usaldusisiku hinnangul on õigem valik makseraskuste ületamiseks pankroti väljakuulutamine ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamine.

5. Usaldusisiku aruande kohaselt koosneb võlgniku sissetulek puuduva töövõime toetusest

ca 490 eurot kuus. Võlgniku teadaolevate kohustuste suurus on 25 801,58 eurot. Seega on

vähetõenäoline, et võlgnik suudaks mõistliku aja jooksul kohustusi oma sissetuleku arvel

märkimisväärses mahus täita. Kuna ei ole teada muid kohustuste täitmise katteallikaid peale võlgniku

jooksva sissetuleku, mille arvel suudab võlgnik rahuldada aga väga väikese osa tema vastu suunatud

varalistest nõuetest, ei ole võlgniku makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse

läbiviimisega.

Kohus, vaadanud M.M. maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja

pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-

s 45 sätestatule (FiMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust

võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti

väljakuulutamisel täitemenetlus.

6. Kohus nimetab pankrotihalduriks M.N., kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele

nõuetele.

7. FiMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus

algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja

võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja

üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata,

kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud

kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või

pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma

majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse

üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul

enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase

kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu

takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide

kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud

võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses

sätestatud kohustusi.

8. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus

kontrollis, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamata jätmise alused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise

menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse

lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku

ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka

juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et M.N. on vajalike erialaste

teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FiMS § 46 lg 3

kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal

aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule

pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle

aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt

13.02.2024.

Usaldusisiku tasu

9. FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,

mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu

ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4

alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FiMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku

vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18

lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv

aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Usaldusisik peab kohtule esitama tööaja arvestuse

andmed. Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele

9 tundi, so 18 pooltundi.

PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, usaldusisiku tasu

hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär. Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi

vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu

arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Arvestades usaldusisiku

ülesannete täitmisele kulunud aega (18 pooltundi) tuleb M.N. tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise

eest määrata 594 eurot, millele lisandub käibemaks 118,80 eurot, kokku 712,80 eurot. Kuna

võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb usaldusisiku tasu hüvitamine määrata riigi

vahenditest. FiMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik

tegutseb, so Osaühingule Advokaadibüroo Normann ja Partnerid.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik