4-22-3130/24 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

13. veebruaril 2023, Tartu kohtumajas kohtuistung 13.02.2023

Väärteoasja number 4-22-3130

Kohtukoosseis Täitmiskohtunik Peet Teidearu

Kohtuistungi sekretär Merili Riga

Väärteoasi Sissenõudja taotlus K.B-le asenduskaristuse kohaldamiseks väärteoasjas nr 2780,21,005065

Taotluse esitaja Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur; e-post: ppa@politsei.ee

Süüdlane , isikukood: XXX; elukoht: K.B

xxxx; tel xxxx Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 211, kohus määras: Rahuldada sissenõudja taotlus.

Asendada K.B-le Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 01.05.2021. a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2780,21,005065 määratud tasumata rahatrahvi 25 trahviühikut, s.o 100 eurot 2 (kahe) päeva pikkuse arestiga ning see arest asendada omakorda 5 (viie) tunni üldkasuliku tööga. Kui K.B hoiab üldkasulikust tööst kõrvale siis täitemenetluses aegumistähtaja kulg peatub ning kohtul on alust pöörata arest täitmisele. Määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edastada kohtumäärus sissenõudjale, kohtutäiturile Janek Pool ja K.B-le.

Üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saata jõustunud kohtulahend Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusele.

Pärast kohtumääruse jõustumist võtta K.B

ühendust kriminaalhooldusosakonnaga.

Üldkasuliku töö tegemist koordineerib Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik. Üldkasuliku töö tegemise korraldamiseks tuleb isikul olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav telefoni teel. Küsimuste ja/või probleemide korral tuleb pöörduda Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna referendi poole telefoninumbril 7 500 414 või saata e-kiri aadressil tartukrho.info@just.ee.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur karistas 01.05.2021 kiirmenetluse otsusega nr 2780,21,005065 K.B KarS § 262 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot. Rahatrahvi tasumise tähtaeg oli 16.05.2021. Kiirmenetluse otsus jõustus 18.05.2021.

Kuna K.B rahatrahvi vabatahtlikult ära ei tasunud, pöörati kiirmenetluse otsus selle sissenõudes sundtäitmisele kohtutäituri kaudu (kohtutäitur Janek Pool, täiteasi nr 171/2021/488). 11.08.2022 teavitas kohtutäitur sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest.

08.09.2022 esitas sissenõudja Tartu Maakohtule taotluse K.B-le asenduskaristuse kohaldamiseks. K.B tasumata rahatrahvi summa on 100 eurot.

Tartu Maakohtu 06.02.2023 määrusega määrati toimetada K.B sundkorras Tartu Maakohtu istungile 13.02.2023 kell 11.00 asenduskaristuse määramise arutamiseks Tartu Maakohtu Tartu kohtumajja saali nr 448. Kohtul on alust arvata, et süüdlane hoidis kohtumenetlusest teadlikult kõrvale.

Menetlusosalise seisukoht Kohtuistungil selgitas K.B et puudusid vahendid rahatrahvi tasumiseks. K.B soovis asenduskaristusena teha üldkasulikku tööd.

Kohtu seisukoht

K.B on Politseija Piirivalveameti 01.05.2021 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2780,21,005065 määratud rahatrahv seniajani tasumata. K.B ei tasunud trahvisummat ära vabatahtlikult. Nurjus ka rahatrahvi sundtäitmine, kuivõrd isikul puudub selline vara ja sissetulek, millele oleks saanud sissenõuet pöörata. Eelnevast saab järeldada, et rahatrahvi täitmine on käesoleval juhul võimatu.

KarS § 72 lg-st 1 ja VTMS § 211 lg-st 1 tuleneb, et kui süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, siis asendatakse rahatrahv selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras.

Kohus leiab, et K.B-le määratud rahatrahv tuleb asendada arestiga ning see omakorda üldkasuliku tööga. Kõrvutades üldkasulikku tööd arestiga, tuleb nentida, et see on ühiskonnale kasulikum kui aresti kandmine süüdlase poolt. Ka taotles K.B aresti asemel üldkasuliku töö tegemist. Kohus ei täheldanud, et K.B oleks tervisest tulenevaid asjaolusid, mis takistaksid tal üldkasuliku töö tegemist.

K.B tasumata rahatrahvi suuruseks on 25 trahviühikut. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi 10 trahviühikule 1 päev aresti. Seega kujuneb K.B asendusaresti pikkuseks 2 päeva – asenduskaristuse arestipäevade arv arvestatakse süüdlase kasuks. KarS § 69 lg 1 teisest lausest omakorda tuleneb, et 1 päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Järelikult peab K.B asenduskaristusena tegema 5 tundi üldkasulikku tööd.

Lähtuvalt KarS § 69 lg-st 3 tuleb K.B temale määratud üldkasulik töö ära teha 2 kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Kui K.B hoiab üldkasuikust tööst kõrvale siis täitemenetluses aegumistähtaja kulg peatub ning kohtul on alust pöörata arest täitmisele.

Täitmiskohtunik Peet Teidearu ( )