2-22-13535/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1 (2)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

13. veebruar 2023, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-22-13535 Tsiviilasi

B. K. hagi S. K. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 2030,76 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja B. K. (registrikood 62011120192), seaduslik esindaja K. K. Kostja S. K. (isikukood XXX) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata B. K. hagi S. K. vastu elatise väljamõistmiseks.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (2) ASJAOLUD

1. B. K. (hageja) esitas 12. septembril 2022 hagiavalduse S. K. (kostja, isa) vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja palub elatise välja mõista alates 1. aprillist 2022 perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras. Arvestades, et hageja esitas kohtule hagi 12. septembril 2022, siis on hageja nõuded järgmised: tagasiulatuv elatise nõue perioodi 1. aprill 2022 kuni 11. september 2022 eest ja elatise nõue alates hagi esitamisest (12. septembrist 2022) kuni hageja täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatud muutuva suurusena miinimummääras.

Hagiavalduse kohaselt elab laps koos emaga alates 15.12.2021. Kostja on last toetanud kokku 250 euroga. Laps on isa juures viibinud paari kuu jooksul mõned päevad.

2. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja on kostja vahetul ülalpidamisel, sest alates septembrist elab hageja koos kostjaga. Kostja tutvus septembris lapse elukorraldusega ja ilmnes et lapse ema ei ole lapsega viimasel kuul kokku puutunud. Laps oli vanavanemate kasvatada, kelle sõnul ei olnud ema viimasel kuul koju jõudnud. Kostja teavitas toimunust oma elukohajärgset lastekaitsetalitust, kes informeeris juhtunust lapse elukohajärgset lastekaitsetalitust. Ühiselt otsustati, et lapse tervise ja stabiilse arengu huvides on vajalik, et laps jääb oma isa vahetule ülalpidamisele ja hoole alla. Ilmnes, et lapse emal puudub elukoht. Tagasiulatuva elatisenõudega kostja ei nõustu. Hageja ema ei ole varasemalt elatise tasumist nõudnud. Kostja on andnud ülalpidamist vahetult (toidu jms näol) ning teinud aeg ajalt ülekandeid hageja vanavanematele.

3. Hageja teatas vastuses kostja vastusele, et hageja on elanud kostjaga 2022. aasta september kuni 2023. aasta jaanuar. Hagejat kasvatas ema. Emaga koos elati vanavanemate juures. Ebaõige on väide, et laps on olnud vanavanemate kasvatada. Kostja on elatist tasunud kokku 250 eurot.

4. Kohus selgitas pooltele 12. jaanuari 2023 määruses õiguslikku regulatsiooni ning määras pooltele tähtajad vastamiseks. Pooled kohtule täiendavaid vastuseid ei esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

6. Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 2 esimese lause kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides.

Ülalpidamisnõude rahuldamine peab täitma õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning elatist peab kasutama lapse huvides. Ülalpidamiskohustust tuleb täita sellele vanemale, kes elab lapsega koos ja lapse heaolu eest igapäevaselt tegelikkuses vastutab ja lapse eest hoolitseb (vt Riigikohtu

21. märtsi 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-07, p 12). Kui laps elab koos kostjaga, siis ei esine alust lapsega koos elavalt vanemalt elatise välja mõistmiseks. Pooled on avaldanud, et laps elab alates 2022. aasta septembrist koos kostjaga. Seetõttu jätab kohus hagiavalduse rahuldamata.

7. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet kohtunik