2-22-16950/11 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Margit Vutt

Määruse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-16950

Tsiviilasi

V.G.

maksejõuetusavaldus

pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 11. novembri 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V.G. määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindaja

Avaldaja V.G. (isikukood XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 11. novembri 2022. a määruse resolutsioon muutmata,

muutes

osaliselt

maakohtu

määruse

põhjendusi.

Jätta

määruskaebus

rahuldamata.

2. Jätta määruskaebuselt tasutud riigilõiv 10 eurot Eesti Vabariigi kanda. Muud

määruskaebemenetluse kulud jätta V.G. kanda. Hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

ASJAOLUD

1. V.G. (avaldaja, võlgnik) esitas 11. novembril 2022 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse

oma pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

Avalduse kohaselt ei suuda avaldaja võlgu tasuda. Nõudeid on tema vastu 7934 eurot 99 senti.

Avaldaja viibib Viru Vanglas, töötab puusepana ja tema töötasu on 120 eurot kuus. Avaldaja

on töövõimetu ja suudab iga kuu tasuda võlgade katteks 60 eurot.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Viru Maakohus keeldus 11. novembri 2022. a määrusega avaldaja avalduse menetlusse

võtmisest, viidates füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 14 lg-le 1 ja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p-le 2.

Avaldaja soovib pankroti väljakuulutamist ja võlgadest vabastamist. Tema eesmärk on

vabaneda menetluse tulemusena rahalistest kohustustest. Avaldaja on märkinud kehtiva

kohustusena, mille tõttu ta soovib pankrotimenetluse algatada, Riigi Tugiteenuste Keskuse

7932 euro 99 sendi suuruse nõude (täiteasi nr XXXXXXXXXXXX). See nõue tuleneb Harju

Maakohtu 16. novembri 2017. a otsusest kriminaalasjas nr XXXXXXXX.

Maakohus märkis, et võlgnik ei saa kohustustest vabastamise menetluses vabaneda

õigusvastaselt tekitatud kahju nõudest (FiMS § 50). Samuti võib kohustuse lõplik suurus tema

vabanemise ajaks olla oluliselt väiksem, kuna võlgnikult peetakse iga kuu kinni raha nõuete

fondi. Võlgnik on töövõimeline ja ta töötab. Ta ei ole esitanud tõendeid oma töövõimetuse

kohta. Võlgnikul ei ole ka ülalpeetavaid. Neil asjaoludel ei saa võlgnik olla püsivalt

maksejõuetu ning tema pankroti väljakuulutamiseks ei ole alust. Vangistuses viibimine ei saa

anda võlgnikule soodsamaid tingimusi ja ettekäänet vabaneda oma kohustuste täitmisest.

Võlgniku vangistus on oluliselt pikem kui seaduses sätestatud kohustustest vabanemise tähtaeg.

X-tee andmetel kannab võlgnik karistust alates 4. aprillist 2017 kuni 4. aprillini 2032, s.o veel

rohkem kui 9 aastat. Seega ei saa võlgnik täita kohustustest vabastamise eelduseks olevat

tingimust ehk tegeleda sellise tulutoova tegevusega, mis võimaldaks täita kohustust järgneva

kolme aasta jooksul olulises ulatuses. Pankrotimenetlus ei tähenda seda, et nõuded iseenesest

kustuvad. Lisaks on avaldaja oma seadusevastase käitumisega pannud ennast ise olukorda, kus

ta ei suuda oma kohustusi täitma.

Maakohus leidis, et avaldust ei saa menetlusse võtta, sest TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi ei pea riik

andma õiguskaitset avaldaja eesmärgile vabaneda vangistuses viibimise ajal võlgadest

tavapärasest soodsamatel tingimustel.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei määranud maakohus usaldusisikut ega kuulanud

võlgnikku ära ja rikkus sellega FiMS § 49 lg-t 6. FiMS § 49 lg 5 teise lause järgi võib kohus

keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud alus.

Sellist alust praegu ei ole. Võlgnikku on karistatud mõrva eest. Maakohus ei ole märkinud,

millise FiMS § 14 lg 1 punkti alusel ta jättis avalduse menetlusse võtmata.

Kohtunik ei ole välja selgitanud, et võlgnikul on 12-aastane ülalpeetav tütar ning kohtutäitur on

ära võtnud võlgniku korteri (XXXXXXXX) ja auto. Seega on võlgnik pankrotis. Kohtunik ei

ole välja uurinud, et võlgnik on invaliid. Maakohus on rikkunud FiMS § 4 lg-st 2 tulenevat

asjaolude väljaselgitamise ja tõendite kogumise kohustust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata, kuid osaliselt

tuleb muuta maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

5. Avaldaja on esitanud enda kui füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusavalduse. Avaldaja

palub kuulutada välja tema pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.

6. Alates 1. juulist 2022 sätestab füüsilise isiku maksejõuetusavalduse esitamise ja

läbivaatamise ning võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise

menetluse korra FiMS. Maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused on

sätestatud FiMS §-s 14. Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse 575 SE eelnõu

seletuskirja järgi on maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise otsustamine üldiselt formaalne

menetlus. FiMS §-s 14 sätestatud avalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluste eesmärk on

vältida eelkõige selliste avalduste menetlemist, mis on menetlust välistava puudusega.

7. FiMS § 14 lg 1 p 2 järgi ei võta kohus maksejõuetusavaldust menetlusse, kui on välja

kuulutatud võlgniku pankrot või kui maksejõuetusavaldus põhineb nõudel, mille kohta kehtib

võlgade ümberkujundamise kava või kui nõude alusel ei saa FiMS § 48 lg-st 1 tulenevalt

sissenõuet võlgniku varale pöörata. Neid aluseid praegu ei esine.

8. Asjaoludest nähtuvalt keeldus maakohus avaldust menetlusse võtmast FiMS § 14 lg 1 p-s 1

märgitud viite kaudu kohalduva TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. See säte võimaldab kohtul jätta

avaldus menetlusse võtmata nn õigusliku perspektiivituse tõttu ehk olukorras, kus avaldus ei

ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik

peaks andma õiguskaitset, või kui avaldusega ei ole sellega taotletavat eesmärki võimalik

saavutada. Seega on praegusel juhul küsimus avalduse õiguslikus perspektiivis ja maakohtu

keeldumine on õige siis, kui avaldusega ei saa taotletavat eesmärki saavutada või kui avaldajal

ei ole seadusega kaitstavat huvi, mille kaitseks ta kohtusse pöördub.

9. Riigikohus on TsMS § 371 lg 2 kohaldamise kohta selgitanud, et kui kohus jätab hagi või

avalduse sel alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja

kaalumiskohustus (vt nt Riigikohtu 8. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 10;

11. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-13, p 14 ja 3. märtsi 2014. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-193-13, p 12). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole praegu seda

põhjendamiskohustust täies ulatuses täitnud. Ringkonnakohus saab selle puuduse ise

kõrvaldada.

10. Maakohus viitas avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel sellele, et võlgnik ei saa

kohustustest vabastamise menetluses vabaneda õigusvastaselt tekitatud kahju nõudest ja et tema

kohustused võivad olla vabanemise ajaks väiksemad kui praegu, sest ta töötab ja tema töötasust

peetakse iga kuu kinni raha nõuete fondi. Samuti põhjendas maakohus avalduse menetlusse

võtmisest keeldumist sellega, et võlgnik kannab karistust veel üheksa aastat ja selle aja jooksul

ei saa võlgnik täita kohustustest vabastamise eelduseks olevat tingimust ehk tegeleda sellise

tulutoova tegevusega, mis võimaldaks täita kohustust järgneva kolme aasta jooksul olulises

ulatuses. Kokkuvõttes märkis maakohus, et vangistuses viibimine ei saa anda võlgnikule

soodsamaid tingimusi ja ettekäänet vabaneda oma kohustuste täitmisest ja et avaldaja on oma

seadusevastase käitumisega pannud ennast ise olukorda, kus ta ei suuda oma kohustusi täita.

11. Riigikohus on enne FiMS-i kehtinud õiguse kohaldamisel selgitanud, et pankrotiseadus ei

välista, et isik kes kannab karistusena vangistust, võiks olla pankrotivõlgnik (RKTKm 3-2-1-1-

13, p 8). Sama põhimõte kohaldub ka praegu kehtiva seaduse järgi. Samuti ei saa asjaolu, et

võlgnik on ise süüdi, et viibib vangistuses, olla aluseks jätta maksejõuetusavaldus menetlusse

võtmata.

12. Ringkonnakohtu arvates järeldub eeltoodust, et maakohus ei saa vähemalt üldjuhul jätta

maksejõuetusavaldust selle perspektiivituse tõttu menetlusse võtmata, kuna tavapäraselt

tehakse alles pärast avalduse menetlusse võtmist kindlaks, millised on avaldaja võlad ja vara.

See võimaldab otsustada, millise maksejõuetusmenetlusega jätkata. Kuid praegusel juhul on

ringkonnakohtu arvates tegu erandliku olukorraga, kus avalduse menetlusse võtmisest

keeldumine oli põhjendatud. Alljärgnevalt põhjendab ringkonnakohus oma seisukohta.

13. FiMS § 2 lg 1 järgi on selle seaduse eesmärk võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule

maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine,

tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse. PankrS § 2 teise ja kolmanda lause kohaselt on

pankrotimenetluse üheks eesmärgiks anda füüsilisest isikust võlgnikule võimalus vabaneda

pankrotimenetluse kaudu oma kohustustest. FiMS § 14 lg 2 näeb ette, et maksejõuetusavalduse

alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot või kuulutatakse välja võlgniku pankrot ja

algatatakse kohustustest vabastamise menetlus, või algatatakse võlgade ümberkujundamise

menetlus. Füüsilise isiku maksejõuetusmenetluste eesmärk on seega anda makseraskustes

inimestele võimalus alustada n.-ö puhtalt lehelt ja ilma võlgadeta.

14. Selleks, et hinnata, kas praegusel juhul on võimalik FiMS-is ja PankrS-is märgitud eesmärke

saavutada, tuleb hinnata maksejõuetusavalduse esitanud isiku vara ja kohustuste olemasolu ja

kohustuste struktuuri. Nimelt on maksejõuetusmenetluse algatamise ja usaldusisiku määramise

eesmärk selgitada välja füüsilise isiku varaline seis ja kohustuste täitmise võimalused,

kusjuures üldjuhul tulekski maksejõuetusavalduse esitanud füüsilisele isikule usaldusisik

määrata. Usaldusisiku kogutud andmete põhjal on kohtul seejärel võimalik otsustada, kuidas

menetlusega edasi minna.

15. Ringkonnakohus leiab aga, et erandlikus olukorras, kus kohus on veendunud, et need

asjaolud, mida usaldusisik saaks välja selgitada ja mille alusel kohus otsustaks seejärel, kas

pankroti saab välja kuulutada ja kas saab algatada kohustustest vabastamise menetluse, on

selged, võib füüsilise isiku maksejõuetusavalduse jätta õiguskaitse vajaduse puudumise korral

menetlusse võtmata. Seejuures peab kohus lähtudes FiMS § 4 lg-st 2 selgitama välja võlgniku

vara ja kohustustega seotud asjaolud, mis on usaldusisiku nimetamise korral usaldusisiku

ülesanne.

16. Usaldusisiku ülesanded näeb ette FiMS § 17 ja selle kohaselt koostab usaldusisik

varanimekirja ning esitab selle kohtule. Varanimekirjas tuleb märkida ka võlgniku ja temaga

koos elavate perekonnaliikmete vara. Rahvastikuregistri andmetel ei ole võlgnikul abikaasat

ega ülalpeetavaid. Ta viibib alates 4. aprillist 2017 vangistuses. Ringkonnakohus kontrollis

avalikest registritest, kas avaldajal on vara. E-kinnistusraamatu andmetel ei kuulu avaldajale

kinnisasju. E-äriregistri andmetel on avaldaja olnud 2. novembril 2004 äriregistrist kustutatud

OÜ XX osanik, praegu on ta dokumentide hoidja. Ühtegi osalust registrisse kantud äriühingutes

avaldajal ei ole. Liiklusregistri andmetel kuulub avaldajale 1987. väljalaskeaasta Mercedes-

Benz 206, millele on seatud keelumärked. Avaldaja on auto kohta ise selgitanud, et kohtutäitur

on selle ära võtnud.

17. Usaldusisik peab esitama ka võlgniku kohustuste nimekirja. Selle kohta on kohtul samuti

andmed olemas. Avaldaja K-konto väljavõttest nähtub, et seisuga 2. september 2022 oli

avaldajal täitmisel olev 8003 euro 22 sendi suurune Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue (tl 6).

Avaldaja nõuete täitmise aruande (tl 6, pöördel) järgi on sellest täitmata 7934 euro7 99 senti ja

nõuete fondi on 2022. a kantud 65 eurot. Eelviidatud nõue on kriminaalmenetluse kulude nõue,

mis tuleneb Harju Maakohtu 16. novembri 2017. a otsusest kriminaalasjas nr XXXXXXXX.

Võlgnik ei ole ka ise märkinud, et tal oleks muid kohustusi, millest ta soovib vabaneda.

18. Avaldaja Viru Vangla K-raha konto väljavõttest (ajavahemik 1. august 2022 – 12.

september 2022) (tl 8) nähtub, et avaldaja saab kuus 120-130 euro suurust tasu Eesti

Vanglatööstuse AS-ilt, millest peetakse perioodiliselt kinni summasid nõuete fondi ja

vabanemisfondi.

19. FiMS § 17 lg 1 p 3 kohaselt peab usaldusisik koguma ka võlgniku viimase kolme aasta

tuludeklaratsioonide ja maksekonto väljavõtete ning oluliste kohustuste aluseks olevate

dokumentide (näiteks laenulepingud) ärakirjad. Harju Maakohtu 16. novembri 2017. a otsusest

kriminaalasjas nr XXXXXXXX nähtub, et avaldaja tunnistati süüdi karistusseadustiku (KarS)

§ 114 lg 1 p 1 järgi ja teda karistati 15-aastase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse

kandmise alguseks avaldaja kahtlustatavana kinnipidamisest 4. aprillil 2017. Seega viibib

avaldaja juba üle viie aasta vangistuses, mistõttu ei ole eelnimetatud kohustuste olemasolu

tõenäoline. Ka võlgnik ise ei ole ühtegi sellist kohustust esile toonud.

20. FiMS § 17 lg 3 näeb ette, et kui võlgnik on viie aasta jooksul enne avalduse esitamist

võõrandanud kinnisasja või registrisse kantud vallasasja või õiguse või kinkinud või laenanud

raha kolmandale isikule enam kui 3000 euro ulatuses, tuleb ka see varanimekirjas märkida. Ka

selliseid tehinguid ei ole võlgnik vangistuses viibimise tõttu eelduslikult saanud teha.

21. Kokkuvõttes nähtub ringkonnakohtu hinnangul avaldaja esitatud maksejõuetusavaldusest

ja kohtu kogutud andmetest, et avaldaja ainus kohustus on kohustus hüvitada riigile

kriminaalmenetluse kulud, st tema ainus võlausaldaja on riik. Tulenevalt sellest, et avaldaja

viibib vangistuses, ei teki avaldajale eelduslikult ka võlgu juurde. Avaldajal ei ole enda

ülalpidamisega seotud kulusid, sest need kannab riik. Avaldaja töötab ja saab sissetulekut ning

tema kontole laekuvast töötasust peetakse perioodiliselt riigi kasuks kinni makseid riigil

avaldaja vastu oleva nõude täitmiseks.

22. Ringkonnakohus märgib, et tulenevalt oma olemusest on pankrotimenetlus võlausaldajate

nõuete ühisele täitmisele suunatud menetlus. Selle eesmärk on rahuldada võlausaldajate nõuded

kollektiivselt. Kuna praegusel juhul ei ole võlgnikul rohkem võlausaldajaid kui riik ja riik on

kogu aeg olnud nõus sellega, et võlga tasutakse perioodiliselt, siis ei täidaks avaldaja

maksejõuetusavalduse menetlemine oma eesmärki. Sellises olukorras on avaldaja avaldus

õiguslikult perspektiivitu ja maakohtu määruse lõppjäreldus on õige, mistõttu see tuleb jätta

muutmata.

23. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

24. Määruskaebuse esitamiseks on maakohus 1. detsembri 2022. a määrusega võlgnikule

andnud menetlusabi menetluskulude kandmisel ja vabastanud avaldaja 10 euro suuruse

riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse

esitamisest tingitud menetluskulu 10 eurot tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Vutt