2-22-3914/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Maris Kuurberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2023. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-3914

Kohtuasi

X hagi Y vastu isaduse

tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.06.2022 õigeksvõtul põhinev otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXX),

seaduslik esindaja C, lepinguline esindaja Vassili

Kosteitšuk

Kostja (apellant): Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 08. juuni 2022. a otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.

4. Rahuldada hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määrata Y

poolt X-le apellatsioonimenetluses hüvitatavateks menetluskuludeks 120 eurot.

5. Mõista Y-lt X kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude

hüvitisena 120 eurot.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

2-22-3914

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X esitas 16.03.2022 hagi Y vastu isaduse tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks.

2. Hageja sünnitunnistusele oli algselt isana kantud Q, kes võttis isaduse omaks

perekonnaseaduse (PKS) § 84 lg 1 p 2 järgi. Hiljem tegid lapsevanemad DNA-testi, mis

tuvastas, et hageja ei põlvne Q-st ning Q esitas kohtusse hagi isaduse vaidlustamiseks. Harju

Maakohus tuvastas 07.11.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-10031, et Q ei ole hageja isa.

Hageja eostamise ajal olid hageja emal intiimsuhted kostjaga. Seetõttu eeldab hageja, et ta

põlvneb kostjast. Kostjal ja hageja emal on ka teine ühine laps.

Menetluse edasine käik ja kostja seisukoht

3. 22.03.2022 määrusega eraldas maakohus elatise nõude iseseisvasse menetlusse.

4. 27.05.2022 kohtule Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt esitatud ekspertiisiakti nr 22E-

GE0397 kohaselt saab kostja 99,999999999% tõenäosusega olla hageja bioloogiline isa.

5. 07.06.2022 toimunud kohtuistungil võttis kostja hagi õigeks. Kostja teatas, et on valmis

kandma menetluskulud summas 200 eurot. Kostja ei ole nõus kandma ekspertiisi kulusid

summas 171 eurot.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Maakohus rahuldas hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, luges tuvastatuks hageja

põlvnemise kostjast ja jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks

välja menetluskulude hüvitisena 371 eurot.

7. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda, kuna kohtu hinnangul ei ole kulude väljamõistmine

kostjalt tema suhtes ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja pöördus kohtusse ning tema

menetluskulud tekkisid põhjusel, et kostja keeldus isadust omaks võtmast ja elatist tasumast.

Seega on hageja kohtusse pöördumine tingitud kostja käitumisest, mistõttu ei ole

menetluskulude kostja kanda jätmine kostja suhtes ebaõiglane ega ebamõistlik.

Apellatsioonkaebus

8. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada menetluskulude

jaotuse osas ja teha uue otsuse, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda.

9. Kostja ei olnud teadlik, et hageja põlvneb temast. Hageja ema kostja poole kordagi ei

pöördunud ja hageja pöördumine kohtusse ei olnud tingitud kostjast. Hageja oleks saanud teha

ekspertiisi ka kohtuväliselt. Kostja sai isadusest teada alles kohtumenetluse käigus.

2-22-3914

Vastustaja seisukoht

10. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda. Kostja hagile ei vastanud ja võttis hagi õigeks alles pärast ekspertiisi teostamist.

Kostja oleks saanud koheselt hagi õigeks võtta, kui hagi kätte sai.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

12. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusnorme kui jättis hageja

menetluskulud kostja kanda. Hageja esitas kohtule hagi isaduse tuvastamiseks. TsMS § 164 lg

11 kohaselt kannab põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral menetluskulud kostja.

Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt

poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt

ebaõiglane või ebamõistlik. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine antud juhul asjaolusid, millest

saaks teha järelduse, et vastaspoole kulude kostja kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane või

ebamõistlik. Sellest, et hageja pöördus hagiga kohtusse kohtuväliselt kostja poole pöördumata,

sellist järeldust teha ei saa. Hagejal oli õigus pöörduda kohtusse PKS § 95 alusel isaduse

tuvastamiseks. Õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks võib isik TsMS § 368 lg 1

järgi esitada hagi, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kui lapse isana ei ole ühtegi

meest isaduse eelduste abil ega omaksvõtu teel kindlaks tehtud, samuti kui isadus on

vaidlustatud ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati, tuvastab

PKS § 94 lg 1 järgi isaduse kohus (vt Riigikohtu 26.10.2011 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-78-

11, p 10).

13. Kostja tõi esile, et hageja menetluskulusid ei tuleks tema kanda jätta, sest ta oli nõus tegema

ekspertiisi kohtuväliselt, st vaidluse oleks saanud lahendada kohtuväliselt, kohtukulusid

tekitamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei annaks ka need asjaolud alust järeldada, et

põlvnemise tuvastamise ekspertiisikulude jätmine kostja kanda oleks äärmiselt ebaõiglane või

ebamõistlik, sest nii kohtus kui ka kohtuväliselt põlvnemise tuvastamise korral oleks kostjal

tekkinud ekspertiisikulu.

14. 07.06.2022 toimunud kohtuistungil võttis kostja hagi õigeks (tl 38-39). TsMS § 168 lg 6

kohaselt juhul, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja

ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Õigeksvõtul põhineva otsusega tuleb

hagi rahuldada ja üldjuhul peaksid menetluskulud jääma § 164 lg 11 alusel kostja kanda. TsMS

§ 168 lg 6 võimaldab aga kohtul otsustada, et hageja kannab menetluskulud ise, kui kostja võtab

hagi kohe õigeks ega ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesoleval juhul

ei ole kostja kohe hagi õigeks võtnud, vaid alles pärast ekspertiisi tulemuste selgumist.

Ringkonnakohus on sarnases vaidluses asjas nr 2-22-6767 leidnud, et ringkonnakohus ei saaks

jätta asja menetluskulusid, sh kostjal tekkinud menetluskulusid TsMS § 168 lg 6 alusel hageja

kanda, sest põlvnemise tuvastamise asjas ei ole kostja omaksvõtul sarnast õiguslikku tähendust

nagu muudes hagiasjades ning hagi õigeksvõtt pärast ekspertiisitulemuse teadasaamist ei

mõjuta menetluskulude jaotust ega anna alust kohaldada TsMS § 168 lg-t 6 (vt Tallinna

Ringkonnakohtu määrust tsiviilasjas nr 2-22-6767, p 12.2). Ringkonnakohus jääb ka käesolevas

asjas selle seisukoha juurde. Seega ei kohaldu ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul

TsMS § 168 lg 6, mis annaks aluse jätta menetluskulud hageja kanda.

2-22-3914

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

16. Tulenevalt sellest, et maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, teeb seda

apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab

menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja

esitas 30.01.2023 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada

apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 120 eurot (koos käibemaksuga).

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale

apellatsioonimenetluses õigusabi 1 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot.

17. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toiming -

apellatsioonkaebusega tutvumine ja vastuse koostamine apellatsioonkaebusele on põhjendatud

ning selle ajakulu on õigusteenuse osutamiseks samuti põhjendatud ja vajalik. Hageja

lepingulise esindaja tunnitasu määr 120 eurot (käibemaksuta) on kolleegiumi hinnangul samuti

TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik ja põhjendatud.

18. Seega rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulude hüvitamiseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja apellatsiooniastmes

kantud õigusabikulud 120 eurot (käibemaksuta).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg