3-21-1700/51 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.02.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1700

Haldusasi

X kaebus Tallinna linna kohustamiseks eraldada sobiv

eluruum

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Tallinna linn, esindaja UJ

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29.04.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-le apellatsioonkaebusele ning 23.01.2023 ja 27.01.2023 avaldustele

lisatud tõendid.

2. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.04.2022 otsus

haldusasjas nr 3-21-1700 muutmata. Täiendada halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva

otsuse põhjendustega.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

4. Kohtulahendi avaldamisel asendada X ja C nimed ning otsuses viidatud aadressid

(XXX, YYY, QQQ, RRR, ZZZ) tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.03.2023, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-21-1700

2(8)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) oli Lasnamäe linnaosas arvel noore pere munitsipaaleluruumi taotlejana

ajavahemikul 27.11.2015–27.06.2018, eluruumi mitteomava isikuna sotsiaaleluruumi

taotlejana ajavahemikul 10.03.2017–31.08.2018 ning alates 10.03.2017 munitsipaaleluruumi

taotlejana. Koos kaebajaga olid taotlejana arvel tema abikaasa ja lapsed.

2. Lasnamäe Linnaosa Valitsus (Lasnamäe LOV) avalikustas 2020. a veebruaris Tallinna linna

veebilehel kandideerimiseks neljatoalise munitsipaaleluruumi aadressil XXX (üldpind 79,9

m2).

3. Munitsipaaleluruumi üürile andmiseks esitas avalduse kokku viis isikut, teiste hulgas

kaebaja. Kaebaja märkis avalduses taotlemise põhjusena, et hetkel tasutav üür on suur ja pärast

eluasemekulude tasumist ei jää üle vaba raha. Seepärast ei saa ta üürida ka uut korterit.

Praegune eluase ei vasta nõuetele ning seal ei saa teha kohandusi. XXX korteri lähedal asuvad

teenused, mida kaebaja ja tema pere kasutavad.

4. Lasnamäe linnaosa eluasemekomisjon vaatas esitatud avaldused läbi 17.03.2020 toimunud

koosolekul ning otsustas kaebajale munitsipaaleluruumi üürile mitte anda. Munitsipaaleluruum

otsustati anda üürile C-le. Otsus vormistati 17.03.2020 koosoleku protokolli nr 2

päevakorrapunktis 6 (17.03.2020 otsus nr 2 p 6) ning selles on viidatud Tallinna Linnavalitsuse

07.05.2003 määruse nr 39 „Linna eluasemekomisjoni põhimääruse ja töökorra, linnaosa

eluasemekomisjoni põhimääruse ja töökorra ning eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele

võtmise avalduse vormi kinnitamine“ lisa 2 (määruse nr 39 lisa 2, kehtis kuni 30.04.2022) p-s

30 nimetatud asjaoludele. Otsuses on iga taotleja puhul välja toodud tema munitsipaaleluruumi

üürimist taotleva isikuna arvele võtmise aeg, hetkel kasutuses oleva eluruumi suurus, laste arv,

töötamine, perekonna sissetulekud, tervislik seisund, eluruumi mitteomamine ja konkreetse

eluruumi taotlemise põhjendused. Samuti on seal kajastatud ettepanek ja komisjoni hääletuse

tulemus. Valituks osutunud isiku puhul on märgitud, et eluasemekomisjon on kaalutlenud ja

jõudnud seisukohale, et eluruumi üürile andmist taotlev isik on maksujõuline ja suudab tasuda

taotletava eluruumi üüri ja kõrvalkulude eest. Teiste taotlejate elamispinna probleem ei ole

kriitiline. Kaebajat teavitati otsusest 18.03.2020 kirjaga nr 7-2.1/455-3, kus märgiti, et määruse

nr 39 lisa 2 p-s 30 nimetatud asjaolusid arvestades eraldati eluruum taotlejale, kelle

eluasemevajadus on suurim.

5. Tallinna Linnavalitsus otsustas 30.03.2020 korraldusega nr 407-k anda munitsipaaleluruumi

üürile C-le, kellega sõlmiti 06.04.2020 üürileping, mida on hiljem pikendatud.

6. Kaebaja nõudis Tallinna Linnavalitsusele ja Lasnamäe LOV-le 2021. a mais, juunis ja juulis

esitatud pöördumistes selgitusi, miks anti munitsipaaleluruum üürile C-le, samuti 17.03.2020

otsuse nr 2 p 6 ümbervaatamist ja munitsipaaleluruumi üürile andmist endale. Kaebaja

hinnangul oli tema abivajadus C abivajadusest suurem.

7. Õiguskantsler tegi Lasnamäe LOV-le 25.06.2021 ettepaneku hinnata terviklikult kaebaja

perekonna abivajadust ning kaaluda, kuidas saab perekonda kõige paremini aidata, arvestades

seaduses sätestatud abi andmise põhimõtteid. Õiguskantsler palus teha kaebaja taotluste kohta

kaalutletud ja põhjendatud haldusotsused.

3-21-1700

3(8)

8. Lasnamäe linnaosa eluasemekomisjon leidis 07.07.2021 protokollilises otsuses nr 7-34/20,

et 17.03.2020 otsuse nr 2 p-s 6 tehtud otsustus on põhjendatud ja õiguspärane. Kaebaja

elamispinna probleem ei ole kriitiline. Samuti otsustati hinnata kaebaja perekonna abivajadust

terviklikult. Lasnamäe LOV teavitas kaebajat 07.07.2021 otsusest 15.07.2021 kirjaga nr 1-

9/157-2, 7-2.1/1614, 1662, 1663. Kirjas soovitati kaebajal kandideerida eluruumile aadressil

QQQ (kahetoaline, 60,6 m2), mida saab hiljem vahetada sobivama vastu.

9. X esitas Tallinna Halduskohtule 27.07.2021 kaebuse (hiljem täiendatud), mida halduskohus

menetles nõudega kohustada Tallinna linna eraldama kaebajale tema ja pere tervislikele

vajadustele vastav munitsipaaleluruum. Halduskohus selgitas seejuures kaebajale menetluse

kestel korduvalt, et eluasemekomisjoni otsuste tühistamine ei ole eesmärgipärane, sest korter

on kehtiva lepingu alusel antud üürile C-le. Eluasemekomisjoni otsuste õigusvastasuse

tuvastamise nõue on kohustamisnõudega hõlmatud.

10. Kaebaja väidab kaebuses, et elab koos perega kolmetoalises korteris aadressil ZZZ, mille

üür on perekonna sissetulekuid arvestades liiga suur. Kaebajal puudub töövõime, tal on

liikumispuue ja epilepsia. Abikaasa töövõime vähenes insuldi tõttu. Praegune korter asub 11.

korrusel ning liikumine on pereliikmete tervislikku seisundit arvestades keeruline. Kui lift on

katki, ei saa lastega jalutama minna, sest treppi ei ole võimalik kasutada. Korteris puudub rõdu.

XXX korteris on rõdu, toad on eraldi ja korter asub 1. korrusel. See on lähedal lasteaiale ja

polikliinikule, mida kaebajad kasutavad. Kaebajale sobivad ainult kasutatavate teenuste lähedal

asuvad korterid. Vanemal lapsel on kohanemisraskused (valikuline mutism), mistõttu oleks tal

hea minna juba tuttavasse kooli. Kaebajal oleks soovitud korteris võimalik eralduda

haigushoogude ajal teise tuppa. Kaebajal ja abikaasal on terviseprobleemide tõttu raske vanni

kasutada. Kuna kaebaja pere elab praegu üürikorteris, ei ole võimalik kohandada vannituba

perekonna vajadustele sobivaks. Standardsed vannitoa- ja tualetiavad ei ole siiski takistuseks.

Kaebaja keeldus RRR tänavale pakutud eluruumist, sest see on lasteaiast ja polikliinikust

kaugel. Kaebajal ei ole epilepsia tõttu võimalik vanemat last saata ega nooremat hoida. YYY

tänava korteri saanud pere ei ole suurema abivajadusega. Kuna kaebaja praegune korter on

YYY tänaval asuva munitsipaaleluruumi lähedal, teab kaebaja, et C perel pole raskusi ega

erivajadusi. C-l on kuuldeaparaat, kuid see ei ole võrreldav kaebaja pere erivajadustega. Teisel

perel on võimalik üürida sotsiaaltoetuste abil korter üüriturult või taotleda korterit RRR tänaval.

Kaebaja oli koos perega ka vales järjekorras. Kaebaja soovis eluruumi puudest tingitud

sotsiaalsetel põhjustel. Noore pere korter oli kallim ja saadaval vaid kuni lapse 16-aastaseks

saamiseni. Kaebaja on kehtivat üürilepingut pikendanud, sest perel pole kuhugi mujale minna.

11. Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata.

XXX korterit ei saa kaebajale üürile anda, sest seda üürib C. Korter anti üürile taotlejale, kelle

eluasemevajadus

oli

suurim.

Abivajadust

hinnati

määruse

nr

lisa

p-s 30 sätestatud asjaoludest lähtudes. Korteri üürnikuks saanud isikul on raske puue, peres

kasvab kolm alaealist last ja perekonnal puudusid nõuded eluruumile. Eluruume eraldab

linnavalitsus eluasemekomisjoni ettepanekul esitatud avalduste alusel. Eluasemekomisjoni

otsust kontrollis Tallinna Linnavaraameti juhataja. Kaebaja vajab eluruumi, mis on kohandatud

erivajadustega inimestele. YYY tänava munitsipaaleluruum ei vasta nendele tingimustele.

Eluruumi andmine puudega isikule toimub Tallinna Linnavolikogu 17.10.2022 määruse nr 56

lisade 1 ja 3 kohaselt. Kuna kaebaja soovis munitsipaaleluruumi, ei olnud sotsiaalhoolekande

osakond kaebaja abivajadust hinnanud. Kaebaja olukord ei ole kriitiline, sest ta keeldus

eluruumist RRR tänaval. Kaebaja ei ole abivajadust põhjendanud ega tõendanud. Kaebaja

elamistingimusi ei saa pidada ebakvaliteetseks. Ta elab koos perega kolmetoalise korteris

(üldpind 54,20 m2). Pere 2021. a juuni sissetulek oli 1594,48 eurot. Isikutele, kes ei vasta

sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 14 lg-s 1 sätestatud tingimustele, üüritakse

munitsipaaleluruum vabade ruumide olemasolul. Kaebeõigus on isikutel siis, kui linn on

3-21-1700

4(8)

eelistanud teist taotlejat meelevaldselt. Kuna kaebaja on loobunud pakutud eluruumist aadressil

QQQ, kuigi talle on selgitatud, et hiljem on võimalik see vahetada sobivama vastu, ei saa tema

seisund olla nii kehv, nagu ta üritab näidata.

12. Tallinna Halduskohus tagastas 29.04.2022 otsusega hilinenult esitatud tõendid, jättis

kaebuse rahuldamata ning poolte menetluskulud nende endi kanda.

Isikul on tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg-st 1 ja SHS § 3

lg 1 p-st 1, § 15 lg-test 1 ja 2 ning § 41 lg-st 1 õigus nõuda kohaliku omavalitsuse üksuselt

eluruumi tagamist, kui ta ei ole ise võimeline endale ja perekonnale eluruumi tagama ning tal

on tuvastatav abivajadus. Esmane vastutus eluruumi hankimisel ja sotsiaalsete riskidega

toimetulekul on siiski isikul endal (sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 5 lg 1, § 11 p-d

1 ja 2).

XXX munitsipaaleluruumi üürile andmist taotles viis inimest. Lasnamäe linnaosa

eluasemekomisjon hindas kõigi abivajadust, leides, et C vastas kõige enam määruse nr 39 lisa

2 p-s 30 nimetatud tingimustele. Vastustaja arvestas, et C oli olnud järjekorras alates

04.06.2013; tema rasket puuet; asjaolu, et perekonnas kasvab kolm alaealist last ning seni oli

perekond elanud 49 m2 suuruses kahetoalises korteris koos C ema ja vanaemaga. Kaebaja puhul

arvestas komisjon, et ta võeti sotsiaaleluruumi ja munitsipaaleluruumi taotlejana arvele alates

10.03.2017, kaebajal ja tema abikaasal oli otsuse tegemise hetkel puuduv töövõime, kaebajal

on keskmine puue, kaebaja ja tema pere üürib kolmetoalist korterit aadressil ZZZ ning pere

sissetulekuid otsuse tegemise hetkel. Need on kohased kaalutlused ning määruse nr 39 lisa 2 p-

s 30 toodud asjaolusid arvestades leidis eluasemekomisjon õiguspäraselt, et kaebajast enam

vajas abi C perekond. Munitsipaal- ja sotsiaaleluruumi taotlejal ei ole õigust saada kindlat

eluruumi, vaid õigus avalduse lahendamisele õigusaktides kehtestatud nõudeid järgides.

Vastustaja ei olnud eluruumi pakkumisel õigusvastaselt tegevusetu. Kaebajale pakuti võimalust

kandideerida vabanenud eluruumile RRR tänaval noore pere munitsipaaleluruumi üürimist

taotleva isikuna ja munitsipaaleluruumi üürimist taotleva isikuna, kuid kaebaja on sellest

loobunud. Kaebajale on selgitatud, et RRR tänaval asuv eluruum võib olla ajutine lahendus,

kuni vabaneb sobivam eluruum. Sellest võimalusest loobumine osutab, et kaebaja olukord ja

abivajadus ei ole nii suur. Iseenesest on mõistlik lähtuda eluruumi võimaldamisel sellest, et

eluruum asuks kaebaja ja tema pere igapäevaseid liikumisi ja vajadusi arvestades võimalikult

lähedal. RRR tänava eluruum asub aga samas linnaosas ning kolme kilomeetri kaugusel senisest

elukohast, mis ei ole ebamõistlikult kauge. Kaebaja ei saa eeldada, et vastustaja pakub talle

eluruumi senisest elukohast mõnesaja meetri raadiuses. Seega ei olnud XXX korteri üürile

andmine teisele isikule õigusvastane ning vastustaja pole olnud kaebajale eluruumi

võimaldamisel tegevusetu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

13. X taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega kaebuse

rahuldamist.

Halduskohus ei arvestanud tähtsust omavaid asjaolusid. Kaebaja võeti alguses valesti arvele

noore perena. Teine pere ei võtnud enda majandusliku olukorra parandamiseks aastaid midagi

ette. Nad ei vaja nii palju abi. Komisjoni hääletustulemustest näib, et vastustaja oli juba

eelnevalt otsustanud anda korteri teisele perele. Vastustaja esitas korteri planeeringu kohta

valeandmeid. Õige ei ole vastustaja väide, et korraga saab olla arvel sotsiaaleluruumi ja

munitsipaaleluruumi taotlejana. Kolm kilomeetrit on kaebaja abikaasa tervislikku seisundit

arvestades liiga pikk vahemaa. Taksoteenust ei pakuta. RRR tänaval võib kaebaja sobivat

elamispinda oodata aastaid. Kaebaja ei saa vannis käia, kõndida vastsündinud lapsega ega kanda

vankrit kaasas. Teine pere näitas kunstlikult rahvarohkeid tingimusi.

3-21-1700

5(8)

14. Tallinna linn ei nõustunud apellatsioonkaebusega ja jäi varasemate seisukohtade juurde.

Kohus ei saa kaebuse rahuldamise korral kohustada vastustajat XXX korterit vabastama ja

kaebajale üürima, vaid üksnes kohustada eraldama kaebajale sobiv munitsipaaleluruum.

Vastustaja järgis kaebaja avalduse lahendamisel õigusaktides kehtestatud nõudeid. Kaebaja

abivajadus pole nii suur, sest ta on loobunud RRR tänavale pakutud munitsipaaleluruumist. See

korter ei asu kaebaja senisest elukohast ebamõistlikult kaugel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

15. Tallinna linn hilines kohtule vastamisega, kuid ringkonnakohus peab võimalikuks tema

vastusega arvestada, sest see ei ole põhjustanud menetluse venimist. Kaebajal oli võimalik

esitada vastustaja vastusele omapoolne seisukoht.

16. Kaebaja on esitanud apellatsioonimenetluses dokumente, mille asja juurde võtmist ei ole

ringkonnakohus

otsustanud.

Apellatsioonkaebusele

on

lisatud

halduskohtu

otsus,

kuvatõmmised kaebaja 01.04.2022 ja 05.04.2022 e-kirjadest Lasnamäe LOV-i ametnikule,

kuvatõmmis Facebooki postitustest ja nende tõlked ning kaebaja 2021. a mais, juunis ja juulis

Lasnamäe LOV-le saadetud e-kirjade tõlked. Apellatsioonkaebuses on ka link videole, millega

kaebaja soovib tõendada, et XXX korteril on rõdu. Kaebaja on 23.01.2023 avaldusele lisanud

Lasnamäe LOV-i 13.10.2022 vastuse nr 7-2.1/1104-2 päringule seoses elamispinnaga ning

27.01.2023 avaldusele Lasnamäe LOV-ga peetud sotsiaaleluruumi üürimise teemalise

kirjavahetuse ja e-kirja tõlke.

17. Ringkonnakohus tagastab kaebajale esitatud tõendid. Halduskohtu otsus, kuvatõmmis

Facebooki postitustest ja nende postituste tõlked, samuti kaebaja 2021. a mais, juunis ja juulis

LOV-le saadetud e-kirjade tõlked on haldusasja toimikus juba olemas (vt kaebaja 27.09.2021

avalduse lisa 5 ja 11.10.2021 avalduse lisa, vastustaja 01.11.2021 vastuse lisa 2). 01.04.2022 ja

05.04.2022 e-kirjade, video, 13.10.2022 vastuse ja 2023. a-l peetud kirjavahetusega soovib

kaebaja aga tõendada asjaolusid, millel ei ole asja lahendamisel tähtsust (vt täpsemalt allpool;

HKMS § 198 lg 2 p 3, HKMS § 62 lg 2).

II

18. Kohus teeb kaebuse eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded kindlaks

ettevalmistavas menetluses või eelmenetluses, tehes vajadusel kaebajale ettepaneku kaebust

täpsustada või muuta (HKMS § 120 lg 1 p-d 1 ja 3 ning lg 3, § 122 lg 2 p-d 1 ja 2). Sobiva ja

vajaliku nõude kindlakstegemisel on määrav kaebaja eesmärk ja tegelik tahe kohtusse

pöördumisel, mida kohus vajadusel tõlgendab (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Kohtusse pöördumise

eesmärki ja kaebaja tahet tuleb hinnata konkreetses haldusmenetluses tehtud toimingute ja

haldusaktide põhjal, kusjuures kohus võib enne kaebuse käiguta jätmist küsida vastustajalt

seisukohta kaebuse lubatavuse kohta, et teha kaebajale konkreetne ettepanek (HKMS § 120 lg

4). Protsessitoimingutes kogenematu kaebaja eesmärgi ja tahte väljaselgitamisel on kohtu

selgitamis- ja uurimiskohustus suurem.

19. Kaebuse ja selle täienduste järgi ajendas kaebajat halduskohtusse pöörduma see, et

Lasnamäe LOV oli jätnud rahuldamata tema taotluse munitsipaaleluruumi üürimiseks aadressil

XXX ja oli andnud munitsipaaleluruumi üürile C-le. Kaebaja arvates oleks eluruumi pidanud

andma üürile talle, sest kaebaja ja tema pere abivajadus on suurem kui C-l. Seejuures veendus

kaebaja Lasnamäe LOV-i otsuse õigusvastasuses siis, kui oli näinud C ja tema pereliikmeid (vt

27.07.2021 kaebus, 27.09.2021 täpsustus). Kaebaja esitas Lasnamäe LOV-le 2021. a mais,

juunis ja juulis pöördumisi, mille tulemusel eluasemekomisjon hindas 17.03.2020 otsuse nr 2 p

6 õiguspärasust. Asja materjalide põhjal võib järeldada, et kaebaja esmane soov kohtusse

3-21-1700

6(8)

pöördumisel oli vabaneda otsusest, mille tagajärjel jäeti tema taotlus munitsipaaleluruumi

üürimiseks rahuldamata ja asjaomane eluruum anti üürile C-le, ning selles osas uue otsuse

tegemine. Ringkonnakohtu hinnangul eksis halduskohus, kui selgitas kaebajale, et

tühistamisnõude esitamine pole üürilepingu sõlmimise tõttu enam võimalik (vt Tallinna

Halduskohtu 04.10.2021 määrus, p 5.5; 27.01.2022 määruse p 1, 30.03.2022 istungil antud

selgitused). Tegelikult oli kaebajal võimalik tühistamis- ja sellega seotud kohustamisnõudega

soovitav eesmärk saavutada.

20. Vastustaja

on

teinud

haldusmenetluses

järgmised

otsused

ja

toimingud:

eluasemekomisjoni 17.03.2020 otsus nr 2 p 6, milles leiti, et C vastab enim määruse nr 39 lisa

2 p-s 30 nimetatud tingimustele (vastustaja 30.08.2021 vastuse lisa 4); 18.03.2020 kiri nr 7-

2.1/455-3, millega teavitati kaebajat eluasemekomisjoni otsusest (vastustaja 30.08.2021 vastuse

lisa 5); Tallinna Linnavalitsuse 30.03.2020 korraldus nr 407-k, millega otsustati anda

munitsipaaleluruum üürile C-le (vastustaja 21.09.2021 vastuse lisa 1); eluasemekomisjoni

07.07.2021 protokolliline otsus nr 7-34/20, millega vaadati üle 17.03.2020 otsuse nr 2 p 6

(vastustaja 30.08.2021 vastuse lisa 13); ja Lasnamäe LOV-i 15.07.2021 kiri nr 1-9/157-2, 7-

2.1/1614, 1662, 1663, millega teavitati kaebajat varasema otsuse ülevaatamise tulemustest

(vastustaja 31.08.2021 vastuse lisa 15).

21. Tuleb möönda, et eespool toodud otsuste õiguslik iseloom ei ole üheselt mõistetav. Ka

vastustaja selgitused on vastuolulised (vrd 30.08.2021 vastus, 21.09.2021 vastus, 01.11.2021

vastus). Ringkonnakohtu hinnangul vastab eluasemekomisjoni 17.03.2020 otsuse nr 2 p-s 6

tehtud otsustus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 52 lg 1 p-s 2 sätestatud eelhaldusakti

tunnustele, sest eluasemekomisjon tuvastas, milline taotleja vastab enim määruse nr 39 lisa 2 p-

s

sätestatud

tingimustele.

Eluasemekomisjoni

ülesanne

on

teha

ettepanek

munitsipaaleluruumi üürile andmise kohta ning üürile andmise otsustab linnaosavalitsuse

eluasemekomisjoni ettepaneku alusel linnavalitsus. Linnaosa valitsus tagab eluasemekomisjoni

tehnilise teenindamise ja asjaajamise (vt määruse nr 39 lisa 2 p-d 20, 21.2, 31; Tallinna

Linnavolikogu 17.10.2002 määruse nr 56 lisa 1 „Tallinna linna omandis olevate eluruumide

kasutamise, käsutamise ja valdamise kord“ p-d 14, 23–24 ja 30). Tallinna linna õigusaktidest ei

nähtu, et eluasemekomisjoni ettepanekut muutmata saaks sellega lahendatud küsimuse juurde

tagasi pöörduda. 18.03.2020 kiri nr 7-2.1/455-3 ja 15.07.2021 kiri nr 1-9/157-2, 7-2.1/1614,

1662, 1663 on teabetoimingud, milles teavitatakse kaebajat eluasemekomisjoni otsusest.

Linnavalitsuse korraldus, millega otsustati anda eluruum üürile C-le, on haldusakt. Erinevalt nt

HKMS § 267 lg-st 4 ei näe menetlusseadustik ette, et munitsipaaleluruumi üürilepingu

sõlmimisel ei tühistata lepingu sõlmimise aluseks olevat haldusakti. Kohus võib koos haldusakti

tühistamisega teha otsuse resolutsioonis kindlaks sellise tehingu tühisuse, mille aluseks oli

haldusaktis või haldusakti alusel antud eraõiguslik tahteavaldus (HKMS § 5 lg 2).

Eluasemekomisjoni 07.07.2021 protokollilise otsusega anti kaebaja 2021. a mai, juuni ja juuli

pöördumiste põhjal korduv hinnang 17.03.2020 otsuse nr 2 p 6 õiguspärasusele. Sisuliselt oli

tegemist haldusmenetluse uuendamisega haldusorgani algatusel. 07.07.2021 protokollilise

otsusega otsustati jätta varasem otsus muutmata (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 18.11.2016

määrus nr 3-16-812, p-d 15–19). Kaebajal on võimalik taotleda eeltoodud otsuse tühistamist.

Tühistamiskaebuse lahendamisel oleks tulnud HKMS § 5 lg 3 kohaselt mh silmas pidada

riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p-s 2 sätestatut, et haldusakti võib jätta kehtetuks tunnistamata,

kui kehtetuks tunnistamise nõue on esitatud oluliselt hiljem haldusakti teatavaks tegemisest ja

kehtetuks tunnistamine võib rikkuda kolmanda isiku õiguspärast ootust.

22. Seega eksis halduskohus kaebuse eesmärgi saavutamiseks sobivate ja asjakohaste nõuete

kindlakstegemisel. Ringkonnakohus ei pea siiski vajalikuks haldusasja menetlust uuendada ja

anda kaebajale võimalust kaebust muuta, esitades täiendavad tühistamis- ja kohustamisnõuded,

ning kaasata menetlusse kolmanda isikuna C. Sellised nõuded jääks kokkuvõttes ikkagi

3-21-1700

7(8)

rahuldamata. Halduskohus leidis ka õigesti, et vastustaja ei ole olnud õigusvastaselt tegevusetu

kaebajale munitsipaaleluruumi andmisel.

III

23. Eluasemekomisjoni 17.03.2020 otsuse nr 2 p-st 6 selgub, et XXX üürile andmiseks laekus

viis konkureerivat avaldust. Eluruumi üürile andmise otsuse tegemisel arvestas komisjon iga

taotleja puhul määruse nr 39 lisa 2 p-s 30 nimetatud asjaolusid, jõudes järeldusele, et C

abivajadus on taotlejatest suurim. Kaebaja on seisukohal, et XXX munitsipaaleluruumi oleks

pidanud andma üürile talle. Kaebaja arvates oli eluasemekomisjoni hinnang tema ja teise pere

abivajadusele väär. Olulised asjaolud jäid arvestamata ning arvestatud asjaolusid väärtustati

valesti.

24. Määruse nr 39 lisa 2 p 30 järgi lähtub eluasemekomisjon otsuse tegemisel järgnevast: 30.1

isiku eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtmise aeg; 30.2 isiku ja tema

perekonnaliikmete kasutuses oleva ja taotletava eluruumi suurus ja heakorratase; 30.3

perekonnaliikmete arv (sh alaealiste laste arv); 30.4 isiku ja tema perekonnaliikmete tervislik

seisund; 30.5 muud sotsiaalsed asjaolud. Otsuse tegemisel tuleb lähtuda SÜS-s ja SHS-s

nimetatud põhimõtetest. Esmajärjekorras lähtutakse isiku abivajadusest, mida tuleb hinnata

terviklikult.

25. Eluasemekomisjoni 17.03.2020 otsuse nr 2 p-s 6 on kaebaja puhul kajastatud järgnevad

asjaolud: kaebaja on võetud arvele munitsipaaleluruumi üürimist taotleva isikuna teistel

mõjuvatel sotsiaalsetel põhjustel alates 10.03.2017; kaebajal on keskmine puue (liikumispuue,

funktsioonihäire); kaebajal puudub töövõime; töövõime puudub ka kaebaja abikaasal, kuid uut

taotlust vaadatakse läbi; kaebaja üürib koos abikaasa ja kahe lapsega kolmetoalist korterit

aadressil ZZZ, talle ei kuulu eluruumi; kaebaja ei tööta ja abikaasa on lapsehoolduspuhkusel;

pere sissetulek on 1286,13 eurot; kaebaja elamispinna probleem pole kriitiline. Sarnaselt on

taotluse lahendamisel arvestatud asjaolud välja toodud teiste taotlejate puhul.

26. Eluasemekomisjon on otsuse tegemisel lähtunud määruse nr 39 lisa 2 p-des 30.1–30.5

märgitud asjaoludest. Arvesse võetud asjaolude põhjal on tehtud järeldus, et enim vastab

määruse nr 39 lisa 2 p 30 tingimustele C ning teiste taotlejate elamispinna probleem ei ole

kriitiline. Vastustaja ei ole kaebaja abivajadusele hinnangu andmisel eksinud. Asja materjalidest

ei nähtu, et kaebaja arvati valesti noore pere munitsipaaleluruumi taotlejate järjekorda ning

seetõttu tuleks tema munitsipaaleluruumi arvele võtmise ajaks lugeda tagasiulatuvalt

27.11.2015. Samas oli C võetud munitsipaaleluruumi üürimist taotleva isikuna arvele veelgi

varem. Samuti on protokollilises otsuses kajastatud asjaolud, mille kaebaja oli välja toonud enda

taotluses, sh tervislik seisund ja asukoha sobivus seoses lähedalasuvate teenustega.

Protokollilisest otsusest võib järeldada, et munitsipaaleluruumi üürile andmist otsustades

väärtustati määruse nr 39 lisa 2 p-s 30 nimetatud asjaoludest enim taotluste läbivaatamise hetkel

kasutatava elamispinna tingimusi, arvestades pereliikmete arvu (p-d 30.2 ja 30.3). C elas koos

abikaasa ja kolme lapsega kahetoalises korteris, kus elasid peale C ja tema perekonna veel tema

ema ja vanaema. Kaebaja elas samal ajal abikaasa ja kahe lapsega kolmetoalises korteris.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole nende asjaolude põhjal tehtud järeldus abivajaduse kohta

meelevaldne. On ilmne, et elamispinna küsimus on kriitiline, kui kahetoalises korteris

üldpinnaga 49,2 m2 elab korraga seitse inimest (vrd Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määruse nr

38 § 2). C perele ei kuulunud teist eluruumi. Seetõttu ei pidanud abivajaduse hindamisel

eelistama ka tervislikust seisundist tingitud erivajadusi. Arvele võtmise aja ja muude

sotsiaalsete asjaolude (eelkõige sissetulek) arvestamine aga tagab, et munitsipaaleluruum

antakse üürile enim abivajavale inimesele ning abivajadus ei ole tekitatud kunstlikult.

Ringkonnakohtule ei nähtu, et vastustaja oleks rikkunud elamispinna olukorra või sissetulekute

väljaselgitamisel uurimiskohustust. Otsust ei muuda õigusvastaseks ka see, et selles tehtud

3-21-1700

8(8)

ettepanek võis olla enne koosolekut ette valmistatud. Otsusest nähtub, missuguseid asjaolusid

abivajaduse hindamisel arvestati ning hääletustulemus (määruse nr 39 lisa 2 p 16, 17, 30).

Munitsipaaleluruumi üürimiseks peab isik jätkuvalt vastama selle saamise tingimustele, st tal

peab olema jätkuvalt abivajadus. Kui abivajadust ei ole, puudub alus munitsipaaleluruumi

üürimist taotleva isikuna arvel olemiseks ja üürilepingu jätkamiseks. Abivajadust kontrollitakse

vähemalt kord aastas (vt vastustaja 14.01.2023 vastus).

27. Ringkonnakohus nõustub kohustamisnõude rahuldamata jätmist puudutavas osas

halduskohtuga ega pea vajalikuks halduskohtu põhjendusi korrata (HKMS § 201 lg 4). Isikutel

ei ole subjektiivset õigust saada üürile nendele meelepärane munitsipaaleluruum, vaid neil on

õigus sellele, et nende avaldust lahendatakse kooskõlas kehtiva õigusega. Munitsipaaleluruum

tuleb abivajavale taotlejale võimaldada mõistliku aja jooksul (Riigikohtu 10.04.2014 määrus nr

3-3-1-91-13, p-d 21–22). Kaebaja on olnud munitsipaaleluruumi järjekorras pikka aega. Samas

on talle pakutud eluruumi RRR tänaval, kuid ta on sellest loobunud, sh kui tema pere oli

väiksem. Ka on talle selgitatud võimalust taotleda eluruumi noore perena, kuid ta pole seda

soovinud, kuigi vastustaja selgituste järgi on niiviisi võimalik munitsipaaleluruum saada

kiiremini (vt vastustaja 01.11.2021 vastuse lisa 2 – vastustaja 31.05.2021 e-kiri). Muid

teenuseid ei ole kaebaja soovinud. Eluruumide üürilepingud sõlmitakse kuni viieks aastaks,

mistõttu ei saa taotleja eeldada, et ta saab tähtajatult munitsipaalkorteris elada (vt määruse nr

56 lisa 1 p 25; Tallinna Linnavalitsuse 22.02.2010 määruse nr 17 § 11). Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole vastustaja seetõttu SHS § 41 lg-st 1 tulenevat kohustust rikkunud.

28. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata, kuid täiendab

halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.

29. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda

(HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad ka

vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)