3-22-2308/7 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

9. veebruar 2023, Tartu

Haldusasja number

3-22-2308

Haldusasi

J.R.-i kaebus Viru Vangla 5. septembri 2022. a

käskkirja nr 6-3/683-1 tühistamiseks, Viru Vangla

kodukorra p 1.12.5. tühistamiseks ja Viru Vanglale

kohustava ettekirjutuse tegemiseks lubada teiste

kinnipeetavate kambrites käia; Viru Vangla 29. augusti

2022. a vastuse nr 6-10/21330-2, 6-14/21981-2

tühistamiseks ning Viru Vanglale kohustava

ettekirjutuse tegemiseks paigaldada osakondadesse lisa

külmkapp

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 15. novembri 2022. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

J.R.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja J.R.

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebaja määruskaebus.

2. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve algatamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohus jättis 15. novembri 2022. a määrusega J.R.-i kaebuse käiguta ja andis

kaebajale puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks summas 20 eurot või

menetlusabi taotluse esitamiseks, tähtaja seitse päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates.

2. Kaebaja esitas 22. novembril 2022 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles

vaidlustas Tartu Halduskohtu 15. novembri 2022. a määruse osas, mis puudutab kaebajalt

riigilõivu nõudmist ja edasikaebamise keeldu. Kaebaja tõi välja põhjused, miks tal ei ole

võimalik kaebuse esitamisel riigilõivu tasuda ning taotles riigilõivu riigi kanda jätmist või

alternatiivselt, et tal võimaldataks riigilõiv tasuda osade kaupa maksegraafiku alusel. Eesti

Vabariigi põhiseaduse (PS) § 15 lg 1 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja

vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis

tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist.

Kaebaja leiab, et riigilõivu nõude edasikaebamise keeld riivab PS § 15 lg 1 ls-s 1 sätestatud

põhiõigust, ning palub seda keeldu ettenägevad sätted tunnistada PS § 15 lg 1 ls-ga 1

vastuolus olevaks ja sel põhjusel tühistada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 1 kohaselt võib halduskohtu määruse

peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse

esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu

määruse kohta võib esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti.

HKMS § 203 lg 2 järgi kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele

apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui HKMS 19. peatükist ei tulene teisiti. HKMS § 187

lg 1 näeb ette, et pärast apellatsioonkaebuse saamist otsustab ringkonnakohus määrusega selle

menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel tagastatakse apellatsioonkaebus

määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust

ei ole esitatud. HKMS § 187 lg 3 p 6 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellandil

ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust või kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud

asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi. Eeltoodust tulenevalt

kuulub määruskaebus tagastamisele, kui selle esitajal ei ole määruskaebuse esitamise õigust.

4. Kaebuse käiguta jätmise määruse osas halduskohtumenetluse seadustik määruskaebuse

esitamise õigust ette ei näe ning vastav kohtumäärus ei takista ka asja edasist menetlust,

mistõttu puudus kaebajal õigus esitada halduskohtu 15. novembri 2022. a määruse peale

määruskaebust. Ka vaidlustatud halduskohtu määruses oli edasikaebamise korra juurde

märgitud, et määrus ei ole edasikaevatav. Eelnevat arvestades ning lähtudes HKMS § 187

lg-st 2 ja lg 3 p-st 6 koosmõjus § 203 lg-ga 2, tagastab ringkonnakohus määruskaebuse

läbivaatamatult kaebajale.

5. Kaebaja taotleb määruskaebuses riigilõivu tasumise nõude vaidlustamise keeldu

ettenägevate sätete põhiseadusevastaseks tunnistamist.

6. Riigikohus on leidnud, et isik saab taotleda konkreetse normikontrolli algatamist

kohtumenetlust reguleeriva sätte, sh kohtusse pöördumise piirangu, põhiseaduspärasuse

hindamiseks selles samas kohtumenetluses, mille käigus vaidlusalust sätet tuleks kohaldada.

Kui isiku arvates piirab mingi kohtumenetluse norm põhiseadusvastaselt tema õigusi, näiteks

õigust tõhusale õiguskaitsele, saab ta kohtult taotleda, et viimane jätaks konkreetse kohtuasja

menetlemisel selle normi kui põhiseadusvastase kohaldamata. Tulenevalt PS § 15 lg-st 2 ja §

152 lg-st 1 peab kohus kas isiku taotlusel või omal algatusel tunnistama asjassepuutuvas osas

põhiseadusvastaseks ja jätma kohaldamata mis tahes menetlusnormi, mille kohaldamine

tooks kaasa isiku põhiõiguste rikkumise (RKPJVK 15. mai 2013. a määrus asjas

nr 3-4-1-4-13, p 23).

7. Kuigi PS § 24 lg 5 näeb ette, et igaühel on õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale

seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule, ei tulene viidatud sättest

siiski isiku õigust vaidlustada absoluutselt kõiki kohtulahendeid. Riigikohus on korduvalt

selgitanud, et seadusandja on pädev kohtulahendi olemusest lähtuvalt ja mõistlikele

põhjendustele tuginevalt edasikaebeõigust diferentseerima (nt RKPJVK 3. juuli 2008. a

määrus asjas nr 3-4-1-10-08, p 10). Seadusandja võib edasikaebeõigusele seadusega

sätestada nii menetluslikke piiranguid, nagu riigilõivu tasumise kohustus, menetlustähtajad

ja kaebuse esitamise kord, kui ka materiaalseid piiranguid, välistades mingit liiki kaebuste

edasikaevatavuse põhiseadusega kooskõlas oleval põhjusel (RKÜK 21. aprilli 2015. a otsus

asjas nr 3-2-1-75-14, p 63).

8. Ringkonnakohus juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et kaebust käiguta jättes andis

halduskohus kaebajale tähtaja riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks.

Halduskohus selgitas määruses, et kui kaebaja leiab, et tal puuduvad vahendid riigilõivu

tasumiseks, on tal võimalik esitada kohtule menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest

vabastamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusabi on riigipoolne abi menetluskulude

kandmiseks. Menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda

oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes

osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on

edukas (HKMS § 111 lg 1). Menetluskulude hulka kuulub ka riigilõiv. Menetlusabina võib

kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt

riigilõivu tasumisest (HKMS § 110 lg 1 p 1). Menetlusabi andmisest keeldumist on taotlejal

võimalik vaidlustada kõrgemalseisvas kohtus. HKMS § 119 lg 1 ls 1 näeb ette, et halduskohtu

või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi

määruse muutmise või tühistamise määruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja või riigi

õigusabi seaduse § 15 lg-s 8 sätestatud juhul advokatuur esitada määruskaebuse. Seega on

kaebajale siiski tagatud edasikaebeõiguse kasutamise võimalus, aga seda juba olukorras, kui

kohus otsustab isiku menetlusabi taotluse jätta rahuldamata.

9. Kuna ringkonnakohtule esitatud määruskaebus sisaldab osa, mis on selle sisust lähtudes

käsitatav kui menetlusabi taotlus, edastas ringkonnakohus kaebaja poolt määruskaebusena

esitatud dokumendi selles osas 1. detsembril 2022 Tartu Halduskohtule. Menetlusabi taotluse

rahuldamata jätmise korral on kaebajal õigus vastav määrus vaidlustada.

10. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus kahelda kaebuse käiguta jätmise määruse peale

edasikaebevõimaluse puudumise põhiseaduspärasuses. Olukorras, kus isik kaebuse esitamisel

menetlusabi andmist ei taotlenud ja kohus talle selleks täiendava tähtaja andis, ei riiva ka

samas määruses kaebuse esitamisel ettenähtud riigilõivu tasumiseks võimaluse andmine

kaebaja põhiõigusi. Eeltoodust tulenevalt puudub praegusel juhul vajadus põhiseaduslikkuse

järelevalve algatamiseks, mistõttu jääb kaebaja vastavasisuline taotlus rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)