3-22-873/27 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. veebruar 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-873

Haldusasi

X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 22. märtsi 2022. a

otsuse

nr

P26O-2022-21662

tühistamiseks

ja

Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks vaadata uuesti

läbi tema taotlus puude raskusastme tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 9. septembri 2022. a otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja MK

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 9. septembri

2022. a otsuse haldusasjas nr 3-22-873 resolutsioon muutmata, kuid täiendada

halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.

2. Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.

3. Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 13. märtsil 2023

(HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see

on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-22-873

2(9)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 14.02.2022 taotluse töövõime hindamiseks ja puude raskusastme tuvastamiseks

ning vastavate toetuste saamiseks.

2. Eesti Töötukassa tuvastas 21.03.2022 otsuses nr TVH/22/011853 X-l osalise töövõime

kestusega 5 aastat. Otsuse järgi on taotlejal: mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas,

mille põhjuseks on spondülopaatia ja liigesehaigus; kerge tegutsemispiirang teadvusel püsimise

ja enesehoolduse valdkonnas, mille põhjuseks on kuseelundite haigus; mõõdukas

tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise

ning suhtlemise valdkondades, mille põhjuseks on psüühikahäire. Taotleja kirjeldatud

piirangud käelise tegevuse valdkonnas ja ravimite kõrvaltoimete osas ei ole tervise infosüsteemi

(TIS) andmetel töövõimet mõjutavad. Piiranguid teabe edastamise ja vastuvõtmise valdkonnas

on hinnatud koos abivahendi (prillid) kasutamisega ja sellest lähtuvalt ei ole tegutsemisvõime

piiratud. Selja- ja põlvevalu, lülisamba nimmeosa ja põlveliigeste liikuvuse piiratuse ning

varvaste tuimuse tõttu on taotlejal takistatud käimine, liikumine eri tasapindadel ja treppidel,

mitmesugustes kohtades liikumine, keha põhiasendi muutmine, kükitamine, püstitõusmine,

kestvalt ühes asendis seismine ja istumine. Põiefunktsiooni kontrollimise häire tõttu on

raskendatud tualettruumi toimingud, urineerimise reguleerimine. Keskendumisraskuse,

tahteaktiivsuse languse, temperamendi ja isiksuse eripära, emotsionaalse ebastabiilsuse,

tähelepanu- ja unehäire tõttu on taotlejal piiratud tegevuste alustamine ja lõpuleviimine,

tähelepanu koondamine, igapäevatoimingute tegemine, muutustega toimetulek ning inimestega

suhtlemine. Taotleja tervisekahjustuse iseloomu arvestades on tema töövõime 5 aasta jooksul

tõenäoliselt vähe muutuv.

3. X esitas Tallinna Halduskohtule 19.04.2022 kaebuse Eesti Töötukassa 21.03.2022 otsuse

nr TVH/22/011853 tühistamiseks (haldusasi nr 3-22-874). Tallinna Halduskohus on 31.08.2022

määrusega otsustanud lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ning määranud haldusasjas nr

3-22-874 kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 28.03.2023.

4. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) ei tuvastanud 22.03.2022 otsuses nr P26O-2022-21662

X-l puude raskusastet ega määranud temale puudega tööealise inimese toetust. Puude

raskusastme tuvastamisel on võetud aluseks 14.02.2022 taotluses sisalduvad andmed ja TIS-s

sisalduvad andmed ning töötukassa töövõime hindamise otsus. Taotlejal ei tuvastatud puude

raskusastet, sest terviseseisundist tulenevalt ei esine tal piiranguid igapäevases tegutsemises või

ühiskonnaelus osalemises. Kui terviseseisundis on muutusi, võib taotleda puude raskusastme

tuvastamist uuesti. Puude raskusastme mittetuvastamise tõttu puudub alus taotlejale puuetega

inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks ja puudega isiku kaardi väljastamiseks. SKA on puude

tuvastamisel toetunud töötukassa ekspertarsti hinnangule. Töötukassa on hinnanud taotleja

toimetulekut ja hakkamasaamist liikumisel, käelises tegevuses, suhtlemisel, samuti teadvusel

püsimist, enesehooldust, õppimist, tegevuste elluviimist, muutustega kohanemist, ohu tajumist

ning inimeste vahelist lävimist ja suhteid. Puue tuvastatakse eeltoodud valdkondades inimese

igapäevaste tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangute põhjal. Terviseandmete ja

ekspertarsti arvamuse põhjal ei esine taotlejal piiranguid sellisel määral, et tuvastada puuet.

Otsuse õiguslikud alused on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2 lg 21, §-d

3-22-873

3(9)

23, 24, 7 ja 9, sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise

tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 6 ja sotsiaalministri

12.09.2008 määruse nr 49 „Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise

kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse

toetust“ § 5.

5. X esitas Tallinna Halduskohtule 19.04.2022 kaebuse SKA 22.03.2022 otsuse nr P26O-

2022-21662 tühistamiseks ja SKA kohustamiseks vaadata uuesti läbi tema taotlus puude

raskusastme tuvastamiseks. Kaebaja ei mõista, kuidas sai SKA 29.04.2020 otsusega nr P26O-

2020-59101 määratud puue ära kaduda, kuigi tema terviseseisund on veelgi halvenenud. Seoses

koroonaviirusest tingitud tervisekriisiga kadusid 2020. a-l ära vajalikud teenused ja arstiabi

ning keskenduti COVID-19 patsientidele. Kui kahe aasta jooksul ei olnud võimalik tervist

parandada, vaid inimesed määrati isolatsiooni, on tervis halvenenud ja terviseprobleemid

suurenenud. Kuna kaebaja vaidlustas osalise töövõime tuvastamise otsuse, siis tuleb SKA-l

uuesti läbi vaadata ka puude mittetuvastamise otsus. Töötukassa nimel on ekspertiisi teinud

suvaline perearst, kes on andnud kaebaja kohta suvalise hinnangu. Arstid räägivad tagaselja ka

ise, et nad ei kanna TIS-i kõiki andmeid, ja pole harvad juhtumid, kui perearsti poole pöördudes

kannab arst TIS-i temale sobiva info, mitte patsiendi kõiki muresid, millega arsti poole pöörduti.

6. Sotsiaalkindlustusamet palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Kuna kaebaja taotles

puude raskusastme tuvastamist samaaegselt töövõime hindamisega, kasutas vastustaja puude

raskusastme tuvastamisel töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust (PISTS § 23

lg 7). Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst ei tuvastanud kaebajal piiranguid käelise tegevuse

ja suhtlemise valdkondade võtmetegevustes. Ekspertiisi järgi on kaebajal liikumise, teadvusel

püsimise ja enesehoolduse, õppimise ja tegevuste elluviimise, muutustega kohanemise ja ohu

tajumise ning inimestevahelise lävimise ja suhete valdkondade võtmetegevuste sooritamisel

esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine alla 2 ning teadvusel

püsimise ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevuste puhul alla 2,76. Seega ei ole alust puude

raskusastet tuvastada. SKA otsus puude raskusastme tuvastamise kohta ei ole kaalutlusotsus,

vaid tehakse suuresti dokumendipõhises menetluses ja eksperdiarvamusele tuginedes. Seetõttu

ei kuulata taotlejat reeglina pärast taotluse esitamist ja eksperdiarvamuse saamist uuesti ära.

SKA võis lähtuda töötukassa ekspertarsti hinnangust ja tal puudus kohustus kaasata omalt poolt

täiendavalt menetlusse arstiõppe läbinud isikuid. Ekspertarst on tutvunud kõigi kaebaja kohta

TIS-i kantud viimase viie aasta terviseandmetega ja omistanud kõigile esinevatele piirangutele

arvväärtused. SKA võttis need puude raskusastme hindamisel arvesse, kuid need ei olnud

piisavad, et tuvastada kaebajal vähemalt keskmine puude raskusaste.

SKA 29.04.2020 otsus nr P26O-2020-59101, millega kaebajal tuvastati keskmine puude

raskusaste kestusega 27.03.2020–26.03.2022, tugines samuti töötukassa töövõime hindamise

otsusel ja ekspertiisil. Kaebaja väitel on tema terviseseisund halvenenud, kuid ekspertiis seda

ei kinnita. SKA 29.04.2020 otsuse aluseks olnud töötukassa ekspertiisiga tuvastati kaebajal

inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonna võtmetegevuste piirangute raskusastmete

arvväärtuste aritmeetiliseks keskmiseks 1,5 ning SKA menetleja korrigeeris seda arvväärtust

0,5-ga ehk arvväärtuseks saadi 2, mis on minimaalne nõutud arvväärtus, mis lubab tuvastada

puude raskusastme. SKA 22.03.2022 otsuse aluseks olnud töötukassa ekspertiisis on leitud, et

inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonna võtmetegevuste aritmeetiline keskmine on 1

ning isegi kui seda korrigeerida 0,5-ga, jääks see ikkagi alla 2, mis ei ole puude tuvastamiseks

piisav. Ka ühegi muu valdkonna skoori korrigeerimine 0,5-ga ei annaks välja keskmise puude

raskusastme tuvastamiseks vajalikku arvväärtust. Puude raskusastme tuvastamine saab toimuda

üksnes aktuaalsete andmete ja hinnangute alusel, mitte tugineda varasematele järeldustele (vt

Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2020 otsus nr 3-19-2182, p 12). Kuivõrd puude raskusastme

3-22-873

4(9)

tuvastamise kestus on ajaliselt piiratud (PISTS § 24 lg-d 3–5) ning kaebajal tuvastati SKA

29.04.2020 otsusega keskmine puue kaheks aastaks, ei saanud tal tekkida õiguspärast ootust, et

puue tuvastatakse ka otsuses määratule järgnevaks ajaks. Puude raskusaste tuvastatakse selle

põhjal, millised on isiku osalus- ja tegutsemispiirangud, aga mitte selle põhjal, kui keeruline on

isiku rahaline olukord. Toimetulekutoetuse saamiseks on kaebajal võimalik pöörduda kohaliku

omavalitsuse poole. Kuna kaebaja hinnangul on töötukassa nimel ekspertiisi teinud suvaline

perearst, siis korraldas SKA täiendava ekspertarvamuse koostamise, kuid ka SKA juhtivekspert

on leidnud, et kaebajal ei ole alust tuvastada puude raskusastet ja töötukassa ekspertiis on õige.

6. Tallinna Halduskohus jättis 09.09.2022 otsusega X kaebuse rahuldamata. SKA

29.04.2020 otsusega nr P26O-2020-59101 tuvastati kaebajal keskmine puude raskusaste ja

määrati talle puudega tööealise inimese toetus 34,01 eurot kuus. Seega saab eeldada, et kaebaja

peab õigeks vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamist. Kuigi kaebaja on haldusasjas

nr 3-22-874 vaidlustanud Eesti Töötukassa 21.03.2022 otsuse nr TVH/22/011853, millele SKA

on 22.03.2022 otsuse tegemisel tuginenud, ei ole kohus selles asjas veel otsust teinud ja seega

on töötukassa 21.03.2022 otsus jätkuvalt kehtiv haldusakt. Kohtule on esitatud SKA ekspertarst

AT 15.08.2022 arvamus ja TIS-i väljavõte, millele arvamus tugineb. Kuigi tõend on esitatud

hilinenult, ei ole see põhjustanud menetluse viibimist ja tõendiga tuleb arvestada.

Kuna kaebaja esitas ühistaotluse töövõime hindamiseks ja puude raskusastme tuvastamiseks,

kasutas vastustaja PISTS § 23 lg-te 1 ja 7 alusel puude raskusastme tuvastamiseks töövõime

hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust.

SKA 22.03.2022 otsuse kohaselt on puude raskusastme tuvastamisel võetud aluseks kaebaja

taotluses ja TIS-s sisalduvad andmed ning töövõime hindamise otsus. SKA selgitas 05.08.2022

vastuses, et vastustaja ei tutvunud otsuse tegemisel kaebaja kohta TIS-s olevate andmetega, sest

see ei olnud ühistaotluse menetlemise korrast tulenevalt vajalik. TIS-s olevate andmetega tutvus

töötukassa ekspertarst, praegusel juhul perearst Ruth Song. Seega on kaebaja terviseandmeid

võetud arvesse töötukassa ekspertiisi vahendusel, mis on kooskõlas PISTS § 23 lg 7 eesmärgiga

(nn ühe ukse poliitika põhimõte) ja ei muuda SKA 22.03.2022 otsust õigusvastaseks.

SKA 29.04.2020 otsusega tuvastati kaebajal keskmine puude raskusaste kindlaks perioodiks

(27.03.2020–26.03.2022). Järgnev puude raskusastme hindamine on juba uus menetlus, mille

tulemus ei sõltu eelnevast otsusest, vaid sellest, kas kehtivas õiguses sätestatud eeldused on

täidetud. Põhjendamispuuduseks võib pidada, et vastustaja ei kirjutanud 22.03.2022 otsuses

täpsemalt lahti, millised piirangud kaebajal esinevad, millisteks aritmeetilisteks keskmisteks

need puude raskusastme tuvastamisel arvestati ja miks nendest aritmeetilistest keskmistest ei

piisanud vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamiseks. Vastustaja on otsuses viidanud

küll õiguslikele alustele, kuid see ei võimalda haldusakti adressaadil mõista, miks tema puhul

langetati konkreetne otsus. Detailsemad põhjendused esitas vastustaja 30.05.2022 vastuses

kaebusele. Kuna puude raskusastme tuvastamine ei ole kaalutlusotsus, siis ei ole halduskohtul

alust SKA otsust tühistada, kui vastustaja toob hiljemalt kohtumenetluses välja põhjendused,

millest nähtuvalt on selge, et kaebuse rahuldamise ja otsuse tühistamise korral tuleks vastustajal

anda uuesti välja sama resolutsiooniga haldusakt (vt Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2020 otsus

nr 3-19-2182, p 11). Seega saab arvestada ka vastustaja kohtumenetluses esitatud põhjendusi.

Määruse nr 18 § 4 lg-te 5 ja 6 kohaselt annab ekspertiisi teostav arst tööealise inimese puhul

arvamuse isikul piirangute esinemise või puudumise kohta seitsme valdkonna võtmetegevustes,

andes neist igale arvväärtuse skaalal 0–4. Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse iga

valdkonna kohta võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste

aritmeetiline keskmine (v.a suhtlemine, kus kaebajal piiranguid ei tuvastatud). Keskmine puude

raskusaste tuvastatakse määruse nr 18 § 4 lg 5 p-des 1–3 ja 5–7 nimetatud valdkondades

3-22-873

5(9)

esinevate piirangute alusel siis, kui vähemalt ühes valdkonnas on aritmeetiline keskmine 2–

2,75. Keskmine puue tuvastatakse määruse nr 18 § 4 lg 5 p-s 4 nimetatud valdkonnas esinevate

piirangute alusel siis, kui piirangu aritmeetiline keskmine on 2,76–3,49.

Töötukassa 19.03.2022 eksperdiarvamuse koostas RS, kelle erialaks on tervishoiutöötajate

registri andmetel peremeditsiin. Kuna õigusaktides ei ole sätestatud kindlat arstiteaduse eriala,

mis annab arstile pädevuse töövõimet hinnata, ei saa väita, et perearst oleks ebapädev töövõimet

hindama. Kaebaja puhul on tuvastatud mõõdukad piirangud (arvväärtus 2) liikumise valdkonna

võtmetegevustes „liikumine eri tasapindadel“ ja „seismine ja istumine“, õppimise ja tegevuste

sooritamise valdkonna võtmetegevuses „tegevuste alustamine ja lõpetamine“, muutustega

kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevuses „toimetulek muutustega“ ja suhtlemise

valdkonna võtmetegevuses „kohane käitumine“ ning kerge piirang (arvväärtus 1) teadvusel

püsimine ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevuses „tualettruumi toimingud“. Muudes

valdkondades piiranguid ei tuvastatud. TIS-i andmetel ei leidnud kinnitust kaebaja kirjeldatud

piiranguid käelise tegevuse valdkonnas. Terviseandmete järgi ei ole kaebajal kehalist haigust,

mis võiks käelist tegevust püsivalt takistada. Taotleja kirjeldatud teabevahetusega seonduvad

piirangud on kompenseeritud ja ei mõjuta töövõimet. Nägemishäiret kompenseerivad prillid.

Kaebaja tegevuspiirangute aritmeetilised keskmised olid liikumise valdkonnas 1,33, teadvusel

püsimise ja enesehoolduse valdkonnas 0,33, õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonnas 1,00,

muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas 0,67 ja inimestevahelise lävimise ja suhete

valdkonnas 1,00.

Halduskohus saab kontrollida, kas eksperdiarvamuse andja kasutas TIS-i kantud andmeid

õigesti, kuid kohus ei kontrolli seda, kas raviarstid on kõik vajalikud andmed TIS-i kandnud,

sest see on kaebaja ja tervishoiuteenuse osutaja vaheline küsimus (vt Riigikohtu 05.09.2019

otsus nr 3-17-1110, p 24). Kui andmeid TIS-s ei ole, siis ei saa nendega arvestamata jätmist

eksperdiarvamuse andjale ette heita. RS kasutas eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud

andmeid õigesti ja on oma hinnanguid põhjendanud. TIS-st ei nähtu ühtegi sissekannet, mis

oleks ekspertarsti hinnangutega selges vastuolus. SKA-l puudus põhjus kahelda töövõime

hindamise käigus koostatud eksperdiarvamuse usaldusväärsuses. Kaebaja ei ole vaidlustanud

ühtegi arsti konkreetset hinnangut, vaid on esitanud üldise väite, et tema tervis on varasemaga

võrreldes halvenenud, seostades seda koroonakriisiga seoses piiratud ligipääsuga arstiabile ja

vajalikele teenustele. TIS-i andmed kaebaja väidet ei kinnita. Kaebaja on käinud 2020–2022

erinevate arstide vastuvõttudel ja talle on välja kirjutatud ravimeid. Üldteadaolevalt ei kadunud

koroonakriisi ajal ligipääs arstiabile üldiselt, vaid edasi lükati peamiselt plaanilist statsionaarset

ravi, mida oli võimalik edasi lükata. Inimesed, kelle terviseseisund oleks ravi edasilükkamise

tõttu halvenenud, pääsesid igal juhul haiglasse. TIS-i andmetest ei nähtu, et kaebaja puhul oleks

mõni vajalik operatsioon või muu ravi edasi lükatud. Seega puuduvad objektiivsed tõendid, et

kaebaja tervis on varasemaga võrreldes halvenenud. Töötukassa eksperdiarvamusest tulenevalt

ei olnud kaebaja puhul ühegi valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute

aritmeetiline keskmine piisavalt kõrge, et tuvastada temal keskmine puude raskusaste.

SKA ekspertarsti AT 15.08.2022 eksperdiarvamust ei saa küll pidada SKA 22.03.2022 otsuse

tegemise aluseks olnud dokumendiks, kui see kinnitab samas, et menetluse tulemus ei oleks

teise eksperdiarvamuse küsimise korral muutunud ja kaebajal ei oleks puude raskusastet

tuvastatud. AT nõustus, et piirangud ei vasta vähemalt keskmise puude raskusastmele. Eksperdi

hinnangul on taotleja kõigi tervisehäirete puhul olemas ravipotentsiaal, millega on võimalik

parandada igapäevast toimetulekut ja funktsioneerimisvõimet. Eksperdiarvamusest nähtuvalt

on kaebaja ravisoostumus probleemne. Kohus nõustub ekspertarsti seisukohaga, et kaebaja

soovimatus täita ravikorraldusi ei ole puude raskusastme tuvastamise aluseks.

3-22-873

6(9)

SKA 22.03.2022 otsus on kinnitatud SKA digitaalse templiga, mis on sotsiaalseadustiku üldosa

seaduse (SÜS) § 26 lg 4 kohaselt lubatav. Kui kaebaja tervise osas on pärast SKA 22.03.2022

otsuse tegemist ilmnenud mingid uued asjaolud (tekkinud uued terviseandmed), et saa need

tagantjärgi mõjutada vaidlustatud otsuse õiguspärasust, sest SKA sai otsuse tegemisel arvestada

ainult neid asjaolusid, mis olid sel ajal teada. SKA 22.03.2022 otsuses on kaebajale selgitatud,

et kui tema terviseseisundis on muutusi, võib ta taotleda uut puude raskusastme tuvastamist.

Kokkuvõttes on SKA 22.03.2022 otsus õiguspärane. Puude raskusastme mittetuvastamise tõttu

puudus alus määrata ka puudega tööealise inimese toetust. Kuna SKA 22.03.2022 otsus ei kuulu

tühistamisele, puudub alus kohustada SKA-d vaatama kaebaja 14.02.2022 taotlus uuesti läbi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. X palub 09.10.2022 apellatsioonkaebuses (täiendatud 27.01.2023) tühistada

halduskohtu otsus ja uue otsusega rahuldada tema kaebus. Arstid ei kanna andmeid TIS-i alati

korrektselt, mistõttu ei kajastu digiloos patsientide kõiki kaebusi. Sellisel juhul on lihtne väita,

et kuna TIS-i andmed seda ei kajasta, siis järelikult pole inimesel terviseprobleeme. Kui kaebaja

küsis perearstilt, kas käimiskepi kasutamine kantakse TIS-i, vastas perearst, et ei kanta. Kaebaja

vajab aeg-ajalt käimiskepi abi, kuid TIS-st seda ei nähtu. Kaebaja käis 2022. a septembris uue

arsti juures ning selgus, et ta vajab põlveoperatsiooni. Järgmised uuringute ja vastuvõttude ajad

on määratud 2023. a jaanuari. Senikaua tuleb kaebajal võtta valuvaigisteid ja valudega võidelda.

Eriarstide järjekorrad on pikad ja ühe pikenevad, mistõttu ka kaebaja tervislik seisund suurte

valude tõttu kogu aeg pigem halveneb. Kaebaja ei pea õigeks, et temale puude raskusastme

määramise üle otsustavad töötukassa ekspertarst ja SKA ametnik, kes tema tervisest midagi ei

tea. Vastustajal tuleks lõpetada inimeste diskrimineerimine.

8. Sotsiaalkindlustusamet palub 07.11.2022 vastuses jätta kaebaja apellatsioonkaebus

rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja jääb halduskohtule varasemalt esitatud

seisukohtade juurde. Halduskohtu pädevuses ei ole lahendada tsiviilõiguslikke vaidlusi, sh

kaebusi tervishoiuteenuse osutamise peale, mis hõlmab ka eksperdiarvamuse aluseks olevate

andmete TIS-i kandmist (vt Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p 24). Seega ei ole

asjakohased kaebaja väited, et TIS-i andmed ei ole täielikud või kajastavad tuvastatud haigusi,

tervisekahjustusi ja/või nendest tingitud piiranguid ebaõigesti. Vaidlustatud otsus on tehtud

22.03.2022 ja tugineb sel hetkel olemas olnud terviseandmetele. Vastustajale ei ole alust heita

ette nende terviseandmetega mittearvestamist, mida ei olnud otsuse tegemise ajal veel olemas.

Kui kaebaja tervislik seisund on muutunud, saab ta esitada uue taotluse puude raskusastme

tuvastamiseks ning sellisel juhul võetakse arvesse ka 2022. a septembris tehtud sissekannet.

Terviseandmete lisandumine iseenesest ei tähenda, et kaebaja puhul tuleks tuvastada puude

raskusaste, vaid selle põhjendatus saaks selguda alles siis, kui uus menetlus on läbi viidud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Kaebaja apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu

otsus on seaduslik ja põhjendatud ning seda ei ole alust tühistada. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu otsuse enamike põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki

halduskohtu põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4).

10. PISTS § 23 lg 7 näeb ette, et kui tööealine isik taotleb samal ajal puude raskusastme

tuvastamist ning töövõime hindamist, kasutatakse puude raskusastme tuvastamiseks töövõime

hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust.

Sisuliselt lähtuvad puude raskusastme tuvastamiseks ja isiku töövõime hindamiseks tehtavad

ekspertiisid samadest andmetest ja põhimõtetest. Ekspertarstid annavad arvamuse taotluse ja

3-22-873

7(9)

TIS-i kantud viimase viie aasta terviseandmete põhjal (vt sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja

tööministri 22.02.2016 määruse nr 15 „Töövõime hindamiseks, puude raskusastme

tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete

loetelu ja päringute perioodid“ § 2). Kui olemasolevad andmed ei võimalda hinnangut anda,

võib ekspertarst suunata isiku tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule (töövõimetoetuse seaduse

(TVTS) § 7 lg 3; tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise

taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate

seisundite loetelu“ § 5 lg 2). Kui tervise infosüsteemis puuduvad ekspertiisi tegemiseks

vajalikud terviseandmed (TVTS § 7 lg 4; PISTS § 23 lg 3) või need on ebapiisavad, saab

ekspertarst töötukassa või SKA kaudu nõuda arstidelt puuduvate andmete TIS-i kandmist või

edastamist (TVTS § 7 lg 6; PISTS § 23 lg 4). Lisaks on ekspertarstil õigus täpsustada andmeid

taotluses nimetatud arstidelt ja muudelt spetsialistidelt (määruse nr 39 § 5 lg 1 p 3; määruse nr

18 § 4 lg 3). Ekspertarst arvestab arvamuse andmisel mh taotleja tegutsemisvõimet parandavate

või säilitavate abivahendite kasutamist ning määratud ravi järgimist (määruse nr 39 § 5 lg 3;

määruse nr 18 § 4 lg 2).

11. Kaebaja väited, et TIS ei kajasta kõiki tema terviseandmeid või ei kajasta neid õigesti,

sest arstid jätavad osa patsientide kaebustest TIS-i kandmata, on oletuslikud ja põhistamata.

Sotsiaalministri 17.09.2008 määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide

andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“ lisa 1 „Ambulatoorse epikriisi

andmekoosseis“ p 7.2 kohaselt tuleb anamneesi andmetes tuua välja mh patsiendi kaebused.

Pole alust eeldada, et arstid seda ei järgiks. Kaebaja ei ole sisuliselt põhjendanud, miks pidanuks

eksperdiarvamuse andjal tekkima kahtlus, et kaebajat puudutavad TIS-i andmed ei ole täielikud

või ei vasta tegelikkusele, ning tegema sellest tulenevalt arstidele täiendavaid või täpsustavaid

päringuid. Ekspertarsti hoolsuskohustuse rikkumist või eksperdiarvamuse ebaõigsust ei saa

järeldada ainuüksi asjaolust, et ekspertarst ei teinud eraldi päringuid perearstile ja raviarstidele

ega hinnanud kaebaja terviseseisundit vahetult (sh ei suunanud teda mõne arsti vastuvõtule),

sest töövõime hindamine ja puude raskusastme tuvastamine toimuvadki üldjuhul olemasolevate

terviseandmete põhjal. Kui kaebajal on etteheiteid mõne konkreetse arsti tegevusele, siis on tal

võimalik pöörduda oma tervisemurega teise arsti poole (sh vahetada perearsti). Halduskohtu

pädevuses ei ole lahendada vaidlusi selle üle, kas arstid on kandnud TIS-i õiged ja täielikud

andmed või mitte, sest see puudutab otseselt tervishoiuteenuse osutamist, millega seotud

vaidlused kuuluvad lahendamisele tsiviilkohtumenetluse korras maakohtus (nt Riigikohtu

05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p 24).

12. Kaebaja on ainsa konkreetse etteheitena toonud välja, et perearst ei ole TIS-s kajastanud

asjaolu, et ta vajab aeg-ajalt käimiskepi abi. Töötukassa ekspertarst on liikumise valdkonna

piirangutele antud hinnangu põhjenduses ka eraldi märkinud, et puudub info, et taotleja vajaks

liikumiseks abivahendit. Tervise infosüsteemi andmed ei kinnita, et kaebaja kasutaks liikumisel

abivahendeid. Füsioterapeudi 05.08.2019 sissekandes on viidatud üksnes teatise väljastamisele

individuaalse abivahendi kaardiga seljaortoosi saamiseks seoses nimmevaluga (M54.5), kuid

seda mitte igasuguseks liikumiseks, vaid edaspidisteks töötegevustel kandmisteks. Kaebaja ei

ole seejuures ka 14.02.2022 taotluses väitnud mõne liikumisabivahendi kasutamist, ehkki selle

kohta tulnuks andmed taotluses välja tuua (vt määruse nr 39 § 3 lg 1 p 6; sotsiaalkaitseministri

12.05.2016 määruse nr 30 „Tööealise inimese puude raskusastme tuvastamise taotlusele

kantavate andmete loetelu“ § 3 lg 1 p 6) ning seejuures sisaldab kaebaja kasutatud taotluse vorm

iga võtmetegevuse juures eraldi juhist: „Kui kasutate abivahendit, kirjeldage palun, milleks ja

kuidas seda kasutate.“ Seega ei ole ekspertarstile alust heita ette liikumisabivahendi kasutamise

arvestamata jätmist ja ekspertarstil ei pidanud tekkima kahtlust, et TIS-i andmed on puudulikud.

Kaebaja poolt taotluses kirjeldatud piirangud on eksperdile hindamisel küll lähtekohaks, kuid

eksperdi ülesanne on oma eriteadmisi rakendades anda objektiivne hinnang, kas kaebaja kohta

3-22-873

8(9)

kogutud terviseandmete põhjal on taotluses väidetud raskusega piirangute esinemine usutav ja

millise raskusastmega piiranguga on tegemist. Seetõttu ei pidanud kahtlusi äratama ka asjaolu,

et kaebaja hindas taotluses ise piiranguid raskemateks. Isegi kui väide käimiskepi kasutamisest

on õige, ei järelduks sellest veel eksperdiarvamuste ebaõigsust, sest kui abivahendi kasutamine

kompenseerib terviseseisundist tuleneva liikumispiirangu (määruse nr 39 § 5 lg 3; PISTS § 23

lg 6 p 4; määruse nr 18 § 4 lg 2), siis ei mõjutaks see ilmselt lõpphinnangut. Ükski diagnoos ei

tingi iseenesest puude raskusastme tuvastamist, sest puue ei ole haigus, vaid terviseseisundist

põhjustatud takistus ühiskonnaelus osalemiseks teiste inimestega võrdsetel alustel (PISTS § 2

lg 1). Kui kaebaja tervislik seisund on pärast SKA 22.03.2022 otsuse tegemist halvenenud, siis

on tal võimalik esitada uus taotlus puude raskusastme tuvastamiseks ning selle lahendamisel

tuleks vastustajal võtta arvesse ka uuemaid terviseandmeid.

13. Kaebaja ei saa nõuda, et tema puude raskusastme tuvastamise üle otsustaksid üksnes tema

tervisega vahetult kursis olevad perearst ja/või raviarstid. Tuleb eeldada, et viimati nimetatud

isikud on kandnud kõik olulised andmed kaebaja raviprotsessi ja terviseseisundi kohta tervise

infosüsteemi (vt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 591 lg 4 p 3) ning sellest tulenevalt

on kaebaja terviseseisundist võimalik TIS-i andmete põhjal ülevaade saada ka sellisel arstiõppe

läbinud isikul, kes ei ole kaebajaga kokku puutunud. Eksperdiarvamuse koostaja ei pea olema

seejuures arstiõpet läbinud kindlal erialal, sest tegemist ei ole tervishoiuteenuse osutamisega,

vaid ekspert võtab hinnangu andmisel aluseks kaebajat ravinud (eri)arstide järeldused. Puude

raskusastme tuvastamisel kasutatav eksperdiarvamus ei ole SKA-le küll vahetult siduv, kuid

ekspertarsti järeldused saab siiski ümber lükata eelkõige konkureeriva eksperdiarvamusega (vt

Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p-d 22, 24 ja 26; vrd Tallinna Ringkonnakohtu

03.03.2022 otsus nr 3-21-787, p 11). Kaebaja ei ole toonud välja ainsatki tõendit või põhjendust,

mis võiks seada kahtluse alla RS 19.03.2022 arvamuse ja AT 15.08.2022 arvamuse õigsuse

ning tingida vajaduse korraldada kohtumenetluses täiendav ekspertiis. Halduskohus ei saa

asuda eksperdi asemel ise hindama kaebaja terviseseisundit, vaid eksperdiarvamuse õigsuses

kahtlemiseks võiks anda põhjust see, kui ekspert oleks võtnud aluseks ebakohase

hindamismetoodika, jätnud olulised asjaolud tähelepanuta, teinud tuvastatud asjaoludest

ilmselgelt meelevaldseid järeldusi või esineks ratsionaalselt põhjendatud kahtlus eksperdi

erapooletuses (nt Tallinna Ringkonnakohtu 03.03.2022 otsus nr 3-21-787, p 14). Selliseid

asjaolusid praegusel juhul ei esine.

14. Halduskohus ja vastustaja on õigesti rõhutanud, et puude raskusastme tuvastamine ei ole

kaalutlusotsus, vaid hindamisotsus, mis põhineb meditsiinivaldkonna ekspertteadmistel (nt

Tallinna Ringkonnakohtu 05.05.2022 nr 3-20-1141, p 11; 03.06.2021 otsus nr 3-20-1281, p 10).

SKA-l ei ole seadusest tulenevalt õigust määrata kaebajale puude raskusastet üksnes põhjusel,

et see võimaldaks tal saada puudega tööealise inimese toetust või muid õigusaktides ettenähtud

soodustusi. Puude raskusastme saab tuvastada ainult juhul, kui kaebaja terviseandmed seda

kinnitavad. Kuivõrd puude raskusaste tehakse kindlaks hinnanguliselt, sisustades PISTS-s

kasutatud määratlemata õigusmõisteid ja hinnates faktilisi asjaolusid õigusväliste mõõdupuude

alusel, on oluline põhjendada seda otsust viisil, et adressaat mõistaks, miks selline otsus on

tehtud. Halduskohtul ei ole siiski alust SKA otsust tühistada, kui vastustaja esitab hiljemalt

kohtumenetluses põhjendused, mille pinnalt on selge, et otsuse tühistamise korral tuleks SKA-l

anda uuesti välja sama resolutsiooniga haldusakt (nt Tallinna Ringkonnakohtu 05.05.2022 nr

3-20-1141, p 11; 03.06.2021 otsus nr 3-20-1281, p 10).

15. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kuigi SKA 22.03.2023 otsus nr P26O-2022-

21662 on oluliste põhjendamispuudustega, on vastustaja selle kujunemist kohtumenetluses

piisavalt selgitanud ja kohtule täiendavalt esitatud AT 15.08.2022 arvamus kinnitab, et otsuse

aluseks võetud hinnangud kaebajal esinevatele tegutsemispiirangutele olid põhjendatud.

3-22-873

9(9)

Asjaolu, et SKA 29.04.2020 otsusega nr P26O-2020-59101 oli kaebajal tuvastatud keskmine

puude raskusaste perioodiks 27.03.2020–26.03.2022, ei mõjuta vaidlusaluse SKA 22.03.2023

otsuse õiguspärasust, sest puude raskusastme tuvastamine peab tuginema aktuaalsetele

terviseandmetele ja hinnangutele (vt PISTS § 23 lg-d 7 ja 8; määruse nr 18 § 4 lg 1 ja § 7 lg 2).

Vastustaja on 30.05.2022 vastuses (p 14) selgitanud, et kaebajal tuvastati SKA 29.04.2020

otsusega keskmise puude raskusastmele vastav vaimne (inimestevaheline lävimine ja suhted)

kõrvalekalle, mis kujunes Helen Kirberi 21.04.2020 eksperdiarvamuses välja toodud piirangu

raskusastmete arvväärtuste aritmeetilise keskmise (1,5) suurendamisel määruse nr 18 § 6 lg 5

alusel 0,5 ühiku võrra. Seevastu SKA 22.03.2022 otsuse aluseks olnud RSi 19.03.2022

eksperdiarvamuses oli inimestevaheline lävimise ja suhete valdkonna aritmeetiline keskmine 1

ja seega ei oleks ka SKA poolse suurendamise korral olnud täidetud määruse nr 18 § 6 lg-s 1

sätestatud keskmise puude raskusastme tuvastamise kriteerium, et vähemalt ühes valdkonnas

peab piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine olema vähemalt 2. Kohtule

esitatud 2020. a dokumentidest ei nähtu, et 2022. a-l tehtud järeldused oleksid varasematest

täiesti erinevad. Kaebaja on ise rõhutanud piiranguid eelkõige liikumise valdkonnas, mille

võtmetegevustele ongi 2022. a-l antud osaliselt suurem skoor kui 2020. a-l (võtmetegevuse

„seismine ja istumine“ piirangu arvväärtuseks oli varem 1, kuid hiljem 2), kuid see ei ole siiski

olnud piisav, et tuvastada kaebajal keskmise puude raskusaste (aritmeetiline keskmine on 1).

16. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 4 alusel jääb X apellatsioonkaebus rahuldamata ning

Tallinna Halduskohtu 09.09.2022 otsuse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus täiendab

halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS

§ 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude

nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

X oli apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud ja pole esitanud

andmeid muude menetluskulude kandmise kohta. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata,

jäävad kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

Sotsiaalkindlustusamet ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu

jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 1 alusel

tema enda kanda.

18. Kuna otsus kajastab kaebaja terviseandmeid, tuleb otsuse avaldamisel asendada kaebaja

nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)