2-21-17801/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

09. veebruar 2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-17801

Tsiviilasi

AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus X vastu

kahju hüvitamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistung

Kohtuistungil osalenud isikud

Avaldaja:

AB

„Lietuvos

draudimas“

Eesti

filiaal

(registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141, 11314

Tallinn), lepinguline esindaja AL (e-post xxx)

Puudutatud isik: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx,

e-post xxx), lepinguline esindaja Kuldar Kirt (e-post xxx)

20.10.2022

Avaldaja lepinguline esindaja AL

Puudutatud isiku lepinguline esindaja Kuldar Kirt

Kohtumääruse resolutsioon

1. Rahuldada AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal avaldus X vastu kahju ja viivise nõudes.

2. Välja mõista puudutatud isikult X avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kasuks

kahju 7663.45 eurot ja 12.11.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 1291.66

eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 13.11.2021

kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

4. Välja mõista puudutatud isikult Xlt avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks

põhjendatud menetluskulud summas 1056,67 eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb puudutatud isikul Xl tasuda avaldajale AB

„Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni

tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

Avaldaja nõue ja asjaolud

1. Avaldaja palub kohtul välja mõista kahju summas 7663,45 eurot, viivis põhinõudelt seisuga

12.11.2021 summas 1291,66 eurot, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhinõudelt alates 13.11.2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras avaldaja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise otsuse

jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Menetluskulu palub avaldaja jätta puudutatud

isiku kanda.

2. Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil Tallinn, Sõpruse pst 220-32

ja 15.09.2016 sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr 1426170050. Kindlustatud

esemeteks on korter, mis on kindlustatud taastamisväärtuses, kodune vara hüvitispiiriga 5000

eurot ning ajutise elukoha üürikulu hüvitispiiriga 3000 eurot. Kindlustusperiood on kolm aastat,

alates 15.09.2016 kuni 14.09.2019. Kindlustusvõtja on Y ja kindlustuslepingus kokkulepitud

omavastutus on 100 eurot. 28.07.2019 sai avaldaja kahjuteate, mille kohaselt toimus 26.07.2019

korteris Tallinn, Sõpruse pst 220-32 veekahju. Kahjuteate kohaselt teeb ülemine naaber viiendal

korrusel remonti ja uputas terve püstaku. KÜ Sõpruse pst 220 juhatuse liikme, AM vastuse

kohaselt on veekahju alguse saanud korterist nr 41. Avaldaja esindaja vaatas 29.07.2019 üle

kahjustada saanud korteri nr 32 ja koostas vara ülevaatuse akti, mille kohaselt on korteris nr 32

saanud kahjustada esik, köök, elutuba ja magamistuba. Esikus, köögis, elutoas ja magamistoas on

kahjustatud põrandad. Esikus ja magamistoas on kahjustatud tapeet. Kõikides ruumides on

kahjustatud laed. Vara ülevaatuse aktis on ka vormistatud korteri nr 32 skeem, millele on märgitud

ruumide paigutus ja kahjustatud piirkonnad.

3. Korteri nr 32 remondiks tegid hinnapakkumise Vesrax OÜ summas 7322,45 eurot ja Hensar

Grupp OÜ summas 7873,02 eurot. Avaldaja hinnangul oli Vesrax OÜ poolt korteri remondiks

tehtud hinnapakkumises näidatud kulud vajalikud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks.

Vesrax OÜ tehtud remonditööd lõppesid 30.08.2019 ja avaldaja hüvitas korteri 32 parandamise

kulu summas 6963,45 eurot. Korteri 32 remonttööde ajal vajas kindlustusvõtja oma perega ajutist

elukohta. Kindlustusvõtja üüris kaheks nädalaks ajutise elukoha hinnaga 700 eurot ja avaldaja

hüvitas ajutise elukoha üürimaksumuse summas 700 eurot. Avaldaja on kokku hüvitanud kahju

summas 7663,45 eurot (6963,45+700).

4. Puudutatud isik on korteriomandi Tallinn, Sõpruse pst 220-41 omanik. Põhjusel, et veekahju

sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, esitas avaldaja 18.09.2019 kohtuvälise kahju

hüvitamise nõude hüvitamise tähtajaga hiljemalt 04.10.2019. Puudutatud isik sai kahjunõude

kätte, kuid kahju ei hüvitanud. Avaldaja on kindlustusandja (KindlTS § 2 lg 3), kes on

kindlustuslepingu alusel hüvitanud kahjustada saanud Tallinn, Sõpruse pst 220-32 korteri

parandamise kulu summas 6963,45 eurot ja ajutise elukoha üürikulu summas 700 eurot. VÕS §

492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle

kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.

Kuna avaldaja on kindlustusandja, siis on kahjustada saanud korteriomaniku nõue asjast

puudutatud isikute vastu läinud üle avaldajale. Riigikohus on selgitanud, et korteriomanike vahel

on seadusjärgne võlasuhe, millest tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist

saab mh nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel. Korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu

olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6

mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka

võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta

sätestatu (vt Riigikohtu 13. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23).

Korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud

korteriomand- ja korteriühistuseaduse erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele

korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude

alusena KrtS § 31 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid (vt Riigikohtu 13.02.2013 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 10). Juhul, kui üks korteriomanik tekitab teisele kahju

korteriomandit kasutades, on kahju hüvitamise üldsätteks VÕS § 115 lg 1. Kohustuse rikkumise

korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud

õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse

täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 115 lg 1 teise

alternatiivi kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest

ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Riigikohus on

selgitanud, et kannatanud korteriomanik (avaldaja) võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128

alusel nõuda teiselt korteriomanikult (puudutatud isik) kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige

järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15: teine

korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); teine korteriomanik vastutab kohustuse

rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1); kannatanud korteriomanikule on tekkinud või

tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga

(VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Avaldaja

hinnangul on kõik kahjunõude eeldused täidetud.

5. Avaldaja hinnangul on puudutatud isik rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduses

sätestatud kohustust. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset

korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele

korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega on korteriomanikul

kohustus hoida korras eriomandi ese ning hoiduma eriomandi eseme kasutamisel tegevusest, mis

võib omada teistele kaasomanikele kahjulikku mõju. Korteriomanikul on kohustus hoiduda

teistele korteriomanikele kahju tekitamisest. AÕS § 72 viiendas lõikes sätestatakse, et

kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja

kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele ning et kaasomanikud peavad üksteise

suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste

kahjustamisest. Seega tulenevalt KrtS § 31 lg 1 p 1 ja AÕS § 72 lg 5 oleks puudutatud isik pidanud

vältima teise kaasomaniku (alumise naabri) kahjustamist. Avaldaja hinnangul oleks asjast

puudutatud isik pidanud vältima teisi kaasomanikke kahjustavat asjaolu (veekahju) endale

kuuluvas korteris. Seadusest tulenevat hoolsuskohustust saab rikkuda nii tegevusega kui

tegevusetusega. Puudutatud isikute vastutus ei sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid rikkumise

faktist. Vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel kahjustav asjaolu

(veekahju) tekkis. Avaldaja hinnangul on oluline see, et puudutatud isik olid kahju tekkimise

hetkel korteri Tallinn, Sõpruse pst 220-41 omanik. Lisaks iseenda käitumisele vastutab

puudutatud isik kohustuse rikkumise eest ka siis, kui selle on põhjustanud kolmas isik.

Korteriomanik on KrtS § 31 lg 4 kohaselt kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised

elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut.

6. Puudutatud isik vastutab kohustuse rikkumise eest, tema rikkumist saab eeldada. Üldjuhul peab

TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid

tõendama avaldaja. Kui kahjustatud korteriomandieseme omanik (avaldaja) tõendab, et kahjustav

asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase

korteriomandi omanik (puudutatud isik) rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest

vabanemiseks peab viimati nimetatud korteriomandi omanik (puudutatud isik) tõendama, et

kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud

või on tema rikkumine vabandatav (vt ka Riigikohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-

13, p 49). Avaldaja on tõendanud, et veekahju on alguse saanud Tallinn, Sõpruse pst 220-41

korterist (lisa 5). Seega ei pea avaldaja puudutatud isiku kohustuse rikkumist tõendama, kui on

tõendatud, et kahju lähtus puudutatud isiku korteriomandist. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik

vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et

kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Eeltoodust tuleneb, et oma kohustuste rikkumisel vastutab

korteriomanik sõltumata süüst. Korteriomanik (puudutatud isik) ei vastuta VÕS § 103 lg 2

esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust vääramatu

jõu tõttu. Kahjustada saanud korteriomanik teatas avaldajale, et tema korter nr 32 on saanud

26.07.2019 toimunud veeuputuse tagajärjel kahjustada. Kahjustada said esik, köök, elutuba ja

magamistuba. Esikus, köögis, elutoas ja magamistoas on kahjustatud põrandad. Esikus ja

magamistoas on kahjustatud tapeet. Kõikides ruumides on kahjustatud laed. VÕS § 127 lg 1, 3 ja

4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on

võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks

olevat asjaolu ei oleks esinenud; seadusest tulenevat kohustust rikkunud lepingupool peab

hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema

lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu;

isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju

tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Seega

kahju hüvitamise lahendamiseks on vajalik tuvastada avaldajal kahju olemasolu, puudutatud

isikul etteheidetav rikkumine, samuti põhjuslik seos puudutatud isikule etteheidetava rikkumise

ja avaldajale tekkinud kahju vahel. Avaldaja hinnangul on KrtS § 31 lg 1 p 1 ning AÕS § 72 lg 5

toodu kohustuse eesmärgiks muuhulgas hoida ära teise kaasomaniku vara kahjustamine (vt ka 3-

2-1-129-13 p 34). Seega tuleb kahju hüvitada ulatuses, milles puudutatud isik kahjustada saanud

korteriomaniku vara kahjustas (VÕS § 127 lg 2). Avaldaja hinnangul oli puudutatud isikul

mõistlikult võimalik ette näha, et veekahju korral võib vesi võib tungida gravitatsiooni mõjul läbi

ehituskonstruktsioonide ja kahjustada teist kaasomanikku (VÕS § 127 lg 3).

7. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS §

132 sätestatud ulatuses (Riigikohtu 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 10). Kui

asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja

parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (Riigikohtu 25. veebruari

2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 15). Korter nr 32 siseviimistlus sai kahjustada ja

korterit oli võimalik parandada. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua

non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui

ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Tegevusetuse korral saab

kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning

vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-173-12, p 18). Põhjuslik seos ei pea VÕS § 127 lg 4 järgi olema alati vahetu, s.t. tekkinud

kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg. Avaldaja hinnangul on

puudutatud isiku käitumise (ta ei vältinud korterisisest veekahju) ja kindlustatud korteri omanikul

tekkinud kahju (läbi lae voolanud veest tekkinud kahjustused) vahel põhjuslik seos (VÕS § 127

lg 4). Kui puudutatud isiku korteris ei oleks vesi põrandale ning sealt edasi kindlustatud korterisse

voolanud, ei oleks ka kahju tekkinud.

8. Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 04.10.2019. VÕS § 82 lg 1 esimese alternatiivi

kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui

võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna kahjuhüvitamiseks antud mõistlik tähtaeg

on möödunud ning puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud

sissenõutavaks alates 05.10.2019 ja avaldajal on puudutatud isiku suhtes viivise nõue alates

05.10.2019. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane

intressimäär on 0,00%. Põhinõude suurus: 7663,45 eurot ja viivised avalduse esitamise seisuga

12.12.2021

(periood

05.10.2019

–

12.11.2021)

on

1291,66

eurot

(https://www.viivisekalkulaator.ee/).

Puudutatud isiku vastuväited

9. Puudutatud isik ei nõustu esitatud kahjunõudega. Juhatuse liikme AM teate kohaselt sai veeleke

alguse korterist 41 vannitoas asuva veetoruühenduse purunemise tõttu. Kahjukäsitluse käigus

selgus, et vee lekke tema korteris põhjustas kraani purunemine vannitoas. Seda on kinnitanud ka

KÜ Sõpruse pst 220 esindaja ja puudutatud isik rõhutab, et tegu on erakorralise sündmusega,

mida ei saanud puudutatud isik ette näha ning mis ei ole seotud puudutatud isiku hoolsuskohustuse

rikkumisega, kuna olles hoolas, ei õnnestu sellist õnnetust ette näha ja vältida.

10. 29.07.2019 on koostatud vara ülevaatuse akt Sõpruse pst 220-32 korteri osas, mille on

allkirjastanud ainult kannatanu ning puudub kindlustusandja allkiri ehk sisuliselt on kannatanu

hinnanud ise oma kahju ulatust, selleks spetsialiste ja asjaolusid kinnitavaid isikuid kaasamata.

Juhtumi kirjelduses on toodud: „Ülevalt 5. korruselt jooksis vesi alla (tehakse remonti üleval).

Kahjud kliendi korteri esikus, köögis, WC-s, elutoas ja magamistoas. Põrandad demonteerida

esikus, köögis, elutoas ja magamistoas. Esikus ja magamistoas tapeet... Kõigis ruumides laed

viimistleda.“ Aktis puudub ka kahju kirjeldus, mis on asendatud korteri skeemiga, mis ei anna

aga adekvaatset pilti kahju ulatusest. Korter asub 4-ndal korrusel ning kahju saanud korter

esimesel korrusel. Ei ole eluliselt usutav, et läbi kahe korruse lekkis sellisel määral vett, et

põhjustada kirjeldatud kahjustusi. Puudutatud isik ei nõustu kahju ulatusega ega kahju suurusega.

11. Avaldaja ei ole kirjeldanud, milles seisnes KrtS § 31 lg 1 p 1 kohustuse rikkumine, tegevust

ei ole esile toodud, et väidetavat rikkumist vältida. Puudutatud isik on seisukohal, et kuna tema

poolt on järgitud korrashoiukohustust ning eeldatavast tootmisdefektist toimunud kraani

purunemist ei saanud ette näha, ei ole ta korrashoiukohustust rikkunud. Puudutatud isik ei saanud

visuaalse vaatluse teel tuvastada võimalikku kraani defekti ning täitis oma korrashoiukohtustust

parimal võimalikul viisil. Viimast tõendab ka remondi alustamine korteris. Puudutatud isik

selgitab, et avaldaja lähtub kahju temalt nõudmisel valest eeldusest- eeldusest, et puudutatud isiku

poolt on rikutud KrtS § 31 lg 1 ja AÕS § 72 lg 5 koostoimes olevaid kohustusi. Puudutatud isik

on veenvalt tõendanud, et tema poolt ei ole kohustusi rikutud ning tema on korrashoiukohustust

täitnud parimal võimalikul viisil. Tema poolt ei olnud võimalik ette näha ettenägematut asjaolu

ehk temal puudus võimalus veekahju ära hoida.

12. Kahju, selle väidetav koosseis ja ulatust on see täies ulatuses tõendamata. Väidetavat kahju

ei ole võimalik tõendada mistahes hinnapakkumisega, vaid väidetavat kahju tuleb tõendada

otseste tõenditega. Kuna sellisteks tõenditeks ei saa olla fotod, sest nende pealt ei ole võimalik

kahjude suurust kindlaks teha, siis on avaldaja avaldus väidetava kahju, selle koosseisu, koguse,

rahalise suuruse jms. osas täies ulatuses paljasõnaline ja tõendamata. Lisaks ei ole avaldaja

tõendanud, et väidetava kahju kõrvaldamise maksumus vastaks turutingimustele. Samuti ei ole

avaldaja tõendanud, et vajalik oli asenduspinna võtmine ning võetud asenduspind vastaks

samaväärsele ning selle hind turutingimustele.

Kohtumääruse põhjendused

13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita

menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja

korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi

ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis

korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise

kohustamiseks.

14. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt. Kohus

võttis avalduse 25.11.2021 määrusega menetlusse.

15. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud tõendeid

kogumis, asub seisukohale, et avaldus on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele.

16. Poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle:

• Tallinnas Sõpruse pst 220 korterelamus toimus veekahju juhtum, milles sai kannatada

korter nr 32;

• korter Sõpruse pst 220 - 32 oli kahjujuhtumi toimumise hetkel kindlustatud PZU ehk AB

„Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kindlustuslepinguga nr 1426170050 (tl 9-10);

• avaldaja on hüvitanud kindlustusvõtjale tekkinud kahju summas 7663,45 eurot (tl 17-18);

• puudutatud isik on korteriomandi Tallinn, Sõpruse pst 220- 41 (registriosa nr 5343501)

omanik;

• vee lekke korteris põhjustas kraani purunemine vannitoas;

• 18.09.2019 esitas avaldaja puudutatud isikule tagasinõude summas 7663,45 eurot (tl 27).

17. Pooled vaidlevad kindlustusvõtjale tekitatud kahju suuruse üle.

18. Korteriomanik on KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda

ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab

omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanik on KrtS § 31 lg 4 järgi kohustatud tagama,

et seda järgiks ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud.

KrtS § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise

ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. Korteriomanikud peavad kaasomanikena AÕS § 72 lg 5

teise lause järgi käituma üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste

kaasomanike õigusi kahjustamast.

19. Riigikohus on selgitanud, et kannatanud korteriomanik (avaldaja) võib VÕS § 115 lg 1 ning

§-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult (puudutatud isik) kahju hüvitamist, kui on

täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-

12, p 15):

• teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

• teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1);

• kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

• kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

• rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

20. Kuna avaldaja on kindlustusvõtjale hüvitanud kahjujuhtumist põhjustatud kahju, läks selles

ulatuses avaldajale kui kindlustusandjale VÕS § 492 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõue kahju

tekitaja vastu üle.

21. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg

3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud

isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 82

esimesele lõikele, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva ja kohustuse

täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

22. Avalaja on kindlustusandja, kellele on VÕS § 492 lg 1 alusel on läinud üle kahjustatud

korteriomaniku nõue kahju tekitaja vastu. VÕS 492 lg 1 kohaselt kindlustusandjale läheb tema

poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu

kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuna avaldaja on kahju hüvitanud, siis järelikult on soodustatud

isiku nõue puudutatud isiku vastu läinud üle avaldajale.

23. Avalduses kirjeldatud asjaoludest tulenevalt sai avaldaja 28.07.2019 kahjuteate, mille

kohaselt toimus 26.07.2019 korteris Tallinn, Sõpruse pst 220-32 veekahju, mis sai alguse korterist

nr 41. Juhatuse liikme AM teate (tlk 12) kohaselt sai veeleke alguse korteris 41 vannitoas asuva

veetoruühenduse purunemise tõttu. Asja sisulise läbivaatamise käigus on samuti tuvastamist

leidnud, et vee lekke puudutatud isiku korteris põhjustas kraani purunemine vannitoas. Kohtu

korraldaval istungil 22.03.2020 väitis puudutatud isiku esindaja, et talle ei ole teada, milline kraan

täpselt purunes (00:04:19). 03.01.2022 koostatud vastuväite punktis 2 leidis puudutatud isiku

esindaja, et kraani purunemine vannitoas on erakorraline sündmus ning hilisemal istungil pidas

esindaja vajalikuks edaspidi täpsustada, milline kraan see oli. Sellest järeldab kohus, et

puudutatud isiku vastuväited erakorralise korteriomanikust sõltumatu juhtumi kohta on

paljasõnalised, teadmata, mis ja miks täpselt purunes. 16.05.2022 menetlusdokumendis on

puudutatud isiku esindaja täpsustanud, et purunes veekraan. 12.09.2022 menetlusdokumendis on

puudutatud esiku esindaja täpsustanud, et purunes vannitoa veekraani ühendus. Kohus tuvastab

esile toodud teabe ja tõendite põhjal, et veeleke sai alguse puudutatud isikule kuuluva korteri

vannitoas asuva kraani purunemisest. Puudutatud isiku vastuväited, et tegemist oli erakorralise

sündmusega arvestades avaldaja ja puudutatud isiku asja läbivaatamisel esile toodud selgitusi, ei

ole põhjendatud.

24. Kohtu hinnangul on kahju suurus põhjendatud ja tõendatud. Avaldaja on kahjustunud korteri

taastusremondi maksumuseks võtnud kaks hinnapakkumust: Vesrax pakkumine nr P 100236,

31.07.2019 ja Hensar Grupp 08.08.2019 pakkumine (tlk 14-16). Kuivõrd vaidluse all ei ole

veekahju tekkimine korteris nr 32, vaid kahju ulatus ja hüvitise suurus, siis leiab kohus, et

kirjeldatud remonditööd on kooskõlas kahjuavalduses esile tooduga. Ka puudutatud esik ei ole

esile toonud, et teostatud tööd ei vastaks mahult või tööde vajalikkusest lähtuvalt

hinnapakkumises kirjeldatule. Seega lähtub kohus Vesrax pakkumusest ja loeb teostatud tööd

vajalikeks ja kahju suuruse tõendatuks. Puudutatud isiku vastuväite järgi ei ole eluliselt usutav et

korteris oleks olnud 50m2 naturaalparketti. Vesrax hinnapakkumisest nähtuvalt on märgitud

naturaalparketi montaaž koos alusvaibaga 13,14m2, 16,8m2, 16,83m2 ja naturaalparketi kogus

50m2, mis vastab eluruumi suurusele. Kohus selgitas kahel korraldaval istungil puudutatud isiku

esindajale, et juhul, kui ta peab hüvitisesummat ebamõistlikuks, on kohustus TsMS § 230 lg 1

kohaselt seda väidet tõendada (00:50:11; 00:36:46) asjatundja või eksperdi hinnanguga.

Puudutatud isik esitas De Facto OÜ pakkumuse, kus on remondikuluks hinnatud 6412.98 euro

ulatuses töid. Kohus leiab, et see ei ole ilmselgelt seostatud konkreetse kahjustada saanud

eluruumiga ning ehitushinnad muutuvad ajas, mis muudab taastamistööde kulukust. Vaidlusalune

kahjujuhtum toimus juulikuus, ning remont teostati augustikuus, seega ei ka arvestada hindasid

kogu 2019 piires.

25. Tööd teostati ja anti korteriomanikule üle 30.08.2019. Tulenevalt tööde spetsiifikast ja mahust

on põhjendatud, et kannatanu vajas taastamistööde tegemise perioodiks elamispinda. Seega

arvestades, et kahjujuhtum toimus 26.07.2019 ning korteri taastamistööd valmisid 30.08.2019, on

tekkinud kahju asenduspinna üürimise kuluga. Nimetatut tõendab 15.08.2019 sõlmitud eluruumi

üürileping, tasuga 700 eurot. Arvestades üürihindasid ja asjaolu, et asenduspind pidi leitama

kiirelt, on see kohtu hinnangul mõistlik.

26. Avaldaja tugineb oma kahjunõudes asjaolule, et puudutatud isik on rikkunud KrtS § 31 lg 1

p-st 1 tulenevat kohustust hoida eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades

hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad

mõjud. Veeleket ja selle tagajärgi sai ära hoida eelkõige puudutatud isik, kelle mõjusfääris asub

lekkekoht, vaatamata asjaolule, et seal toimus remont. Avaldaja hinnangul on veekahju alguse

saanud puudutatud isikule kuuluvast korterist, mille üle ka kohtumenetluses vaidlus puudub.

Puudutatud isik vaidleb avaldaja nõudele vastu leides, et veeleke tekkimisel on tegemist

erakorralise sündmusega, kus kraani purunemine vannitoas ei ole puudutatud isikule ettenähtav

ning ei ole seotud hoolsuskohustuse rikkumisega. Kohus leiab, et korteriomanikul lasus kohustus

hoida eriomandi ese korras.

27. Kohus ei nõustu puudutatud isiku väitega, et 29.07.2019 koostatud vara ülevaatuse akt

Sõpruse pst 220-32 korteri osas, on allkirjastanud ainult kannatanu poolt ehk sisuliselt on

kannatanu hinnanud ise oma kahju ulatust, selleks spetsialiste ja asjaolusid kinnitavaid isikuid

kaasamata. Kohus leiab, et kahju ulatus on tõendatud hinnapakkumustes kirjeldatud tööde

loeteluga, milles puudub alus kahelda, kuivõrd ümberlükkavaid tõendeid ei ole. Kohtul puudub

alus kahelda kannatanu kahjukirjelduses ning fotomaterjalides. AM kirjast nähtuvalt teavitati

puudutatud isikut veelekkest ja tekkimise põhjus sai tema poolt koheselt likvideeritud, seega ei

saa talle alumiste korterite võimalikud veekahjustused teadmata olla.

28. VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatu annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 101 lg 6 kohaselt kui võlgnik

on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

viivist. Kohus on tuvastanud, et puudutatud isik vastutab korterile nr 32 tekitatud kahju eest.

Kohtu hinnangul on puudutatud isik viivitanud enda kohustuse täitmisega, mistõttu on avaldajal

õigus nõuda puudutatud isikult selle eest viivist. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub

sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kohtu hinnangul muutus

kohustus sissenõutavaks 05.10.2019, kuivõrd 18.09.2019 esitatud kahjunõudes palus avaldaja

kahju hüvitada hiljemalt 04.10.2019. Avaldaja nõuab puudutatud isikult seadusjärgset viivist.

Avaldaja sissenõutavaks muutunud viiviste nõue 12.11.2021 seisuga on 1291.66 eurot, mis

kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele. Samuti kuulub viivis VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras väljamõistmisele põhinõudelt alates 13.11.2021 kuni põhinõude

täieliku tasumiseni.

Menetluskulud

29. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab

täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas

siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

30. Avaldaja on taotlenud jätta oma menetluskulud puudutatud isiku kanda.

31. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et

kohus rahuldas avaldaja nõude, peab kohus õiglaseks jätta menetluskulud täies ulatuses

puudutatud isiku kanda.

32. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist.

33. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).

34. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

35. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskulud riigilõiv 50 eurot ja

õigusabikulud summas 1398 eurot (11 tunni 39 minuti eest tunnihinnaga 120 eurot).

36. Puudutatud isik ei nõustu avaldaja menetluskulude ega nende suurusega. Taotleb kohtult

avaldaja menetluskulude suuruse, vajalikkuse ja põhjendatuse hindamist.

37. Lepinguline esindaja on osutanud avaldajale õigusabi tunnihinnaga 120 eurot. Avaldajat

esindas asja menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja. Riigikohtu

senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga

ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta, samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga, 153 eurot

ilma käibemaksuta ning 156 eurot koos käibemaksuga (Riigikohtu 06.06.2018 otsus nr 2-15-4981,

p. 21). Kohus leiab, et lepingulise esindaja tunnitasu summas 120 eurot ületab keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu ega ole põhjendatud. Arvestades vaidluse sisu ja asjaolu, et

avaldaja esindajaks on kindlustusvaldkonnaga igapäevaselt tegelev jurist, peab kohus lepingulise

esindaja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot.

38. Edasi kontrollib kohus avaldaja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

Lepingulise esindaja kulud koosnevad alljärgnevatest toimingutest:

o nõude asjaolude ja materjaliga tutvumine, tõendite kogumine, 12.11.2021 avalduse

koostamine ja kohtule esitamine (3 tundi);

o 25.11.2021 kohtumäärusega tutvumine (3 minutit);

o asjast puudutatud isiku (API) 28.11.2021 taotlusega tutvumine (1 minut);

o API 03.01.2022 vastusega tutvumine ning avaldaja 04.01.2022 seisukoha koostamine ja

kohtule esitamine (1 tund);

o ettevalmistus 25.03.2022 kohtuistungiks (30 minutit);

o avaldaja esindamine 25.03.2022 kohtuistungil (55 minutit);

o 25.03.2022 kohtuistungi protokolliga tutvumine (10 minutit);

o API 28.04.2022 taotlusega tutvumine (2 minutit);

o kohtu 28.04.2022 kirjaga tutvumine (1 minut);

o API 16.05.2022 seisukohaga tutvumine (30 minutit);

o ettevalmistus 11.08.2022 kohtuistungiks (1 tund);

o avaldaja esindamine 11.08.2022 kohtuistungil (44 minutit);

o 11.08.2022 kohtuistungi protokolliga tutvumine (10 minutit);

o API 12.09.2022 seisukohaga tutvumine (30 minutit);

o avaldaja 21.09.2022 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine (50 minutit);

o API 11.10.2022 seisukohaga tutvumine (10 minutit);

o ettevalmistus 20.10.2022 kohtuistungiks (15 minutit);

o avaldaja esindamine 20.10.2022 kohtuistungil (23 minutit);

o avaldaja 24.10.2022 seisukoht käibemaksu osas ja teeside esitamine (1 tund);

o menetluskulude nimekirja koostamine (20 minutit).

39. Kohus, tutvunud esitatud menetluskulude nimekirjaga ning toimiku materjalidega (sh

menetlusdokumentide sisuga), nõustub puudutatud isikuga, et avaldaja ajakulu on osaliselt

ülepaisutatud ega vasta töö mahule:

• Nõude asjaolude ja materjaliga tutvumine, tõendite kogumine ja avalduse koostamine on

võtnud aega 3 tundi. Arvestades avalduse ja selle lisade sisu ja mahtu, leiab kohus, et selle

koostamine ei saanud avaldaja esindajal aega võtta rohkem kui 1,5 tundi.

40. Ülejäänud osas peab kohus avaldaja esindaja ajakulu põhjendatuks. Tehtud toimingud on

avaldaja õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja neile kulunud aeg, arvestades asja mahtu,

põhjendatud. Kõigi toimingute tegemine on kontrollitav ka tsiviilasja toimikust ja neile kulunud

aeg ei ole ülepaisutatud. Puudutatud isik ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid ega selgitusi avaldaja

konkreetsete menetluskulude osas.

41. Avaldaja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtumenetluses on seega kokku

10 tundi 4 minutit (1,5 tundi + 3 minutit + 1 minut + 1 tund + 30 minutit + 55 minutit + 10 minutit

+ 2 minutit + 1 minut + 30 minutit + 1 tund + 44 minutit + 10 minutit + 30 minutit + 50 minutit

+ 10 minutit + 15 minutit + 23 minutit + 1 tund + 20 minutit). Arvestades lepingulise esindaja

tunnihinda, on avaldaja õigusabikulu kokku 1006,67 eurot (10 tundi 4 minutit × 100 eurot).

42. Lisaks eeltoodule taotleb avaldaja puudutatud isikult riigilõivu 50 euro hüvitamist. Kuna

riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb avaldajale

hüvitada.

43. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus avaldaja menetluskulude rahaliseks suuruseks

1056,67 eurot (1006,67 + 50), mis kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele.

Kohus leiab, et sellises ulatuses õigusabikulude väljamõistmine on arvestades menetluse kulgu ja

asja olemust, ka põhjendatud. Avaldaja taotlusel tuleb puudutatud isikult välja mõista ka viivis

välja mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni

(TsMS § 177 lg 4).

44. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates.

45. Kuivõrd puudutatud isiku menetluskulud jäävad tema endi kanda, ei analüüsi kohus nende

põhjendatust.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik