2-22-17984/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

08. veebruar 2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-17984

Tsiviilasi

OÜ Amasone (likvideerimisel) pankrotiavaldus

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse

lõpetamine

raugemisega,

kirjalik

menetlus

Menetlusosalised

Võlgnik: OÜ Amasone (likvideerimisel) (registrikood

14410782, asukoht Paldiski mnt 21, Keila linn, Harjumaa,

avalduse alusel: Rännaku pst 12, Tallinn), seaduslik esindaja

likvideerija X (e-post xxx)

Ajutine pankrotihaldur Raivo Piirla (Õigusbüroo Edikte OÜ,

asukoht L.Koidula 4/2-3 10150, Tallinn, telefoninumber

5014 261, e-post edikte@edikte.ee)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada OÜ Amasone (likvideerimisel) (registrikood 14410782) pankrotimenetlus,

pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

2. Ajutisel pankrotihalduril likvideerida OÜ Amasone (likvideerimisel) ja kustutada

äriregistrist.

3. Pärast OÜ Amasone (likvideerimisel) äriregistrist kustutamist vabastada Raivo Piirla

pankrotihalduri kohustustest.

4. Määrata OÜ Amasone (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks X (isikukood

xxxxxxxxxxx).

5. Avaldada teade OÜ Amasone (likvideerimisel) pankrotimenetluse lõpetamise kohta

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

6. Saata jõustunud kohtumäärus Tartu Maakohtu registriosakonda.

7. Jätta menetluskulud võlgniku OÜ Amasone (likvideerimisel) kanda.

8. Määrata ajutise pankrotihalduri Raivo Piirla tasuks 864 eurot (käibemaksuga).

9. Mõista OÜ Amasonelt (likvideerimisel) välja ajutise halduri Raivo Piirla tasu

230,40 eurot, mis tuleb kanda Õigusbüroo Edikte osaühing arvelduskontole

XXXXXXXXXXXXXX.

10. Hüvitada ajutisele pankrotihaldurile Raivo Piirlale ajutise pankrotihalduri tasust

633,60 eurot riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa Õigusbüroo Edikte osaühing

arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXX.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul alates määruse teatavaks tegemisest.

Asjaolud ja avaldus

OÜ Amasone (likvideerimisel) esitas 29.11.2022 kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju

Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Raivo Piirla.

Ajutine pankrotihaldur esitas 23.12.2022 kohtule aruande, mille kohaselt on võlgniku varaks

Promantes OÜ-le antud laen 10 747 eurot. Halduri hinnangul on tegemist lootusetu nõudega. Muu

likviidne vara puudub. Võlgniku kohustused moodustavad kokku 19 841,03 eurot. Ajutine

pankrotihaldur on seisukohal, et peamiseks põhjuseks, miks algatati likvideerimismenetlus ja

hilisemalt esitati pankrotiavaldus, on kohustuste olemasolu Maksu- ja Tolliameti ees. Ühtlasi

ebaefektiivne majandustegevus 2022. aastal. Hetkel ei ole alust kindlalt väita, et ettevõtte oleks teinud

tehinguid, millel oleks tagasivõitmise iseloom. Edasise majandustegevuse jätkamise ja tervendamise

võimalused puuduvad. Haldur ei ole kindlaid tõendeid tuvastanud, et juhatuse liige oleks toime

pannud kuriteo tunnustega tegu. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud.

Käesoleval juhul esinevad alused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu. Ajutine pankrotihaldur leiab, et pankroti väljakuulutamiseks oleks vaja tasuda kohtu

deposiiti summa 3000 eurot.

Kohus tegi 02.01.2023 määrusega ettepaneku OÜ Amasone (likvideerimisel) pankrotimenetlusest

huvitatud isikutele tasuda kohtu deposiiti 3000 eurot pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt

18.01.2023. Teade avaldati 02.01.2023. Kohtul puuduvad andmed, et keegi oleks ettemaksu tasunud.

Kohus tegi 19.01.2023 Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse

esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistuse juhataja

teatas 06.02.2023, et ei esita käesolevas asjas ettepanekut algatada pankrotimenetlus avaliku

uurimisena, sest puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks avalik huvi.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku

pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29

lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja esialgsetel andmetel puudub

vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani

liikme vastu ning maksejõuetuse teenistus ei esitanud avaldust pankrotimenetluse algatamiseks

avaliku uurimisena.

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks vähemalt

19 841,03 eurot, kuid likviidne vara puudub. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning

maksejõuetus ei ole ajutine. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda

rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik

maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole

muutunud sissenõutavaks.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise

tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude

katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada

nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb

peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine

on vähetõenäoline.

Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude

katteks. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ei ole tuvastatavad.

PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2 sätestatud

alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks

deposiidina kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse

kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab

väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu

määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 02.01.2023 ettepaneku väljaandes Ametlikud

Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude

katteks kohtu deposiitkontole 3000 eurot hiljemalt 18.01.2023. Võlausaldajad ega kolmandad isikud

nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt

maksejõuetu, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude

katteks vahendeid.

PankrS § 30 lg 5 sätestab, et kui PankrS § 30 lg 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest

isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse

läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja. Kohus tegi

19.01.2023 Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse esitamiseks

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistuse juhataja teatas, et ei

esita käesolevas asjas ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena. Seega

lõpetab kohus pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus

avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Arvestades pankrotiavalduses ja ajutise halduri aruandes esitatut peab kohus maksejõuetuse tekkimise

põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.

PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib

juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist

pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus.

Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest

isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise

isiku

kahe

kuu

jooksul

pankrotimenetluse

lõpetamise

määruse

jõustumisest

arvates

likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse

sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid

antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks likvideerija Xa.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri

tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel

halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma

ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel

arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus

kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed

ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise

halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse

või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri

tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise

halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu

pankrotivarast.

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega

pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus

ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi

vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu

määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sh

seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

PankrS § 23 lg 51 sätestab, et PankrS § 23 lg 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri

tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri

tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1, kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu

hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu § 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse

poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui

ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni

kohta.

Seega on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, mis riigi vahenditest

hüvitamise korral arvutatakse Justiitsministri kehtestatud tasumäära alusel ning mis ei või ületada

kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär oli 2022. aastal 654 eurot.

Ajutine haldur palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on

Õigusbüroo Edikte osaühing käibemaksukohustuslane. Kohtule esitatud aruande kohaselt kulus

ajutisel pankrotihalduril oma ülesannete täitmiseks 8 tundi, sh ajutise pankrotihalduri kirjaliku

nõusoleku koostamisele ja edastamisele, tutvumisele võlgniku pankrotiavaldusega ja õigusliku

positsiooni kujundamisele, järelepärimiste koostamisele ja edastamisele võlgnikule, krediidiasutustele

liisinguandjatele, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, riiklikele registritele, tutvumisele

järelepärimistele saadetud vastustega ning ajutise pankrotihalduri aruande koostamisele. Haldur

lähtub töötasu arvestamisel tunnitasu määrast 90 eurot (lisandub käibemaks) ja palub määrata ajutise

halduri tasuks 864 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud

kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri tehtud töö

mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu

hüvitada riigi vahenditest.

Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus on 8 tunni eest (alustatud pooltunde 16 × 33)

528 eurot. Eeltoodust tulenevalt hüvitatakse ajutise halduri tasu riigi vahenditest summas 528 eurot,

s.o 633,60 eurot koos käibemaksuga. Ülejäänud ulatuses, s.o 230,40 eurot (864 – 633,60) tuleb ajutise

pankrotihalduri tasu jätta võlgniku kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri