2-22-7481/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht 08.02.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-7481

Kohtuasi

Swedbank AS avaldus X pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.10.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Swedbank AS määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlausaldaja) Swedbank AS (registrikood

10060701), lepinguline esindaja KR

Puudutatud isik (võlgnik) X (isikukood XXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Janika Drobot

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 24.10.2022 määrus ja saata asi samale maakohtule

ajutise halduri nimetamise uueks otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Swedbank AS (võlausaldaja) esitas 19.05.2022 Harju Maakohtule avalduse X (võlgnik)

pankroti välja kuulutamiseks.

2. Pärnu Maakohtu 02.09.2010 maksekäsu määrusega tsiviilasjas nr 2-10-35057 kohustas

kohus võlgnikku tasuma võlausaldajale põhinõudeid 32 302,20 krooni, kõrvalnõudeid 2535,23

krooni ja hüvitama riigilõivu 969,07 krooni ning tasuma viivist 0,022% päevas summalt

2-22-7481

21 211,49 krooni alates 03.09.2010, 0,022% päevas summalt 792,96 krooni alates 03.09.2010,

0,022% päevas summalt 10 297,75 krooni alates 03.09.2010.

3. Võlgniku võlg tulenes 04.05.2006 sõlmitud püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust

ja limiidi suurendamise lepingust, 24.07.2006 sõlmitud käenduseta väikelaenulepingust nr

06-120299-VL ja 23.10.2008 sõlmitud käenduseta väikelaenulepingust nr 08-203405-VV.

Lepingust nr 08-203405-VV tuleneva võla tasus võlgnik 08.10.2010. Seega on tasumata veel

võlg krediitkaardi kasutamise lepingust ja lepingust nr 06-120299-VL.

4. Kuivõrd võlgnik ei tasunud võlausaldajale väljamõistetud summasid, esitas võlausaldaja

24.07.2012 kohtutäiturile täitmisavalduse, kuid siiani ei ole võlausaldaja saanud oma nõudeid

täitemenetluses rahuldatud. Pankrotihoiatuse sai võlgnik kätte 26.03.2022. Võlgnik ei ole

täitnud kohtulahendist tulenevaid kohustusi, mistõttu esitas võlausaldaja võlgniku vastu

pankrotiavalduse. Seisuga 18.05.2022 on võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees kokku 4069,38

eurot.

5. Hüpoteegi seadmise leping, millega on võlausaldaja kasuks seatud hüpoteek, on sõlmitud

02.01.2007 ning seatud hüpoteegiga on tagatud üksnes nõuded, mis tulenevad 21.12.2006

sõlmitud lepingust nr 06-244126-EV (leping on kehtiv ja selle tähtaeg saabub 11.03.2027) ja

selle võimalikest muudatustest ja lisadest.

Puudutatud isiku seisukohad

6. Võlgnik vaidleb pankrotiavaldusele vastu.

7. Võlausaldaja nõue on pandiga tagatud. Seega tuleb pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 3 alusel

jätta ajutine haldur nimetamata.

8. Võlgniku omandis oleva korteriomandi väärtus ületab võlgniku kohustusi.

9. Pankrotiavaldusest nähtuvalt on maksekäsk antud täitmiseks 24.07.2012, s.t nõude aegumine

saabub kuu aja pärast. Seega on pankrotiavalduse tegelik eesmärk nõude võimaliku aegumise

vältimine. Eeltoodud asjaolu ei tohiks olla pankrotimenetluse algatamiseks lubatav.

Maakohtu määrus

10. Harju Maakohus jättis 24.10.2022 määrusega ajutise halduri nimetamata, lõpetas menetluse

ja jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

11. Menetlusosalistel puudus vaidlus selles, et 18.05.2022 seisuga on võlgniku võlg

võlausaldaja ees 4069,38 eurot. Vaidlus puudus ka selles, et võlausaldaja nõue ei ole selge.

12. Maakohus tuvastas, et pankrotiavalduses nimetatud leping nr 06-120299-VL ei ole

hüpoteegiga tagatud, mistõttu ei nõustunud kohus võlgnikuga, et ajutine haldur tuleb jätta

nimetamata põhjusel, et võlausaldaja nõue on tagatud hüpoteegiga.

13. Maakohus tuvastas PankrS § 10 lg 2 p-s 1 sätestatud eelduste täitumise, kuid jõudis

järeldusele, et vaatamata sellele ei ole võlgniku maksejõuetus põhistatud, mistõttu esineb

PankrS § 15 lg 3 p-s 4 nimetatud alus ajutise halduri nimetamata jätmiseks.

14. Võlgniku vara ületab võlausaldaja nõuet. Võlgnikule kuulub kinnisvara ja ta ei ole püsivalt

maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes. Võlgniku kinnisvarale on seatud hüpoteek esimesele

2-22-7481

järjekohale 330 000 krooni (21 090,84 eurot). Võlausaldaja nõue on 4069,38 eurot. Pärast

esimese järjekoha nõude rahuldamist jääks piisavalt vara, mille arvel võlausaldaja nõuet täita.

Võlgnik ei ole varatu. Võlgnik on jõudumööda võlgnevusi tasunud. Lisaks koormaks

pankrotimenetluse algatamine oluliselt võlgnikku ja on võlgniku suhtes ebaõiglane. Arvestades

nõude suurust 4069,38 eurot, võib pankrotimenetlus võlgnikule kaasa tuua kodust ilma jäämise.

Kohus kaalus sissenõude asjaolusid ja leidis, et võlausaldaja nõue on ebaproportsionaalselt

väike, et kinnisvarale sissenõuet pöörata.

Määruskaebus

15. Võlausaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega nimetada ajutine haldur ja kuulutada välja võlgniku pankrot. Menetluskulud

palub võlausaldaja jätta võlgniku kanda.

16. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu ning et

võlausaldaja pankrotiavaldus on põhistamata.

17. Maakohus märkis ekslikult, et nõude aluseks on krediitkaardi kasutamise lepingu nr

06-120299-VL võlgnevus. Poolte vahel on teiste hulgas sõlmitud püsimaksega krediitkaardi

kasutamise leping ja käenduseta väikelaenuleping nr 06-120299-VL.

18. Väär on maakohtu seisukoht, et poolte vahel puudub vaidlus, et võlausaldaja nõue ei ole

selge. Kohtulahendist tulenev nõue on selge. Vastupidist ei ole väitnud võlgnik ega

põhjendanud maakohus. Selles osas on maakohtu määrus vastuoluline.

19. Võlausaldaja ei nõustu, et pankrotiavaldust ei ole piisavalt põhistatud. Võlausaldaja nõue

on võlgnikult maksekäsumäärusega välja mõistetud. Võlgnik ei ole võlausaldaja nõuet täitnud

ja seda ei ole saanud täidetud ka läbi täitemenetluse (PankrS § 10 lg 2 p 2). Võlgnikul on olnud

nõude täitmiseks piisavalt aega. Võlgnikul on võlausaldaja ees ka teisi kohustusi, lisaks on

võlgnikul hulgaliselt kohustusi teiste võlausaldajate ees, mis on samuti täitmisele esitatud.

Võlausaldaja on esitanud võlgnikule pankrotihoiatuse, kuid võlgnik ei ole võlausaldaja nõuet

rahuldanud (PankrS § 10 lg 2 p 1). Võlausaldaja nõue ületab 1000 eurot (PankrS § 15 lg 3 p 3).

20. Maakohtu määrus tugineb tõendamata ja ennatlikel järeldustel. Puuduvad tõendid, mis

kinnitavad võlgniku vara väärtust (üksnes kinnisvara omamine ei tähenda, et isik ei ole püsivalt

maksejõuetu), kõikide olemasolevate kohustuste suurust jms vajalikku, otsustamaks, kas

võlgnik on püsivalt maksejõuetu või mitte. Maakohus ei saa ajutise halduri määramise

otsustamisel hinnata, kas võlgnik on püsivalt maksejõuetu või mitte, sest see on ajutise halduri

ülesanne ja sellega on maakohus ületanud diskretsiooniõiguse piire.

21. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et pärast esimese järjekoha nõude rahuldamist jääks

piisavalt vara, mille arvelt võlausaldaja nõuet täita. Maakohtul puuduvad andmed võlgniku

kinnisvara väärtuse ja sellel lasuvate hüpoteegiga tagatud kohustuste suuruse osas.

22. Arusaamatu on maakohtu seisukoht, mille kohaselt koormaks pankrotimenetluse

algatamine oluliselt võlgnikku ja oleks tema suhtes ebaõiglane, arvestades võlausaldaja nõude

suurust. Võlausaldaja nõue on võlgnikult kohtumäärusega välja mõistetud, seda pole pika aja

jooksul täidetud vabatahtlikult ega läbi täitemenetluse. Võlausaldaja on teinud kõik võimaliku

oma nõude täitmiseks, kuid sellest pole piisanud, mistõttu ei jäänud võlausaldajal oma õiguste

kaitseks üle muud kui esitada pankrotiavaldus. Kohus ei ole arvestanud võlausaldaja

põhjendatud õiguste ja huvidega.

2-22-7481

23. Võlausaldaja peab vajalikuks juhtida tähelepanu ka asjaolule, et maakohtu määrus on tehtud

viis kuud pärast pankrotiavalduse menetlusse võtmist, kuigi PankrS § 15 lg 1 kohaselt tulnuks

ajutise halduri nimetamine otsustada 10 päeva jooksul.

Menetluse edasine käik

24. Võlgnik palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

25. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

26. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi

saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.

27. Maakohus jättis ajutise haldur nimetamata, kuna leidis, et võlausaldaja ei ole oma

pankrotiavaldust piisavalt põhistanud. Ringkonnakohus nõustub võlausaldajaga, et maakohus

on selle järelduseni jõudmisel rikkunud õigusnormi, mis viis ennatliku järelduseni, et PankrS §

15 lg 3 p 4 alusel tuleb jätta ajutine haldur nimetamata.

28. PankrS § 15 lg 3 p 4 järgi jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri

nimetamata, kui võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude

olemasolu tõendanud.

29. Vaidlust ei ole, et võlausaldaja nõue tuleneb kohtulahendist ja võlgnik ei ole nõudele vastu

vaielnud.

30. Maakohtu määruse seisukoht, et poolte vahel puudub vaidlus, et võlausaldaja nõue ei ole

selge, on sõnastatud ebaselgelt. Määruse põhjendustest on aru saada, et maakohtu hinnangul on

võlausaldaja nõue selge. Lisaks on maakohus ekslikult märkinud, et nõude alus on krediitkaardi

kasutamise leping nr 06-120299-VL. Pankrotiavaldusest nähtuvalt on võlausaldaja nõude

aluseks võlgniku ja võlausaldaja vahel sõlmitud püsimaksega krediitkaardi kasutamise leping

ja käenduseta väikelaenuleping nr 06-120299-VL, millest tulenev nõue on rahuldatud

maksekäsu kiirmenetluses tehtud määrusega. Eeltoodud eksimused ei ole aga olnud ajutise

halduri nimetamata jätmisel määravad.

31. Maakohus tuvastas, et võlgniku võlg võlausaldaja ees on pankrotiavalduse esitamise

seisuga 4069,38 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et pankrotiavalduses nimetatud

võlausaldaja nõue ei ole hüpoteegiga tagatud, kuid on eri meelt selles, et võlausaldaja ei ole

võlgniku maksejõuetuse osas oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud.

32. Võlausaldaja on pankrotiavalduses võlgniku maksejõuetuse põhistamisel tuginenud

PankrS § 10 lg 2 p-dele 1 ja 2. PankrS § 10 lg 2 p-d 1 ja 2 sätestavad, et võlgniku maksejõuetuse

põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest:

võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist

ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus

(pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul (p 1); võlgniku

suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet

rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks

(p 2).

2-22-7481

33. Maakohtul tuli asjas esile toodut arvestades tuvastada, kas on täidetud vähemalt üks PankrS

§ 10 lg 2 p-des 1 ja 2 toodud tingimustest. Maakohus seda teinud ei ole. Samas on võlausaldaja

esitanud kohtule dokumendid pankrotihoiatuse kättetoimetamise ja täitmisavalduse esitamise

kohta. Võlgnik ei ole väitnud, et ta on võlausaldaja nõude täitnud. Eeltoodust saab järeldada, et

võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse. PankrS § 1 lg 2 mõttes alalise

maksejõuetuse tuvastamine ei ole ajutise halduri nimetamise eelduseks. Seega on maakohus

ebaõigesti jätnud ajutise halduri PankrS § 15 lg 3 p 4 järgi nimetamata.

34. Põhjendamata on maakohtu seisukoht, et ajutise halduri nimetamise välistab see, et

võlgniku vara ületab võlausaldaja nõuet. Esiteks jääb määruse põhjendustest arusaamatuks,

mille alusel maakohus järeldas, et pärast esimese järjekoha hüpoteegiga tagatud nõude

rahuldamist jääks piisavalt vara, mille arvel võlausaldaja nõuet täita. Teiseks PankrS § 22 lg 2

p 1 kohaselt selgitab ajutine haldur välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused, ning

kontrollib, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud, mistõttu seda, kas võlgniku varad

ületavad kohustusi ja seetõttu ei saa pidada võlgnikku alaliselt maksejõuetuks, saab kohus

otsustada alles ajutise halduri arvamusele tuginedes. Kui selgub, et võlgnik ei ole maksejõuetu,

puudub kohtul alus pankroti väljakuulutamiseks.

35. Lisaks tugines maakohus järelduste tegemisel alusetult hea usu põhimõttele, leides, et

pankrotimenetluse algatamine on võlgniku suhtes ebaõiglane, kuna võib võlgnikule kaasa tuua

kodust ilma jäämise. Üksnes võimalik ebaõiglus ja asjaolu, et pankrotimenetlus võib olla

võlgniku jaoks koormav, ei saa olla aluseks jätta pankrotimenetlus algatamata ja ajutine haldur

nimetamata.

36. Maakohtul tuleb anda avalduse uuel menetlemisel hinnang sellele, kas esineb alus ajutise

halduri nimetamiseks. Ringkonnakohtu esialgsel hinnangul võivad võlausaldaja väited anda

selleks alust. Võlgniku esitatud väited ja asjaolud ei ole piisavad, et lükata ümber kahtlus, et

võlgnik võib olla maksejõuetu, ning jätta ajutine halduri nimetamata. PankrS § 3 lg 3 järgi peab

maakohus vajadusel ka ise võtma tarvitusele abinõusid, sh koguma tõendeid, et selgitada välja

asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust. Eelnevat arvestades tühistab

ringkonnakohus maakohtu määruse ning saadab asja samale maakohtule ajutise halduri

nimetamise uueks otsustamiseks.

37. Ringkonnakohus nõustub võlausaldaja etteheitega, et maakohus ei lahendanud ajutise

halduri nimetamist PankrS § 15 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. PankrS § 15 lg 1 sätestab, et

võtnud pankrotiavalduse menetlusse, otsustab kohus kümne päeva jooksul ajutise halduri

nimetamise, tehes selle kohta määruse. Kui ajutise halduri nimetamine otsustatakse eelistungil,

otsustab kohus kümne päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest istungi toimumise aja ja

edastab kutsed. Sellisel juhul otsustab kohus ajutise halduri nimetamise 20 päeva jooksul

pankrotiavalduse saamisest. Maakohtul on ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse

tegemiseks alates pankrotivalduse esitamisest kulunud 5 kuud.

38. Avaldaja on palunud määruskaebuses nimetada ajutine haldur ja välja kuulutada võlgniku

pankrot. PankrS § 15 lg 1 järgi nimetab ajutise halduri esimese astme kohus ja samuti otsustab

pankroti väljakuulutamise üle maakohus. Eeltoodu tõttu kuulub määruskaebus osalisele

rahuldamisele.

39. Määruse peale ei saa PankrS § 15 lg 5 järgi koosmõjus PankrS § 5 lg-ga 2 määruskaebust

esitada.

2-22-7481

40. TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi määrab maakohus menetluskulude jaotuse asja uuel

lahendamisel.

(allkirjastatud digitaalselt)