2-22-11663/44 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 7. veebruar 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-11663

Kohtuasi

X hagi Y vastu elatise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23. novembri 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik

esindaja C, lepinguline esindaja Vahur Kõlvart

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta Y 19. detsembri 2022. a apellatsioonkaebus menetlusse.

2. Kinnitada tsiviilasjas nr 2-22-11663 X ja Y vaheline kompromiss järgmistel

tingimustel:

2.1. Y kohustub tasuma alates 10. augustist 2021 kuni 9. augustini 2022 X

ülalpidamiseks tagasiulatuvalt elatist kokku 1200 eurot;

2.2. Y kohustub tasuma p-s 2.1 nimetatud elatise võla C pangakontole nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (AS SEB Pank) alates 10. veebruarist 2023

12 kuu jooksul iga kuu 10. kuupäeval 100 euro suuruste osamaksetena

selgitusega „X, elatise võla osamakse“;

2.3. Kumbi pool kannab ise oma menetluskulud.

3. Tühistada Harju Maakohtu 23. novembri 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-22-11663

tagasiulatuva elatise nõude osalise rahuldamise (resolutsiooni p 5) ja selle tasumise

korra kindlaksmääramise (resolutsiooni p 6) osas ning lõpetada selles osas tsiviilasja

menetlus.

4. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte enda kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2-22-11663

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. C (isa) esitas X (hageja, laps) nimel 10. augustil 2022 Harju Maakohtule Y (kostja, ema)

vastu hagi tagasiulatuva elatise ja perioodilise elatise saamiseks.

2. Ema vaidles hagile osaliselt vastu.

3. Harju Maakohus rahuldas 23. novembri 2022. a otsusega hagi osaliselt ning mõistis emalt

lapse kasuks alates 10. augustist 2022 kuni lapse täisealiseks saamiseni välja elatise 225 eurot

64 senti kuus, määrates, et elatise määr muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest ning lapsetoetuse suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Lisaks mõistis maakohus emalt alates

10. augustist 2021 kuni 9. augustini 2022 lapse ülalpidamiseks välja tagasiulatuva elatise

2160 eurot. Menetluskulud jättis maakohus poolte enda kanda ja menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks määramata.

4. Ema esitas 19. detsembril 2022 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles

palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus mõistis emalt alates 10. augustist 2021

kuni 9. augustini 2022 lapse ülalpidamiseks välja tagasiulatuva elatise 2160 eurot, ja teha

tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hagi selles osas rahuldamata.

5. Ringkonnakohus tegi 26. jaanuaril 2023 pooltele kompromissiettepaneku.

6. Pooled esitasid 7. veebruaril 2023 ringkonnakohtule kompromissikokkuleppe, mille paluvad

kohtul kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetluse osas, milles see ei ole jõustunud

kohtulahendiga lõppenud, s.o lapse tagasiulatuva elatise nõude osalise rahuldamise ja selle

tasumise korra kindlaksmääramise osas.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ning ringkonnakohtule

esitatud kompromissikokkulepe tuleb kinnitada. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb

maakohtu otsus TsMS § 430 lg 1 ja § 645 lg 1 alusel jõustumata osas tühistada ning tsiviilasja

menetlus selles osas lõpetada.

8. Kolleegium märgib, et pooled võivad hagimenetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega.

Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab kohus

jätma TsMS § 430 lg 3 I lause järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Lisaks ei ole kohus TsMS § 430 lg 3 II lause järgi perekonnaasjas kompromissiga seotud

ega pea seda kinnitama. Muid aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks seadusest ei tulene.

2-22-11663

9. Praeguses asjas vaidlesid pooled apellatsioonimenetluses üksnes ühe aasta eest

tagasiulatuvalt makstava elatise võla üle. Vanemad leppisid kompromissilepingus kokku, et

ema tasub alates 10. augustist 2021 kuni 9. augustini 2022 lapse ülalpidamiseks tagasiulatuvalt

elatist kokku 1200 eurot, tasudes selle alates 10. veebruarist 2023 12 kuu jooksul 100 euro

suuruste osamaksetena.

Kolleegiumi arvates on kompromissikokkuleppe sisu kohtuvaidluse asjaolusid arvestades

kooskõlas seaduse ja kohtupraktikaga ega ole vastuolus lapse huvidega.

10. Menetluskulud jäävad kompromissikokkuleppe kohaselt poolte enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Maris Kuurberg ja Gea Lepik