3-23-1/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

06.02.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1

Haldusasi

X kaebus Vabariigi Presidendi Kantselei vastu avaliku

teabe väljastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Vabariigi Presidendi Kantselei

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja nr 3-23-1 menetlus.

2. Tagastada kaebajale kaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155

lg 5, § 203 lg 1, § 204 lg 1). Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohtusse saabus 01.01.2023 X (edaspidi: kaebaja) kaebus Vabariigi Presidendi

Kantselei vastu. Kaebuse peamiseks nõudeks on tunnistada Vabariigi Presidendi Kantselei

viivitus kaebaja 01.09.2022 pöördumisele osaliselt vastamata jätmisel põhiseadusega vastuolus

olevaks ja kohustada Vabariigi Presidendi Kantseleid kaebaja 01.09.2022 avaldusele täies

ulatuses vastama. Oma 01.09.2022 pöördumises taotles kaebaja Vabariigi Presidendi Kantseleilt

edastada kaebajale värvilised digikoopiad kolmest Vabariigi Presidendi armuandmise otsusest,

täpsemalt: Vabariigi Presidendi 05.03.1993 otsusest nr 57, millega O. P. mõistetud surmanuhtlus

asendati eluaegse vangistusega kinnises vanglas (edaspidi: otsus nr 57), Vabariigi Presidendi

05.03.1993 otsusest nr 56, millega M. T. (teistes allikates ka M. T.) mõistetud surmanuhtlus

asendati eluaegse vanglakaristusega (edaspidi: otsus nr 56) ja Vabariigi Presidendi 31.10.2002

otsusest nr 264, millega sama isiku eluaegne vanglakaristus asendati 20-aastase vangistusega

(edaspidi: otsus nr 264).

2. Kohus saatis 17.01.2023 pooltele kohtunõude, milles tõi välja, et kaebusest ja sellele lisatud

materjalidest nähtuvalt on Vabariigi Presidendi Kantselei 05.09.2022 kaebajale edastanud kaks

väljavõtet soovitud otsustest (kohtule arusaadavalt otsustest nr 56 ja 57), kuid ei ole esitanud

koopiat otsusest nr 264. Kohus mõistis kaebaja etteheiteid selliselt, et Vabariigi Presidendi

Kantselei ei ole täitnud 01.09.2022 pöördumist osas, mis puudutab ärakirja väljastamist otsusest

nr 264. Kohtule arusaadavalt ei olnud Vabariigi Presidendi Kantselei vastanud ka kaebaja

01.09.2022 pöördumises toodud küsimusele: „Palun mulle teatada, kas leidub sellist dokumenti,

2(3)

millisest nähtuks, millal ja millises mahus annab presidendi kantselei oma dokumendid

Rahvusarhiivile üle? Jaatava vastuse korral sooviksin ka sellest kokkuleppest koopiat.“ Kui

kohus mõistis kaebaja taotlusi ebaõigesti, tuli kaebajal sellest kohut teavitada.

Kohus küsis Vabariigi Presidendi Kantseleilt, kas vastustaja on edastanud kaebajale ärakirjad

otsustest nr 56 ja 57 ega ole edastanud ärakirja otsusest nr 264? Kui see vastab tõele, oli Vabariigi

Presidendi Kantselei kohtu hinnangul kaebaja 01.09.2022 pöördumise korrektselt täitnud, sest

otsus nr 264 on avaldatud Riigi Teatajas (RTL 2002, 125, 1831) ja sellisena kaebajale

kättesaadav. Kohus osundas, et avaliku teabe seaduse § 17 lg 3 kohaselt peab teabevaldaja

teabenõudja taotlusel väljastama dokumentide koopiad paberkandjal, kui teabekandja tüüp ja

teabenõudja sideandmed seda võimaldavad ja kui teave ei ole avalikustatud. Asjaoludest

nähtuvalt on küsitud teave juba avalikustatud. Kaebaja kohustamisnõue, kui kaebaja selle juurde

jääb, tulnuks kohtu arvates HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada, kuna kaebusega kaitstava

õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline.

Juhul, kui vastanuks tõele, et Vabariigi Presidendi Kantselei ei ole vastanud kaebaja 01.09.2022

pöördumisele osas, mis puudutab Vabariigi Presidendi Kantselei dokumentide Rahvusarhiivile

üle andmist ja vastavast kokkuleppest koopia väljastamist, siis soovitab kohus Vabariigi

Presidendi Kantseleid selles osas pöördumisele vastata ja koopia vastusest edastada kohtule.

Sellisel juhul saaks selle kohustamisnõude HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Juhul, kui

Vabariigi Presidendi Kantselei on ka selles osas pöördumisele sisuliselt vastanud, palus kohus

edastada asjakohase vastuse. Kohus ei näinud kaebuse asjaolusid arvestades vajadust kaebuse

sisuliseks menetlemiseks. See kulutanuks kohtu arvates põhjendamatult avalikke ressursse.

Kohus tõi ka välja, et kui kaebaja jääb esitatud tuvastamisnõude juurde, tuleb tal esitada

põhjendused, miks tema õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2).

Kohtu arvates on käesoleval juhul kohustamiskaebus, mis on ka esitatud, tõhusamaks

õiguskaitsevahendiks.

3. X esitas 23.01.2023 kohtule vastuse, milles teavitas, et 20.01.2023 saatis Vabariigi Presidendi

Kantselei Rahvusarhiivi puudutavale küsimusele vastuse ning sellega on kaebusega taotletav

toiming kaebaja arvates sooritatud. Kaebaja palub haldusasja menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4

alusel lõpetada.

4. Vabariigi Presidendi Kantselei edastas vastuse kohtunõudele 31.01.2023, selgitades, et

Vabariigi Presidendi Kantselei vastas kaebajale 05.09.2022 kirjaga nr 6-10/2001-2, edastades

talle väljavõtted Vabariigi Presidendi 05.03.1993 otsusest nr 57 ja 31.10.2002 otsusest nr 264,

mis sisaldasid kaebaja soovitud teavet kogumahus. Vabariigi Presidendi 05.03.1993 otsust nr 56

ei ole Vabariigi Presidendi Kantselei kinnitusel olemas. Näiteks 1993. aasta otsus nr 56 on antud

03.03.1993 ning sellega on president kuulutanud välja prokuratuuri seaduse. 20.01.2023 kirjaga

nr 6-10/2001-3 vastas Vabariigi Presidendi Kantselei kaebaja küsimusele, mis puudutas

Vabariigi Presidendi Kantselei dokumentide arhiivi üleandmist ja edastas Rahvusarhiivi otsuse

asutuse dokumentidele arhiiviväärtuse andmise kohta. Kaebaja 01.09.2022 pöördumises

soovitud teave on kaebajale Vabariigi Presidendi Kantselei hinnangul kogumahus edastatud.

5. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses nõutav

toiming on tehtud. Vabariigi Presidendi Kantselei on tema valduses oleva avaliku teabe

väljastanud, samuti selgitanud, mis osas ta teabenõuet täita ei saa. 20.01.2023 kirjaga on vastatud

kaebaja küsimusele Vabariigi Presidendi Kantselei dokumentide Rahvusarhiivile üleandmist

reguleerivate aktide kohta. Kuivõrd vastustaja on kaebuses nõutava toimingu teinud ning kaebaja

on seega saavutanud kaebuse eesmärgi, esineb alus menetluse lõpetamiseks. Iseenesest sätestab

HKMS ka sellises olukorras aluse menetluse jätkamiseks õigusvastasuse tuvastamise nõudele üle

minemisega, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (HKMS § 152 lg

3(3)

2). Selleks, et menetlust jätkata, peavad eelviidatud kaks alust esinema korraga. Kaebaja ei ole

soovinud menetlust jätkata, vaid on soovinud menetluse lõpetamist. Ka kohtu hinnangul ei ole

menetluse jätkamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Niisiis tuleb menetlus HKMS § 152 lg 1 p

4 alusel lõpetada.

6. Menetluse lõpetamine tähendab, et kaebajal ei ole enam õigust samasisulise kaebusega

kohtusse pöörduda (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2).

7. Kaebaja on kaebuse esitamisel kohtule tasunud riigilõivu 20 eurot. HKMS § 104 lg 5 kohaselt

tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Seega

tuleb kaebajale käesolevas haldusasjas kaebuselt tasutud riigilõiv tagastada. Muid

menetluskulusid pooltel tekkinud ei ole.

(allkirjastatud digitaalselt)