3-23-1/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTallinna Halduskohtusse saabus 01.01.2023 X (edaspidi: kaebaja) kaebus Vabariigi Presidendi Kantselei vastu. Kaebuse peamiseks nõudeks on tunnistada Vabariigi Presidendi Kantselei
Legislator headnote
AI generated3-23-1/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Kaebuse peamiseks nõudeks on tunnistada Vabariigi Presidendi Kantselei
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Janek Laidvee
Määruse tegemise aeg ja koht
06.02.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-23-1
Haldusasi
X kaebus Vabariigi Presidendi Kantselei vastu avaliku
teabe väljastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X
Vastustaja – Vabariigi Presidendi Kantselei
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1. Lõpetada haldusasja nr 3-23-1 menetlus.
2. Tagastada kaebajale kaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15
päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155
lg 5, § 203 lg 1, § 204 lg 1). Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1. Tallinna Halduskohtusse saabus 01.01.2023 X (edaspidi: kaebaja) kaebus Vabariigi Presidendi
Kantselei vastu. Kaebuse peamiseks nõudeks on tunnistada Vabariigi Presidendi Kantselei
viivitus kaebaja 01.09.2022 pöördumisele osaliselt vastamata jätmisel põhiseadusega vastuolus
olevaks ja kohustada Vabariigi Presidendi Kantseleid kaebaja 01.09.2022 avaldusele täies
ulatuses vastama. Oma 01.09.2022 pöördumises taotles kaebaja Vabariigi Presidendi Kantseleilt
edastada kaebajale värvilised digikoopiad kolmest Vabariigi Presidendi armuandmise otsusest,
täpsemalt: Vabariigi Presidendi 05.03.1993 otsusest nr 57, millega O. P. mõistetud surmanuhtlus
asendati eluaegse vangistusega kinnises vanglas (edaspidi: otsus nr 57), Vabariigi Presidendi
05.03.1993 otsusest nr 56, millega M. T. (teistes allikates ka M. T.) mõistetud surmanuhtlus
asendati eluaegse vanglakaristusega (edaspidi: otsus nr 56) ja Vabariigi Presidendi 31.10.2002
otsusest nr 264, millega sama isiku eluaegne vanglakaristus asendati 20-aastase vangistusega
(edaspidi: otsus nr 264).
2. Kohus saatis 17.01.2023 pooltele kohtunõude, milles tõi välja, et kaebusest ja sellele lisatud
materjalidest nähtuvalt on Vabariigi Presidendi Kantselei 05.09.2022 kaebajale edastanud kaks
väljavõtet soovitud otsustest (kohtule arusaadavalt otsustest nr 56 ja 57), kuid ei ole esitanud
koopiat otsusest nr 264. Kohus mõistis kaebaja etteheiteid selliselt, et Vabariigi Presidendi
Kantselei ei ole täitnud 01.09.2022 pöördumist osas, mis puudutab ärakirja väljastamist otsusest
nr 264. Kohtule arusaadavalt ei olnud Vabariigi Presidendi Kantselei vastanud ka kaebaja
01.09.2022 pöördumises toodud küsimusele: „Palun mulle teatada, kas leidub sellist dokumenti,
2(3)
millisest nähtuks, millal ja millises mahus annab presidendi kantselei oma dokumendid
Rahvusarhiivile üle? Jaatava vastuse korral sooviksin ka sellest kokkuleppest koopiat.“ Kui
kohus mõistis kaebaja taotlusi ebaõigesti, tuli kaebajal sellest kohut teavitada.
Kohus küsis Vabariigi Presidendi Kantseleilt, kas vastustaja on edastanud kaebajale ärakirjad
otsustest nr 56 ja 57 ega ole edastanud ärakirja otsusest nr 264? Kui see vastab tõele, oli Vabariigi
Presidendi Kantselei kohtu hinnangul kaebaja 01.09.2022 pöördumise korrektselt täitnud, sest
otsus nr 264 on avaldatud Riigi Teatajas (RTL 2002, 125, 1831) ja sellisena kaebajale
kättesaadav. Kohus osundas, et avaliku teabe seaduse § 17 lg 3 kohaselt peab teabevaldaja
teabenõudja taotlusel väljastama dokumentide koopiad paberkandjal, kui teabekandja tüüp ja
teabenõudja sideandmed seda võimaldavad ja kui teave ei ole avalikustatud. Asjaoludest
nähtuvalt on küsitud teave juba avalikustatud. Kaebaja kohustamisnõue, kui kaebaja selle juurde
jääb, tulnuks kohtu arvates HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada, kuna kaebusega kaitstava
õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine
ebatõenäoline.
Juhul, kui vastanuks tõele, et Vabariigi Presidendi Kantselei ei ole vastanud kaebaja 01.09.2022
pöördumisele osas, mis puudutab Vabariigi Presidendi Kantselei dokumentide Rahvusarhiivile
üle andmist ja vastavast kokkuleppest koopia väljastamist, siis soovitab kohus Vabariigi
Presidendi Kantseleid selles osas pöördumisele vastata ja koopia vastusest edastada kohtule.
Sellisel juhul saaks selle kohustamisnõude HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Juhul, kui
Vabariigi Presidendi Kantselei on ka selles osas pöördumisele sisuliselt vastanud, palus kohus
edastada asjakohase vastuse. Kohus ei näinud kaebuse asjaolusid arvestades vajadust kaebuse
sisuliseks menetlemiseks. See kulutanuks kohtu arvates põhjendamatult avalikke ressursse.
Kohus tõi ka välja, et kui kaebaja jääb esitatud tuvastamisnõude juurde, tuleb tal esitada
põhjendused, miks tema õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2).
Kohtu arvates on käesoleval juhul kohustamiskaebus, mis on ka esitatud, tõhusamaks
õiguskaitsevahendiks.
3. X esitas 23.01.2023 kohtule vastuse, milles teavitas, et 20.01.2023 saatis Vabariigi Presidendi
Kantselei Rahvusarhiivi puudutavale küsimusele vastuse ning sellega on kaebusega taotletav
toiming kaebaja arvates sooritatud. Kaebaja palub haldusasja menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4
alusel lõpetada.
4. Vabariigi Presidendi Kantselei edastas vastuse kohtunõudele 31.01.2023, selgitades, et
Vabariigi Presidendi Kantselei vastas kaebajale 05.09.2022 kirjaga nr 6-10/2001-2, edastades
talle väljavõtted Vabariigi Presidendi 05.03.1993 otsusest nr 57 ja 31.10.2002 otsusest nr 264,
mis sisaldasid kaebaja soovitud teavet kogumahus. Vabariigi Presidendi 05.03.1993 otsust nr 56
ei ole Vabariigi Presidendi Kantselei kinnitusel olemas. Näiteks 1993. aasta otsus nr 56 on antud
03.03.1993 ning sellega on president kuulutanud välja prokuratuuri seaduse. 20.01.2023 kirjaga
nr 6-10/2001-3 vastas Vabariigi Presidendi Kantselei kaebaja küsimusele, mis puudutas
Vabariigi Presidendi Kantselei dokumentide arhiivi üleandmist ja edastas Rahvusarhiivi otsuse
asutuse dokumentidele arhiiviväärtuse andmise kohta. Kaebaja 01.09.2022 pöördumises
soovitud teave on kaebajale Vabariigi Presidendi Kantselei hinnangul kogumahus edastatud.
5. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses nõutav
toiming on tehtud. Vabariigi Presidendi Kantselei on tema valduses oleva avaliku teabe
väljastanud, samuti selgitanud, mis osas ta teabenõuet täita ei saa. 20.01.2023 kirjaga on vastatud
kaebaja küsimusele Vabariigi Presidendi Kantselei dokumentide Rahvusarhiivile üleandmist
reguleerivate aktide kohta. Kuivõrd vastustaja on kaebuses nõutava toimingu teinud ning kaebaja
on seega saavutanud kaebuse eesmärgi, esineb alus menetluse lõpetamiseks. Iseenesest sätestab
HKMS ka sellises olukorras aluse menetluse jätkamiseks õigusvastasuse tuvastamise nõudele üle
minemisega, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (HKMS § 152 lg
3(3)
2). Selleks, et menetlust jätkata, peavad eelviidatud kaks alust esinema korraga. Kaebaja ei ole
soovinud menetlust jätkata, vaid on soovinud menetluse lõpetamist. Ka kohtu hinnangul ei ole
menetluse jätkamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Niisiis tuleb menetlus HKMS § 152 lg 1 p
4 alusel lõpetada.
6. Menetluse lõpetamine tähendab, et kaebajal ei ole enam õigust samasisulise kaebusega
kohtusse pöörduda (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2).
7. Kaebaja on kaebuse esitamisel kohtule tasunud riigilõivu 20 eurot. HKMS § 104 lg 5 kohaselt
tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Seega
tuleb kaebajale käesolevas haldusasjas kaebuselt tasutud riigilõiv tagastada. Muid
menetluskulusid pooltel tekkinud ei ole.
(allkirjastatud digitaalselt)